Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. september 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Horisondi 5/2004 sisututvustus

Mdunud mrg suvi andis kneainet meile kigile ja paljudele ka soovi kas vi ajutiseltki lirtsuvalt kodukamaralt pgeneda. Miks kliima soojeneb? Okeanoloog Ivar Murdmaa arvab vrskes Horisondis, et kliima soojeneb mitte niivrd inimtegevusest tuleneva ssihappegaasi hulga suurenemise tttu atmosfris, vaid hoopis olulisemat rolli mngib siin ookeani pinnavee temperatuuri tus. Just see phjustab vees lahustunud ssihappegaasi eritumist hku tunduvalt suuremates kogustes kui varem. Kel julgust, vaielgu vastu!
Astronoom ja kosmonautikauurija Tnu Tuvikene selgitab, kui kaugel on inimkond esimestest erakosmoselendudest ja mis on X-auhind. Fsik Piret Kuusk aga tutvustab lhemalt viimasel ajal ldist kmu phjustanud Stephen Hawkingi avaldusi ning selle maailmakuulsa fsiku kihlvedusid mustade ja valgete aukude mber.
Horisondi intervjuu Eesti riigietalonide hoidjate Toomas Kbarsepa ja Viktor Vabsoniga rgib Eesti meetrist ja Eesti kilogrammist ning nende rahvusvahelisest usaldatavusest. Smbolite uurija Tiit Saare kirjutab Taani lvide salaprasest teest Eesti vapile ja ajaloolane Tiina Kala ainsast Eestis silinud keskaegsest koolivihikust. Astronoom Mihkel Jeveer tutvustab submillimeeterastronoomiat, mis on astronoomia noorim haru. Lisaks traditsioonilised rubriigid tavaprases headuses.
Vt http://www.horisont.ee.

NB! Kliima teemal varasemates Horisontides:

Jri Krustok, Kliimakatastroof! On see reaalne? Horisont 4/2002.
Heino Tooming, Rein Veskime, Ilma kujundab segadus. Horisont 6/2002.
Kalju Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas. Horisont 3/2003.
Ain Kallis, Uputab, ei uputa?! Horisont 5/2003.
Heino Tooming, Tliunaks kliima. Horisont 3/2004.
Tiina Tammets, Kuidas hinnata palavust. Horisont 4/2004.

Loodusajakiri





Tkike Pikest judis Maale

8. septembril lppes NASA automaatjaama Genesis kolm aastat ja ks kuu kestnud kosmoselend ning judis Maale konteiner tema poolt kogutud Pikese ainega. Konteiner sisenes Maa atmosfri kell 18:55 Eesti aja jrgi.
See on ldse esimene kord, kui proove tuuakse kaugemalt kui Kuult, kust aastatel 1969 kuni 1976 toimetasid Maale pinnaseproove nii kosmoselaevadega Apollo lennanud ameerika astronaudid kui ka nukogude automaatjaamad Luna.
Muidugi ei kinud 8. augustil 2001 startinud Genesis proovide jrel Pikesel endal, vaid kogus sealt nn pikesetuulega tulnud osakesi Maast pooleteise miljoni kaugusel Lagrange punktis L1 (punkt Maa ja Pikese vahel, kus asuva keha tiirlemisperiood vrdub Maa omaga, st ta asend viimase suhtes ei muutu), mis jb vljapoole Maa magnetvlja segavat mju. Kuigi proovi kogumass on vaid 10 - 20 mikrogrammi (mikrogramm on miljondik grammi), loodetakse selle uurimisest saada olulist teavet tolle gaasi- ja tolmupilve koostise kohta, millest Pikesessteem 4,5 miljardit aastat tagasi moodustus.
Kahjuks kumbki langevari ei avanenud ning seetttu tekitas suure kiirusega (310 km/h) laskunud proovidega konteiner pinnasesse kraatri ja purunes osaliselt. Sellele vaatamata leidsid uurijad prast konteineri sisu esialgset levaatamist, et asi pole sugugi lootusetu ja suurem osa Genesise lennule seatud eesmrkidest on ilmselt saavutatavad. Langevarjude mitteavanemise phjus pole veel teada, kige rohkem kahtlustatakse patareid.

