Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
27. aprill  2012



APRILL





Viimase nädala ilm on taas olnud väga vaheldusrikas. Kui läinud reedel sadas Tartus hommikul laus- ja päeval hoovihma, siis laupäeval tuli päike välja ja pühapäeval oli lausa suviselt soe. Nagu fotolt näha, kuumenes õhk mu Annelinna korteri rõdul koguni 25 kraadini
 
Paar pilti sellest päevast veel:
  

Luhamaastikule lisavad lõbusaid heledaid värvilaike urvad ...
  

... ja paiselehed
 
Muide, selgi päeval näitas Eesti jälle oma meteoroloogilist suurust. Kui saartel ja rannikul jaksas termomeeter näidata vaid 4–5 soojakraadi (Toila-Orul näiteks 3,9), siis Valgas oli kell kolm päeval 12,7, Praagal 12,8, Mehikoormas 14,4, Võrus 15,8 ja Korelas koguni 17,5 kraadi.

Esmaspäeval-teisipäeval oli hoopis jahedam; esmaspäeval sadas aeg-ajalt, teisipäeva ennelõunal lausa vahetpidamata.
  

Üleeile, kolmapäeval, algas hommik paksu uduga, aga peagi oli jälle päike väljas. Taevakera jäigi paistma, aga tuul oli vingevõitu
  

Jaanus Elts teatas Patastelt, et seal poetas kuldnokaemand pessa esimese muna, Annelinna kuldnokad seevastu siblisid veel ühiselt hommikust süüa
  

Tänu urbadele on luht üsna värviline
  

Kodutänava hobukastan pungitab pungi, ...
  

... kask on aga hiirekõrvul

Eilegi paistis hommikul päike, päeval läks vahepeal veidi pilvisemaks, aga vihma sadas kusagil mujal
 




EESTI UUDISEID

 


 


Peipsi ääres Kasepääl mullu mais
 
Maaülikooli doktoritöö kinnitab, et Peipsi järve seisund on halvenenud
23. aprillil kaitses Kätlin Blank Eesti maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudis väitekirja „Füto- ja zooplanktoni dünaamika ja nende omavahelised suhted kui Peipsi järve seisundi indikaatorid” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks hüdrobioloogia erialal.
„Peipsi järve seisund vajab kiiret parandamist, kuid selle teeb keeruliseks järve paiknemine kahe riigi territooriumil. Meil on raske mõjutada kliimamuutusi, kuid meie võimuses on võidelda inimtekkelise reostuse vastu,” kommenteeris Blank.
Blanki töö uuris toiduvõrgu oluliste koostisosade, füto- ja zooplanktoni koosluste suhet, mis on järve seisundi informatiivsed indikaatorid. Ta leidis, et kui fütoplanktoni tase on järves tõusnud, siis zooplanktoni oma on langenud. See näitab, et Peipsi järve seisund on alates 1997. aastast halvenenud. Järves on massilised veeõitsengud, mistõttu järve veekvaliteet halveneb, kalade toidu ehk zooplanktoni hulk väheneb, suviti tuleb ette, et kalad surevad hulgi. Järve seisundit halvendab oluliselt ka soojenev kliima, mille tõttu on jääkatte kestus lühenenud.
Toiduahela eri lülide vahel tekkinud konfliktid viitavad, et järve seisund on häiritud ning järv kaotab aegamisi jõu, võitlemaks negatiivsete keskkonnamõjudega. Eriti palju on toitesooli Pihkva järves, nii et seal on ökoloogiline tasakaal kadunud.
Doktoritöö juhendajad olid Juta Haberman, Reet Laugaste ja Külli Kangur.
EMÜ
 




Allikas: europa-stamps.blogspot.com


Euroopa margid kutsuvad külla

Blogist http://europa-stamps.blogspot.com/ saab vaadata, millised näevad välja Eesti ja teistegi riikide tänavused Euroopa-margid. Eesti margid tulevad käibele 3. mail.
Euroopa-marke hakati välja andma aastal 1956; alul ilmusid need kuues Euroopa söe- ja teraseühenduse asutanud riigis. Markide idee on sümboliseerida Euroopa ühtsust ja riikide ühiseid huve. 1959. aastast korraldas nende emissiooni Euroopa posti- ja telekommunikatsiooni administratsioonide ühendus, CEPT (Conférence Européenne des administrations des Postes et des Télécommunications).
Kuni 1973. aastani olid eri riikide margid ühesuguse kujundusega; hiljem on markidel olnud igaks aastaks mingi ühine teema. Erand oli aasta 2000, kui 48 Euroopa riigis anti ühel ajal, 9. mail, käibele sama kujundusega mark (autor prantsuse disainer Jean-Paul Cousin).
CEPT-i enam ei eksisteeri, nüüd kannab traditsiooni edasi Euroopa postiettevõtete assotsiatsioon PostEurop. Tänavu on teemaks valitud „Visit...” ehk „Tulge külla!”.
Eesti hakkas Euroopa-marke välja andma 1994. aastal.
Uudistaja


