UUDISTAJA
25. mai 2012
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
EESTI SÕNUMEID
Maa-ameti eestvõttel valminud Eesti geoportaal pälvis tänavu aasta GIS-i teo auhinna (Foto: Maa-amet)
Ruumiandmed koondati ühte geoportaaliMaa-ametil
koostöös Regio ja Webmediaga sai valmis Eesti geoportaal, mille leiab
veebilehelt: inspire.maaamet.ee. Enne seda oli topograafilisi kaarte
võimalik otsida ja vaadata maa-ameti XGIS-lehel.
Uus veebileht koondab riigiasutuste ja
kohalike omavalitsuste olulisemad ruumiandmed, seetõttu saab nüüd andmed
kiiremini kätte ja neid on lihtsam kasutada. Ühtlasi saab
geoportaali kaudu jagada mitmesuguseid ruumiandmeteenuseid neid linkides
ja salvestades kaardimanuste ehk WMS-teenustena. Näiteks võimaldab
portaal avada keskkonnateabe keskuse portaalis olevad kaardikihid. Neile
kihtidele võib lisada Eesti geoportaali kaardikihte, saadud tulemust
kujundada ning seejärel seda kaarti kasutada manusena ükskõik millisel
veebilehel (näiteks oma blogis).
Praeguseks on Eesti geoportaali koostöös teabevaldajatega
(maa-amet, keskkonnateabe keskus, maanteeamet, lennuamet,
muinsuskaitseamet jpt.) sisestatud geograafilised nimed ja ruutvõrgud,
haldusüksused, aadressid, transpordivõrgud, hüdrograafiateave,
kaitsealad jne. Neile lisanduvad kõrgusandmed, andmed maakatte ja
geoloogia kohta ning ortofotod. Portaali koondatakse üle 25 valdkonna
andmed. Aja jooksul tahetakse geoportaal muuta kasutajatele veelgi
mugavamaks ja mitmeotstarbelisemaks.
Tallinnas 9.–10. mail toimunud Esri (Environmental Systems
Research Institute) päevadel sai kõnealune portaal aasta GIS-i teo
auhinna (vt. fotot).
Eesti geoportaali valmimist on toetanud Euroopa regionaalarengu fond.
Maa-amet
Ahhaa ja Tartu kultuurkapital asutasid Tiiu Silla mälestusfondi
Ahhaa asutaja ja juhi Tiiu Silla meenutuseks
loodud mälestusfondist hakatakse jagama stipendiume teaduskeskuste
teemadel teadustööd (bakalaureuse-, magistri- või doktoritööd)
tegevatele üliõpilastele.
Mälestusfondi siht on innustada tudengeid valima oma
teadustööks teaduskeskustega seotud teemad. Ka Tiiu Silla pooleli jäänud
doktoritöö „Haridusvõimaluste arendamine teaduskeskuste kaudu” käsitles
seda valdkonda.
Ahhaa juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul oli Tiiu unistus,
et keegi uuriks oma töös seda, kui palju on Eestis neid inimesi, kelle
elukutsevalikut on mõjutanud mõnest Ahhaa näitusest saadud elamus.
Stipendiumikonkurss algab 1. septembril ning taotluste
esitamise tähtaeg on hiljemalt järgneva aasta 1. august. Stipendium
antakse Ahhaa sünnipäeval, 1. septembril.
Tegu on avatud mälestusfondiga, kuhu võivad annetusi teha
kõik huvilised. Oma panuse saab kanda Tartu kultuurkapitali
arveldusarvele 10102052050006, lisades märgusõna „Tiiu Sild”.
Rahvusvaheliste ülekannete jaoks on kontonumber: IBAN EE25101010205205,
pangakood SWIFT EEUHEE2X.
Ahhaa
Alatskivi loss ja park (foto: Katre Palo)
Renoveeritud Alatskivi loss avab uksedAlatskivi
loss on üks kaunemaid arhitektuurimälestisi Peipsi-äärses piirkonnas,
mida on järk-järgult renoveeritud juba pikka aega. Tänavu maiks said
valmis viimased taastamist vajanud ruuumid keldrikorrusel. Sestap ootab
lossirahvas huvilisi alates reedest, 25. maist tutvuma lossi ja kauni
pargiga.
