Eesti Loodus

Teeme ära talgupäev on 5. mail
Vt. http://teemeara.ee/et.
Ehk kaovad sel päeval linnadest ka viimased materiaalsed jäljed aastavahetusest!

Silma õpikoda korraldab suvel
loodushuvilistele lastele kolmepäevased noore bioloogi kursused
Laagreid on Läänemaal, Silma looduskaitsealal asuvas looduskoolis suve jooksul kokku viis, ühest kursusest saab osa võtta 15 last.
28.–30. juunil, 3.–5. ja 24.–26. juulil ning 6.–8. augustil on oodatud 10–13-aastased, 17.–19. juulil aga 14–17-aastased.
Õpe ja majutus on lastele tasuta, toitlustuse eest tuleb maksta 25 eurot. Lisainfot saab meiliaadressilt annika.liivak@gmail.com, selle kaudu saab ka registreeruda. Lapse osalemisest palutakse teada anda 15. maiks.

Räpina paberivabrikus

Lõuna-Eesti kutsub maale
Tartu Lõunakeskuse Taluturg, Lõunakeskus ning sihtasutused Lõuna-Eesti Turism ja Tartumaa Turism korraldavad sel suvel kuus sõitu linnast välja üldnimega „Lõuna-Eesti maalesõidud”.
Reisid viivad vahel väikestesse seni avastamata kohtadesse, kuhu omapäi ei satukski, vahel aga ka Lõuna-Eesti teada-tuntud pärlite juurde. Peale vaatamisväärsuste saab nautida ehedate Lõuna-Eesti toitude maitset ja teha tutvust kohapeal valmivate toodetega.
Esimene sõit toimub juba 20. mail, kui giid Triinu Akkermanni eestvedamisel sõidetakse Räpinasse: tutvutakse aianduskooli ja lillekollektsiooni, Sillapää lossi ning Räpina paberivabrikuga. Keha kinnitatakse Kiudoski Restoraanis.
Vt. lisaks www.southestonia.ee/uudiskiri/LET4_0412.html.

Fotomeenutus äsjaselt Tartu linnalinnulaupäevakult ülikooli botanikaaias

Pesakastiküsitlus
Eesti ornitoloogiaühing avastas uut pesakastitrükist koostades, et eri juhendites on paljud olulised andmed (kasti mõõtmed, kas kasti värvida või mitte jne.) väga vanad või pärit välismaistest allikatest ja Eesti kohta uuem teave peaaegu puudub. Seetõttu palutakse linnusõprade abi, et selgitada, millised linnud meil millistes pesakastides elavad ja mis neile rohkem või vähem meeldib. Nii saab järgmine juhend loodetavasti täpsem.
Lisateave: Riho Kinks (riho.kinks@eoy.ee, 742 2195, 508 6690).
Vt. http://www.eoy.ee/node/488

Selline oli Narva kosk 2010. aasta kevadel

Looduse Omnibuss viib Narva koske vaatama
ja Jõhvi loodusfotoõhtule 1. mail lausa neljast lähtepunktist: Viljandist, Pärnust, Tartust ja Tallinnast.
Narva ja Jõhvi vahel vaadatakse ka paari väiksemat joastikku; retki juhendavad Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Enn Käiss.
Õhtul kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas looduspiltide demonstratsioon. Näha saab fotovõistluse „Looduse aasta foto 2012” seitsetsada paremat tööd. Pildiretki juhendab žürii liige maalikunstnik Tiit Pääsuke. Helipilte loovad Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel. Õhtut juhib Rohke Debelakk.
Viljandist, Pärnust ja Tallinnast väljuvad bussid kell 10 (tagasi kell 22.30) vastavalt maavalitsuse, Endla teatri ja rahvusraamatukogu eest; Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10.30 (tagasi 22).
Sõidu hind koos kontserdimaja piletiga on kõikjalt täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Sõitudele tuleb enne registreeruda. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

