Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA
20. juuli  2012



JUULI


 

Käes on suvi, kaunilt roheline, tükati vihmane ja jahedavõitu. Mõned hetked sellest püüdsin ka pildile:


Oli oht, et kevade öökülmad võtavad maasikaõied. Juhtus hoopis nõnda, et juuli esimesel nädalal saabus maasikauputus. See omakorda ei lõppenud paljudele maasikakasvatajatele kuigi rõõmsalt, sest sagedased vihmavalingud rikkusid müügimarjad 


Järgmine äikesepilv sõudis maakodust mööda, mürisedes ja sähvides. Haanjamaa künkalt oli vaatepilt võimsam, kui fotojäädvustus edasi suudab anda
 


Aeg on sealmaal, et linnutibud ei püsi enam pesades. Esialgu istus see linavästrikulaps palgi ja katuse vahel, andes enda olemasolust märku lakkamatu säutsumisega 
 


Võttis siis julguse kokku ja püüdis lennuliigutustega alla saada. Lendamisest kahjuks asja ei saanud ja nõnda ukerdas ta pikka aega õuel ringi, aina siutsudes. Küllap selleks, et ema teaks ja aitaks


Silma on jäänud ka päris palju liblikaid. Ei julge öelda, kas neid rohkem on kui tavaliselt, pigem olen ise  sattunud sagedamini nende meelispaikadesse 


Ühe koguka põdra jälg äratas samuti tähelepanu, kui esimesi kukeseeni otsisin (fotod: Katre Palo)

  



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



Horisont kutsub Tartusse (ja) olümpiaadile
Uudistaja ilmumise päeval jätkuvad Tartus rahvusvahelise füüsikaolümpiaadiga kaasnevad üritused. Reedel, 20. juulil peab Tartus loengu ka olümpiaadi peakülaline, 1996. aasta keemianobelist söör Harold Kroto, kelle teekonnast fullereenide avastamiseni annavad värskes Horisondis ülevaate füüsikud Urmas Nagel ja Toomas Rõõm (vt.  www.horisont.ee/node/1885).
Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi tõttu pakutakse Horisondis veel lugemiseks Rein Veskimäe intervjuud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga, Kristiina Štõkova intervjuud rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi presidendi Hans Jordensiga (vt. www.horisont.ee/node/1894) ning Oleg Košiku lugu Ollikainenite perest, kelle seos füüsikaolümpiaadiga ulatub üle põlvkondade. Ühtlasi esitletakse Eesti olümpiaadivõistkonda IPhO2012-l (vt. www.horisont.ee/node/1895).
Ent juulikuu Horisont viib lugeja Tartusse veel teiselgi põhjusel: ajaloolase Kalle Krooni juhatusel võetakse ette rännak Tartusse, nagu see linn veel 1708. aasta juuli alguses välja nägi. Võimaluse selleks pakub tänini Rootsi kuninglikus armeemuuseumis talletatav kolme aastasaja tagune makett.
Allveearheoloog Vello Mäss kirjutab ajakirjas sellest, mida tema arvates kujutavad endast muinaslaevad Sõrvemaa rannavallis. Toidutehnoloog Tiina Lõugas arendab teemat: marjad ja maitsetaimed on bioaktiivsed. Jüri Kamenik näitab, miks pilvede palge määrab atmosfääri tasakaal, ja Reet Piiri, et pottmüts on Euroopa moerõiva talupoeglik ümbertöötlus. Peale nende lugude hoiatab epidemioloog Kuulo Kutsar, et linnugripiviirus on endiselt viitsütikuga pomm.
Horisondist leiab ka 4. juulil CERN-ist saabunud teate, et suure tõenäosusega on avastatud uus elementaarosake. Mis, miks ja kuidas, saab lugeda füüsik Andi Hektori selgitustest, kuid pikem lugu sel teemal ilmub tema sulest septembris.
E-Horisondi lugejate jaoks on valmis seatud rännumees Indrek Rohtmetsa artikkel „Aafrika loom, kel kõrvad nagu kodukontinent” ning paar algupärast videoklippi (vt. itunes.apple.com/ee/app/horisont/id509451359?mt=8).
Horisont




 

EESTI SÕNUMEID

 

Rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt toodi kulda ja hõbedat

Rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad peeti sel aastal 8.–15. juulini Singapuris. Bioloogiatundmises oli Eesti võistkond väga edukas, pälvides kaks kuld- ja kaks hõbemedalit.
Kuldmedali said Tallinna reaalkooli õpilased Jaan Toots ja Erik Tamre. Saavutus on märkimisväärne, kuna kullaga ei ole meie esindajaid varem pärjatud. Kullaväärilisteks tunnistatakse olümpiaadil kokku 25 parimat noorbioloogi. Sel kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Eva-Lotta Käsper ning Tallinna reaalkooli õpilane Anu Ainsaar pälvisid hõbedased auhinnad.
Tänavu toimus üritus 23. korda ning osalejaid oli 59 maalt kokku 234 gümnaasiumiõpilast. Üldarvestuses sai Jaan Toots 22. ja Erik Tamre 24. koha. Hõbemedaliomanik Eva-Lotta Käsper oli üldarvestuses 53. kohal ning Anu Ainsaar 70. kohal.
Anu Ainsaar ja Erik Tamre saavutasid ka möödunud aastal rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil häid tulemusi: mõlemad tulid toona koju hõbemedaliga.
Õpilastega olid Singapuris kaasas Sulev Kuuse, Maarja Soomann ja Sulev Ingerpuu Tartu ülikoolist.
TÜ teaduskool
 

 

 



Timo Palo ja Audun Tholfsen liikusid põhjapooluseekspeditsioonil suuskadel, vedades järel meresüsti: need olid kelkude asemel seetõttu, et üle saada vaba vee aladest, mida suvehooajal on Arktikas ohtralt. Pildil ületab Audun kinnikülmunud lahvandust 

 
Retkel tuli mitu korda jääkarudega suhelda. Fotol on kogukas vanem isakaru, kelle käpajälje laius oli peaaegu 30 cm



Tormipäevadeks oli Timo Palol kaasas raamat „Sooradedel” (fotod: Timo Palo)

Timo Palo ja Audun Tholfseni retk oli esmakordne polaarajaloos
Aprillikuu viimases Uudistajas oli teade eestlase ja norralase põhjapooluseekspeditsiooni kohta (vt. www.eestiloodus.ee/uudistaja419.html). Timo Palo ja Audun Tholfsen jõudsid oma sihtpunkti, Teravmägede suurimasse asulasse Longyearbyenisse 3. juulil.
Põhjapoooluselt tuldi suuskadel, süstasid enda järel vedades: neisse oli paigutatud ka kogu ekspeditsioonivarustus (mõlemad süstad kaalusid ligi 150 kg). Kelkude asemel võeti süstad seepärast, et üle saada lahvandustest ning vaba vee aladest. 
Mehed alustasid oma retke venelaste Barneo triivlaagrist, kust helikopter nad poolusele lähemale viis. Et retke täpselt põhjanabalt alustada, pidid seiklejad kõigepealt 11 kilomeetrit põhja liikuma. See oli esimene raske katsumus, kuna jääolud olid piirkonnas väga keerulised (hulganisti kõrgeid rüsijäävalle) ja triiv vastupidine nende liikumissuunale.
Ekspeditsioon kestis 72 päeva. Selle vältel kogesid seiklejad mitut rasket ja ka eluohtlikku olukorda: oma jõudu ja üleolekut näitasid jää- ja ilmaolud, mõnel korral vajuti jääkülma ookeanivette, purunes varustus, oli tegu ka jääkarude eemalepeletamisega.
Rännakul läbiti umbes 1600 kilomeetrit, millest peaaegu kolmandik liiguti süstas aerutades. Palo ja Tholfsen jõudsid triivjäält maale, Seitsmest saarest (Sjuøyane) suurima Phippsøya randa 17. juunil. Kõnealusel saarestikul asus ka üks nende toiduladudest: see oli kohale toodud aasta tagasi. Seejärel võeti suund läbi Teravmägede saarestiku Longyearbyenisse: ületati väinasid, liustikke ja fjorde.
Polaarajaloos ei ole varem sellist marsruuti sellisel moel ilma kõrvalise abita läbitud. Timo Palo loodab, et lähitulevikus saab ekspeditsioonist valmis film ning raamat, ühtlasi on mõte koostada rändnäitus, küllap korraldatakse ka mõned muljeõhtud.
Rohkem saab lugeda ja vaadata veebilehtedelt www.arcticreturntour.com ning palotimo.blogspot.com.

