Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
18. mai  2012



MAI




Hakkab kujunema juba tavaks, et sissejuhatusjutus tuleb kirjutada ilma heitlikkusest. Seekord näitas mai oma pahurat nägu üsna halval ajal – vähemalt roherattaretkeliste või laupäeval maatöid planeerinute mättalt vaadates.
  

Eelmisel reedel vihmutas nii öösel kui ka päeval, kohati oli sadu õige tugev ja nii sadas Tartus rohkesti alla ka kaseurbi ja vahtraõisi
  

Päeva ilusam uudis oli see, et suur osa toomingaid läks õide. Kuna reedesed halli ilma pildid ongi värvivaesed, siis teen veidi sohki ja panen siia laupäevase ülesvõtte
  

Aga laupäeval puhus paras tormituul; usutavasti on see ka staatiliselt fotolt kenasti näha.
Ja õhtul läks väga külmaks
  


Üsna jäine õhk lõi vastu ka pühapäeva varahommikul, kui Viljandi Kaare puhkemaja õue astusin. Aga ilm oli ilus ja kirsid õites
  

Ilus on ilm olnud ka selle nädala jooksul ja õitsejaid tuleb aina juurde
  

Nii oli üleeile, kolmapäeva hommikul, mu kodutänava hobukastaneil suurem jagu küünlaid süüdatud, ...
  

... päikese poole piilusid ka õunapuu esimesed õiesilmad ...
  

... ja sirelid andsid kogu olemusega teada vastupandamatust õidepuhkemissoovist

Eile hõõrusid liikuvad õhumassid käima ka piksemasina; jälle sai tõdeda Eesti meteoroloogilisi hiigelmõõtmeid: kui Ida-Eestis oli kuum ja niiske saunailm, siis saartel ei küündinud termomeetri soojasammas kohati kuigi palju isegi üle kümne pügala. 
 



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 




Talentidest kodus ja võõrsil
Viimastel aastatel on palju räägitud vajadusest Eestisse tagasi meelitada välisriikidesse tööle või õppima läinuid, ühe väljarännanute segmendi, talentide tagasikutsumiseks on käivitatud lausa eraldi projekt – Talendid Koju. Märksa vähem teatakse Eesti riigi varasematest püüdlustest andekaid kaasmaalasi välisriikidest koju meelitada. Ometi oli see teema äärmiselt aktuaalne ka veidi enam kui 90 aastat tagasi. Kõigest sellest kirjutab maikuu Horisondis ajaloolane Helen Rohtmets artiklis „Talendid Koju 1920–1923: tagasi tuli tuhandeid”.
Talendikuse teemat puudutab ka seekordne pikk intervjuu, mille Horisondi jaoks on teinud teadusajakirjanik Arko Olesk. Tema vestluskaaslaseks olnud Massachusettsi tehnoloogiainstituudi rakendusmatemaatika emeriitprofessor Alar Toomre ütleb muu hulgas: „Mul on hea meel, et jõudsin välja Ameerikasse. Erinevalt mu vanematest, kelle jaoks oli sõda negatiivne kogemus, oli sel minu jaoks selgelt positiivne mõju.”Ja huvitaval kombel on mõlema loo raames juttu veel ühest suurest eesti soost talendist – Ernst Öpikust. Miks ja kuidas, sellest saab huviline lugeda juba ajakirjast.
Üksainus küsimus kiirlaevalainetest on esitatud akadeemik Tarmo Soomerele. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb kirurg Jüri Teras. Indrek Rohtmets kirjutab maikuu Horisondis „„Jumala sahast” Andides”, Ildar Nisamedtinov „Pärmi paljudest paledest”, mis mõjutavad meie toidulauda. Esta Prangeli teema on „Keelte surm ja surevad keeled”, Ülo Kasel „Energeetika – otsapidi tuleviku biomajanduse küljes”, Kalju Eermel „Osooniaugust ja -kuplist Arktika kohal ehk Montreali protokolli kiituseks”, Jüri Kamenik selgitab, kuidas sünnivad pilved, ja Leopold Parts põhjendab, mil moel aitab gorilla genoomijärjestus seletada, kuidas sai inimesest inimene.
Horisondi tellija postkasti jõuab ajakiri seekord koos Looduse Raamatukogu sarjas ilmunud Andrus Möldri raamatuga „Riigita rahvad. Kaukaasia”.
Horisont
  


 

