UUDISTAJA
11. mai 2012
MAI
Kui tänase Uudistaja toimetaja 3. mai pärastlõunal Tartust bussiga Tallinna poole sõitis, et Brüsseli lennukile jõuda, oli viimane bussiaknast silmatud kodulinna kevademärk vast õide puhkenud vahtrad. Kui selle nädala kolmapäeva hommikul pärast öist saabumist taas koduaknast õue vaatasin, olin natuke üllatunudki, et rohelus pole just teab mis palju rohelisemaks läinud. Nii et vahepealseid ilmateateid lehitsematagi oli selge, et kuigi soe pole olnud ka Eestis. Kolmapäeval ja neljapäeval arenes lehestik seevastu lausa silmaga nähtavalt. Mõned rohkem põhjaeestlastele mõeldud pildid siia kinnituseks: vaadake ja kadestage, milline on „lõunaosariiklaste” lehe-, okka-, punga- ja õieseis! ☺☺☺
Kolmapäevaõhtune vaade Harimäe tornist
Eile vaadatud puid-põõsaid:
Vaher
Kask
Sirel
Hobukastan
Pärn
Lehis
Tamm
Kirss
Linnumaailmast hakkas üleeile kõrva Amsterdamis ja Brüsselis juba kuuldud piiritaja. Õhtul sain vanalt linnuvaatluskaaslaselt teada, et tema kuulnud piirpääsukesi Tartus juba 8. mail. Arutasime koos, et see on umbes nädala jagu varem kui paarkümmend aastat tagasi. Aga praegu on see aeg saanud üsna tavapäraseks. Niimoodi on siis kõik kampaania „Kevad ärkab” linnud selleks aastaks pesitsusmaadele jõudnud.
SÕNUMEID LOODUSAJAKIRJALT
Viktoriinisarja „Teadusaasta Eesti Looduses” tulemused
Aprilli viimasel päeval lõppes Eesti Looduse viktoriinisari „Teadusaasta Eesti Looduses”. Tegu oli teadusaasta raames toimunud ettevõtmisega, mille siht oli viktoriiniküsimuste kaudu juhtida tähelepanu Eesti loodusteadustele ja -teadlastele, samuti meie looduse tundmisele. Üritusest oli osa võtma kutsutud 4.–12. klassi õpilased ning tulemuste kohta peeti arvestust kolmes vanuserühmas: 4.–6. klass, 7.–9. ja 10.–12. klass.
Neljas voorus, jaanuarist aprillini, esitati Eesti Looduse numbrites ja internetilehel www.eestiloodus.ee/viktoriin kokku viisteist küsimust. Vastuseid tuli neile otsida Eesti Looduses aastail 2005–2011 ilmunud artiklitest.
Osalejaskond oli tänavu meeldivalt arvukas: kokku saatis meile vastuseid 1027 loodushuvilist, sh. 448 noormeest ja 579 neidu. Kuni viimase vooruni pidas viktoriinimaratonil järjekindlalt vastu ligi 300 õpilast. Kõige agaramad olid 4.–6. klassi õpilased, neist umbes poole vähem oli osalejaid 7.–9. klassist. Väga hea meel on, et viktoriinist võttis osa ka pisut üle saja gümnaasiumiõpilase.
Arvukama ja aktiivsema osalejaskonnaga koolidest saab esile tuua Elva gümnaasiumi, August Kitzbergi gümnaasiumi, Tallinna Rahumäe põhikooli, Pärnu ühisgümnaasiumi, Tallinna reaalkooli, Tallinna Arte gümnaasiumi, Audru keskkooli, Mõisaküla kooli, Põltsamaa ühisgümnaasiumi ja Laeva põhikooli.
Sarjas osalejatele jagati välja hulgaliselt auhindu: neid loositi välja voorude vahel ning viktoriini üldkokkuvõtte põhjal, sh. peaauhind igale vanuserühmale. Ühtekokku premeeriti auhindadega 50 õpilast. Peale selle pakuvad korraldajad viktoriinis osalejatele, ka vaid ühest voorust osa võtnud õpilastele soodushinnaga Eesti Looduse aastatellimust (20 eurot).
