Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA  I
21. juuni  2012



Tänane Uudistaja ilmub kahes osas
 


KEVADEST KALENDRISUVESSE




Täna kell 2.09 algas astronoomiline suvi.
  

Kevad oli üsna tujukas – ja püsis selline kuni lõpuni. Viimaselgi kevadenädalal tuli ette nii paksu pilvevaipa ja kõva tuult ...
  

... kui ka ladisevat vihma
  

Hästi läks neil koolilõpetajail, kelle tähtsa aktuse ajaks raatsisid ilmamasinistid pilved päikese eest kõrvale kerida. Fotol on rühm äsja Tartu ülikoolist bakalaureusediplomi saanud noori keemikuid
  

Kevade viimasel hommikul oli vähemalt Tartus vähese pilvisusega ilm ja Anne kanali supelrannas lehvis roheline lipp
  

Õhu- ja veesoojakraade polnud küll kuigi palju, ...
  

... nii et vapraid suplejaid nappis
  

Kui Peterburi oli nädalavahetusel veel sireliõieline, siis Tartus on hilistel Ungari sirelitelgi õiteaeg läbi. Aga see-eest jätkub teisi õitsejaid
  

Hobukastanid kasvatavad tasapisi okaskerasid, ...
  

... pärnaõiteni läheb aga ilmselt veel aega

 
  


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 




Loodusesõber loetleb Eesti puurauke

Geoloogid väidavad, et pool Eesti maapõuest on puurimata ja me ei tea, mida teine pool sisaldab. Kui 1950. aastatel rajati kümneid tuhandeid puurauke, siis enamik neist puuriti Põhja-Eestis, et leida lisa fosforiidile ja põlevkivile. Kesk- ja lõunapoolse Eesti kohta valitseb seni aga teadmatus, mida maapõu sisaldab. Seal laiub sadu ruutkilomeetreid alasid, kus pole rajatud ühtegi aluspõhjani ulatuvat puurauku. Viimase 20 aasta jooksul on puuritud vaid üks kilomeeter; võrdluseks: geoloogiliste uuringute tippajal, aastatel 1960–l985 puuriti ainuüksi ühe hooaja jooksul 30 kilomeetrit. Kalle Suuroja sõnul võiksime lõuna poolt otsida kulda, isegi musta kulda ja teemante. Aga mitte see pole eesmärk, vaid eelkõige ikka teadmised.

Põhja-Eesti head uuritust ilmestavad ka meie rahvuskivi teadlased, kes uurivad paekivi kivistisi. Loodusesõbra uues numbris saab ringi peale artiklisari „Kaitsealused kivistised”, milles paleontoloog Linda Hints põhjendab, miks kahe kivistunud käsijalgse väljavedu Eestist on keelatud.

Arko Oleski usutluses India looduskaitsjaga on juttu sallimatusest kiskjate vastu. Eestilegi pole mure võõras: ammuks see oli, kui me toiduahela tippe röövloomadeks nimetasime. Selgub, et Indias on inimesed leebemad kui näiteks Skandinaavias, kus senini on levinud hundi vaenamine.

Indiast kodumaale pöördudes võtame luubi alla kummikud: loodusemees Mats Kangur innustab kandma kummikuid kui kõige praktilisemaid metsajalanõusid nii märja maapinna kui ka puugiohu puhul. Ajakiri heidab pilgu ka kevadisele Roheliste rattaretkele Mulgimaal, kondab soome kunstniku Jussi Kiviga kaevandustes ja lennutab liimilohet.