 
Kaukaasia, kus väga paljudel pole oma riiki
Miks saab valdavalt islamiusulistele Kaukaasia riigita rahvastele tuua eeskujuks Iraaki? Miks on praegusel Venemaal palju neid, kes arvavad, et Dudajevi mõrvamine oli suur viga? Kas osseedid ja abhaasid on tänapäeval riigiga või ikkagi riigita rahvad?
Looduse Raamatukogu sarjas ilmunud „Riigita rahvad. Kaukaasia” annab kompaktse ülevaate selle maailma piirkonna riigita rahvaste tänapäevast ja ajaloost, keelest ja usundist, kultuurist ja majandusoludest, suurkujudest ja sümbolitest, aga ka võimalikust tulevikust.
Looduse Raamatukogu ühtekokku neljanda ja ühtlasi esimese n.-ö. Horisondi raamatu „Riigita rahvad. Kaukaasia” autor Andrus Mölder on pikka aega huvitunud väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboolikast. Ta on tutvustanud Horisondis maailma riigita rahvaid ja nende probleeme alates aastast 1999. Toona keskendus ta eeskätt Euroopa riigita rahvastele, mille olemasolu vanas heas Euroopas pole üleliia teadvustatud veel praegugi. Sedamööda, kuidas maailmas on (taas)lahvatanud mõni (rahvus)konflikt, on käsitletud rahvaste geograafia laienenud: Tšetšeeniasse, Acehisse, Afganistani, Osseetiasse või ka näiteks Hiina surve all elavate uiguuride juurde. Kunagiste lugude ja ammu plaanis olnud Dagestani-ülevaate põhjal on nüüdseks vormunud ülevaateraamat Kaukaasiast tervikuna.
Looduse Raamatukogu on uus teaberohke raamatusari loodusest, teadusest ja kultuurist. Sari süveneb põhjalikumalt ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets aastate jooksul käsitletud teemadesse.
Horisont
  

 

Eesti Loodus on saadaval e-raamatuna
Eesti Loodus on alates aprillist kättesaadav ka e-raamatuna http://itunes.apple.com/app/eesti-loodus/id520009375?mt=8.
Eesti Looduse saab iPadi tellida korra kuus hinnaga 1.99 või aastaks (12 numbrit) hinnaga 22.99. Üksiknumbrit saab osta hinnaga 2.99.
Ajakirja tellijana saad automaatse ligipääsu uutele numbritele. Kehtiva tellimuse korral arvestatakse ostusumma maha tellija iTunesi kontolt ja tellimus uueneb lõppemisel automaatselt, välja arvatud juhul, kui see hiljemalt ööpäev enne tellimuse lõppu tühistada. Kui tellimust ei tühistata, võetakse ööpäev enne tellimuse lõppu tellija iTunesi kontolt uue tellimuse summa. Tellimuse automaatset uuenemist saab oma iTunesi konto sätete alt alati muuta. Aktiivset tellimust tühistada ei ole võimalik.
Eesti Looduse rakendus rebis end möödunud nädalal korraks uudiste kategoorias Eesti iTunesi poes esimesele kohale.
www.eestiloodus.ee / FB
 


EESTI SÕNUMEID

 




Taivo Kastepõld
Foto: Kaarel Kaisel
 
Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia
Kolmapäeval avati Tallinnas Pirita kloostri varemete pargis looduskaitsekuu ning anti kätte Eesti looduskaitsemärgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia. 2556 euro suuruse preemia ja looduskaitse kuldmärgi pälvis tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld.
1970. aastal läks Kastepõld pärast ülikooli lõpetamist tööle Matsallu. Tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele „Matsalu ESTONIA” tähistusega rõngad ning Matsalu muutus kogu Eesti lindude rõngastuskeskuseks. 1973. aastal sai Kastepõllust Matsalu looduskaitseala direktor. Aastatel 1977–1992 juhtis ta rõngastuskeskust ja aastatel 1992–2005 taas Matsalu rahvusparki. Ta on üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Looduskaitsemärkide – hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, teemaks on valitud „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”. Traditsiooniliselt korraldatakse sel kuul üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Looduskaitsekuud korraldatakse juba 32. korda ja see kestab kuni 5. juunini. Vt. kuu ürituste kohta lisainfot keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaministeerium



 

UUDISTAJA UUDISTUSI


Roheratturid vihmas, tuules ja päikeses
Läinud nädalavahetusel sai teoks järjekorras juba 23. roheliste rattaretk, mis seekord küsis „Kuidas elad, Mulgimaa?”. Juba mitmendat korda järjest ei soosinud ilm retkelisi; ju peavad korraldajad edaspidi taevaseid jõude paremini moosima. Reedel sadas vihma, laupäeval puhus väga tugev tuul ja soojagi oli napilt; alles pühapäeval tuli välja ka soe päike.
  