Tnu Tuvikene


Kodanikehendused toetavad bioktuste koloogilist tootmist
hisprdumine
9. september 2004


Tervitame valitsuse sja teatavaks tehtud kava vabastada Eestis kohalikust toorainest toodetud bioloogiline diisliktus ktuseaktsiisist. htlasi kutsume valitsust les bioktuste tootmise keskkonnamju hindamisele, mille tulemusena peaksid saama paika pandud tehniliseks otstarbeks kasutatavate pllukultuuride nagu raps, rps, sinep, lilina jt kultiveerimise reeglid.
Leiame, et parimaks lahenduseks siinse kossteemi jaoks ning eeskujuks ka muule maailmale peaks olema nue, et aktsiisimaksuvabastus kehtiks mahetingimustes kasvatatud likultuuridest ktuste tootmisele. Me ei tohiks lubada, et naftat asendav bioktus, mida taastuvaks soovitakse nimetada, oleks toodetud mulla kossteemi ja phjavett kahjustades.
Juhul kui bioktuste aktsiisivabastuse programm ei hakka sisaldama selgeid koloogilisi nudeid ja sellest tulenevaid piiranguid (kvoote) ning bioktuste programmile ei lisandu energiasstu kavasid, vib plaanitu muutuda hoopis taastuvenergeetika ideed kompromiteerivaks.
htlasi leiame, et bioktuste aktsiisivabastusele peaks eelnema knealuse pllumajandustegevuse koloogilise mju ja selle vimalike tagajrgede hindamine ning sellest tulenevate tienduste tegemine aktsiisivabastust kuulutavasse seadusakti.
Ootame valitsusepoolset vastust meie siin esitatud ettepanekutele. Leiame, et bioktuste koloogilise tootmise nol oleks tegemist olulise sammuga, mis aitaks Eestil vlja astuda nafta- ja plevkivikeskse majanduse suletud ringist.

Taust:

Bioktus iseenesest ei ole koloogiline, kui ei arvestata ega piirata sellesama bioktuse tootmiseks kasutatud ressursse.
Kui vetiste, pllumajanduskemikaalide ning agrotehniliste vahendite kasutust ktusepllunduses ei reguleerita, vib kontrollimatu energiapllundus seada ohtu nii mullastiku kui phjavee ning selle kaudu ka pllumajanduslike maade klblikkuse hilisemaks toidutootmiseks.
Energiapllundus ei tohi muutuda ka phjuseks, et kasutusse vtta geenmuundatud pllukultuure, kuna nende tehniliseks otstarbeks laiaulatuslik kasutamine vib tekitada prdumatuid mjusid toiduks kasutatavate kultuuride suhtes.
Bioktuste kossteemi sstev tootmismaht jb niikuinii alla tnasele ktusevajadusele. Seetttu vajab Eesti hiskond lisaks bioktuste programmile ka kindlasti energeetilise innovatsiooni ja energia kokkuhoiu programme ning transpordivajaduse ohjeldamise kavasid mootorsidukite keskkonnamju vhendamiseks.
Bioktused on vaid esimene ja kllaltki vike samm energiainnovatsiooni ja transpordi keskkonnamjude vhendamise suunas. Tuleb arvestada, et bioktustel phinevate juallikate tehnoloogia on tenoliselt konkureeriv muude tehnoloogiatega veel vaid paar aastakmmet.

Info: Marek Strandberg/ELF 55 567779

Eestimaa Looduse Fond, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Sstva Eesti Instituut, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiahing, Nmme Tee Selts