Möödunud suvel anti
algne ajalooline ilme idatiiva esimesele ja teisele korrusele ning
välisfassaadile, ent toona jäi tegemata keldriosa: esialgu lükati selle
kordategemine kaugesse tulevikku. Kuna ettevõtluse arendamise sihtasutus
(EAS) kiitis rahataotluse heaks, võis renoveerimine alata palju varem.
Projektijuhi ja lossi perenaise Külli Musta sõnul
asusid sadakond aastat tagasi lossi keldris majandusruumid, kus elasid
teenijad, olid köögid ja leivatuba, teenijarahva söögituba ja
panipaigad. Alates sellest kevadest on mõisateenijad keldris tagasi,
vahakujudena. Uudistada saab kutsarit, kokka ja köögitüdrukut, kuid ka
teisi mõisahoones olulist rolli etendanud isikuid. Keldrikoridori on
üles pandud ka näitus vana Tartumaa mõisatest.
Renoveerimistööde lõpetamise puhul korraldatakse Alatskivi lossis 25. mail algusega kell 13 avamisüritus.
Kell 17–19 saavad soovijad käia lossis giididega ekskursioonidel ning
kell 19 esineb õuelaval Siiri Sisask kavaga „Omad laulud”.
Avamispäeval on lossiga tutvumine ja kontsert kõigile tasuta.
Lisateavet jagab Alatskivi lossi perenaine Külli Must: tel. 528 6598, e-post info@alatskiviloss.ee.
Räimed (foto: vikipeedia)
Liivi lahel keelati räimepüük
Möödunud nädalal peatati meie rahvuskala – räime püük Liivi lahel Pärnu maakonnas, sest lubatud kogus on juba püütud.
Kutseline
kalapüük peatatakse, kui veeala kohta ette nähtud aastasest lubatud
saagikogusest on püütud vähemalt 90%. Pärnu maakonnas oli sel hooajal
kaluri kalapüügiloa alusel võimalik püüda 5510 tonni räime. Tänavu
kasutati peaaegu kogu püügilimiit eriti kiiresti ära: umbes paari nädala
jooksul saadi merest 4959 tonni räime (s.o. 90% lubatud saagist).
Kalapüügiloa omanikud püüavad enamjagu räimi kastmõrraga.
See on väheselektiivne püügivahend, millega saab räime aktiivse rände
ajal korraga kätte üsna suures koguses. Kuna kastmõrraga püüdes ei saa
vältida räime sattumist püünisesse, siis keelati selleks aastaks Liivi
lahel ka kastmõrraga kalapüük.
Põllumajandusministeerium
Avati interaktiivne määrajate veebilehtTartu ülikooli veebiserverisse on loodud veebisait, mis koondab interaktiivseid taime- ja samblikumäärajaid: efloora.ut.ee.
Valides kaardilt huvipakkuva paiga, avanevad sellega seotud
liigimäärajad. Esialgu on inernetilehel saadaval küll vaid määrajad
peamiselt Põhja-Eesti piirkondade kohta (nt. Mohni saare taimed, Kohila
gümnaasiumi ümbruse puudel kasvavad suursamblikud), kuid aja jooksul
lehte täiendatakse.
Määrajad koosnevad neljast osast: abi ja teave; interaktiivne illustreeritud ning väitepaaridel rajanev määraja; määraja trükiversioon ja liigiloend.
Määrajad on valminud projekti
„Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine
interaktiivsete määrajate kaudu” raames. Veebisaidil on kasutatud
projekti KeyToNature käigus loodud Eesti eFloora andmebaasi ning
levikuinfo pärineb Eesti botaanikute töödest.
Kõik määrajad töötavad internetiühendusega arvutites, tahvelarvutites ja nutitelefonides.
TÜ
TASUB OSALEDA
Fotonäitus „NG ikoonid” Tartu Jaani kirikusReedel, 25. mail,
avatakse Tartu Jaani kirikus maailma tippfotograafide tööde näitus „NG
ikoonid”. Pildid on ilmunud ajakirjas National Geographic eri aegadel.