Uudistaja välgatas rattaretke laagrist läbi laupäeva õhtul, kui magamistoad olid valdavalt juba parve koondunud, ...
  

... söögitoast kostis ahnet matsutamist ja ...
  

... jäätmekäitlusvalvurid kandsid hoolt, et kasutatud „lauaportselan” ikka õigetesse lahtritesse satuks
  

Roheline telkki oli ilmapaos: mullu valminud imeuhkes mõisamajas ehk Heimtali põhikoolis, ...
  

... mille lausa luksuslikes ruumides tohtis kõndida vaid sokkides või sinisussides
  

Ka innuka Heimtali koduloouurija Imbi-Sirje Tormi mõisaekskursioon oli muutunud tubaseks (= saaliseks)
  


Uudistaja toimetaja saabus aga asja pärast: et juhatada diskussiooni „Kui palju sööme eestimaist toitu?”, jutumeesteks (vasakult) põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, puuviljateadlane Toivo Univer, õunakasvataja Kalmer Kasvand ja põllumajanduminister Helir-Valdor Seeder

  

Vast aitas sellele kaasa ka tõesti külm ilm, aga saal oli rahvast täis. Kahe viimase pildi autor on Heiko Kruusi

Nn. mandaattoimkonnas  tegutsenud Tallinna kolleegidelt sain teada, et retkel osales 1420 ratturit, seega mõnevõrra vähem kui viimastel aastatel keskmiselt: 1800–2100. Katkestajaid oli aga halva ilma kiuste vähe. Ikka samade kolleegide sõnul „
olid ilmselt kohal n.-ö. fännid, kellel oli korralik varustus, ettevalmistus ja vaimne meelestatus:)”. Kõigest hoolimata õnnestus välja kuulutatud programmist ka kinni pidada, ehkki väikeste muudatustega.
  



TASUB OSALEDA




 

Taimede lummuse päevast
andsime teada juba eelmises Uudistajas. Mis toimub täna Tartus, saate vaadata võrgupaigast environ.emu.ee/userfiles/environ/file/Taimede%20lummuse%20päev%20Tartus.pdf, mis aga Tallinnas, seda environ.emu.ee/userfiles/environ/Taimede%20lummuse%20päev%20Tallinnas.pdf.
  

Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni 50. ettekandepäev
on 23. mail Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis (Lai 38) algusega kell 11.
Teemal „Kas tänane looduskaitse on parem kui varem?” kõnelevad Urmas Tartes, Hanno Zingel, Tiit Sillaots, Leelo Kukk, Toomas Frey, Uudo Timm, Jüri-Ott Salm, Tiiu Kull, Kuulo Kalamees, Nikolai Laanetu, Veljo Volke ja Jaak Tambets.
  


TÜ loodusmuuseumi nahkhiiretund Toomemäel
algab muuseumiööl 19. mail kell 20.30. Tunni jooksul tutvustatakse nahkhiiri TÜ ajaloo muuseumis ning seejärel minnakse päikeseloojangul nahkhiireretkele Toomemäele ja Emajõe äärde. Juhendab nahkhiireuurija Lauri Lutsar.
  

 

 
Nurgake Karlovast
 
Tartu Karlova linnaosa päevad
algasid juba esmaspäeval ja kestavad pühapäevani. Meelepäraseid üritusi saab valida päevade kavast linnaosa seltsi veebilehelt www.karlova.ee
  

 

Keskkonnaameti traditsiooniline matkalaupäev,
mis on pühendatud looduskaitsekuule ja rahvusvahelisele kaitsealade päevale, on 26. mail. Matkad on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine kuni 22. maini (või kuni kohti jätkub). Vt. täpsemalt www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/LK_uritused_ule_Eesti_koond_2012.pdf.
    




MAAILMAST


 

  


Europarlamendi keskkonnakomisjon nõuab ambitsioonikamat kalanduspoliitikat
Euroopa Parlamendi (EP) keskkonnakomisjon tegi 8. mail jõulise otsuse ühtse kalanduspoliitika reformi kohta.
Selle järgi tuleks võtta kohustus taastada kalavarud 2015. aastaks lausa üle jätkusuutliku taseme ning parandada aastaks 2020. kalanduse keskkonnastandardeid. Kalapüügilaevastik tuleb viia vastavusse nüüdsete kalavarudega ning muuta kindlaks põhimõtteks, et eelise saavad jätkusuutlikud püügiviisid.
Praegune ühtne kalanduspoliitika on suuresti läbi kukkunud: pole õnnestunud katsed ei kalavarusid taastada, laevastikku vähendada ega peatada ülepüüki. Sellega on kaasas käinud merekeskkonna pidev hävitamine, näiteks 200 000 merelinnu mõttetu surm kalapüünistes.
Kalanduspoliitika eelnõu peaks kalanduskomisjonis hääletusele pandama juuli alguses, plenaarhääletus on kavas septembri alguses.
EP
 