ERDFi keskkonnameetme esimene taotlustevoor ti rohkelt toetuste soovijaid

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esitati thtaegselt 80 taotlust toetuse saamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esitatud taotluste kogumaht on le 150 miljoni krooni. Kige enam esitati taotlusi taastuvenergeetika projektide arendamiseks.
KIK vahendab alates selle aasta sgisest Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) keskkonnameetme toetusi keskkonnaalase infrastruktuuri arendamiseks. ERDFist on vimalik taotleda toetust veekaitse ja -kasutuse, taastuvenergeetika, jtmekitluse ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonna projektidele.
Esimesse vooru laekus 80 taotlust kogusummas 150,5 miljonit krooni. "ERDFi esimese taotlustevooru mahuks on esialgsete plaanide kohaselt 47 miljonit krooni. Taotletud summa letab seega kolmekordselt esimese vooru rahalised vimalused," tles ERDFi koordinaator Helen Sulg ning lisas: "Konkurents on vga tihe ja paratamatult ei ole vimalik paljusid taotlusi rahuldada. Taotluste lbivaatamisel hinnatakse muu hulgas projekti ettevalmistatust ja taotleja suutlikkust projekti ellu viia."
Taotlejate seas on kige suuremat soovi projektide arendamiseks les nidanud kohalikud omavalitsused ja riigiasutused, kellelt laekus kokku 45 avaldust. Kige rohkem sooviti toetusi taastuvenergeetika projektide arendamiseks, kogusummas 60,5 miljonit krooni.
Kuni 6. oktoobrini toimub KIKis taotluste ja taotlejate vastavuskontroll. Seejrel toimub sisuline hindamine, mille alusel keskkonnaminister teeb rahastamise otsused hiljemalt 1. detsembriks 2004. aastal.
Aastatel 2004 - 2006 on planeeritud ERDFi keskkonnameetmest toetada projekte 150 miljoni krooniga. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on meetme rakendusasutus, kes tegeleb taotluste vastuvtmise, tehnilise hindamise, toetuse vljamaksete korraldamise, aruandluse ja projektide jrelevalvega. Jrgmise taotlusvooru thtaeg on 1. mrts 2005. aasta.

KIK


Urvaste rahvas kaitseb valla ainukest raba

Vrumaal Urvaste vallas asub Ess-soo, kuhu kavandatakse uue turbamaardla (115 ha) rajamist, kuigi vana ammendamata kaevandus seisab mahajetuna juba paarkmmend aastat. Uus turbamaardla vtaks enda alla kogu allesjnud loodusliku raba, samuti jb kaevandusala piiresse ka servaaladel asuvad madalsoo ja siirdesoo. O Ketal Vru plaanib Ess-soos kaevandada vhelagunenud turvast, Vrumaa Keskkonnateenistus on firmale kaevandamisloa vlja andnud juba 2002 a oktoobris. Kuna plaanitav uus kaevandus on viksem kui 150 ha, pole Vrumaa Keskkonnateenistus nudnud keskkonnamjude hinnangut. Uuritud on vaid 1997 a Jaanus Paali poolt Ess-soo edelaservas asuvat tsik-madalsood, kuid phjalikku inventeerimist pole Ess-soos lbi viidud. Prof Paali arvamus on, et taotletava uue kaevandusala kohta on tarvis teha tiendav phjalik keskkonnaekspertiis ning madalsoo ja siirdesoo alad tuleb kaevandusalast juba eelnevalt vlja arvata. Ornitoloog Tarmo Evestus leiab, et praegu pole ige aeg uurida linnustikku. Kuid retkel rabasse ngi ta mitmeid kaitsealuseid linnuliike - mudatilder, punaselg-gija, samuti on Ess-soo aastakmneid olnud sookurgede pesitsusala. Kaitsealustest taimeliikidest oleme leidnud soosaarelt karukolda ja roomava vilke.
Vallaelanikud said kaevandamisplaanidest teada alles selle aasta juunikuus, kuna 2000 a valla nusolekut turbatootmise taastamiseks ei kajastatud. Ess-soo on kohalike elanike jaoks hindamatu vrtusega marja- ja puhkekoht.
3. septembril loodi Ess-soo kaitseks seltsing Roheline Urvaste, mille esmaseks lesandeks on Urvaste valla ainukese raba kaitse. Oleme kogunud toetusallkirju, kokku on neid juba le 500. Samuti toetab meid praegune Urvaste Vallavalitsus ja vallavolikogu. Saame igusabi ka ELFist ja esitame seltsingu nimel Vrumaa Keskkonnateenistusele vaide kaevandamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna on selgunud mitmeid ebatpsusi.
Toetusallkirju Ess-soo kaitseks saab anda alates homsest T raamatukogus, Vanemuise 46 ja Nituse 2 ppehoonetes, Raatuse tn. hiselamus, T peahoones ja Laia tnava ppehoones. Kigil, kellel on infot, soovitusi ja ksimusi, palume kirjutada aadressil: roheline.urvaste@mail.ee.