  

  
Hallhaigur
Foto: Mati Kose

Haigruotsija ootab teateid haigrute kohta
1990. aasta mais võeti allakirjutanu ettepanekul esimesena Eestis kaitse alla Kadrina valla Vandu hallhaigrukoloonia. Kuna kaitse-eeskirja ei täidetud, on Vandus kõik pesapuud maha saetud. Kuna selliseid kurva saatusega kolooniaid on teisigi, tekkis 2006. aasta sügisel mõte Eesti haigrute käekäiku lähemalt uurida, et võtta meie haigrukolooniad kaitse alla.
Projektil „Haigruotsija” algab kuues hooaeg. Seni on haigrute kohta tulnud üle kuuesaja teate ja kaardil on juba 55 kolooniat, seega on „Haigruotsija” lõpusirgel: hinnanguliselt on kolooniate koguarv umbes 60. Peale kõigi kolooniate tahetakse kaardile kanda ka pesitsusaegsed (aprillist juunini) ja pesitsusjärgsed (augustist oktoobrini) toitumispaigad. Edasi tuleks haigrukolooniates keelata lageraied. Haigruprojekti peaks lõpetama haigrute eluolu tutvustav raamat „Haigrumaailm”.
Allakirjutanu ootab teateid uute kolooniate ning üksikpesitsejate kohta. Vajalikud on teated lennusuundade kohta, et leida üles uusi kolooniaid, ning toitumispaikade teave. Tähtis on teatada täpne koht ja aeg, kus ja millal haigruvaatlus tehti. Haigruteated võib saata aadressil: marek53@hot.ee või edastada telefonil 322 0662.
Marek Vahula, Haigruotsija
 

     

IN MEMORIAM



Üks minu viimaseid pildistusi Erast Parmastost: koos tütre ja abikaasa ning sõber Anne Kurepaluga Kärdla kohvikute päeval 2010. aasta augustis

Erast Parmasto 23.10.1928–24.04.2012
Mälestame Erast Parmastot, kõigile tuntud Seenevana, head kaasautorit ja selge meelega kaasamõtlejat, kes pärast sõda puhus Eesti Loodusele taas hinge sisse ja oli kolm aastat ka ajakirja peatoimetaja.
Eesti Looduse toimetus
 
Aadressil erast.ut.ee/ErastParmasto/ on Erast Parmasto mälestuleht. Mälestusleht asub Erasti nimelises serveris, kus hoitakse Eesti elurikkuse ja osaliselt kogu maailma elurikkuse (geneetilisi) andmebaase.
  

 

UUDISTAJA UUDISTUSI: 11. Supilinna päevad




Tartu Supilinn pidas eelmisel nädalavahetusel juba üheteistkümnendat korda linnaosa päevi. Neljapäeval koristati, reedel pakuti linnarahvale suppi ja tähistati linnaosa selle aasta parim maja – Herne 25
  

Laupäevane platsipäev algas keskpäeval Supilinna paraadiga. Pildil kutsuvad Supilontrus, igapäevaelus Nele Katvel, ja Supilinna seltsi eestvedaja Mart Hiob osalejaid, ...
  

... kui rongkäik liikuma läks, liitus enam-vähem iga maja juures suuri ja väikesi inimesi ning koeri
  

Platsil oli Mart Hiobi esimene mure kinnitada lipp lavale hoopis kõrgemale kui mullu. Siis viis kuri käsi linnaosa originaallipu endaga kaasa ja tagasi seda reliikviat ei saadudki
  

Platsil jätkus tegevust nii ostjatele-müüjatele kui ka esinejatele-pealtvaatajatele
  

Jõel vedas huvilisi Jõmmu
  

Selle aasta Supilinna päevad jäävad eelkõige meelde just tuliuute linnaosa lippudega. Majadele, mis on alates 2004. aastast parimaks valitud, kinkis lipu Supilinna selts, teised said lipu osta – ja nagu sellelt pildilt näha, siis ostjaid leidus
  



 


 