Ajakirja 124-aastase ajaloo tuntuim foto on Steve McCurry „Afgaani tüdruk”: pilt on ilmunud 1985. aastal.
Peale selle on näitusel National Geographicu praeguse
peatoimetaja Chris Johnsi fotod ja mitme teise nimeka fotograafi tööd:
Steve McCurry, David Doubilet, Jodi Cobb, Jim Brandenburg, Joel Sartore,
Paul Chesley, Michael Nichols, Peter Essick jt.
Maailma tippfotograafide jäädvustuste hulgast leiab ka Eesti ühe tunnustatuima piltniku Sven Zaèeki händkaku pildid: kakufotod koos looga „Armulugu händkakuga” („A love affair with the Ural Owl”) ilmuvad peatselt ajakirjas National Geographic. Muu hulgas saab näitusel vaadata NG arhiivist pärit ajaloolisi olustikufotosid Teise maailmasõja eelse Eesti kohta.
Kuulsaid ja tunnustatud fotojäädvustusi on võimalik Jaani kirikus uudistada vähemalt juuni lõpuni.
ELF
Looduse Omnibussi tegemised
Sõit Varbuse postijaama sünnipäevale ja kanuuretkele SoomaaleLaupäeval, 26. mail
viib Looduse Omnibuss Tilleorgu ja Varbuse postijaama
sünnipäevaüritusele. Varbuse hobupostijaam avati posti- ja
reisijateveoks 150 aastat tagasi: 1862. aasta maikuus. Sellega pandi
alus tänapäevase liiniliikluse kujunemisele. 1922. aastal ehk 90 aastat
tagasi toimus teinegi oluline sündmus: Tartu ja Võru vahel hakkas sõitma
Eesti esimene bussiliin.
Enne sünnipäevapidu matkatakse ka 5 kilomeetri pikkusel Tilleoru loodusrajal.
Buss Varbusele väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 9
ning sõidu hind koos muuseumipiletiga on täiskasvanutele, tudengitele
ja pensionäridele 15 eurot, õpilastele 10 eurot ja koolieelikutele
tasuta.
Pühapäeval, 27. mail suundutakse Tallinnast Soomaale, kus tehakse
12 kilomeetri pikkune kanuumatk Kuusekääralt mööda Raudna ja Halliste
jõge Hoolmiku taluni Riisal. Kanuusõidule järgneb piknik ja seejärel
minnakse Aivar Ruukeli juhatusel jalutuskäigule Riisa rappa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9. Tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Hind
koos kanuusõidu ja piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja
pensionäridele on 22 eurot, õpilastele 12 eurot, koolieelikutele on
üritus tasuta.
Omnibussisõitudele tulijatel palutakse ennast eelnevalt registreerida 648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.
Juunikuus korraldab Looduse Omnibuss muusikasõpradele bussiretked Käsmu,
et kuulata kauneid kontserte. Tegu on juba neljandat aastat järjest
toimuva muusikasündmusega maalilises rannakülas Käsmus. Tänavu saab
muusikat, merd ja seltskonda nautida kaheksal juuniõhtul.
Sari algab 5. juunil, esinevad Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. 7. juunil on legendaarse
rokkansambli juubelikontsert: „Ultima Thule 25”. 8. juunil minnakse
kuulama romantilisi laule Helen Adamsoni esituses ja 9. juunil
näitleja-laulja Mari Pokineni etteastet. 10. juunil astuvad lavale
tuntud meeslaulikud Ott Lepland, Margus Vaher ja Uku Suviste.
Teisel kontserdinädalal, 11. juunil, viib omnibuss
huvilised kuulama Weekend Guitar Triot ja Eesti draamateatri
näitlejatest kitarriste. 12. juunil saab sõita Lenna Kuurma ja Märt
Avandi kontserdile „Öö valge on õnn”. Muusikaürituste sari lõpeb 14. juunil Tarmo Pihlapi meenutuskontserdiga.
Bussid väljuvad Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 17.30 ja on tagasi Tallinnas umbkaudu 23.30.
Sõidu hind koos kontserdipiletiga on 20 eurot, kellel pääse eelmüügist juba ostetud, peavad sõidu eest maksma 10 eurot.Teavet ja registreerida saab tuuli@virufolk.ee, 5559 1032.Vaata ka www.virufolk.ee.
