Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
25. mai  2012



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 


           
 



EESTI SÕNUMEID



Maa-ameti eestvõttel valminud Eesti geoportaal pälvis tänavu a
asta GIS-i teo auhinna (Foto: Maa-amet) 

Ruumiandmed koondati ühte geoportaali
Maa-ametil koostöös Regio ja Webmediaga sai valmis Eesti geoportaal, mille leiab veebilehelt: inspire.maaamet.ee. Enne seda oli topograafilisi kaarte võimalik otsida ja vaadata maa-ameti XGIS-lehel.
Uus veebileht koondab riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste olulisemad ruumiandmed, seetõttu saab nüüd andmed kiiremini kätte ja neid on lihtsam kasutada. Ühtlasi saab geoportaali kaudu jagada mitmesuguseid ruumiandmeteenuseid neid linkides ja salvestades kaardimanuste ehk WMS-teenustena. Näiteks võimaldab portaal avada keskkonnateabe keskuse portaalis olevad kaardikihid. Neile kihtidele võib lisada Eesti geoportaali kaardikihte, saadud tulemust kujundada ning seejärel seda kaarti kasutada manusena ükskõik millisel veebilehel (näiteks oma blogis).
Praeguseks on Eesti geoportaali koostöös teabevaldajatega (maa-amet, keskkonnateabe keskus, maanteeamet, lennuamet, muinsuskaitseamet jpt.) sisestatud geograafilised nimed ja ruutvõrgud, haldusüksused, aadressid, transpordivõrgud, hüdrograafiateave, kaitsealad jne. Neile lisanduvad kõrgusandmed, andmed maakatte ja geoloogia kohta ning ortofotod. Portaali koondatakse üle 25 valdkonna andmed. Aja jooksul tahetakse geoportaal muuta kasutajatele veelgi mugavamaks ja mitmeotstarbelisemaks.
Tallinnas 9.–10. mail toimunud Esri (Environmental Systems Research Institute) päevadel sai kõnealune portaal aasta GIS-i teo auhinna (vt. fotot).
Eesti geoportaali valmimist on toetanud Euroopa regionaalarengu fond.
Maa-amet


 



 

Ahhaa ja Tartu kultuurkapital asutasid Tiiu Silla mälestusfondi
Ahhaa asutaja ja juhi Tiiu Silla meenutuseks loodud mälestusfondist hakatakse jagama stipendiume teaduskeskuste teemadel teadustööd (bakalaureuse-, magistri- või doktoritööd) tegevatele üliõpilastele.
Mälestusfondi siht on innustada tudengeid valima oma teadustööks teaduskeskustega seotud teemad. Ka Tiiu Silla pooleli jäänud doktoritöö „Haridusvõimaluste arendamine teaduskeskuste kaudu” käsitles seda valdkonda.
Ahhaa juhatuse liikme Pilvi Kolgi sõnul oli Tiiu unistus, et keegi uuriks oma töös seda, kui palju on Eestis neid inimesi, kelle elukutsevalikut on mõjutanud mõnest Ahhaa näitusest saadud elamus.
Stipendiumikonkurss algab 1. septembril ning taotluste esitamise tähtaeg on hiljemalt järgneva aasta 1. august. Stipendium antakse Ahhaa sünnipäeval, 1. septembril.
Tegu on avatud mälestusfondiga, kuhu võivad annetusi teha kõik huvilised. Oma panuse saab kanda Tartu kultuurkapitali arveldusarvele 10102052050006, lisades märgusõna „Tiiu Sild”. Rahvusvaheliste ülekannete jaoks on kontonumber: IBAN EE25101010205205, pangakood SWIFT EEUHEE2X.

