Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
8. juuni  2012



Viimased nädalad on olnud jahedavõitu, eriti ööd. Sellest hoolimata algas 1. juunil Eestis ametlik suplushooaeg, mis kestab kuni 31. augustini. Käisin ujumisolusid uurimas kolmapäeval Emajõe vabaujulas Tartus. Ilm oli jahe ja rand inimtühi. 
 

Infotahvel näitas kella kolme paiku päeval veesoojuseks 14º C, õhk oli sellest vaid kraadi jagu soojem


Päikesepaistet jagub siiski piisavalt ning võib nõustuda kõnniteeäärselt tahvlilt loetud mõtteväljendusega: ka meil on lõhnasid ja suminat küllaga
 


Ujumise asemel tasub jalutada rohelusest lokkavas botaanikaaias, kus alpinaariumi nõlva kaunistab sel hooajal luigepaarimotiiv
 


.. ning aegamööda valmib uus aianurk sammaldele (fotod: Katre Palo) 




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB 



 

           
 



EESTI SÕNUMEID


Rootori tõstmine Paldiski tuulepargis (foto: Eesti Energia)


Pakri poolsaarele on kerkinud üheksa uut tuulikut

Eesti Energia püstitas Pakri poolsaare põhjatippu üheksa uut tuulikut, mis hakkavad tootma elektrit umbes 20 000-le keskmise tarbimisega Eesti perele.
GE Energy tuulikute kõrgus maast tiiva ülemise tipuni on 135 meetrit ja tiibade täisulatus 100 meetrit. Uute tuulikute ühikvõimsus on 2,5 megavatti ning pargi koguvõimsus 22,5 megavatti.
Eelmisel aastal tootis Eesti Energia taastuvate energiaallikate abil 408 gigavatti elektrit tunnis, sh. 94 GWh tuulest. See aitas elektritootmises kokku hoida 570 000 tonni põlevkivi ning õhku jäi paiskamata 490 000 tonni süsihappegaasi.
Eesti Energia müüb tuulest ja veest toodetud keskkonnahoidlikku elektrit Rohelise Energia märgi all. Ligikaudu 6500 majapidamist ja ettevõtet tarbivad aastas 35 GWh säästlikku energiat. Umbes sama palju tarbib aastas elektrit näiteks Paide linn.
Eesti Energia


 



Tartu ülikooli uue rektori Volli Kalmu ametiaeg algab 1. juulil (foto: TÜ)

Tartu ülikooli hakkab juhtima Volli Kalm

Neljapäeval, 31. mail valiti Tartu ülikooli uueks rektoriks rakendusgeoloogia professor ja Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Volli Kalm. Rektori ametisse asub ta 1. juulil.
TÜ rektorit valib 347 inimesest koosnev valimiskogu, kuhu kuuluvad Tartu ülikooli nõukogu ja senati liikmed, kõikide teaduskondade nõukogude liikmed, kõik ülikooli korralised professorid ning juhtteadurid.
Esimeses valimisvoorus kandideerisid rektorikohale peale Volli Kalmu molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor ja rakubioloogia professor Toivo Maimets ning biomeditsiinitehnoloogia professor ja akadeemik Mart Ustav.
Juuni lõpuni jätkab Volli Kalm tööd Eesti teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimehena. Ta on kinnitanud, et tema jätkamine hindamisnõukogu esimehena juunis ei tekita huvide konflikti, sest hindamisnõukogu rahastamisotsuste ettevalmistamisel ta ei osale. Eesti teadusagentuuri põhikirja järgi ei ole hindamisnõukogu esimehel rahastamisotsuste tegemisel hääletusõigust. Praeguse esimehe lahkumise tõttu on Eesti teadusagentuuri nõukogu ning haridus- ja teadusministeerium alustanud läbirääkimisi Eesti teadusagentuuri järgmise juhatuse esimehe leidmiseks.
Tartu ülikooli u
ue rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 31. augustil.
TÜ / Eesti teadusagentuur
 


 



Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on 15–25 cm pikkune ahvenaliste seltsi kuuluv kala (foto: vikipeedia) 


