UUDISTAJA
06. juuli 2012
JAANIKUUST HEINAKUUSSE
Ei tea, kas tasubki vana asja meenutada, aga võidupüha ja jaaniõhtu olid sel aastal vihmased mis vihmased. Minu enda asupaigas Aegviidus hakkas sadama kella 11 paiku hommikul ja üle jäi pidev vihm alles öösel. Nii et oli üsna tubane päev. Telerist sai vaadatud ka võidupüha paraadi Pärnus, kahetsusega seiratud seal vettima pidanud kerges riides koolilapsi ja mõeldud, et kas see pole mitte koht, kus lastekaitsel tuleks sekkuda
Juunikuu viimasel nädalal sadas kuigipalju iga päev, aga oli ka ilusaid momente, nagu näitab see 26. juuni hilishommikul Emajõe ääres klõpsatud pilt. Pärastpoole tuli jälle paar kõva vihmasapsu ja kõmises ka äikesetrumm
Õhusoojus tikkus kuni reedeni jääma alla 20 kraadi ja muidugi ei kütnud selline ilm ka suplusvett kümblema kutsuvaks. 29. juunil oli Kallastel kohalikus supelrannas ilusa ilma kiuste ainult kümmekond peesitajat
Samal päeval Peipsiääre vallas Kasepääl tehtud fotolt on näha, et sibulakasv pole laita
Tundub, et laita pole ka toonekure-aasta. See kõrgelamu, mõisa kunagine meierei, on üles võetud Järvamaal Koigis
EMHI kodulehelt saab teada, et juuni keskmine õhutemperatuur Eestis (13,2 °C) oli paljuaastasest keskmisest (14,5 °C) mõneti madalam, keskmine sajuhulk (88 mm) aga suurem (paljuaastane keskmine 61 mm). Päikesepaistet oli tavapärasest vähem: 265 vs. 280 tundi.
Nii kõige kõrgem kui ka kõige madalam õhutemperatuur pandi kirja Toomal: vastavalt 25,6° 16. juunil ja 0,4° 1. juunil. Kõige suurema ööpäevase vihmaportsu, 41 mm, sai Heltermaa – ikka 23. juunil.
Alati ülevoolavalt rõõmsameelne Anu Välba ütles esmaspäeva hommiku Vikerraadio hommikukavas umbes nii, et ehkki juuni oli jahe, ei maksa selle pärast kurvastada: ka juuli tuleb külm!
Ent juulikuu esimene päev oli vähemalt Tartus lausa palav ja see meelitas lahti esimesed pärnaõied
2. juuli õhtuks lubati suurt kuud. Minu koduaknast paistis see pärast kella 23 selline
Esialgu ongi heinakuu käitunud kena suvekuuna. Esmaspäeva hommikul ja eile pärastlõunal sadanud vihm käis igati asja juurde; rohkem minu asupaikades sadanud ei ole
Kolmapäeva pärastlõunal oli Tartu Anne kanali vesi 21-kraadine ja suvitajate nappuse üle olnuks patt kurta
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
  
EESTI SÕNUMEID
Foto Tiit Kändlerist on tehtud 2010. aasta sügisel, kui ta sai Eesti teadusmeedia auhinna
Tiit Kändler on pälvinud väärika Euroopa teaduskirjaniku auhinna
Euroopa teadust ja kultuuri toetav fond Euroscience Foundation (ESF) teatas juuni lõpul, et fondi volinikekogu on oma teaduse populariseerimise auhinnaga European Senior Science Writers Award 2012 tunnustanud Eesti teaduskirjanikku ja -ajakirjanikku Tiit Kändlerit.
Auhind, mille suurus on 3000 eurot, antakse kätte 14. juulil Dublinis toimuva Euroteaduse avatud foorumi ESOF 2012 raames.
Euroteaduse fond ESF, mille peakorter on Hannoveris, asutati aastal 2000, selle eesmärk on edendada Euroopa teadust ja kultuuri. Fond annab välja Euroopa teaduspopulariseerijate auhindu – ühele seeniorile ja kahele juuniorile – ning toetab töötubasid ja sümpoosione.