Seltsing Roheline Urvaste


SNDMUS



Loomafoto 2004

Ajakiri Eesti Loodus ja MT Loodusajakiri kuulutavad vlja vistluse Loomafoto 2004.
Vistlevate fotode postitamise viimane thtaeg on 20. september 2004.
Tpsem info http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema16.html

Loodusajakiri




Sgishtu geoloogidega
Teisipeval, 28. septembril 2004


htu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskigu Toompeal geoloog Jaak Nlvaku juhtimisel. Teises osas klastame TT Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid alusphja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TT Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sndmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele ksimustele, niteks kuidas ja kui tpselt saab mrata kivimite vanust, kust on prit rndrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavrinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.

Loodusajakiri




Kuldne sgis Krvemaal
Laupeval, 25. septembril 2004


Otsime rgsete jgede jlgi. Saame teada, kuidas on tekkinud oosid. Sme jhvikaid ja naudime sgisvrvides Krvemaa ilu.
Retke juhib zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.

Jrvi jrved
Knnu Suursoo
Paukjrv ja Paukjrve oos
Jussi nmm.

Retke pikkus umbes 10 km. Soovitame selga panna matkariided ja jalga mugavad jalanud ning vtta kaasa vileivad.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 20. septembrini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee

Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Algamas on uus keskkonnaalane vistlusmng gmnasistidele

MT Keskkonnateabe ja -tehnoloogia hing teatab, et taas kord algab Keskkonnaveebil keskkonnateemaline mng. Seekord simulatsioonimng Terra Simuvere, mis saab teoks tnu SA KIKile ja mngu toetajatele. Mng toimub ja mngule saab registreeruda keskkonnaportaalis keskkonnaveeb.ee.
Tpsem info http://www.keskkonnaveeb.ee/simulatsioon/index.php

MT Keskkonnateabe ja -tehnoloogia hing


Algas Tallinna keskkonna- ja jtmekampaania "Prgihunt"

Eelmisel aastal pealinlastele korrektset jtmekitumist petanud jtmekampaania startis uuele ringile juba 7. septembril. Ligi kaks kuud vltava keskkonna- ja jtmekampaania eesmrgiks on tsta Tallinna elanike teadlikkust ja informeeritust jtmekitlusprobleemide alal, arendada prgisorteerimist hlbustavaid teadmisi ning suurendada mbritseva keskkonna mrkamist ja sellest hoolimist.
Prgihunt klastab sel aastal 20 lasteaeda, kus Eesti Noorte Looduskaitse hingu poolt etendatakse tarbimiskriitilist nukuteatrit. Neljas koolis viiakse lbi pnevaid workshoppe ning kmnes Tallinna koolis peatub jtmelava, kus korraldatakse kaasakiskuvaid temaatilisi vistlusmnge ning jagatakse head nu ja vajalikke oskusi.
Jtmelava, kust saab eelkige sstvat tarbimist ja prgisorteerimist hlbustavaid teadmisi ning Prgihundi trkiseid, viibib kokku neljateistkmnel korral kigi Tallinna Selveri kaupluste juures.
Tpsem info http://www.tallinn.ee/prygihunt

O Alkranel


Tulekul II Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival

II Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival toimub Lihulas ja Matsalus 23.-26. septembrini 2004. Pevapilet maksab 25 krooni. Tpsem info http://www.matsalufilm.ee

Lihula vald, Matsalu Rahvuspark, Eestimaa Looduse Fond, Lihula Kultuurimaja


ASJATUNDJA



Hetkeseisust saime eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja41.html) suhteliselt ammendava levaate. Kas on koloogilise maksureformi idee kohta mni arvutustega kaetud tutvustav dokument, mida viks avalikustada (peale presentatsiooni faili, mis oli suhteliselt ldsnaline)? Kuhu tahetakse reformiga vlja juda, kuidas see riigieelarve arvudes kajastuks ja kuidas paistab see vlja vrreldes teiste Euroopa riikidega?

Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Kllap olete juba mitmelt poolt kuulnud, et koloogiline maksreform (KM) on praegu alles algusseisus. Loodan, et teid ei hiri, kui toon enne ksimustele vastamist he minu arvates praegust olukorda sna hsti illustreeriva nite.
Praegu oleme nagu pereplaneerimise etapis - tahame uut pereliiget. Meie soov on kindel, aga seeme pole veel idanema pandud, sest enne tahame asja lbi rkida ka kikide teiste sugulaste ja spradega (loe: huvipooltega). Me tahame, et KM oleks kui soovitud laps.
Ja selle tttu, et oleme alles pereplaneerimise jrgus, ei saa me tna ka veel teada, mis vrvi saavad sndiva lapse juuksed ja silmad olema, on ta poiss vi tdruk ning millised isikuomadused tal olla vivad. Kll aga teame, millised on teistes riikides sellised lapsed olnud...

See oli nd vga illustreeriv ja vga lihtsustav selgitus KMi praeguse olukorra kohta, kuid arvan, et kirjeldus vtab situatsiooni pris hsti kokku.

Aga nd siis ksimuste-vastuste juurde.

Ksimus. Kas koloogilise maksreformi idee kohta on mni arvutustega kaetud tutvustav dokument, mida viks avalikustada (peale presentatsiooni faili, mis oli suhteliselt ldsnaline)?

KMi ideest peaks pris hea arusaama andma SEI levaade Euroopa riikides lbiviidud koloogilistest maksureformidest. Aruanne on kttesaadav meie veebilehe esilehel aadressil http://www.envir.ee.

Ksimus. Kuhu tahetakse reformiga vlja juda, kuidas see riigieelarve arvudes kajastuks ja kuidas paistab see vlja vrreldes teiste Euroopa riikidega?

Riigieelarveliselt tuleb tenoliselt le vaadata loodusressursside kasutamise tasud ja kaotada keskkonnakahjulikud subsiidiumid (nt maksab tnane plevkivienergeetika oluliselt vhem kui teised sama ressurssi kasutavad ettevtted). On tooteid ja teenuseid, mis tenoliselt kallinevad, kuid samavrra odavnevad jlle teised tooted-teenused. Tekib konkurents. Kui muutusi planeeritakse, tuleb nende vimalikud majanduslikud ja sotsiaalsed mjud phjalikult lbi analsida ja vajadusel leida meetmed, kuidas vimalikke mjusid tasakaalustada. KM eesmrk ei ole mingi hinnatus, vaid, et on, et hinnad annaksid igeid signaale ja suunaksid meid kituma, tarbima ja tootma nii, et hiskonna (tegelikut nii riigi kui maksumaksja kulud) kulud kokkuvttes vheneksid. Nt tna veetakse nutekohastesse prgilatesse (mille rajamine maksab kmneid miljoneid kroone) jtmeid, mille tekkimist saaks vltida vi mida saaks taaskasutada.
Riigieelarve muutused sltuvad otseselt sellest, milliseid konkreetseid majandusmeetmeid otsustatakse rakendada. Aga see on alles tuleviku ksimus.
KM puhul on vga oluline, et reform ise kallimikas ei lhe. Mida lihtsam on maksussteem, seda odavam on seda administreerida.

Teiste EL riikide poolt lbiviidud maksureformi kohta saab samuti head infot SEI poolt tehtud eelmainitud levaatest.

ldiselt on KMi eesmrgid erinevate riikide kogemuste ja KMi kui idee puhul seotud sstva arengu tagamisega: keskkonnaprobleemide tekke ennetamine, loodusressursside mistlikum kasutus ja vhesem saastamine; thive probleemide lahendamine, ldise majanduse konkurentsivime tusmine ja tehnoloogiline innovatsioon. Ehk lahtikirjutatult thendab see jrgmist:

* Tekitada olukord, kus turg annaks igeid hinnasignaale:
a) keskkonnale tekitatud kahju peab toote hinnas adekvaatselt sisalduma;
b) keskkonnasbralikud tooted ja teenused peaksid olema tarbijale taskukohased. Selle eelduseks on, et turusituatsioon vimaldab neil toodetel turule tulla. Tnane konkurentsikeskkond seda ei soodusta.