 


Allikas: www.botaanikaaed.ee


Tallinna botaanikaaial on audiogiid

Tallinna botaanikaaed võttis juuni lõpus kasutusele audiogiidi teenuse. See on uus  ajakohane võimalus, mis aitab taimede ja taimerühmadega tutvuda iseseivalt.
Tekstid on koostanud Urmas Laansoo, ühtlasi on ta need eestikeelsena sisse lugenud. Ent teenust saab kasutada ka inglise, vene ja soome keeles, samuti saavad audiogiidi appi võtta vaegnägijad ja vaegkuuljad. Kollektsioonis leiab audiogiidi tekstis kajastatud taimed üles punaste sedelite järgi.
Programm ühes valitud keeles kestab ligikaudu tund aega ning korraga saab audiogiidi laenutada viiskümmend huvilist. Külastajatele on teenus tasuta.
Tallinna botaanikaaed

 

 



Eesti pikim matkarada
Matkahuvilistel on nüüdsest võimalik ette võtta ligi 370 kilomeetri pikkune retk mööda tähistatud rada põhjarannikult Oandust Eesti edelanurka Iklasse.
Matkaraja on ette valmistanud riigimetsa majandamise keskus: teekond hõlmab varasemaid matkaradu, kuid terviku saamiseks on loodud ka uusi teelõike.
RMK matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonda; juhatab rändajad läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi, lõpuosa viib Pärnumaa laantesse, mereäärsetesse rannaküladesse ning viimaks Eesti-Läti piiripunkti Iklas.
Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, leidub ka teabetahvleid, millelt võib lugeda metsamajanduse, kultuuri ning puhkamise kohta. Teele jääb kokku 33 RMK tähistatud telkimisplatsi, metsamaja ja -onni.
Oandu–Ikla teekonna täpsema rajakaardi saab endale hankida RMK looduskeskustest ja teabepunktidest.
Möödunud pühapäevast kuni uue nädala kolmapäevani (15.–25. juulil) astuvad vast avatud matkateel RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, alpinist Alar Sikk, matkaekspert Tõnu Jürgenson, ultrajooksja Heleen Vennikas, arst Julia Ivanova ning filmi- ja fotomees Kristjan Kaljund. Nende kulgemist saadavad eri lõikudel ka rännumees Tiit Pruuli, näitleja Kadri Adamson, raadiohääl Kertu Jukkum, laulja Gerli Padar, Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten ja turundusjuht Katrin Klein, fotomees Jarek Jõepera, Statoili peadirektor Kai Realo, kutseline sõjaväelane ja jahimees Hannes Võrno, perearst Anneli Talvik, keskkonnaminister Keit Pentus ning ettevõtjad Tõnu Ehrpais ja Margit Härma. Matkaseltskonna edenemise kohta võib lugeda veebilehelt www.loodusegakoos.ee.
RMK


 
 


TASUB OSALEDA

 
Hiiumaa tuletornid kandideerivad kultuuripärandi kategoorias (allikas: www.6-bsr-wonders.net)
 

Käib Läänemere piirkonna imede võistluse poolfinaal
Veebilehel www.6-bsr-wonders.net saab valida oma lemmikud 33 turismiobjektist Läänemere piirkonnas. Tegu on Läänemere linnade liidu korraldatud võistlusega, mis peetakse Euroopa Liidu projekti „AGORA 2.0 – pärandturism Läänemere regiooni identiteedi tõstmiseks” raames.
Võistlusel on kokku kolm vooru, millest esimene on juba lõppenud: 65 turismiatraktsioonist sai järgmisse, praegu käimas olevasse poolfinaali 33 vaatamisväärsust. Eestist oli kandidaate esialgu üheksa, teise vooru hääletati neist edasi kuus: Tallinna vanalinn, laulupidu, Hiiumaa tuletornid, Kaali meteoriidikraater, Soomaa rahvuspark ja Tartu Jaani kirik.
Võistlevad turismiobjektid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Igaühel on võimalik anda hääl kuuele kandidaadile, kusjuures kaks tuleb valida looduspärandi ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi objektide poolt saab anda kaks häält. Pärast valiku tegemist saadetakse hääletaja e-posti aadressile link: hääled võetakse arvesse vaid siis, kui kõnealusele lingile klõpsatakse.
Kolmandasse ja ühtlasi viimasesse vooru saavad edasi kuusteist kandidaati ning kuus võitjat selguvad novembris.
Võistluse siht on tutvustada Läänemere piirkonna kultuuri- ja looduspärandit, tugevdada ühist identiteeti ning muuta piirkond turistidele nähtavamaks ja köitvamaks.