Esimese ESF auhinna pälvis 2001. aastal Briti teadusajakirja Nature toimetaja Philip Campbell. Selle auhinnaga on tunnustatud teadustoimetajaid sellistest väärikatest väljaannetest nagu Die Zeit, Dagens Nyheter, Süddeutsche Zeitung, hispaaniakeelne versioon ajakirjast Scientific American, Nature, New Scientist, The Guardian, BBC World Service, Nepszabadsag jt.
Alates aastast 2004 antakse auhind ka kahele noorele teaduse vahendajale. Tänavu said selle 1000-eurose auhinna Venemaa ajalehe Aktsia teadustoimetaja Karine Nararetjan ja Saksamaa ajalehtede Die Zeit, Frakfurten Allgemeine Sonntagzeitung ja Stuttgarter Zeitung teadustoimetaja Robert Gast.
Tiit Kändler on Eesti Päevalehe teadustoimetaja ja blogiportaali teadus.ee pidaja ning teaduse suvekoolide korraldaja. Ta on kirjutanud kaksteist raamatut, millest kuus on populaarteaduslikud.
teadus.ee
Nurmkana
Foto: Remo Savisaar / EOÜ
19. aasta lind on valitud
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas 3. juulil, et on valinud 2013. aasta linnuks nurmkana ehk põldpüü.
Ehkki väikese kodukana mõõtu nurmkana elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses, ei teata tema eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000–8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on tugevalt vähenenud. Kas seda on põhjustanud viimaste aastate karmid talved, muutused põllumajanduses, pisikiskjate arvukuse märkimisväärne kasv või hoopis muud tegurid, seda püütakse muu hulgas välja selgitada nurmkanale pühendatud aastal.
Aasta lindu valis EOÜ 19. korda. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta lindu uurima ja kaitsma. Tänavuse aasta ja varasemate aastate lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/aastalind.
EOÜ
Näituse avamisel kõneles ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv
Võidutöö: itaallase Daniele Gaspari „Vee raiskamine tapab tuleviku”
Teletorn võõrustas ÜRO veekaitsenäitust
Põhjamaade ministrite nõukogu on koostöös keskkonnaministeeriumiga toonud Eestisse ÜRO korraldatud säästvat veekasutust propageeriva üleeuroopalise trükireklaamide võistluse Drop by Drop („Piiskhaaval”) tööde põhjal valminud plakatite näituse.
Kahekümne finalisti võistlustööd olid 21. juunist kuni 5. juulini esmalt üleval Tallinna teletorni esimesel korrusel. Veel saab näitust 9.–19. juulini näha Pärnu Raehoovis. Eestist liigub näitus edasi Islandile. Võistluse eesmärk oli leida reklaame, mis kannustaksid inimesi säästlikult vett kasutama ning mõtlema tarbimisharjumuste üle. Kui inimesed ja tööstus ei muuda veetarbimise harjumusi, elavad umbes 15 aasta pärast pooled inimesed maailmas veevaestes piirkondades. Juba praegu sureb 5000 inimest päevas seetõttu, et puudub puhas joogivesi.
Võistlusele laekus 3500 tööd nii professionaalidelt kui ka asjaarmastajatelt 45 Euroopa riigist. Eestist saadeti võistlema 19 tööd. Taani kroonprints Fredrik andis võitjale, Daniele Gasparile Itaaliast kätte Põhjamaade ministrite nõukogu 5000-eurose peapreemia rahvusvahelisel keskkonnapäeval, 5. juunil.
Näitus on osa ÜRO säästva arengu juubelikonverentsi Rio+20 teavituskampaaniast. Vesi oli üks konverentsi seitsmest peateemast. Vt. http://www.dropbydrop.eu/.
Põhjamaade ministrite nõukogu esindus Eestis
Olustvere pargis on juba varemgi korrastustöid tehtud
Miljon eurot kenamate mõisaparkide nimel
KIK teatas 26. juunil, et toetab keskkonnaprogrammi esimese taotlusvooru raames kahtkümmet mõisaparkide hooldus- ja arendusprojekti kokku 1 037 227 euroga. Tingimuseks on seatud, et mõisapargid ei tohi pärast kordategemist jääda lukustatud alaks, vaid et seal oleks võimalus jalutada igal huvilisel.