Loodusesõber

 

  

 


Peateemaks metsanduslik ühistegevus

Eesti Metsa suvenumber on keskendunud metsanduslikule ühistegevusele. Ajendiks on asjaolu, et ÜRO on kuulutanud 2012. aasta rahvusvaheliseks ühistegevuse aastaks. Meie metsaühistute hulk ja liikmete arv üha suureneb, kuid võrreldes põhjanaabritega on metsaühistud veel siiski lapsekingades. Paljudele väikemetsaomanikele paistab ühistu siiani nõukogudeaegse kolhoosina, mis toob juurde hulga kohustusi, kuid mitte mingeid eeliseid. Jaanus Auna artikkel „Metsaühistud majanduskoostöö radadel” osutab siiski tõsiasjale: ühistu on ainuvõimalik tulevikutee, mis võimaldab väikeomanikel oma metsadest suuremat kasumit saada. Marku Lamp annab oma kirjutises „Riigi roll ühistute jaoks” teada, et praegu toimivad väikemetsaomanikud tihti vaid tänu riiklikele toetustele. Kuid see ei saa nii jätkuda. Üldine majanduslik olukord lausa sunnib olema tõhusam ja riiklik toetussüsteem soosib aasta-aastalt enam metsaühistuid.

Põnev on värskest Eesti Metsast lugeda Ain Alvela laiahaardelist kirjutist „Metsandus kolib arvutisse”. Sealt selgub, millise üllatava kiirusega on Eestis laienenud veebipõhine ehk e-metsandus. Värskendavalt peaks mõjuma intervjuu kultuuritegelase Peeter Oleskiga. Usutlus keerleb küsimuste ümber, milline on metsa tähendus eesti rahva jaoks. Värske reportaa viib lugeja Eesti silmapaistvasse põhjamaist okaspuud väärindavasse ettevõttesse – aktsiaseltsi Rait. Muljeid kuuajaliselt tööpraktikalt Prantsusmaal jagavad neli meie metsameest. Teaduskirjutised kõnelevad turberaietest ja kändude juurimise perspektiividest.

Ühtlasi antakse lugejale ülevaade tänavuse metsanädala kirevatest sündmustest ning väärika metsamehe Heino Kasesalu eluteest ja talle pühendatud üritusest Järvseljal.

Eesti Mets

 

  

 


Eesti Looduse juuni-juulinumber: kõveratest jõgedest suitsusauna ja orhideeturismini

Seekordne Eesti Loodus on juuni-juuli kaksiknumber ning seetõttu tavalisest poole mahukam. Põhiloos arutlevad Arvo Järvet ja Madis Jaanus, kui looklevad või sirged on Eesti jõed. Seda pealtnäha lihtsat probleemi pole Eestis varem uuritud. Piirkondlikud erinevused on väga suured. Meie looduslikes sängides voolavad jõed on üldiselt suure looklevusega. Jõgede teemat jätkab artikkel kalakaitse minevikust Kalle Kroonilt.

Üsna palju on seekord juttu ajaloost: magasiaitadest kui viljaikalduste üleelamise abivahendist, suitsusaunadest muiste ja tänapäeval, Otto von Kotzebue ümbermaailmareisist ja merisaarmaste saatusest ning Eesti esimese arvutikaardi ehk baaskaardi saamisloost. Kultuuripärandi ja looduse kaitsest kõneldi 4. mai talgupäeva vestlusringis Karula rahvuspargis: kuidas kogukond ja riik võiksid omavahel edukamalt suhelda. Nende üks ettepanekuid on luua koostöökogud.

Suvised teemad on näiteks kirjutis käo memmevaevast: kägu hiilib küll emakohustest kõrvale, aga see vaev pole sugugi väiksem kui teistel emadel järeltulijaid kasvatades. Kutsume üles panema tähele musta värvi oravaid, keda on tänini leitud siin-seal läänesaartel ja ka mandri lääneosas. Suvi kutsub looduses matkama ja üks huviobjekte on käpalised. Eesti orhideekaitse klubi on sõnastanud orhideeturismi hea tava põhimõtted, lootes, et see algatab edasise arutelu taimeturismi üle.

Ei puudu ka igavikulisemad teemad: Eesti põlevkivimaardlast leiti tunamullu uus trilobiidiliik Eestile; hall-lepikute muutuv osa metsanduses; tuju hoidev valk; õunhape; Tartumaa kadunud matkarajad ning ravimijäägid looduses.