MAAILMAST

Allikas: savethefrogs.com

Konnad on teravdatud tähelepanu all ka mujal maailmas
Kui meil jätkuvad ELF-i algatatud konnatalgud, siis rahvusvahelises mastaabis on juba homme, 28. aprillil, IV konnapäästepäev (Save the Frogs Day), mida korraldab USA kahepaiksete kaitse organisatsioon „Save the Frogs!”.
Korraldajate kinnitusel on see kõigi aegade suurim kahepaiksete tundmaõppimisele ja kaitsele pühendatud üritus planeedi ajaloos. Veerandsajas riigis korraldatakse vähemalt 150 erilaadset üritust.
Kahepaiksete olukord maailmas on kurb: asurkonnad kahanevad enneolematu kiirusega ja ligi kolmandik maailmas tuntud liikidest on hukuohus. Viimaste aastatega ongi juba hävinud paarsada liiki. Allakäiku soodustavaid tegureid on hirmuäratavalt palju: kliimamuutused, saaste, nakkushaigused, elupaikade kadu, invasiivliigid, ülemäärane püük müügiks ja lemmikloomadeks. Konnapäästepäeval püütaksegi inimesi sellest kõigest teavitada ja anda näpunäiteid, kuidas olukorda parandada. Muu hulgas tahetakse tähelepanu juhtida kahepaiksete asendamatule rollile ökosüsteemides ning otsesele kasule, mida nad inimestele toovad.
Kui mainida vaid mõnda konkreetset üritust, siis New Yorgis Coney saarel, üle riigi konnakoibi tarniva restoraniketi Nathan’s Famous juures toimub protestimiiting konnakoibade kulinaarse kasutuse vastu, San Franciscos kogunetakse kaitsma ohustatud liigile olulist ala golfiväljaku rajamise eest, Ghanas, Bangladeshis ja Mehhikos peetakse teaduskonverentse, Colombias, Malaisias ja Austraalias avatakse foto- ning Brasiilias ja Indias kunstinäitused.
savethefrogs.com

Ameeriklased püüavad suurendada tootjate vastutust
Kolm USA tootehoolde organisatsiooni, Product Stewardship Institute (PPI; tootehoolde instituut), Product Policy Institute (tootepoliitika instituut) ja California Product Stewardship Council (California tootehoolde nõukogu) leppisid hiljuti kokku põhilistes tootehoolde reeglites.
See on järjekordne märk USA-s üha süvenevast soovist panna vastutus kasutusest kõrvale jäävate toodete ja pakendite eest maksumaksjate asemel nende õlule, kes on kaupu kavandanud, tootnud ja müünud. Viimase aastakümne jooksul on vastu võetud kümneid määrusi ja osariikide seadusi, mille siht on vähendada toodete keskkonnamõju kogu käitusstükli vältel.
Muu hulgas kooskõlastasid kõnealused organisatsioonid terminite product stewardship (tootehoole) ja extended producer responsibility (laiendatud tootjavastutus) tähenduse ja viisid selle vastavusse rahvusvaheliselt omaks võetud sisuga, peegeldades siiski ka neid edusamme, mida tootehoolde liikumine on Ühendriikides viimase kümne aastaga saavutanud. Umbes poolsada äri- ja tarbijaorganisatsiooni, valitsusasutust ja vabaühendust on uued määratlused juba heaks kiitnud.
Tootehoole peab minimeerima toote ja pakendi tervise-, turva-, keskkonna- ja sotsiaalsed riskid ning tagama suurima võimaliku majanduskasu kõigi käitustsükli etappide jooksul. Toote tootjal on suurim võimalus halbu mõjusid vältida, aga oma osa on ka teistel asjaosjalistel: tarnijatel, edasimüüjatel ja tarbijatel. Tootehoole võib olla nii vabatahtlik kui ka seadustega tagatud.
Laiendatud tootjavastutus on tootehoolde kohustuslik vorm, mis eeldab vähima nõutava osana tootjavastutuse pikendamist toote müügile järgnevasse aega.
PPI