Kalastiku-uuringud Tallinna lahes viitavad võõrliigi ohule

Maikuu kolmandal nädalavahetusel tehti esimesed kevadised kalastiku-uuringud Tallinna lahe madalikel: Uusmadalal, Kuradimuna madalal ja Tallinna madalal. Tegu on Eestimaa looduse fondi projektiga, mille raames tegi välitöid TÜ Eesti mereinstituut.
Esialgsed uuringud näitasid, et selles piirkonnas on tavaline üsna liigivaene kalastik, kuid märkmisväärne on võõrliigi ümarmudila (vt. fotot) olemasolu: madalikelt püüti kümmekond ümarmudila isendit. Seni oli arvatud, et ta ei ole suur rändaja ega suuda iseseisvalt läbida sügavaid alasid ning pikemaid vahemaid. Eesti mereinstituudi püügid seavad selle väite nüüd kahtluse alla, kuna kõnealustele madalikele on nad kõige tõenäolisemalt ise ujunud. Järelikult suudab ümarmudil aktiivselt levida ning on oht, et peagi hõivab see liik kogu rannikumere.
Ü
marmudil on agressiivne kala, kes ajapikku tõrjub kohalikud liigid veekogust välja. Tema looduslik levila on Must meri ja Marmara meri ning neisse suubuvad jõed. Eestis leiti ümarmudilat esimest korda 1992. aastal Liivi lahes, nüüdseks on see liik levinud ka Soome lahte.
Tallinna madalate inventeerimist käsitleva projekti kohta saab lugeda ELFi kodulehelt www.elfond.ee mere teema alt.
ELF
 
 



 

Peipsist ja Lämmijärvest korjati välja 835 risuvõrku

Keskkonnainspektsioon on mitu aastat korraldanud Peipsi järvel koristustalguid, et eemaldada veekogust sinna triivima jäänud nakkevõrke. Tegu on ebaseaduslikult püügile seatud või tuule ja jääga püügikohast eemale liikunud nakkevõrkudega, mis risustavad järve, segavad kalureid kalapüügil ning ohustavad kalavarusid.
Sel aastal otsiti vanu võrke esimest korda ka Lämmijärvel: mai keskel saadi kahe päevaga kätte 138 triivima jäänud nakkevõrku. Peipsi järve põhjaosast tragiti sama aja jooksul välja 387 võrku. Kahel päeval puhastati ka Peipsi järve kesk- ja lõunaosa: selles piirkonnas saadi saagiks 310 risuvõrku.
Nii Lämmijärvel kui ka Peipsil aitasid inspektoritel võrke otsida ja tragida kohalikud kalurid.
Keskkonnainspektsioon 





TASUB OSALEDA



ELF kutsub loodusesse tööle

Eestimaa looduse fond annab igaühele võimaluse osaleda talgutel ja seeläbi anda oma panuse looduskaitsesse. Talgute raames lõigatakse võsa, tehakse heina, rajatakse ja parandatakse õpperadu ja karjaaedu, hooldatakse kaitsealuste liikide elupaiku jne. Seekõrval tutvutakse ka ümbruskonnaga ning kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi.
Kolmel suvekuul juulist augustini saab talguelamusi koguda ja looduse heaks tööd teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis. Abikäsi oodatakse ka väikesaartele: Kesselaiule, Osmussaarele, Kumari ja Saarnaki laiule ning Vilsandi saarele.
Tänavu on ELFi talgute kõre- ehk juttselg-kärnkonna aasta, mistõttu korraldatakse mitu tööreisi just selle ohustatud kahepaikse heaks. Kõre-aasta erileht on aadressil www.talgud.ee/kore-aasta.
ELFi talgutele on tavapäraselt oodata huvilisi ka teistest riikidest, näiteks Alam-Pedja talgutest võtab osa rühm vabatahtlikke Suurbritanniast, Läänemaale Laelatu puisniidule tuleb heina tegema ja Pivarootsisse kadakaid tõrjuma abikäsi vähemalt kuuest riigist.
ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis päeva, kuid on ka kuni kümnepäevaseid väljasõite. Teavet talgute kohta leiab ja registreeruda saab veebilehel www.talgud.ee. Osalemiseks tasub huvilistel end aegsasti kirja panna.
Küsimuste korral pöörduda ELFi talgute projektijuhti Tarmo Tüüri poole: tel. 534 11020 ja e-post tarmo@elfond.ee.
ELF


 


 

Loodusvaatluste võistlus

Tänavu täitub 20 aastat loodusdirektiivi vastuvõtmisest; see on üks EL-i peamisi looduskaitse alusdokumente. Selle raames kutsub keskkonnateabe keskus ja keskkonnaministeerium  kõiki huvilisi juuni algusest kuni 1. oktoobrini loodusvaatluste andmebaasi märkima Euroopa Liidu loodusdirektiivi liike.