Üks olulisi artikleid on aga digifotode arhiveerimise juhend Urmas Tarteselt: kuidas püsivalt talletada faile ja nende hulgast vajalik pilt üles leida? Ega muud, kui tellige või ostke Eesti Loodus, lugege ja andke ka toimetusele teada, mida te ajakirjast ja meie artiklitest arvate ja mida tahaksite näha.

Eesti Loodus




EESTI SÕNUMEID

 


   
     


Allkiri Sindi paisu vastu

Rahvaalgatusrühm Sindi Pais teatas 13. juunil, et „tapjapaisu likvideerimiseks Sindis hakatakse poliitikutele survet avaldama”.

Nimelt hakkasid viis keskkonnaorganisatsiooni – peale mainitud algatusrühma veel Eesti harrastuskalastajate liit, Eesti loodushoiu keskus, sihtasutus Eesti Forell ja Lõuna-Eesti kalastajate klubi – koguma allkirju, et see rajatis lammutataks. Viimasel kümnel aastal on pais nõudnud juba kaheksa inimelu, aga on ka kalade rännete ületamatu tõke, „põhjustades igal aastal miljonitesse eurodesse ulatuva keskkonnakahju ning kaitsealuste liikide populatsioonide hääbumise”.

„Mitmed teadusuuringud on näidanud Sindi paisu kahjulikku mõju Pärnu jõe elustikule ja soovitanud pais kas likvideerida või madaldada, rajades selle asemele kaladele ületatava ja inimestele ohutu kärestiku,” kinnitatakse pressiteates. „Kahjuks puudub Eesti poliitikutel selgroog või tahtmine olukord üheselt lahendada. Paisu omanikul on seaduseauku kasutades isegi õnnestunud kuulutada õigustühiseks läbi aegade suuremaid ja Eesti tugevaimate tegijate poolt läbi viidud Pärnu jõe paisude keskkonnamõju hinnang (KMH). Praegu käib Sindi paisule järjekordse KMH tegemine, mis võib arendajale soodsa otsuse korral piltlikult öeldes põlistada selle takistava paisu ühes hüdroelektrijaamaga (HEJ) Pärnu jõel aastakümneteks.”

See tähendaks sisuliselt Pärnu jõe lõheasurkonna kadu ning määraks edasi kiratsema paljud kalanduslikult olulised siirdekalad: meriforelli, siirdesiia, vimma, jõesilmu jt.

„On selge, et koos uue planeeritava HEJ-ga on paisu mõju jõele veelgi kahjulikum – kavandatavad väikese vooluhulgaga kalateed ei võimalda suurel osal kaladest üles kudealadele rännata, samas kui jõgepidi allalaskuvad noorjärgud satuvad suure tõenäosusega elektrijaama turbiinidesse,” osundatakse Eesti maaülikooli ihtüoloogi Rein Järvekülje sõnu. Täitmata jääks EL veepoliitika raamdirektiivi seatud siht taastada Pärnu jões sigivate siirdekalade asurkonnad.

Allkirju kogutakse pöördumisele kalastuskauplustes üle Eesti ja internetis (petitsioon.ee/ei-sindi-paisule).

Rahvaalgatusrühm Sindi Pais / Uudistaja

 