  

 
Kurikuulus Phyllobates terribilis näeb õige malbe välja
Foto: ProAves
 
Looduskaitsjate võit mürgiseima konna nimel
Ameerika linnukaitseorganisatsioon ABC (American Bird Conservancy) teatas 8. mail toredast sündmusest Colombias: ohustatud konn Phyllobates terribilis (2009. a. Eesti Looduses nr. 7 on Aimar Rakko teda eesti keeles nimetanud „õudseks lehestikukonnaks”) on saanud endale esimese kaitseala.
Tegemist on arvatavasti maailma kõige mürgisema loomaga. Tema mürk, batrahhotoksiin, on sedavõrd mürgine, et isegi kontakt pabertaskurätikuga, mida konn oli puudutanud, on olnud loomadele surmav. Viie sentimeetri pikkuse loomakese mürgihulk arvatakse olevat piisav, et surmata mõne minutiga kümme täiskasvanud inimest. Batrahhotoksiin blokeerib närviimpulsi ülekande, nii et lihased, sealhulgas südamelihased, jäävad kokkutõmbunud seisundisse. Pärismaalased kasutasid seda mürki jahiks: noole- ja odaotstega puudutati õrnalt konnakese selga, nii et viimasele ei sündinud mingit kahju. Väidetavasti oli sel moel töödeldud relv jäänud surmavaks koguni kaheks aastaks.
Ometi on nii võimsa kaitsevahendiga loom nüüdisaegsetes oludes täiesti kaitsetu ja tõepoolest jõudnudki hukuohu servale. Sest paraku pole mürgist mingit abi ainsa suurohustaja, buldooseriga inimese vastu. Nimelt käib konna kitsukeses elupaigas (areaali suurust on pressiteates hinnatud „väiksemaks kui Barbadose pindala” ehk siis alla 431 ruutkilomeetri) laiaulatuslik illegaalne kullakaevandamine ja metsaraie. Märga troopilist ürgmetsa vajav kahepaikne on jõudnud juba nii õnnetusse seisu, et ta on kantud nn. nullkadumisalliansi (Alliance for Zero Extinction) liigiloendisse.
Nüüd siis on mitu keskkonnaorganisatsiooni ühiselt ostnud 124-aakrise tüki vihmametsa Lääne-Colombias Vaikse ookeani rannikul ja asutanud sinna Rana Teribilise kahepaiksete kaitseala. Kaitsela nimetuse esimene sõna rana tähendab hispaania keeles konna, teine on aga võetud looma ladinakeelsest liiginimetusest. Ala valdab ja haldab Colombia põhiline looduskaitseorganisatsioon ProAves. Õnneliku kokkusattumusena saab nüüd tõhusamalt kaitsta ka mõnda haruldast linnuliiki, kes pesitsevad samal alal.
ABC
 

  

 
Ameerika uurijate kinnitusel kõneldakse suurema elurikkusega aladel ka rohkem keeli
Foto: BBC
 
Keelerikkus ja elurikkus on tihedalt seotud
Elusolendite liike jääb maailmas üha vähemaks, nagu ka keeli. Uue uuringu järgi on nüüd paremini ilmnenud, et need kaks suundumust ei ole omavahel seotud üksnes pinnapealse sarnasuse kaudu, vaid on kohati lausa põimunud.
Uuringu autorite väitel kõneldakse 70 protsenti maailma keeltest just neis paigus, kus ka liigiline mitmekesisus on kõige suurem. Andmeanalüüs näitab, et piirkondades, kus elurikkus hävib, käib alla ka keele- ja kultuuririkkus, vahendasid Vikerraadio teadusuudised 14. mail.
Larry Gorenflo Pennsylvania osariigiülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Ameerika riikliku teadusakadeemia toimetistes (PNAS), et kui bioloogide hinnangul hävib meie ajal igal aastal tuhat korda rohkem liike kui üle aegade keskmiselt, siis keeleteadlaste ennustuse järgi kaob sajandi lõpuks 50 kuni 90 protsenti praegu kõneldavatest keeltest.
Elurikkuse ja keelerikkuse ning nende kahanemise seost on tõdetud varasemateski teadusuuringutes, nüüdne paistab aga silma senistest suurema üksikasjalikkusega.
Gorenflo sõnul hakkab üha rohkem biolooge ja ökolooge mõistma, et ka inimesed on elurikaste ökosüsteemide osa.
teadus.err.ee
 