 


 
Ristna looduskeskuse hoone (foto: RMK)

Merekarbimängud Hiiumaal
Ristna looduskeskus kutsub 21. juulil kell 12 huvilisi merekarpe uudistama. Vaatamiseks ja imetlemiseks on koostatud väike väljapanek meilt ja mujalt pärit merekarpidest, ürituse käigus tutvustatakse ka muid uusi leide Mere kaubamajas. Ühtaegu on avatud töötoad, kus proovitakse merekarpidest ja teistest rannaleidudest midagi huvitavat meisterdada. Soovijad viiakse jalutuskäigule läbi metsa mereranda.
Looduskeskus asub Kõpu–Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Teavet ürituse kohta jagatakse e-kirja teel ristna.looduskeskus@rmk.ee või telefonitsi 532 29 499.

 
 



  
Allikas: polvamaa.ee


Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi
Põneva ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam Võhandu jõe paisul on lahti kuni augusti lõpuni iga päev 11–14. Uudistada saab hüdroelektrijaama, näha nõukogudeaegseid elektrimõõdikuid ja tutvuda stendide abil Leevaku ajalooga.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on siin kasutatud alates 1835. aastast.
Lisateavet võib küsida või muid külastusaegu arutada telefonil 795 2238 või 5393 2855.

 
 



  

Kaevanduspark on taas avatud

Alates juuli algusest on taas avatud Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel tegutseva kaevanduspargi allmaaosa, sedapuhku uuendatud ja täiendatud kujul. Huvilised saavad giidi juhatusel liikuda endistes kaevanduskäikudes ja tutvuda kaevurite tööpaigaga, omaaegsete kaevandamisvahenditega, kaevurite rongiga ja lõhkeainelaoga. Põnevust lisavad allamaamuuseumile eriefektid ja kaevurite olustikku matkivad lavastused.
Kohtla-Nõmme kaevanduspark on omanäoline keskus, mis rajati 2001. aastal endise Kohtla kaevanduse maa-alale. Keskuses tutvustatakse Eesti põlevkivienergeetikat, põlevkivi geoloogilist teket, selle kaevandamist ning kasutamist elektri ja soojuse tootmisel, tutvustatakse ka tulevikulahendusi. Kaevanduspargi arendustööd valmivad plaanide järgi 2013. aasta lõpuks.
Kohtla kaevanduspark on lahti teisipäevast laupäevani 10–16, esmaspäeval ja pühapäeval on keskus lahti 11–15. 

 



Allikas: www.hansapaevad.ee
 

Uurivad Tartu hansapäevad
Tänavu avatakse Tartu hansapäevade raames Toomemäel taas teaduslinn, kus 20.–22. juulini tegutsevad erisugused töötoad, räägitakse ja arutletakse mitmesugustel teemadel ning näidatakse muudki põnevat. Et tänavu on teadusaasta, on ka hansapäevad saanud moto: „Uurivad Tartu hansapäevad”.
Teaduslinnal on kaks keset: Tartu tähetorni juurde koonduvad füüsikaga seotud tegevused ja toomkiriku varemete juures tegeletakse ülejäänud teadusvaldkondadega, kohal on ka paljud Eesti muuseumid. Näiteks saab teaduslinnas valmistada võlukettaid ja omanäolisi T-särke, kasutades kromatograafimeetodit, osaleda fotoorienteerumises Toomel, vaadelda päikest, saada teada, kuidas töötab inimese aju jne. Peale selle tutvustatakse Tartu ülikooli teadlaste avastusi, mis on leidnud või leidmas rakendust igapäevaelus. Sel aastal osalevad teaduslinnas ka Eesti maaülikooli noorteadlased.
Kõik programmid ja töötoad on teaduslinnas tasuta. Pilet tuleb osta neil, kellel on huvi minna TÜ ajaloomuuseumi, toomkiriku torni, Tartu tähetorni või TÜ kunstimuuseumi (20. ja 21. juulil).
Teaduslinna ürituste kava leiab veebilehelt www.ajaloomuuseum.ut.ee/1161659.  

 



Looduse Omnibussiga sel nädalavahetusel
Laupäeval, 21. juulil toimub retk Raplamaale: Käru metsadesse ja Mukri rappa. Käiakse Mukri raba loodusrajal ja otsitakse murakaid, minnakse Käru metsadesse ning Põdramajja. Raba- ja metsaretke juhendab ning oma kodukandi loodust tutvustab metsamees ja loodusfotograaf Leo Eensoo.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 19. Sõidu hind koos piknikuga täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele, on 12 eurot, õpilastele 6 eurot, koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine: 648 1740, 564 76297, info@looduseomnibuss.ee.
 