Ahhaa


 



Alatskivi loss ja park (foto: Katre Palo)
 

Renoveeritud Alatskivi loss avab uksed
Alatskivi loss on üks kaunemaid arhitektuurimälestisi Peipsi-äärses piirkonnas, mida on järk-järgult renoveeritud juba pikka aega. Tänavu maiks said valmis viimased taastamist vajanud ruuumid keldrikorrusel. Sestap ootab lossirahvas huvilisi alates reedest, 25. maist tutvuma lossi ja kauni pargiga.
Möödunud suvel anti algne ajalooline ilme idatiiva esimesele ja teisele korrusele ning välisfassaadile, ent toona jäi tegemata keldriosa: esialgu lükati selle kordategemine kaugesse tulevikku. Kuna ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) kiitis rahataotluse heaks, võis renoveerimine alata palju varem.
Projektijuhi ja lossi perenaise Külli Musta sõnul asusid sadakond aastat tagasi lossi keldris majandusruumid, kus elasid teenijad, olid köögid ja leivatuba, teenijarahva söögituba ja panipaigad. Alates sellest kevadest on mõisateenijad keldris tagasi, vahakujudena. Uudistada saab kutsarit, kokka ja köögitüdrukut, kuid ka teisi mõisahoones olulist rolli etendanud isikuid. Keldrikoridori on üles pandud ka näitus vana Tartumaa mõisatest.
Renoveerimistööde lõpetamise puhul korraldatakse Alatskivi lossis 25. mail algusega kell 13 avamisüritus
. Kell 17–19 saavad soovijad käia lossis giididega ekskursioonidel ning kell 19 esineb õuelaval Siiri Sisask kavaga „Omad laulud”.
Avamispäeval on lossiga tutvumine ja kontsert kõigile tasuta. 

Lisateavet jagab Alatskivi lossi perenaine Külli Must: tel. 528 6598, e-post info@alatskiviloss.ee.


  


Räimed (foto: vikipeedia)


Liivi lahel keelati räimepüük
Möödunud nädalal peatati meie rahvuskala – räime püük Liivi lahel Pärnu maakonnas, sest lubatud kogus on juba püütud.
Kutseline kalapüük peatatakse, kui veeala kohta ette nähtud aastasest lubatud saagikogusest on püütud vähemalt 90%. Pärnu maakonnas oli sel hooajal kaluri kalapüügiloa alusel võimalik püüda 5510 tonni räime. Tänavu kasutati peaaegu kogu püügilimiit eriti kiiresti ära: umbes paari nädala jooksul saadi merest 4959 tonni räime (s.o. 90% lubatud saagist).
Kalapüügiloa omanikud püüavad enamjagu räimi kastmõrraga. See on väheselektiivne püügivahend, millega saab räime aktiivse rände ajal korraga kätte üsna suures koguses. Kuna kastmõrraga püüdes ei saa vältida räime sattumist püünisesse, siis keelati selleks aastaks Liivi lahel ka kastmõrraga kalapüük.
Põllumajandusministeerium


 




Avati interaktiivne määrajate veebileht
Tartu ülikooli veebiserverisse on loodud veebisait, mis koondab interaktiivseid taime- ja samblikumäärajaid: efloora.ut.ee. Valides kaardilt huvipakkuva paiga, avanevad sellega seotud liigimäärajad. Esialgu on inernetilehel saadaval küll vaid määrajad peamiselt Põhja-Eesti piirkondade kohta (nt. Mohni saare taimed, Kohila gümnaasiumi ümbruse puudel kasvavad suursamblikud), kuid aja jooksul lehte täiendatakse.
Määrajad koosnevad neljast osast: abi ja teave; interaktiivne illustreeritud ning väitepaaridel rajanev määraja; määraja trükiversioon ja liigiloend.
Määrajad on valminud projekti „Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis – loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu” raames. Veebisaidil on kasutatud projekti KeyToNature käigus loodud Eesti eFloora andmebaasi ning levikuinfo pärineb Eesti botaanikute töödest.
Kõik määrajad töötavad internetiühendusega arvutites, tahvelarvutites ja nutitelefonides.