Eesti, Läti ja Venemaa teevad koostööd keskkonnahariduse vallas
Koostööprojekt lühinimega „Inimene ja loodus” ühendab oma tegevustega 11 partnerit Eestist, Lätist ja Venemaalt, mittetulundussektorist riiklike asutusteni. Eestist osalevad projektis Peipsi koostöökeskus (CTC) ja Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK).
Kahe ja poole aasta jooksul korraldatakse koolitusi, koostatakse viis näitust, töötatakse välja õppematerjale ning arendatakse keskkonnahariduskeskusi. Esimene avalikkusele mõeldud üritus on juuli lõpus Venemaal toimuv noortelaager, kus saavad osaleda ka 10 Eesti noort.
Koostööprojekti peamine eesmärk on ühistegevuse kaudu parandada inimeste teadlikkust säästvast arengust ja looduskaitsest Eesti-Läti-Vene projektipiirkonnas ning arendada projektis osalevaid keskkonnahariduskeskusi. Projekti kogumaksumus on 1 499 977 eurot, millest 1 349 979 eurot on Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi toetus. 241 863 eurot on Eesti partnerite tegevuste elluviimiseks. TKKHK ja CTC tegevust toetab ka KIK.
Projekti juhtpartner on Läti loodushoiu agentuur; Lätist osalevad projektis veel loodusmuuseumi toetajate kogu, Gauja rahvuspark ja Dagda kohalik omavalitsus ning Venemaalt MTÜ Peipsi Järve Projekt, Sebei rahvuspark, Pihkva andekate laste ja noorte arendamise regionaalne keskus, riiklik loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse komisjon ning MTÜ Bioloogid Loodushoiu Eest Peterburist.
Septembri lõpus korraldatakse projekti partneritele keskkonnahariduse õppereis Eestisse, et tutvustada Eesti kogemusi. Projekti jooksul tehakse samalaadseid õppereise Lätti ja Venemaale, peale selle on plaanis korraldada umbes 50 õppepäeva, 22 koolitust ja 3 keskkonnalaagrit. Projektis on tähtsal kohal ka käega katsutavad tulemused, näiteks Lätis valmib uus õuesõppeklass, uuendatakse matkaradasid; nii Eesti, Läti kui ka Venemaa keskused saavad soetada õppevahendeid, valmivad eri õppeprogrammid, sh. lühifilmid ja slaidiesitlused. Eestis täiendatakse Kasepääl asuvat näitust „Peipsi järve elu tuba” mänguliste eksponaatidega, TKKHK valmivasse loodusmajja tuleb näitus taaskasutuse kohta.
TKKHK/CTC
 

  

  
Eesti spordimuuseum Tartus Rüütli tänaval
 
Spordimuuseumist algab Tartupeedia
8. juunil kuulutati pidulikult alanuks Eesti spordimuuseumi ja MTÜ Wikimedia Eesti koostöö, mille käigus lisab spordimuuseum eksponaatidele QR-koodid, mis viitavad Vikipeedia artiklitele, Wikimedia Eesti aga aitab parandada Eesti spordi kajastust Vikipeedias.
Ühtlasi algab spordimuuseumist ka Wikimedia Eesti suur Tartupeedia projekt, mille eesmärk koostada Vikipeedia artiklid paljudes keeltes kogu Tartu linna kohta. Nii loodud artiklite juurde võib QR-koodide abil omakorda suunata Tartus käivad turistid, kes soovivad saada linna vaatamisväärsuste ja ajaloo kohta rohkem teavet, kui mahub ühele infotahvlile. Esimesena kogu maailmas hakkas sellist lahendust kasutama tänavu mais Monmouthi linnake Walesis, Tartu projekt on maailmas suurim omalaadne.
Esimestena saavad spordimuuseumi ekspositsioonis Vikipeediasse viivad QR-koodid Eesti olümpiavõitjaid ja teisi spordisangareid tutvustavad materjalid, hiljem lisanduvad ka viited spordiorganisatsioonidele, spordialadele ning Eesti spordi ajaloole. Koostööpartneritel on kavas korraldada sporditeemalisi artikli- ja fotovõistlusi.
Eesti spordimuuseum / MTÜ Wikimedia Eesti
 

  

 
Selliseid lagunenud Nõukogude militaarrajatisi nagu see Hiiumaal Ristnas on Eestis looduses veel masendavalt palju
 