Looduse Omnibuss
Millised esemed, omadused ja sündmused on omased Eestile?
Kultuurikorraldusega tegelev ettevõte Vebotsioon ja
eesti rahva muuseum kutsuvad osalema rahvaküsitlusel, et välja
selgitada, mis on eesti rahvale oluline ning mis iseloomustab meie
väikest riiki ja rahvast. Oma arvamuse saab edastada veebilehe vebotsioon.era.ee kaudu.
Anna teada, kas Eestit iseloomustab kõige paremini kartul, saun,
hiiekohad, rabad, pankrannik, laulupidu, muinastulede öö või midagi
muud!
Teavet saab küsida eesti rahva muuseumi kommunikatsioonispetsialistilt Reimo Rehklilt tel. 735 0448, 5647 7603.
ERM
Nahkhiireretk Emajõe ääresTartu keskkonnahariduskeskus korraldab 30. mail algusega kell 22
nahkhiirte avastusretke Emajõe ääres. Õppekäigu jooksul loodetakse
kohata vähemalt nelja liiki nahkhiiri, hea õnne korral ehk rohkemgi,
sest Tartus elutseb teadaolevalt kokku kaheksa liiki nahkhiiri. Retke
juhendab nahkhiireuurija Rauno Kalda mittetulundusühingust Suurkõrv.
Retkehuviliste kogunemispaik on Tartu keskkonnahariduskeskuse saal
(Kompanii tn. 10).
Üritus on tasuta, kuid enda tulekust tuleks teada anda telefonil 736 6120 või info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Teaduskabaree lõpetab hooaja
Mullu septembri viimasel neljapäeval alustanud teaduskabaree jõuab üheksanda ehk selle hooaja viimase jaoni. Üritus algab 31. mail kell 19 ja kohtumispaik on nagu ikka Teatri puhvet Tallinnas (Teatri väljak 3).
Sedapuhku arutletakse teadusajakirjanike juhatusel teemal „Teaduse
keel ja hääl”. Teadusest eetri kaudu teeb juttu Priit Ennet, teadusest
paberil annab ülevaate Tiit Kändler, skeptik Martin Vällik räägib
teadusest pseudokeeles ning Arko Olesk tutvustab seda, kuivõrd jagub
teadusel häälekust.
Kabareeõhtul kuuleb ka laulu, pillihelisid ja luulet: neid
esitab Sädalev Kass. Sõna võtab ka näitleja, lavastaja ja muusik Tõnu
Tepandi.
teadus.ee
Šveitsi Euroopa-mark (allikas: posteuropa.org)
Vali Euroopa ilusaim mark
Tänavustest Euroopa-markidest oli juttu 27. aprilli Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja419.html).
Ent juba mõnda aega on käimas ka kauneima margi võistlus. Teiste maade
markide seas osaleb võistlusel ka kunstnike Indrek Ilvese ja Risto
Spriidi kujundatud mark „Külasta Eestit”.
Ilusaima
Euroopa-margi poolt võib hääletada igaüks. Seda saab teha Euroopa
postiettevõtteid ühendava organisatsiooni PostEurop kodulehel www.posteurop.org: avalehel otsi näiteks märget „In Focus”.
Hääletada saab kuni 10. juunini ning võidumark kuulutatakse välja 13. juunil Pariisis PostEuropi filateeliafoorumil.
Ilusaimat
Euroopa-marki valitakse juba kümnendat aastat. Margivõistluse siht on
soodustada postiadministratsioonide koostööd filateelia alal ning
teadvustada markide kaudu eurooplaste ühist päritolu, kultuuri ja
ajalugu. PostEuropi egiidi all ilmuvad Europa-margid on ühtlasi ühed
populaarseimad margid maailmas.
Uudistaja
TEADAANNE
Hea Uudistaja lugeja!
Tänasest
läheb Uudistaja üle suveajale: järgneval kolmel kuul ilmub
Loodusajakirja sõnumikandja teie e-postkasti kahe nädala tagant.
Toimetajad Katre Palo ja Toomas Jüriado soovivad teile kosutavat suveaega!
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|