Loodusviktoriini aitasid korraldada MTÜ Loodusajakiri, hasartmängumaksu nõukogu, keskkonnaamet ja teadusaasta meeskond. Peale nende oli veel omajagu toetajaid, kes panustasid auhindadega: Matkasport, osaühingud ÕÄÖÜ ja Total, teaduskeskus Ahhaa, energia avastuskeskus ning pärandkoosluste kaitse ühing.
Viktoriini asjus võib julgelt lisa küsida Katre Palolt palo.katre@gmail.com, tel. 521 8771.
Eesti Loodus
Eesti Looduse mainumbriga ilmub Fred Jüssi uus heliplaat
„Merelinnurahvas” on Fred Jüssi koostatud heliplaat, millel häälitsevad meie rannaniitude, roostike ja meresaarte linnud ning läbirändajad. Lühema või pikema esitusena on plaadile jäädvustatud umbes 40 linnuliigi hääled, lauljatest saab lühidalt lugeda ka värskest ajakirjanumbrist. Heliplaat põhineb Fred Jüssi ja Veljo Runneli salvestistel, kogutud Matsalu mailt, Puhtust, Väinamere ning Hiiumaa randadelt ja laidudelt, Muhust, Vilsandilt ja sealsetelt meresaartelt. Tellijad saavad plaadi koos ajakirjaga tavahinna eest. Jaemüügist ostjatel tuleb seekord maksta ajakirja eest veidi rohkem.
Eesti Looduse põhilugu tutvustab selle aasta orhideid – ööviiuleid, kaht meil kasvavat käokeele liiki: rohekat ja kahelehist käokeelt. Orhideeuurijad loodavad, et aasta orhidee staatus aitab muu hulgas täpsustada teadmisi nende kahe liigi levikust Eestis.
Pikematest artiklitest saab teada nõrglubja-allikasoode olukorrast Eestis – see sootüüp on kogu Euroopas väga haruldane. Põhjalikult tutvustatakse lindude mitmekesist seltsielu, paelussi linnuroni ja meenutatakse fotovõistluse Vereta Jaht 15-aastast ajalugu. Intervjuu on kliimateadlase Ain Kallisega, matkarada viib lugeja Tallinna botaanikaaia piirkonda, tööjuhend aitab talletada loodusvaatlusi.
Kindlasti maksab tähele panna ka lühemaid kirjutisi, näiteks saame teada, kas võib süüa roheliseks läinud kartuleid. Numbris on ka raamatututvustused ning järelehüüded Eesti Looduse varasemale peatoimetajale Erast Parmastole ja rohumaateadlasele Jaan Liivile.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
  
Rektorikandidaadid Volli Kalm, Toivo Maimets ja Mart Ustav
Fotod: TÜ
Tartu ülikooli rektorikandidaate on kolm
Tartu ülikooli valimiskomisjon registreeris 7. mail rektorikandidaadid: TÜ rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor, rakubioloogia professor Toivo Maimets ning TÜ biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik Mart Ustav.
Kõik kolm kandidatuuri on üles seadnud TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna nõukogu. Peale selle on samad kandidaadid ühiselt esitanud ka professorirühmad: Volli Kalmu 36, Toivo Maimetsa 22 ning Mart Ustavi 26 ülikooli professorit.
Rektorikandidaatide avalik väitluskoosolek toimub 24. mail kell 16 TÜ aulas. Üliõpilased korraldavad TÜ üliõpilasesinduse eestvedamisel rektorikandidaatidele eraldi debati, mis algab 22. mail kell 18 ülikooli aulas.
Rektori valimiskoosolek on TÜ aulas 31. mail algusega kell 12. Rektori valib 347-liikmeline valimiskogu, kuhu kuuluvad kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid ning juhtteadurid. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 174 valimiskogu liiget.
TÜ
Selliseid elektriautosid kasutavad Eesti sotsiaaltöötajad
Veel kaheksa ministeeriumi hakkavad kasutama elektriautosid
10. mail kiideti valitsuse istungil heaks eelnõu, mis lubab avalikke teenuseid osutades kasutada elektriautosid peale sotsiaalministeeriumi ka teiste ministeeriumide valitsemisalas.
Riigiasutused taotlesid kokku 133 elektriautot, pakkuda oli seekord võimalik 75. Keskkonnaministeerium on sõlminud Mitsubishi Corporationiga heitkoguste ühikutega kauplemise vahetuskokkuleppe, millega sai Eesti 507 elektriautot. Sotsiaaltöötajad on saanud oma kasutusse 432 elektriautot.