KIK toetas tondilosside lammutamist ligi miljoni euroga
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 19. juunil, et KIK nõukogu toetas keskkonnaprogrammi tänavuse esimese taotlusvooru raames 16 tondilosside lammutamise projekti kokku 925 705 euroga.
Taotlusi rahuldati peaaegu igast Eesti maakonnast, Saare- ja Pärnumaal lammutatakse koguni kolm võimalikku keskkonnareostust põhjustavat ehitist. Suurim rahastus summas 220 600 eurot läks seekord Lääne maakonda, kus lammutatakse endise Kiltsi sõjaväelinnaku tarbetud militaarehitised, mis on inimestele äärmiselt ohtlikus seisus ja võivad kaitsmata põhjaveega piirkonnas põhjustada keskkonnareostust.
Keskkonnaprogrammi raames korraldatakse aastas kolm taotlusvooru, millest käimasolevasse teise vooru saab maastikupilti reostavate ehitiste lammutamiseks taotlusi esitada kuni 15. augustini.
Lagunenud ja kasutud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitised või -rajatised, mis kohaliku omavalitsuse hinnangul kahjustavad maastikupilti, likvideeritakse veemajanduse programmi kaudu; eesmärk on vähendada võimalikku pinna- ja põhjavee reostusohtu.
KIK
 

  


Tõmmuvaeras
Foto: Mati Kose
 
Läänemere halb seisund ohustab merelinde
Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International (BLI) avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) linnustiku uuendatud osa, kus kogu maailmas ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras.
Selle põhjus on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul. Samal ajal on Läänemerel tunduvalt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, näiteks mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on tunnistatud ohustatud liigiks juba varem.
Nende muutuste üheks peapõhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit: naftareostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluline läbirände- ja talvituspaik, langeb Eestile suur vastutus nende liikide säilimise ja kaitse eest.
Hoolimata viimaste aastate uurimisprojektidest on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitse seisukohalt tähtsatest avamerealadest seni kaitseta. Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.
Vt. lähemalt, sh. punase nimestiku uuendusi, EOÜ kodulehelt www.eoy.ee..
EOÜ


  

Ilmunud on keskkonnaharidusliku ajakirja „Kägu” 19. number
2011/2012. kooliaasta lõpul ilmus keskkonnaharidusliku ajakirja „Kägu” 19. number. Sedapuhku kannab trükis Eesti loodusainete õpetajate liidu (ELÕL) logo, sest just sellise nime võttis 1993. aastal loodud Eesti bioloogia- ja geograafiaõpetajate liit oma üldkoosoleku otsuse järgi. Kuna üks uuenenud liidu peamisi eesmärke on keskkonnahariduse edendamine, siis oodatakse bioloogia- ja geograafia -õpetajate kõrval liiduga ühinema ka loodusainete õpetajaid, õppejõude, haridusametnikke, üliõpilasi jt.
Värske numbri teema on „Maailm puhtaks!”. Selle moto all ei toeta ELÕL mitte üksnes üleilmset koristuskampaaniat, vaid pakub lugemiseks artikleid õhu ja vee puhtusest ning koolide keskkonnaalastest ettevõtmistest. Nii nagu liidu toimetistes tavaks, tutvustavad õpetajad oma töökogemusi.
Trükise ilmumist toetasid KIK ja Euroopa sotsiaalfond programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” raames sihtasutuse Innove vahendusel.
ELÕL
   

 

  
PANIN TÄHELE



Taevakajakas
  

Tartlane Illar Leuhin saatis toimetusele pilte Tartumaal Kabinal märgatud kalakajakapesast kõrgel kuivanud puu ladvas
  

Pärisime linnuhuviliste arvutilisti lugejailt, kui haruldane taoline „kõrgkorter” on. Vastuste põhjal tundub, et selline elupaigavalik pole just lausa unikaalne, aga siiski kindlasti mitte ka igapäevane
  


 


Uudistaja teisest osast leiate rubriigid „Tasub osaleda“, „Maailmast“, „Uudistaja uudistusi“ ja „Kommentaari asemel“.

   
 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012