BLOGIDEST




Audun Tholfsen 
 

Timo Palo
Fotod: arcticreturntour.com
 
Timo Palo liigub koos norralasest sõbraga põhjapooluselt Teravmägedele
23. aprillil asusid põhjapooluselt suusa- ja kajakiretkele Audun Tholfsen ja Timo Palo. Esmalt loodetakse umbes kahe kuuga jõuda Teravmägede põhjaosa saarele Nordaustlandetile, kuhu on toodud toidu- ja kütusevaru, ning läbida siis veel 400 kilomeetrit kuni saarestiku keskuse Longyearbyenini.
Varem on Palo ja Tholfsen kahekesi ületanud suuskadel Gröönimaa, korrates sel moel oma iidoli Fridtjof Nanseni 1888. aasta ajaloolist retke, ning osalenud Prantsuse kuunari Tara ekspeditsioonil, mis järgis Nanseni laeva Fram triivi üle Põhja-Jäämere.
Ütlematagi on selge, et tegemist on ohtliku teekonnaga. Jääolud on Arktikas nagu viimastel aastatel ikka nigelad, võimatud pole kohtumised jääkarudega.
Retke käiku saab jälgida blogist http://www.arcticreturntour.com/blog.html.
   



TASUB OSALEDA




  

 

Teeme ära talgupäev on 5. mail
Vt. http://teemeara.ee/et.
Ehk kaovad sel päeval linnadest ka viimased materiaalsed jäljed aastavahetusest!
 

  

Silma õpikoda korraldab suvel
loodushuvilistele lastele kolmepäevased noore bioloogi kursused
Laagreid on Läänemaal, Silma looduskaitsealal asuvas looduskoolis suve jooksul kokku viis, ühest kursusest saab osa võtta 15 last.
28.–30. juunil, 3.–5. ja 24.–26. juulil ning 6.–8. augustil on oodatud 10–13-aastased, 17.–19. juulil aga 14–17-aastased.
Õpe ja majutus on lastele tasuta, toitlustuse eest tuleb maksta 25 eurot. Lisainfot saab meiliaadressilt annika.liivak@gmail.com, selle kaudu saab ka registreeruda. Lapse osalemisest palutakse teada anda 15. maiks.
 

  

 
Räpina paberivabrikus
 
Lõuna-Eesti kutsub maale
Tartu Lõunakeskuse Taluturg, Lõunakeskus ning sihtasutused Lõuna-Eesti Turism ja Tartumaa Turism korraldavad sel suvel kuus sõitu linnast välja üldnimega „Lõuna-Eesti maalesõidud”.
Reisid viivad vahel väikestesse seni avastamata kohtadesse, kuhu omapäi ei satukski, vahel aga ka Lõuna-Eesti teada-tuntud pärlite juurde. Peale vaatamisväärsuste saab nautida ehedate Lõuna-Eesti toitude maitset ja teha tutvust kohapeal valmivate toodetega.
Esimene sõit toimub juba 20. mail, kui giid Triinu Akkermanni eestvedamisel sõidetakse Räpinasse: tutvutakse aianduskooli ja lillekollektsiooni, Sillapää lossi ning Räpina paberivabrikuga. Keha kinnitatakse Kiudoski Restoraanis.
Vt. lisaks www.southestonia.ee/uudiskiri/LET4_0412.html.
 

  

 
Fotomeenutus äsjaselt Tartu linnalinnulaupäevakult ülikooli botanikaaias
 
Pesakastiküsitlus
Eesti ornitoloogiaühing avastas uut pesakastitrükist koostades, et eri juhendites on paljud olulised andmed (kasti mõõtmed, kas kasti värvida või mitte jne.) väga vanad või pärit välismaistest allikatest ja Eesti kohta uuem teave peaaegu puudub. Seetõttu palutakse linnusõprade abi, et selgitada, millised linnud meil millistes pesakastides elavad ja mis neile rohkem või vähem meeldib. Nii saab järgmine juhend loodetavasti täpsem.
Lisateave: Riho Kinks (riho.kinks@eoy.ee, 742 2195, 508 6690).
Vt. http://www.eoy.ee/node/488
 

  

 
Selline oli Narva kosk 2010. aasta kevadel
 

Looduse Omnibuss
viib Narva koske vaatama
ja Jõhvi loodusfotoõhtule 1. mail lausa neljast lähtepunktist: Viljandist, Pärnust, Tartust ja Tallinnast.
Narva ja Jõhvi vahel vaadatakse ka paari väiksemat joastikku; retki juhendavad Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Enn Käiss.
Õhtul kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas looduspiltide demonstratsioon. Näha saab fotovõistluse „Looduse aasta foto 2012” seitsetsada paremat tööd. Pildiretki juhendab ürii liige maalikunstnik Tiit Pääsuke. Helipilte loovad Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel. Õhtut juhib Rohke Debelakk.
Viljandist, Pärnust ja Tallinnast väljuvad bussid kell 10 (tagasi kell 22.30) vastavalt maavalitsuse, Endla teatri ja rahvusraamatukogu eest; Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10.30 (tagasi 22).
Sõidu hind koos kontserdimaja piletiga on kõikjalt täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Sõitudele tuleb enne registreeruda. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
 