TASUB OSALEDA




Fotonäitus „NG ikoonid” Tartu Jaani kirikus
Reedel, 25. mail, avatakse Tartu Jaani kirikus maailma tippfotograafide tööde näitus „NG ikoonid”. Pildid on ilmunud ajakirjas National Geographic eri aegadel. Ajakirja 124-aastase ajaloo tuntuim foto on Steve McCurry Afgaani tüdruk”: pilt on ilmunud 1985. aastal.
Peale selle on näitusel National Geographicu praeguse peatoimetaja Chris Johnsi fotod ja mitme teise nimeka fotograafi tööd: Steve McCurry, David Doubilet, Jodi Cobb, Jim Brandenburg, Joel Sartore, Paul Chesley, Michael Nichols, Peter Essick jt.
Maailma tippfotograafide jäädvustuste hulgast leiab ka Eesti ühe tunnustatuima piltniku Sven Zaèeki händkaku pildid: kakufotod koos looga „Armulugu händkakuga” („A love affair with the Ural Owl”) ilmuvad peatselt ajakirjas National Geographic.
Muu hulgas saab näitusel vaadata NG arhiivist pärit ajaloolisi olustikufotosid Teise maailmasõja eelse Eesti kohta.
Kuulsaid ja tunnustatud fotojäädvustusi on võimalik Jaani kirikus uudistada vähemalt juuni lõpuni.

ELF

 
 





Looduse Omnibussi tegemised
Sõit Varbuse postijaama sünnipäevale ja kanuuretkele Soomaale
Laupäeval, 26. mail viib Looduse Omnibuss Tilleorgu ja Varbuse postijaama sünnipäevaüritusele. Varbuse hobupostijaam avati posti- ja reisijateveoks 150 aastat tagasi: 1862. aasta maikuus. Sellega pandi alus tänapäevase liiniliikluse kujunemisele. 1922. aastal ehk 90 aastat tagasi toimus teinegi oluline sündmus: Tartu ja Võru vahel hakkas sõitma Eesti esimene bussiliin.
Enne sünnipäevapidu matkatakse ka 5 kilomeetri pikkusel Tilleoru loodusrajal.
Buss Varbusele väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 9 ning sõidu hind koos muuseumipiletiga on täiskasvanutele, tudengitele ja pensionäridele 15 eurot, õpilastele 10 eurot ja koolieelikutele tasuta.

Pühapäeval, 27. mail suundutakse Tallinnast Soomaale, kus tehakse 12 kilomeetri pikkune kanuumatk Kuusekääralt mööda Raudna ja Halliste jõge Hoolmiku taluni Riisal. Kanuusõidule järgneb piknik ja seejärel minnakse Aivar Ruukeli juhatusel jalutuskäigule Riisa rappa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9. Tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Hind koos kanuusõidu ja piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele on 22 eurot, õpilastele 12 eurot, koolieelikutele on üritus tasuta.
Omnibussisõitudele tulijatel palutakse ennast eelnevalt registreerida 648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee. 

Juunikuus korraldab Looduse Omnibuss muusikasõpradele bussiretked Käsmu, et kuulata kauneid kontserte. Tegu on juba neljandat aastat järjest toimuva muusikasündmusega maalilises rannakülas Käsmus. Tänavu saab muusikat, merd ja seltskonda nautida kaheksal juuniõhtul.
Sari algab 5. juunil, esinevad Mihkel Raud ja Hendrik Sal-Saller. 7. juunil on
legendaarse rokkansambli juubelikontsert: „Ultima Thule 25”. 8. juunil minnakse kuulama romantilisi laule Helen Adamsoni esituses ja 9. juunil näitleja-laulja Mari Pokineni etteastet. 10. juunil astuvad lavale tuntud meeslaulikud Ott Lepland, Margus Vaher ja Uku Suviste.
Teisel kontserdinädalal, 11. juunil, viib omnibuss huvilised kuulama Weekend Guitar Triot ja Eesti draamateatri näitlejatest kitarriste. 12. juunil saab sõita Lenna Kuurma ja Märt Avandi kontserdile „Öö valge on õnn”. Muusikaürituste sari lõpeb 14. juunil Tarmo Pihlapi meenutuskontserdiga.
Bussid väljuvad Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 17.30 ja on tagasi Tallinnas umbkaudu 23.30.
Sõidu hind koos kontserdipiletiga on 20 eurot, kellel pääse eelmüügist juba ostetud, peavad sõidu eest maksma 10 eurot.Teavet ja registreerida saab tuuli@virufolk.ee, 5559 1032.
Vaata ka www.virufolk.ee.
Looduse Omnibuss 