Suurima rahastuse, 273 341 eurot, sai Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli projekt, mis keskendub Olustvere mõisapargi hooldamisele. Mahuka investeeringu, 155 901 eurot, sai ka Türi vallavalitsus Kabala mõisapargi rekonstrueerimiseks: tehakse raiet, pargi vertikaalplaneerimine ja istutatakse taimi.
Kokku rahastati looduskaitse programmist 71 projektitaotlust summas 2 520 602 eurot. Kõige rohkem toetati looduskaitseprojekte: kokku 30 projekti kogusummas 1 174 781 eurot. Looduskaitse infrastruktuuri arendamiseks sai rahastuse 14 projekti (kokku 426 905 eurot), looduskaitse arenduseks, mis hõlmab kavasid ja inventuure, aga 26 projekti (909 916 eurot).
Keskkonnaprogrammis on aastas kolm taotlusvooru, millest käimasolevasse teise vooru saab looduskaitse programmi taotlusi esitada kuni 15. augustini.
KIK
Praetud rääbis Soome variandis
Foto: Wikimedia
Peipsil saab juulis taas püüda rääbist
Keskkonnaministeerium teatas 2. juulil, et Eesti ja Vene valitsustevaheline kalapüügikomisjon andis Peterburis peetud istungil loa püüda ainult juulis kõikide püügivahenditega rääbist. Eesti rääbise püügikvoot selleks kuuks on 15 tonni.
Mõlema riigi teadlased soovitasid Peipsi järvel teisel poolaastal suurendada ahvena- ja kohapüüki, sest nende röövkalade suure arvukuse tõttu napib seal tinti. Kalapüügikomisjon otsustas lubada püüda 1. septembrist kuni 1. novembrini põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus ei ole alla 48 mm. Ka nakkevõrkudega püüki võib alustada 1. septembrist. Kuna peenesilmalistesse püügivahenditesse satub sügisel tõenäoliselt palju väikest, 2009. aasta tugeva põlvkonna koha, mida ei saa enam eluvõimelisena vabastada, siis lepiti kokku, et 1. septembrist kuni 1. novembrini võib püüda 35-sentimeetrise alammõõduga koha.
Püügikvootide täitumisel tuleb aga püük lõpetada. Koha alammõõdu vähendamise tõttu saavad kalurid püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat. Muidu võib ahven hakata tõsiselt pärssima Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve teisi kalaliike.
Suurendatakse ka kalanduse järelevalvet Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ja jätkatakse ühiseid kontrollreide, sest nii Eestis kui ka Venemaal ollakse mures ebaseadusliku püügi pärast.
Keskkonnaministeerium
Tartu ülikooli raamatukogu
Euroopa raamatukogu portaal avanes Tartus
Euroopa teadusraamatukogude liidu LIBER kolmesaja osalejaga 41. aastakonverentsil Tartus kuulutati avatuks Euroopa raamatukogu uus veebiteenus uurijatele ja teadlastele. See tagab ühe otsingusüsteemi kaudu ligipääsu 200 miljonile usaldusväärsele allikale 46 Euroopa riigi rahvus- ja ülikooliraamatukogudes.
Euroopa raamatukogu loodi 2005. aastal CENL-i (Euroopa rahvusraamatukogude konverents) teenusena, et pakkuda ühise kataloogiotsingu kaudu Euroopa rahvusraamatukogude kollektsioone. See raamatukogu võimaldab ligipääsu üle 10 miljonile digitaalsele objektile: haruldastest raamatutest ja käsikirjadest pildi- ja videomaterjalini. Peale bibliograafilise informatsiooni saab sealt lugeda 24 miljonit lehekülge täistekstilist sisu.