Kääpakotkas (Aquila heliaca)
Foto: MME

Ungarlased asusid võitlusse lindude suhtes sooritatavate kuritegudega
Ungari linnukaitseorganisatioon MME alustas koos kaheksa koostööpartneriga LIFE+ projekti, mis keskendub linnuroimadele Ungaris; esmajoones püütakse aidata ohustatud kääpakotkast.
Enamasti kuuleme lindude suhtes sooritatavaist pahategudest Vahemere maades, kus neid küll lastakse, mürgitatakse ja püütakse, küll müüakse-ostetakse. Paraku on aga ka Ungaris viimase 13 aasta jooksul teada üle tuhande juhtumi, kui kaitsealuseid linde, sealhulgas merikotkaid, stepipistrikke ja hiireviusid on mürgitatud. Kogu Euroopas vaid veidi üle 200 paari ulatuvast kääpakotka asurkonnast on tervelt 53 lindu mürgitatud ja 6 maha lastud.
Üks projekti põhisuundi on võitlus salaküttidega. Aga püütakse ka tõhusamalt aidata vigastatud linde, luues veterinaarse kiirabi teeninduse. Et loomaaedade, kriminalistide ja rahvusparkide kõrval on projekti partnerite seas ka Ungari riiklik jahimeeste koda, on loota ettevõtmise edu.
BirdLife

KOMMENTAARID

Allikas: TKKHK

Teisejärgulised, lausa ohtlikud vabatahtlikud
Eestimaa looduse fond on viimasel nädalal üllitanud mõnegi teate tänavuse konnaabikampaania käigu kohta. Näiteks 23. aprillil oli Viljandi–Tartu maanteel konnatalgutel osalenud üle 40 vabatahtliku, kes aitasid üle tee 2211 kärnkonna, 115 rohukonna, 20 rabakonna, 7 vesilikku ja 52 rohelist konna. Ja samas on olnud lugeda ka hoopis kurvemaid teateid teede kohta, kuhu talgulised paraku pole jõudnud ning kus on hukkunud sadu ja sadu kahepaikseid. Ei pea vist väga kirglik loodusesõber olemagi, et aru saada: talgulised väärivad kiitust ja päästetud konnaelud on nende pingutusi väärt.
Kui see kedagi õlgu kehitama paneb, siis järelikult on ta hariduses tõsiseid puudujääke. Kui see keegi oma õlakehitust aga tigedalt ja kõva häälega avalikult kuulutab, siis on asi halvem. Ehmatav näide on eelmise nädala Eesti Ekspressi juhtkiri, kus Pekka Erelt kinnitab: „Kampaania negatiivne ja isegi ohtlik mõju ongi tõsimeelne tegelemine teisejärguliste asjadega, mis meediakära tõttu kipuvad varjutama olulisemat.”
Kirjutanuks isand Erelt seda repliigina, võiks arvata, et tegemist on ühe loodust vihkava tegelase isikliku porinaga. Paraku ilmus mõtteavaldus, nagu öeldud, juhtkirjana. Ju siis peabki Eesti Ekspress kümnete inimeste pingutusi meie väikesi naabreid aidata „negatiivseks ja isegi ohtlikuks”.
Toomas Jüriado

Nukrad armid heade mõtete linna palgel

Läinud laupäeva hommikul tuli ehmatav teade: Tartus Toomemäel on öösel põlema pandud ajalooline Inglisild. Õnneks said pritsimehed põlengu üsna ruttu kustutatud ja kahjustused pole väga ulatuslikud. Mis seal salata: sild nägi juba enne põlengut mõnda aega üsna õnnetu välja, eelkõige grafitihuligaanide lõppematu energia tõttu. Loodetavasti suudab linn leida raha, et kole jälg väga käidavas kohas peagi siluda. Aga mõtteviis kõike sodida, lõhkuda ja rikkuda on paraku osale meist ehmatavalt sügavalt omane.

Eelmisel aastal pusiti mitu kuud ehitada Emajõe vasakkaldale Võidu ja Turusilla vahel sillakesi või platsikesi, ei teagi, kuidas neid täpselt nimetada. Ma ei ütle, et idee jõeäärt just sel moel elustada mind vaimustanud oleks, aga olgu peale – küllap maitse asi.
Küll on täiesti võimatu mõista kavandajate ja tegijate optimismi, et kombed Eesti VVVR-is ehk väikeses vastikus vargariigis on muutunud ning „vaseaeg” lõppenud. Igatahes riskiti puidust sildade ääred katta vaskplekiga – ja muidugi polnud kratte vaja kaua oodata. Praegune pilt on kurb ja kohati lausa kole.

Mine tea, võib-olla ka ohtlik, kui mõni väheldasem laps jõeveerde ukerdama pääseb.


	2012/12

IN MEMORIAM