Sotsiaalministeerium saab kõnealusest 75 autost 7, põllumajandusministeerium 3, kaitseministeerium 7, rahandusministeerium 5, justiitsministeerium 6, siseministeerium 31, keskkonnaministeerium 6 ning haridus- ja teadusministeerium 4.
Keskkonnaministeerium
Konnatalgud päästsid 10 851 kahepaikse elu
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 8. mail, et sel aastal esimest korda Eesti eri paikades peetud konnatalgud on edukalt lõppenud. Talgute käigus päästeti 13.–30. aprillil neljas talgukohas kokku 10 851 konna, kellest 8832 olid kärnkonnad, 1931 pruunid konnad, 31 vesilikud ja 57 rohelised konnad. Osales 209 vabatahtlikku.
Tänavuse aasta eripära oli heitlik ilm, mis ei lasknud kõikuva kehatemperatuuriga konnadel rahulikult ühtlase vooluna sigimiskohtadesse kulgeda. Seetõttu pidid vabatahtlikud olema oodatud paari päeva asemel valmis kiirelt reageerima üle kahe nädala. Projekti „Konnad teel(t)” juhi Tanel Laane sõnul aitasid õnneks „tublid vabatahtlikud ning talgujuhid konnarinnet hoida kogu perioodi jooksul”.
Kõige suurem oli konnaliiklus Leie-Oiu lõigul (5960). Kiisa-Kurtna teedel aidati rataste alt kõrvale 2613 ja Jägala kandis 2278 loomakest. Usinate helistajate abiga kanti kaardile kolm leheküljetäit seni teadmata konnade rändeteid, laekus hulganisti nõuandeid, teatati ka iseseisvatest konnapäästmise aktsioonidest.
Kogu saadud info ja hangitud kogemused töötab ELF läbi koos maanteeameti, keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega. „Konnad teelt(t)” projekt on kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk on päästa vabatahtlike talgute käigus kevaditi maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ja nende eluviiside kohta. Samuti tahetakse ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks. Tuleval aastal plaanib ELF isegi ulatuslikumaid konnatalguid.
Päästmist toetab KIK ning korraldavad ELF, maanteeamet, keskkonnaamet ja MTÜ Põhjakonn.
ELF
Veebis saab jälgida õhus lendleva õietolmu hulka
Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Keskkonnaministeerium teatas 9. mail, et õhuseireveebis saab iga päev jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.
Eesti keskkonnauuringute keskus (EKUK) koostöös Eesti allergialiiduga alustas eelmisel aastal KIK toetusel katseprojekti, mille käigus mõõdeti Tallinnas õietolmu hulka õhus. Nüüd on õietolmu seire projekti haaratud veel neli linna. Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.
Keskkonnaministeerium
Raadioajakirjanik Piret Kriivan
Allikas: err.ee
Vikerraadio „Eesti lugu” jõuab 300. saateni
Vikerraadio sari „Eesti lugu” on alates 2004. aastast rääkinud eestlastest ja eestlusest, sellest, kuidas me oleme kõigi raskuste kiuste püsima jäänud. Sel laupäeval, 12. mail, jõutakse 300. saateni, kus on teemaks pulmad ja pidustused Liivimaal. Juubelisaates räägib Eesti parimaid mõisaajaloo tundjaid, Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur filosoofiadoktor Ants Hein.
Seitsme ja poole aasta jooksul on kolmesajas saates esinenud Eesti tunnustatud ajaloolasi, arheolooge, etnograafe ja koduloo-uurijad. Kõige rohkem on osalenud Ain Mäesalu (55 saadet), Ago Pajur (36 saadet), Reigo Rosenthal (19 saadet), Jüri Kivimäe (16 saadet) ja Küllo Arjakas (12 saadet).
„Eesti lugu” on Vikerraadio eetris laupäeviti kell 13.05. Saatesarja autor on Piret Kriivan.
Vikerraadio
RMK metsaviktoriinil saatis edu väiksemaid maakoole
RMK korraldatud koolilaste metsaviktoriinil paistsid tänavu agarama osavõtu ja heade tulemustega silma väiksemate maakoolide kasvandikud. Üheteistkümnendat korda toimunud virtuaalsest metsaviktoriinist võttis osa 8762 õpilast 225 koolist.
Viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandiku sõnul tuleb rohke osavõtu eest tänada tublisid Eesti õpetajaid, kes leiavad aega ja tahtmist tavalisest koolitunnist enamat pakkuda. Neljandiku kinnitusel ei ole metsaviktoriinis aga ühtegi kaotajat, sest kõik lapsed kogusid uusi teadmisi Eestimaa looduse kohta. Ta lisas, et eriti tublid olid nooremate klasside lapsed: küsimused olid kõigile kolmele vanuserühmale ühised, punktisummade järgi aga nooremad vanematele pahatihti alla ei jäänudki.
Kuni 6. klassi arvestuses tuli esimeseks Saduküla lasteaia-algkooli 3. klass, teiseks Nõva põhikooli 5. klass ja kolmandaks Risti põhikooli 5. klass. 6.–9. klassi arvestuses läksid esimesed viis kohta jagamisele: auhinna said Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi 8. klass, Nõva põhikooli 8. ja 6. klass, Risti põhikooli 5. klass ja Metsküla algkooli 6. klass. 10.–12. klassi arvestuses said kaksikvõidu Karksi-Nuia õpilased: August Kitzbergi gümnaasiumi 12. ja 11. klass.
Esimest korda oli küsimustele võimalik vastata ka vene keeles ning seda võimalust kasutas tuhatkond õpilast. Edukamad olid Narva Soldino gümnaasium ja Tallinna Linnamäe vene lütseum.
RMK
TASUB OSALEDA
Lyckholmi muuseum
Looduse Omnibuss viib laupäeval Tallinnast
kultuuriloolisele retkele Noarootsi ja Haapsallu, teemaks Noarootsi maastikud ja rannarootslaste lugu. Käiakse Lyckholmi muuseumis ja Rannarootsi muuseumis Haapsalus ning Silma looduskaitseala linnupaikades, roorajal ja Noarootsi kirikus. Retke juhendavad Lyckholmi muuseumi juhataja Anu Kari ja Rannarootsi muuseumi juhataja Ülo Kalm.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 19), sõidu hind koos muuseumipiletite ning kohvi ja koogiga Saare mõisas on täiskasvanutele 15, õpilastele 10 eurot.
Laupäeva õhtul sõidetakse aga Türi kevadfestivalile, et kuulata Bachi, Vivaldi ja Rebeli muusikat. Tänavu juba kuuendat korda toimuva festivali teema on „Neli elementi”. Kontserdil „Elemendid” Türi kirikus esineb Tallinna barokkorkester Risto Joosti juhatusel.
Vt. lähemalt http://www.kevadfestival.tyri.ee/.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 17 (tagasi kell 22), sõidu hind koos kontserdipiletiga on 10 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Tänavune muuseumiöö kannab nime „Öös on kino”
ja see toimub üle Eesti laupäeval, 19. mail. Kell 18–23, mõnes muuseumis kauemgi, saab tasuta käia sadades muuseumides ja mäluasutustes.
Eesti muuseumiühingu eestvõttel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud saja-aastasele Eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomitee 20. aastapäevale.
Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati ERM-i juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause „Öös on asju”.
Vt. http://oo.muuseum.ee.
Taimede lummuse päeva tööd ootavad hääletajaid
18. mail peetakse esimest rahvusvahelist taimede lummuse päeva, selle tähistamiseks korraldati Eestis videoklippide ja plakatite võistlus. Nüüd saab igaüks hääletada oma lemmiku poolt internetis aadressil http://environ.emu.ee/taimede-lummuse-paev/konkurss/. Publiku e-hääletus lõpeb 17. mail ja jätkub 18. mail Tartus Raekoja platsil. Samas antakse kätte žürii ja publiku auhinnad.
Esimene rahvusvaheline taimede lummuse päev 18. mail on Euroopa Liidu taimeteaduste organisatsiooni (European Plant Science Organisation, EPSO) algatus, millega soovitakse kõigile meelde tuletada, et ilma taimedeta ei oleks elu planeedil Maa võimalik.