Eesti rahvusraamatukogu
UUDISTAJA UUDISTUSI I
Unustatud mõisad
Traditsiooniks saanud külastusmängus osaleb tänavu 29 endist või praegust mõisakooli. Kuuest mängupäevast on kolm möödas (16. ja 30. juuni ning 1. juuli) ning kolm (19. juuli ja 3.–4. august) veel ees.
Uudistaja toimetaja sai läinud laupäeval käia neljas mõisas. Jõgevamaa Puurmani Manteuffelite omanduses olnud mõis kuulub nende õnnelike mõisakoolide hulka, mis on Euroopa majanduspiirkonna rahadega väga uhkeks vuntsitud
Järvamaa Sargvere mõis, kust kool lahkus juba 2002. aastal, saab praegu seevastu loota vaid maakultuuri edendamise seltsi tublidele naistele – sellistele, nagu mõisaproua rollis külastusmängulisi vastu võtnud Evi Treiman
Koigi koolilgi õnnestus ikka Euroopa majanduspiirkonna rahaabiga uueks ja uhkeks muutuda. Katusealuses käsitööklassis köidavad tähelepanu põnevad korstnad
Midagi pole häbeneda ka Oettingenide mõisa peahoone praegustel asukatel, Luua metsanduskooli perel.
Nagu öeldud, on veel kolm võimalust tänavu mängus kaasa lüüa. Vt. www.unustatudmoisad.ee.
TASUB OSALEDA
Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad
kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile Estonian Open 2012. See toimub 18. augustil kell 3–17 Saare maakonnas. Ralli reegleid vt. www.estbirding.ee/est-open/.
Osalejatel palutakse registreeruda hiljemalt 10. augustil aadressil margus.ots@gmail.com või telefonil +372 508 2244 (Margus Ots).
Looduse Omnibuss viib teatrisse ja festivalile
Täna õhtul minnakse Saueaugule vaatama Jaan Kruusvalli „Tasandikkude helinaid”. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 17 ja on tagasi Tallinnas kell 23. Sõidu hind koos teatripiletiga on täiskasvanutele 20, õpilastele 15 eurot.
Pühapäeval, 8. juulil saab vaadata Muhumaa kauneimaid paiku, käia Koguval ning kuulata Muhu kirikus Juu Jääb kontserti. Esinevad Ola Onabule (Suurbritannia) ja ETV tütarlastekoor. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 7.50 (tagasi kell 20). Sõidu hind koos kontserdi- ja Koguva muuseumipiletiga vastavalt 27 ja 17 eurot.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
On alanud registreerimine Lapimaa sügisretkele
Selle korraldavad ühiselt Loodusretked ja Looduse Omnibuss 25.–29 septembril. Vt. lähemalt
http://www.loodusretked.ee/2012/.
Allikas: www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/
Kodukoha pääsukeste loendus
on Eesti ornitoloogiaühingu eestvõttel käsil ka tänavu. Loenduse eesmärk on saada laialdast teavet meie kahe savipesades pesitseva pääsukese, suitsu- ja räästapääsukese arvukuse ja pesitsustulemuste kohta kõikjalt üle Eesti.
Loendusel osalemiseks tuleb printida või alla laadida loendusankeet ning täita lahtrid iga pääsupaari pesitsemise kohta. Täidetud ankeet tuleb saata 30. septembriks e-aadressil paasuke@eoy.ee või postiaadressil Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu.
Vt. www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.
MAAILMAST
Talumajad Hälsinglandis
Foto: falke.nu
Rootsi talud ja Leena jõe sammaskaljud tunnistati maailmapärandiks
25. juunist 6. juulini töötab Peterburis UNESCO maailmapärandi komitee. Maailmapärandi nimekirja lisati 26 uut paika.
Põnevamate hulgas võib nimetada pärlipüügiga seotud pärandit Bahreinis, traditsioonilist riisikasvatuse süsteemi Bali saarel, Vaikses ookeanis asuvaid Palau kaljusaari, modernismi ja kolonialismi sümbioosi Maroko pealinnas Rabatis ning uhkete maalingutega talumajasid Rootsis Hälsinglandis. Looduspärandi paikadest on tähelepanuväärsemad Sahara kõrbes asuv 18 järvest koosnev põhjaveetoiteline järvistu Tšaadis, Hiina fossiilide leiukoht, kus on varajase kambriumi elustiku jäänuseid 530 miljoni aasta tagusest ajast, ning Leena jõe sammaskaljud Venemaal.