 
 

Millised esemed, omadused ja sündmused on omased Eestile?
Kultuurikorraldusega tegelev ettevõte Vebotsioon ja eesti rahva muuseum kutsuvad osalema rahvaküsitlusel, et välja selgitada, mis on eesti rahvale oluline ning mis iseloomustab meie väikest riiki ja rahvast. Oma arvamuse saab edastada veebilehe vebotsioon.era.ee kaudu.
Anna teada, kas Eestit iseloomustab kõige paremini kartul, saun, hiiekohad, rabad, pankrannik, laulupidu, muinastulede öö või midagi muud!
Teavet saab küsida eesti rahva muuseumi kommunikatsioonispetsialistilt Reimo Rehklilt tel. 735 0448, 5647 7603.
ERM





Nahkhiireretk Emajõe ääres
Tartu keskkonnahariduskeskus korraldab 30. mail algusega kell 22 nahkhiirte avastusretke Emajõe ääres. Õppekäigu jooksul loodetakse kohata vähemalt nelja liiki nahkhiiri, hea õnne korral ehk rohkemgi, sest Tartus elutseb teadaolevalt kokku kaheksa liiki nahkhiiri. Retke juhendab nahkhiireuurija Rauno Kalda mittetulundusühingust Suurkõrv. Retkehuviliste kogunemispaik on Tartu keskkonnahariduskeskuse saal (Kompanii tn. 10).
Üritus on tasuta, kuid enda tulekust tuleks teada anda telefonil 736 6120 või info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus




Teaduskabaree lõpetab hooaja
Mullu septembri viimasel neljapäeval alustanud teaduskabaree jõuab üheksanda ehk selle hooaja viimase jaoni. Üritus algab 31. mail kell 19 ja kohtumispaik on nagu ikka Teatri puhvet Tallinnas (Teatri väljak 3).
Sedapuhku arutletakse teadusajakirjanike juhatusel teemal „Teaduse keel ja hääl”. Teadusest eetri kaudu teeb juttu Priit Ennet, teadusest paberil annab ülevaate Tiit Kändler, skeptik Martin Vällik räägib teadusest pseudokeeles ning Arko Olesk tutvustab seda, kuivõrd jagub teadusel häälekust.
Kabareeõhtul kuuleb ka laulu, pillihelisid ja luulet: neid esitab Sädalev Kass. Sõna võtab ka näitleja, lavastaja ja muusik Tõnu Tepandi.
teadus.ee
 
     




Šveitsi Euroopa-mark (allikas: posteuropa.org)

Vali Euroopa ilusaim mark

Tänavustest Euroopa-markidest oli juttu 27. aprilli Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja419.html). Ent juba mõnda aega on käimas ka kauneima margi võistlus. Teiste maade markide seas osaleb võistlusel ka kunstnike Indrek Ilvese ja Risto Spriidi kujundatud mark „Külasta Eestit”.

Ilusaima Euroopa-margi poolt võib hääletada igaüks. Seda saab teha Euroopa postiettevõtteid ühendava organisatsiooni PostEurop kodulehel www.posteurop.org: avalehel otsi näiteks märget „In Focus”.
Hääletada saab kuni 10. juunini ning võidumark kuulutatakse välja 13. juunil Pariisis PostEuropi filateeliafoorumil.
Ilusaimat Euroopa-marki valitakse juba kümnendat aastat. Margivõistluse siht on soodustada postiadministratsioonide koostööd filateelia alal ning teadvustada markide kaudu eurooplaste ühist päritolu, kultuuri ja ajalugu. PostEuropi egiidi all ilmuvad Europa-margid on ühtlasi ühed populaarseimad margid maailmas.

Uudistaja




TEADAANNE

 

Hea Uudistaja lugeja!
Tänasest läheb Uudistaja üle suveajale: järgneval kolmel kuul ilmub Loodusajakirja sõnumikandja teie e-postkasti kahe nädala tagant.
Toimetajad Katre Palo ja Toomas Jüriado soovivad teile kosutavat suveaega!   






 

Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012