Üks näitusel tutvustatav mõisakool on Laupa Lõuna-Järvamaal Pärnu jõe ääres
Mõisakoolide näitus nüüd Pärnus
Kirjutasime märtsikuu Eesti Looduse kroonikarubriigis, et 22. veebruaril avas Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad Eesti rahvusraamatukogus väikese, aga uhke näituse „Mõisakoolid – särama löönud pärlid” (www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4483_4436.html).
Alates 8. maist saab sama väljapanekut vaadata Pärnu keskraamatukogus; näitus on Pärnus lahti kuni 4. juunini.
MAAILMAST
Vaateid kevadisest Beneluxist
Ei olnud äsjane ilm Belgias ega Hollandis sugugi parem kui siin koduses Eestis, pigem otse vastupidi: paaril hommikul oli sooja vaid 5–6 kraadi ja üle 15 pügala küündis termomeetrisammas vaid päris põgusalt. Korduvalt sadas vihma ja mõnel päeval lisandus ka paras tuul.
Ringivaatamissoov sai sellest siiski võitu.
Brüsseli imekenas Petite Sabloni pargis püüdsin fotole kuulsa kartograafi Mercadori, kelle 500. sünniaastapäeva puhul kirjutas märtsikuu Eesti Loodusele loo Heino Mardiste (vt. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4459_4436.html; peagi saab sellelt aadressilt lugeda artikli täisteksti)
Vaatasin põhjalikult üle Brüsseli loodeservas asuva Mini-Euroopa ...
... ja sain seal innustust viia ellu juba varem tekkinud plaan käia ära sel pildil maketina kujutatud Dinantis
„Päris” Dinant, Meuse’i (Maasi) jõe ääres asuv väheldane linnake ei petnud sandivõitu ilmast hoolimata millegagi ootusi
Isegi saksofonileiutaja Adolphe Saxi kõrval sai pilti teha
Gentis vaatasin alla kellatornist, mille jalamil raekoja kõrval ehitatakse kibekiirelt linnahalli, ...
... ning osalesin põneval, paraku küll taas parajas vihmarabinas toimunud paadiretkel piki linna kanaleid ja jõgesid
Ka Amsterdamis sõitsin seekord laevukesega ...
... ja käisin ikka ka lilleturul
PILDIKOMMENTAAR
Jalamurdeparlament
Õigemini pole siin midagi kommenteerida, pigem saatusekaaslasi hoiatada. Ma polnud Brüsselis nimelt siiani viitsinud käia europarlamendi kompleksi juures, nüüd aga läksin – ja selle pildi klõpsamise järel järgmist sammu astudes oleksin peaaegu trepist alla kukkunud.
Kui koperdamise põhjust uurima hakkasin, sain aru, et põhjus pole ainult minu kohmakuses, vaid ka hoonet kujundanud arhitekti liiga kaarjas mõttelennus. Nimelt on ta projekteerinud trepi ja ratastoolitee ristsugutise ning seetõttu on astmed muutuva kõrguse ja laiusega. Nii et, hääd europarlamendis huvilejad, olge valvsad ja ärge vaadake ses superkompleksis uidates mitte ainult ringi, vaid ka ette!
.
ÕIEUUDISEID MAIKUISEST BOTAANIKAAIAST
Need pildid on klõpsatud eilehommikusel kiirel läbijooksul Tartu ülikooli botaanikaaiast. Mõni aeg tagasi sillasinisel, siis lõokannuseroosal ja lõpuks kanakoolmekollasel väljakesel kasvuhoone ja alpinaariumi vahel on rohuroheline nüüd õite kirkusest üle kasvanud
Parempoolses eesaias õitsevad kirjud püvililled; hea võimalus mõelda Uppsala-sõbrale Larsile, kel just sel päeval sünnipäev: kirju püvilill on Upplandi maakonna sümbollill
Vasakpoolne eesaedki, süstemaatika osakond, hakkab värvuma: see on aedaubrieeta ...
... ja see kõrvikpriimula
Siis mööda värvikast nõlvast ...
... ja täishõivatuses mängunurgast ...
... Kroonuaia tänava äärsesse tagaaeda, mida värvivad praegu väge uhked tulbisalgad
Kaks sorti jäävad meelde musikaalsete nimedega: Johann Strauss ...
... ja Giuseppe Verdi
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