Maailmapärandi konventsiooniga on ühinenud peaaegu kõik maailma riigid. Selle täitmist kontrollib 21 riigist koosnev komitee. Aastail 2009–2013 kuulub komiteesse ka Eesti.
Maailmapärandi nimekirja arvatakse nii kultuuri- kui ka looduspärand. Ideaalis peegeldab nimestik maailma ja inimkonna arengulugu. Kõik maailma riigid on äärmiselt huvitatud esindusnimekirjas olemisest ja seetõttu on peagi tuhande paigani jõudva loetelu täiendamine muutunud aasta-aastalt üha keerulisemaks. Igale valikule eelneb hoolikas võrdlus teiste samalaadsete paikadega, et nimekirja jõuaks tõesti parim võrdsete seas.
Eestist on nimekirjas alates 1997. aastast Tallinna vanalinn ja alates 2005. aastast kümne riigi koostöös esitatud Struve meridiaanikaare säilinud rajatised.
UNESCO ERK / Uudistaja
Võidufoto, Shoal of Life, tegi hispaanlane Cristóbal Serrano
See britt Kit Day pisi-mesilasnäppidega foto „Üheskoos” meeldis enim veebihääletusel osalenud huvilistele
Allikas: hbwcontest.com
HBW parimad linnufotod on selgunud
HBW maailma linnufotode võistlus, millest Uudistaja kirjutas nii 6. jaanuaril kui ka 3. veebruaril, on nüüd lõppenud ja tulemused teada.
Võistluse korraldaja oli Hispaania kirjastus Lynx Edicions, kes annab välja maailma lindude käsiraamatut („Handbook of the Birds of the World”, HBW) koos HBW toetusel tegutseva linnupilte, -videosid ja -häälesalvestisi koondava andmekoguga Internet Bird Collection (IBC). 3600 piltnikku 128 riigist saatsid võistlema üle 12 000 foto. Pildistatud linnuliike oli üle 3000, pildistuskohti 154 riigis.
Võitja, hispaanlase Cristóbal Serrano fotol, mille allkiri võiks eesti keeles olla „Eluparv”, on ulgukormoran (Phalacrocorax pelagicus). Teise auhinna (16 HBW köidet) määras rahvusvaheline žürii ameeriklasele Mike Murrayle (Surfacing; jääkaur) ja kolmanda (8 HBW köidet) kanadalasele Walter Nussbaumerile (Calliope suttle dispay; koolibri Stellula calliope).
Anti ka neli eriauhinda (igaüks 4 HBW köidet), mis läksid Šveitsi, USA-sse ja kaks Ühendkuningriiki. Ühe neist auhindadest, internetihääletusega määratud Best Vox Populi Photo kategoorias, pälvis britt Kit Day (Together; pisi-mesilasenäpp, Merops pusillus). Kümne äramärgitud töö autorid said õiguse valida endale üks HBW köide. Peale Mehhiko, Lõuna-Georgia, Taivani, Svaasimaa, Ühendkuningriigi, Singapuri ja Kanada fotograafi oli nende kümne hulgas ka kaks soomlast (Harri Taavetti ja Antero Topp) ning leedulane Eugenijus Kavaliauskas.
Kaks tuhat parimat fotot jõuavad HBW novembris ilmuvasse eriköitesse. Kõiki võidutöid saab imetleda võrgupaigas www.hbwcontest.com.
lynxeds.com/Uudistaja
Allikas: BLI
Kas miski on muutunud?
Kui lugeda rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide vastukajasid juuni teisel poolel Rio de Janeiros peetud ÜRO kestliku arengu konverentsile „Rio+20”, siis on hinnangud üsna üheülbaliselt negatiivsed: valdav osa sellest, milles 50 000 osavõtjaga suurürituse taustal kõrgemal tasemel kokku lepiti, on vaid valitsuste juba varem võetud kohustuste taaskinnitus: nii mõnigi kohustus pärineb just 20 aasta taguselt esimeselt Rio de Janeiro kohtumiselt. Kartes, et läbirääkimised võivad üldse katkeda, häälestuti pigem tagasihoidlikumale tulemile ning eelistati konsensust tagavate kompromisside asemel vähimaid ühisnimetajaid.