* Elavdada majandust, tekitada majanduse arengusst. Nt paljudes Euroopa riikides oli majandus loiuks muutunud, majanduskasv aeglustunud ja konkurentsivime pidurdunud. Selleks, et arengussti tekitada, on vaja teha ettevtjale uute tkohtade loomine lihtsamaks ning saavutada kvalitatiivne hpe kasutatavates tehnoloogiates.

* Tehnoloogilise innovatsiooni soodustamine annaks helt poolt ettevtetele konkurentsieelised. Teisalt tagaks see meie loodusressursside vimalikult otstarbeka kasutamise ja keskkonna vimalikult vhese saastamise.
Tehnoloogilise innovatsiooni all vib tuua nite ehitusmaterjale tootva ettevtte nol, kus kasutatakse ohtralt loodusressursse (nt maavarasid liiva, kruusa, savi, kivi). KM raames vidab ettevte lbi tootmisprotsessi thusamaks muutmise ka rahaliselt. Kasutamaks vimalikult vhe ressursse, tuleb le vaadata, kuidas saaks toorainet maksimaalselt ra kasutada. Samuti tuleb kaaluda jtmete taaskasutamise vimalusi - kas neid saab ehk ktteainena kasutada vmt (niteks tsemenditootmise krvalprodukti saab kasutada vetisena).

Keskkonnateadlikkus ja tulevikule mtlemine on mtteviisi asi. Kuid mtteviis vajab tegudeni judmiseks sobivaid tingimusi. Tehnoloogilise innovatsiooni puhul on see oluline ja puudutab eelkige kahte aspekti:
a) olemasolevad ettevtted hakkavad oma nitajaid lbi teaduse vimaluste parandama. Kasutades teadus- ja arendustegevust ning juurutades uusimaid tehnoloogiaid, saavad ettevtted turueelise, sest nad toodavad vhemast sama ressursiga rohkem ja saastavad vhem;
b) luuakse soodsad arenguvimalused ja kasvukeskkond valdkondadele, mis tegelevad tipptehnoloogiaga. Pikemas perspektiivis nhakse, et selliste eelduste loomine saab viia hiskonna oluliselt lhemale teadmistephisele hiskonnamudelile. Idee on teha targalt, mitte lihtsalt teha.

* Positiivsed muutused tturul:
a) kuna koloogiline maksureform vhendab ettevtete tjukulusid, siis suureneb tandjate vimalus ja motivatsioon luua uusi tkohti;
b) teisalt algatab KM terve rea uusi tegevusi, mis nuavad erinevat tjudu. Nt teadus- ja arendustegevus nuab krge kvalifikatsiooniga eksperte ja insenere, aga niteks energiasstu tehnikate juurutamine ja tarbijateni viimine, majade soojustamine, materjalitehnoloogia (materjalide taaskasutamine) ning biomassi tootmine (energiavsa) vajavad ikka konkreetsete tkte abi ehk ka lihtsamat tjudu.

Kokkuvttes tekitab KM uut nudlust, millest tulenevalt tekib loodusressursse kasutavatel ettevtetel motivatsioon keskkonnasbralikumalt ja suurema kasuteguriga ttada ning tarbijatel suurem valikuvimalus. Kusjuures, kuigi maksussteem nihutab tju maksustamiselt loodusressursside maksustamisele, ei peaks see ka loodusressurssi kasutavate ettevtete arengut prssima, ehk ldine maksukoormus peaks jma samaks.
Ja kindlasti ei saa siin mrkimata jtta, et tnu KMi toele peaks meie keskkond puhtamaks saama ja jma, mis on oluline eelkige meie endi tervisele ja tulevastele plvedele. Tnased rahvatervise probleemid on vga paljuski seotud meie elukeskkonnaga. See puudutab joogivee puhtust, heitvete puhastamist, husaastet jmt.


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012