Iga andmebaasi sisestatud vaatlus aitab saada ülevaadet loodusdirektiivi liikide levikust ja seisundist ning seeläbi ühtlasi tõhustada liigikaitset. Võistlus ei hõlma linnuliike, kuna nende kaitse on korraldatud linnudirektiiviga.
Neile, kes sisestavad loodusvaatluste andmebaasi kõige rohkem liike, paneb keskkonnaministeerium välja kolm ajakirja National Geographic tellimust: esimese koha pälvinu saab kahe aastakäigu tellimuse ning teise ja kolmanda  koha omanik ühe aastakäigu tellimuse. Auhinnale lisandub keskkonnateabe keskuse väljaanne „Eesti looduskaitse aastal 2011”.
Loodust vaadeldes tuleb meeles pidada, et suur osa loodusdirektiivi kantud liikidest on meil kaitse all ning seepärast palutakse liike mitte häirida ega kahjustada. Ühtlasi tasub enne tutvuda liikumispiirangutega kaitsealadel.
Võistluse kohta saab täpsemat infot loodusvaatluste andmebaasi kodulehelt www.loodusvaatlused.eelis.ee.
Teavat jagab ka keskkonnateabe keskuse loodusvaatluste andmebaasi administraator Reigo Roasto: tel. 673 7564, reigo.roasto@keskkonnainfo.ee.
Keskkonnateabe keskus 

 




Aiapäeval räägitakse avamaakaktustest ja müüakse taimi
Tuleval laupäeval, 9. juunil kell 11–16 toimub Tartu ülikooli botaanikaaias kevadine aiapäev. Päev algab Arnold Hannusti loenguga avamaakaktustest, nende valikust ja kasvatamisest Eestis. Ilusa ilmaga peetakse loeng alpinaariumis.
Kell 13 räägib oma kaunist aiast ja näitab pilte Lepiku-Mardi talu perenaine Viivi Lepik, üritus toimub botaaniaaia õppeklassis.
Aiapäevale tulevad ka taimemüüjad: varasematest osalejatest on kohal OÜ Aiasõber, Ellen Rajatalu, Enno talu, Haideaed, Järvselja taimeaed, Siivi Raju ja Valgeanso talu. Tänavu tulevad oma taimi müüma veel Elise aed, Kaevandi talu, Lepiku-Mardi talu ja Riho Teras. Väikese valiku taimi paneb müüki ka botaanikaaed.
Kogu päeva jooksul saab küsida nõu botaanikaaia aednikelt.
Aiapäeva loengud on kõigile tasuta, kasvuhoonetes käimiseks palutakse osta botaanikaaia pilet. Kasvuhooned on lahti kell 10–17. 

Ühtlasi saab botaanikaaias tutvuda Katrin Mäeotsa ja Riho Terase fotonäitusega „Tuli aias”. Näitust saab vaadata kuni 23. juunini ning sisse pääseb botaanikaaia piletiga.
TÜ botaanikaaed





Talgud Rääksi lamminiidul, sõit Ördi järve äärde ja Ruunaraipe luidetele

Laupäevase, 9. juuni bussiretke märksõnad on Soomaa rahvuspark, RMK, ELF, Looduse Omnibuss, Kuresoo ja Riis.
Algul osaletakse Eestimaa looduse fondi talgutel: paari tunni vältel kuhjatakse ja põletatakse oksi lamminiidul Rääksis. Töötegijatele pakutakse lõunasöögiks hernesuppi. Peale talgutöö saab väljasõidul ülevaate ELFi suvistest talguplaanidest ning kuuleb sellest, mis ühendab Kuresood ja Riisi. Pärast lõunat sõidutatakse omnibussirahvas Ördi järve äärde ja sealt üle Ruunaraipe luidete Tallinna tagasi.
Supikauss, lusikas ja kohvikruus soovitatakse kaasa võtta.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 ja jõuab sinna tagasi umbes kell 21.
Täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele maksab sõit 10 eurot, õpilastele 5 eurot; koolieelikud saavad sõita tasuta.
Info ja kirjapanek
6 481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss

 

Eesti looduseuurijate päev
Eesti looduseuurijate selts kutsub oma liikmeid ja sõpru 30. juunil ja 1. juulil osa võtma 35. looduseuurijate päevast. Kokkusaamiskoht on sel aastal Tihemetsas: üritus toimub kutseõppeasutuses.
Laupäeval on päevakorras LUSi üldkoosolek (liikmetele) ja mitu ettekannet liivakivikoobastest ning seal elutsevatest loomadest. Tehakse ka jalutuskäik loodusrajal. Pühapäeval sõidetakse ekskursioonile Pärnumaale.
Buss looduseuurijate päevale väljub Tartust Vanemuise ülemisest parklast (Vanemuise ja Struve tn. nurgal) 30. juunil kell 8.30. Tallinnas hakkab buss Tihemetsa sõitma rahvusraamatukogu eest kell 7.45.
Täpsema ajakava ja registreerimisvormi leiab internetilehelt www.elus.ee. Ennast palutakse kirja panna ja osavõtutasu maksta hiljemalt 20. juuniks.
Eesti LUSi liikmetele on pääse 6,40 ja teistele 9,50 eurot: see sisaldab transporti, ööbimist ja toitlustamist.
Teavet ürituse kohta võib küsida telefonil 734 1935.