Planeedi seisundi kohta kogutud rohke andmestiku taustal – miljardid inimesed vaevlevad lubamatus vaesuses, elurikkus vaesestub endistviisi järsult ja kliima muutub – oleksid valitsused pidanud olema valmis hoopis tõsisemaks suhtumiseks. Kestlik areng peab teatavasti toetuma kolmele vaalale, s.o. majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaaspektile; paraku on see integratsioon endiselt majandusedu pantvang – ehk isegi rohkem kui kunagi varem, läänemaailma majanduse finantsilise ebastabiilsuse tõttu.
Üksikute positiivsete momentidena tuuakse esile, et veel kord toonitati elurikkuse strateegilise plaani tähtsust; et arutati vajadust luua parem arengumõõt, kui seda on sotsiaal-majanduslik kogutoodang; et tehti esimesi samme arendamaks kestliku arengu eesmärke, mis peavad asendama 2015. aastal vananevaid millenniumi arengueesmärke.
Siiski on üldine hinnang ootuspäraselt negatiivne. Nagu üks siinne kriitik ütles, oli praeguse suhtumise väljendaja ka eestlaste suure reklaamiga korraldatud „Teeme ära!” üritus Rio de Janeiros: me oleme küll valmis enda tagant koristama, mitte aga elama nii, et seda koristust polekski vaja.
Uudistaja
Foto: ELTIS
Britid toetavad laste jalgrattakoolitust miljonite naeltega
Ühendkuningriigi valitsus on tulevaks aastaks eraldanud 11 miljonit naela (ehk umbes 14 miljonit eurot), et üle 300 000 lapse võiks õppida jalgrattaga oskuslikult, kindlalt ja turvaliselt sõitma.
Riikliku Bikeability skeemi on välja töötanud paarkümmend professionaalset organisatsiooni eesotsas õnnetuste vältimise kuningliku seltsiga. Selle raames teevad 11–18-aastased lapsed läbi kolmeastmelise rattakoolituse ning saavad iga astme järel asjakohase tunnistuse ja märgi.
Juba varem on riigi transpordiamet eraldanud järgmiseks kaheks aastaks samal eesmärgil 24 miljonit naela; kolme aasta jooksul loodetakse saada kohalikke toetusi veel 11,5 miljonit naela.
ELTIS
PILDIKOMMENTAAR
Kadunukese pandud teabetahvel on uppis
Suurte ümberkorraldustuhinate käigus loodud ja taas kaotatud riiklik looduskaitsekeskus tegutses pisut üle kolme aasta: 2006. aasta 1. jaanuarist kuni 2009. aasta 1. veebruarini. Millalgi vahemikus 2006–2008 paigaldas keskus teabetahvli Kallaste paljandi enim külastatud osa juurde (foto on tehtud 2008. aasta 4. oktoobril).
Läinud reedel käisin Kallastel sel aastal esimest korda ja juba eemalt võis märgata, et harjumuspäraseks saanud vaatest on midagi puudu.
Lähemale astudes nägin, et tahvel on siiski alles, aga mitte enam püsti. Kas on loodusjõude selle langemise juures aidanud ka „looduse kuningad”, seda võib ainult oletada. Loodetavasti on aga neidki „kuningaid”, kes tahvli taas püsti suudavad panna.
Toomas Jüriado
UUDISTAJA UUDISTUSI II
(Esialgseid) lemmikuid Tallinna lillefestivali aedade seas
Leedu pealinna haljastajate feng shui aed „Japanese leitmotif ”
Luua metsanduskooli „Head naabrid”
Budapesti aialoojate „Värvide sünd”
Kõigi 29 aia fotosid saab vaadata blogist toomasjuriado.blogspot.com.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