Pühapäeval, 22. juulil sõidetakse Tallinnast, Tartust ja Pärnust Saaremaa ooperipäevadele
. Päeval, enne muusikaüritust, käiakse Saaremaa põhjarannikul kauneid paiku vaatamas. Loodust, sadamaid ja kultuurilugu tutvustab Saaremaa looduskaitsja ja metsamees Leo Filippov.
Õhtul kohtuvad Kuressaare lossi ooperimajas ooper ja däss: toimub kontsert „Operajazz”. Mängivad Estonian Dream Big Band (dirigent Siim Aimla), Tallinna muusikakooli sümfooniaorkester ning laulab Sofia Rubina. Vürtsi lisab Soome saksofonist Antti Sarpila ning dirigeerib Eri Klas. Kõlavad Bizet’, Tšaikovski, Mozarti, Puccini, Donizetti, Gershwini ja Verdi ooperimuusika ning improvisatsioonilised seaded.
Tallinnast
rahvusraamatukogu eest väljub buss kell 9.00, tagasi Tallinna jõutakse keskööl.
Tartust starditakse Tartu
keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 7.40, tagasi Tartus ollakse pärast südaööd, kella ühe-kahe paiku.
Pärnust
Endla teatri eest hakatakse sõitma kell 9.50, tagasi Pärnus ollakse kesköö paiku.
Sõidu hind
kõigist lähtejaamadest koos kontserdipiletiga maksab täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele, 30 eurot ja õpilastele 20 eurot.
Registreerimissoovi ja küsimustega pöörduda:
648 1740, 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss


 



 

Looduskaitseselts kutsub kokkutulekule

Juuli viimasel nädalavahetusel (28.–29.07) toimub Tõstamaal Eesti looduskaitse seltsi kokkutulek ja ühtlasi konverents. Arutlusteemad on sel korral „Rio + 20” ning elu vooluvetes, tutvustatakse ka piirkonna loodust ning kultuurilugu. Täpsema ajakava leiab www.elks.ee/index.php?id=1239&nid=352.
Oodatud on kõik loodusehuvilised nii üksi, perekonniti kui ka koos sõpradega. Majutus on telklaagris oma varustusega; varus on ka spordisaal. Kehakinnitust pakutakse laupäeva lõunal ja õhtul ning pühapäeva hommikul. Toidusoovist palutakse teada anda hiljemalt neljapäeval, 26. juulil.
Küsimuste korral võib julgesti helistada või kirjutada Juhan Telgmaale: tel.
511 7041, 648 1754, e-post juhan.telgmaa@elks.ee.

 
 


Allikas: www.piusa.ee

Keskkonnabuss viib Tartust Põlvamaale

Neljapäeval, 26. juulil sõidab keskkonnabuss Põlvamaale Ilumetsa meteoriidikraatrite ja Piusa koobaste juurde. Läbitakse matkarada ja uudistatakse loodust, huvilistel on võimalus käia Piusa savikojas. Lõunaeine eest Piusa külastuskeskuse kohvikus hoolitsevad kolm sõsarat Setomaalt.
Buss hakkab Tartu keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) liikuma kell 9.00. Tagasi Tartusse jõutakse kella 17 paiku. Osalustasu korjatakse bussis: sõidu hind on 3,20 eurot, õpilastele 1,60 eurot ja eelkooliealistele tasuta. Hinna sees on kerge eine.
Enda tulekust palutakse teada anda kuni 24. juulini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee. 




 

Võrtsjärve rattamatk on tänavu Lahemaal

Võrtsjärve XIII rattamatk toimub 28.–29. juulil Lahemaal. Mõlemal päeval alustatakse ja lõpetatakse Arbavere puhkekeskuse juures. Esimesel päeval tehakse tiir Vergi ja Käsmu poolsaarel, teisel päeval sõidetakse Pärispea poolsaarele.
Eelregistreerudes on rattamatka osalustasu 35 eurot, koolieelikutele on üritus tasuta. Kohapeal maksjad peavad ostma 40-eurose matkapääsme. Retkest saab osa võtta kuni 140 huvilist.
Hind sisaldab nelja söögikorda, esmaabi, tehnoabi teel ja laagripaikades, matkajuhi ja giiditeenust, autoparkla, telkimisplatsi ja sauna kasutust Arbavere puhkekeskuses ning õhtust meelelahutust. Ööbitakse oma telgis, soovijad saavad lisatasu eest kasutada ka puhkekeskuse tubasid (huvilistel ühendust võtta info@arbavere.ee või telefonil 557 3744).
Rattaretke kohta leiab rohkem teavet www.vortsjarv.ee/vortsjarve-teated/vortsjarve-xiii-rattamatk-tere-lahemaa, infot jagab ka Jaanika Kaljuvee: 529 8561 või jaanika@vortsjarv.ee.





Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012