Linnuhuviliste kokkutulek

30. juunist 1. juulini toimuvad Tartumaal Rannus Eesti ornitoloogiaühingu avatud suvepäevad. See on suurim linnuhuviliste kokkusaamine Eestis.
Programmis on ettekandeid, praktilist õpet, meelelahutust pakkuvaid ettevõtmisi jms. Huvitavat tegevust jagub ka noortele. Suvepäevadele on oodatud kõik huvilised, osalemiseks ei pea olema EOÜ liige.
Tulekust saab märku anda EOÜ kodulehe www.eoy.ee kaudu. Teavet majutuse, transpordi, osalustasu jms. kohta leiab samuti viidatud veebilehelt. Küsimuste korral pöörduda Riho Kinksi poole: tel. 742 2195 ja 508 6690.
EOÜ





„Rakett 69” ootab osalejaid
Menukas ja seikluslik teadussaade „Rakett 69” kutsub 16–24 aasta vanuseid noori kandideerima kolmanda hooaja saatesse. Kampaania „Astun julgelt kohtunike ette” kestab kuni jaanipäevani ning kirja saab ennast panna veebilehel www.rakett69.ee/kandideeri-saatesse-osalejaks. Osalussooviavalduse täitnutel on avasaates võimalus näidata, miks just nemad on sobivaimad kandidaadid.
Teadussaate võitjat premeeritakse 10 000 euro suuruse stipendiumiga.
Saadet rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist Archimedese TeaMe programmi kaudu.
Tänavu aprillis Kopenhaagenis peetud Euroopa ringhäälingute liidu (EBU) konverentsil pälvis „Rakett 69” Euroopa parima haridussaate auhinna.
  
  



 
Teaduse suvekooli ajal saab osa muinastulede ööst (foto: teadus.ee)

Teaduse suvekoolis on kõne all keel

Teadus.ee kaheksas suvekool toimub tänavu 24.–26. augustil Käsmu meremuuseumis. Kui varasematel aastatel on jututeemaks olnud vesi, tuli, õhk, maa, eeter, energia ja elu, siis sel korral arutletakse selle üle, mida näitab meile keel. Keelega seonduvad teadused ja kunstid on olnud inimese jaoks alati tähtsad. Suvekoolis käsitletakse keelt eri teaduste ja kunstide aspektist, mõtiskletakse selle üle, milline on Eesti teaduse osa muutuvas keelekeskkonnas, näiteks multikultuurses ühiskonnas; jutuks tuleb terminoloogia, globaliseerumine, keele rikastumine ja vaesumine.
Sõna saavad paljud tuntud teadlased ja teadjad, sealhulgas akadeemik Tarmo Soomere, helilooja Urmas Sisask, vulkanoloog Heidi Soosalu, keeletehnoloog Arvi Tavast, geenitehnoloog Erkki Truve, füüsik Laur Järv jt.
Lapsed saavad tegutseda töötoas, huvilistel on võimalus osaleda putukateemalisel fotomatkal ning viktoriinis. Suvekooli ajal toimub ka Läänemere muinastulede öö.
Teaduse suvekooli osalustasu koos viie söögikorraga on 66 eurot. Üliõpilastele ja koolilastele alates neljandast klassist on soodsam: koos söögiga 44 eurot. Kolmanda klassi laste ja nooremate eest tuleb tasuda vaid söögi eest.
Ööbida saab mererannal oma telkides, tasu eest ka Käsmu tubades.
Registreerimiseks tuleb kirjutada aadressile toimetus@teadus.ee. Teavet suvekooli kohta jagavad Eleri Inno 515 4966 (transport) ja Tiit Kändler 5648 3481 (programm).
Soovijad viib Tallinnast kohale ja toob tagasi Looduse Omnibuss.
teadus.ee




Interneti telekanal loodusfilmihuvilistele
Sel nädalal avati Eesti esimene loodusfilmide portaal www.animalcity.eu.
Portaal on seadnud sihiks edendada loodusfilmi eriala koostöövõrgustikku ning pakub looduse filmijatele võimalust teha ennast teistele nähtavaks, leida mõttekaaslasi ja ühiselt areneda.
Internetilehe kaudu püütake tõhustada filmiprofessionaalide ja loodusuurijate koostööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt; ühtlasi juhitakse tähelepanu loodushariduse vajalikkusele ja olulistele keskkonnateemadele.
Animalcity.eu valmimisele on kaasa aidanud osaühingud Loodusfilm ja Exitfilm, keskkonnainvesteeringute keskus ja MTÜ Looduskaamera.


 



TEADAANNE

 

Järgmine Uudistaja ilmub suve esimesel päeval, 21. juunil.
  



 

Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
palo.katre@gmail.com

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012