MAAILMAST


Allikas: savethefrogs.com
 
Konnad on teravdatud tähelepanu all ka mujal maailmas
Kui meil jätkuvad ELF-i algatatud konnatalgud, siis rahvusvahelises mastaabis on juba homme, 28. aprillil, IV konnapäästepäev (Save the Frogs Day), mida korraldab USA kahepaiksete kaitse organisatsioon „Save the Frogs!”.
Korraldajate kinnitusel on see kõigi aegade suurim kahepaiksete tundmaõppimisele ja kaitsele pühendatud üritus planeedi ajaloos. Veerandsajas riigis korraldatakse vähemalt 150 erilaadset üritust.
Kahepaiksete olukord maailmas on kurb: asurkonnad kahanevad enneolematu kiirusega ja ligi kolmandik maailmas tuntud liikidest on hukuohus. Viimaste aastatega ongi juba hävinud paarsada liiki. Allakäiku soodustavaid tegureid on hirmuäratavalt palju: kliimamuutused, saaste, nakkushaigused, elupaikade kadu, invasiivliigid, ülemäärane püük müügiks ja lemmikloomadeks. Konnapäästepäeval püütaksegi inimesi sellest kõigest teavitada ja anda näpunäiteid, kuidas olukorda parandada. Muu hulgas tahetakse tähelepanu juhtida kahepaiksete asendamatule rollile ökosüsteemides ning otsesele kasule, mida nad inimestele toovad.
Kui mainida vaid mõnda konkreetset üritust, siis New Yorgis Coney saarel, üle riigi konnakoibi tarniva restoraniketi Nathan’s Famous juures toimub protestimiiting konnakoibade kulinaarse kasutuse vastu, San Franciscos kogunetakse kaitsma ohustatud liigile olulist ala golfiväljaku rajamise eest, Ghanas, Bangladeshis ja Mehhikos peetakse teaduskonverentse, Colombias, Malaisias ja Austraalias avatakse foto- ning Brasiilias ja Indias kunstinäitused.
savethefrogs.com
 

  


 

Ameeriklased püüavad suurendada tootjate vastutust
Kolm USA tootehoolde organisatsiooni, Product Stewardship Institute (PPI; tootehoolde instituut), Product Policy Institute (tootepoliitika instituut) ja California Product Stewardship Council (California tootehoolde nõukogu) leppisid hiljuti kokku põhilistes tootehoolde reeglites.
See on järjekordne märk USA-s üha süvenevast soovist panna vastutus kasutusest kõrvale jäävate toodete ja pakendite eest maksumaksjate asemel nende õlule, kes on kaupu kavandanud, tootnud ja müünud. Viimase aastakümne jooksul on vastu võetud kümneid määrusi ja osariikide seadusi, mille siht on vähendada toodete keskkonnamõju kogu käitusstükli vältel.
Muu hulgas kooskõlastasid kõnealused organisatsioonid terminite product stewardship (tootehoole) ja extended producer responsibility (laiendatud tootjavastutus) tähenduse ja viisid selle vastavusse rahvusvaheliselt omaks võetud sisuga, peegeldades siiski ka neid edusamme, mida tootehoolde liikumine on Ühendriikides viimase kümne aastaga saavutanud. Umbes poolsada äri- ja tarbijaorganisatsiooni, valitsusasutust ja vabaühendust on uued määratlused juba heaks kiitnud.
Tootehoole peab minimeerima toote ja pakendi tervise-, turva-, keskkonna- ja sotsiaalsed riskid ning tagama suurima võimaliku majanduskasu kõigi käitustsükli etappide jooksul. Toote tootjal on suurim võimalus halbu mõjusid vältida, aga oma osa on ka teistel asjaosjalistel: tarnijatel, edasimüüjatel ja tarbijatel. Tootehoole võib olla nii vabatahtlik kui ka seadustega tagatud.
Laiendatud tootjavastutus on tootehoolde kohustuslik vorm, mis eeldab vähima nõutava osana tootjavastutuse pikendamist toote müügile järgnevasse aega.
PPI
 

  