 

 
Selline oli Genti raudteejaamaesine 5. mail
 
Gentlased on hästi teavitatud ja kaasa haaratud
Flandria ajaloolise linna Genti raudteejaama ümber käib juba 2007. aastast põhjalik ümberehitus. Sellega tahetakse jaam ja selle ümbrus viia vastavusse 21. sajandi nõuetega ning luua liiklussõlm, kus on mugavad võimalused kasutada mis tahes liiki  ühissõidukeid.
Niigi põneva projekti teeb eriti eriliseks aga ulatus, millega on toimuvasse kaasatud kogu linna elanikkond. Lähtutakse põhimõttest, et nii suuresti kohalikku elu mõjutavad ümberkujundused peavad olema hästi läbi arutatud ja kõigile selged. Täpselt tuleks teada anda ka kõigist võimalikest ebamugavustest, mida ehitustööd võivad ajutiselt põhjustada. Teavitustöö algas juba planeeringute ajal ja kestab kuni projekti lõpuni.
Nii saavad linlased koos tasuta kohaliku lehega kolm korda aastas projekti uudiskirja. Raudteejaamast võib uudiskirja võtta ka linna külaline. Muidugi on projektil oma visuaalselt köitev veebileht, kus on nii uudised ja kokkuvõtted avalikest koosolekutest kui ka mitmelaadne praktiline teave, näiteks ajutiste bussipeatuste, käigu- ja rattateede kaardid.
Kaks korda aastas korraldatakse ehitusele ekskursioone; väikestes rühmades saab osaleda 400–800 inimest. Need käigud on väga populaarsed ja registreerumisnimekirjad täituvad kiiresti. Jaama ümber elava 7000 perekonna esindajad kutsutakse aeg-ajalt teabepäevadele, kus saab esitada küsimusi, vaadata pilte ja kuulata esitlusi. Tulevikupilti aitab paremini mõista tulevase jaamapiirkonna 3D-makett, mis on loodud CIVITAS-e programmi toetusel.
Eriti suurte huviliste jaoks on asutatud nn. dialoogikohvikud, kus vaieldakse projekti eri aspektide üle. Unustatud pole ka noorimaid: aasta tagasi koguti koolilaste arvamusi toimuva kohta.
Kogu selle teavitustööga tegeleb pidevalt viis inimest; meeskonna aastaeelarve on 365 000 eurot, mis tuleb projekti partneritelt.
Olgu lisatud, et Genti vanalinn on juba üle kahekümne aasta autoliikluseta: seda läbivad vaid ühissõidukid.
ELTIS/Loodusajakiri
  

 



PILDIKOMMENTAAR

 



Surm õiekuul
  


Ei saa parata: tunnen alati klompi kurgus, kui langetatakse õitsevaid vahtraid.
  


Et seekord sündis see lausa toimetusemaja kõrvalkrundil Toomemäe ja Kassitoome vahetus läheduses ehk siis linnurohke ulatusliku roheala servas, kus kindlasti on asjatanud näiteks haruldased rähnid, siis ei saanud ma seekord teisiti, kui võtsin telefonitoru.
Ligi kolmveerand tundi väldanud suhtlusest keskkonnainspektsiooni, keskkonnaameti ja linnavalitsusega sain teada, et kõik on JOKK: raieluba on olemas ning raie aega linnas arendajale ette ei kirjutata. Ornitoloogid käinud töömeestelt küsimas, kas ikka lindudele on mõeldud. Need vastanud, et on küll: vaadatud enne, kas pesi pole. Ja et ka saetu kuhilaist ei ole midagi häirivat leitud.
  


Mina muidugi mõtlen oma rikutuses, et huvitav, kui oleks mõnd pesa märgatud, kas tõesti oleks kohale toimetatud masinad ja seadmed siis vaikselt minema viidud. Need kännud ja maas vedelevad õitega okste kuhilad teevad meele väga kurvaks.
Toomas Jüriado
 

 



LEHEKUUST ON SAANUD ÕIEKUU



Pildistusi läinud laupäevast

  

Võim on läinud võililleväele, ...
  

... aga maajalg püüab sõber olla
  

Juba on valla lõosilmade sinisilmad
  

Suurim üllatusleid: esimesed maasikaõied


 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012