 
Kääpakotkas (Aquila heliaca)
Foto: MME
 
Ungarlased asusid võitlusse lindude suhtes sooritatavate kuritegudega
Ungari linnukaitseorganisatioon MME alustas koos kaheksa koostööpartneriga LIFE+ projekti, mis keskendub linnuroimadele Ungaris; esmajoones püütakse aidata ohustatud kääpakotkast.
Enamasti kuuleme lindude suhtes sooritatavaist pahategudest Vahemere maades, kus neid küll lastakse, mürgitatakse ja püütakse, küll müüakse-ostetakse. Paraku on aga ka Ungaris viimase 13 aasta jooksul teada üle tuhande juhtumi, kui kaitsealuseid linde, sealhulgas merikotkaid, stepipistrikke ja hiireviusid on mürgitatud. Kogu Euroopas vaid veidi üle 200 paari ulatuvast kääpakotka asurkonnast on tervelt 53 lindu mürgitatud ja 6 maha lastud.
Üks projekti põhisuundi on võitlus salaküttidega. Aga püütakse ka tõhusamalt aidata vigastatud linde, luues veterinaarse kiirabi teeninduse. Et loomaaedade, kriminalistide ja rahvusparkide kõrval on projekti partnerite seas ka Ungari riiklik jahimeeste koda, on loota ettevõtmise edu.
BirdLife
  


KOMMENTAARID

 



 


Allikas: TKKHK
 
Teisejärgulised, lausa ohtlikud vabatahtlikud
Eestimaa looduse fond on viimasel nädalal üllitanud mõnegi teate tänavuse konnaabikampaania käigu kohta. Näiteks 23. aprillil oli Viljandi–Tartu maanteel konnatalgutel osalenud üle 40 vabatahtliku, kes aitasid üle tee 2211 kärnkonna, 115 rohukonna, 20 rabakonna, 7 vesilikku ja 52 rohelist konna. Ja samas on olnud lugeda ka hoopis kurvemaid teateid teede kohta, kuhu talgulised paraku pole jõudnud ning kus on hukkunud sadu ja sadu kahepaikseid. Ei pea vist väga kirglik loodusesõber olemagi, et aru saada: talgulised väärivad kiitust ja päästetud konnaelud on nende pingutusi väärt.
Kui see kedagi õlgu kehitama paneb, siis järelikult on ta hariduses tõsiseid puudujääke. Kui see keegi oma õlakehitust aga tigedalt ja kõva häälega avalikult kuulutab, siis on asi halvem. Ehmatav näide on eelmise nädala Eesti Ekspressi juhtkiri, kus Pekka Erelt kinnitab: „Kampaania negatiivne ja isegi ohtlik mõju ongi tõsimeelne tegelemine teisejärguliste asjadega, mis meediakära tõttu kipuvad varjutama olulisemat.”
Kirjutanuks isand Erelt seda repliigina, võiks arvata, et tegemist on ühe loodust vihkava tegelase isikliku porinaga. Paraku ilmus mõtteavaldus, nagu öeldud, juhtkirjana. Ju siis peabki Eesti Ekspress kümnete inimeste pingutusi meie väikesi naabreid aidata „negatiivseks ja isegi ohtlikuks”.
Toomas Jüriado
 

  

 
Nukrad armid heade mõtete linna palgel



Läinud laupäeva hommikul tuli ehmatav teade: Tartus Toomemäel on öösel põlema pandud ajalooline Inglisild. Õnneks said pritsimehed põlengu üsna ruttu kustutatud ja kahjustused pole väga ulatuslikud. Mis seal salata: sild nägi juba enne põlengut mõnda aega üsna õnnetu välja, eelkõige grafitihuligaanide lõppematu energia tõttu. Loodetavasti suudab linn leida raha, et kole jälg väga käidavas kohas peagi siluda. Aga mõtteviis kõike sodida, lõhkuda ja rikkuda on paraku osale meist ehmatavalt sügavalt omane.
  


Eelmisel aastal pusiti mitu kuud ehitada Emajõe vasakkaldale Võidu ja Turusilla vahel sillakesi või platsikesi, ei teagi, kuidas neid täpselt nimetada. Ma ei ütle, et idee jõeäärt just sel moel elustada mind vaimustanud oleks, aga olgu peale – küllap maitse asi.
Küll on täiesti võimatu mõista kavandajate ja tegijate optimismi, et kombed Eesti VVVR-is ehk väikeses vastikus vargariigis on muutunud ning „vaseaeg” lõppenud. Igatahes riskiti puidust sildade ääred katta vaskplekiga – ja muidugi polnud kratte vaja kaua oodata. Praegune pilt on kurb ja kohati lausa kole.



Mine tea, võib-olla ka ohtlik, kui mõni väheldasem laps jõeveerde ukerdama pääseb.

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012