Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
03. august  2012


SUVI





Juulist on juba saanud august. Kurtmine, et tänavu suve ei tulegi, pole ilmselt enam sugugi põhjendatud: mõnigi päev on olnud lausa liiga soe ehk suurimategi kuumanautlejate jaoks. Küll pole olnud vähegi pikemaid püsivalt ilusa ilma perioode: ikka on rõhkkonnad aina ringi siblinud ning toonud vägevaid vihmahooge, ägedat äikest ja tugevaid tuuli. Ekstreemseimad ilmailmingud olid ilmselt 29. juulil, kui Narva-Jõesuus registreeriti suve kuumarekord, 33,4 kraadi, Saaremaal lõhkus tromb aga maju ja pillutas katuseid.
  

Suvi küpsetas metsas ja aias hea marjasaagi, ...
  

... millest usinatel perenaistel on valminud rohkesti hoidiseid (foto: Tiiu Jüriado)
  

Tore, kui on aega puhata maal või veel rännates, ...
  

... aga paljudel tuleb ka töötada. Suurema ümberehituse tõttu on näiteks pisikesele kuuripinnale surutud RMK Aegviidu loodusmaja
  

On aeg soojustada maju ...
  

... ja remontida maanteid (foto: Tiiu Jüriado)
  

Üle Eesti mängitakse kümneid suvelavastusi. See foto on tehtud Harjumaal Anija vallas Kehra lähedal Kaserahu mõisas, kus MTÜ Tuulekell algatusel toodi vaatajate ette Loone Otsa suvelavastus Marie Underi, tema meeste ja laste elust: „Birkenruh’ episood. Kurb armulugu”. Hommikukohvi joovad Friedebert Tuglas ehk Kristo Viiding ja Artur Adson ehk Ott Sepp
  

Eelmisel kesknädalal müüdi Peipsiääre vallas Kasepääl juba sibulaid
  

Veel on looduses põdrakanepiroosat, ...
  

... Tartus punetavad aga juba pihlakad



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 


           



EESTI SÕNUMEID

 


 


Sellise tulevärgiga lõppes 20. juulil Tartu maailma füüsika pealinnaks kuulutamise tseremoonia
 
Tartu oli maailma esimene füüsika pealinn
20. juulil kuulutati Tartu üheks päevaks maailma füüsika pealinnaks. Selline sündmus sai teoks 15.–23. juulil põhiliselt Tartus, osalt ka Tallinnas peetud 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) tõttu.
See oli üldse esimene kord valida füüsika pealinna: idee on pärit eestlastelt. Aga rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi president hollandlane Hans Jordens avaldas lootust, et ehk on sellega pandud alus traditsioonile. Tartu linnapea Urmas Kruuse andis selle nimel Jordensile külalisraamatu, kuhu saab järgmised pealinnad üles tähendada.
Pärast tseremooniat Raekoja platsil suundusid paljud olümpiaadist osavõtjad ja linnarahvas Toomemäele, kus hakkas samal päeval tööle hansapäevade teaduslinn. Muidugi jäi teaduslinn tööle ka laupäeval ja pühapäeval, kui avati teisedki Tartu tänavuste hansapäevade linnad.
43. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil lõi kaasa 378 õpilast 80 riigist; nii suure osalejamaade arvuga üritusi pole Eestis varem väidetavalt olnud. Kuldmedali saajaid oli 21 riigist, kokku 45, hõbemedaleid jagati välja 71 ning pronkse 92. Eestlased olid väga tublid: kevadel Tallinna reaalkooli 11. klassi lõpetanud Jaan Toots saavutas üldarvestuses 32. koha ja pälvis kuldmedali, kõik ülejäänud neli võistkonnaliiget võitsid hõbemedali. Need on Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasiumi lõpetanud Tanel Kiis, sügisel Tallinna vanalinna hariduskolleegiumis alles 9. klassi astuv Kristjan Kongas, Tallinna inglise kolledžis abituuriumi alustav Kaur Aare Saar ning Andres Erbsen Tallinna reaalkoolist.
Olümpiaadi absoluutseks võitjaks tuli Ungari võistkonna liige Attila Szabó, kes oli ka teooriavooru parim. Eksperimendivooru parima tulemuse saavutas Kai-Chi Huang Taiwanist (üldarvestuses 5. koht). Auhindu andsid parimatele 23. juunil Tallinnas Nokia kontserdimajas kätte füüsikaolümpiaadi akadeemilise komitee juht Jaak Kikas, IPhO president Hans Jordens, haridusminister Jaak Aaviksoo ning olümpiaadi aukülaline sir Harold Kroto, Briti keemik, kes pälvis 1996. aastal koos Robert Curli ja Richard Smalley’ga Nobeli keemiaauhinna fullereenide avastamise eest.
TÜ/Loodusajakiri
 
 
Looduskaitse arengukava sai pärast pikka ettevalmistust heakskiidu
Valitsus kiitis 26. juulil heaks looduskaitse arengukava aastani 2020, mis määrab loodushoiuga seotud valdkondade tähtsamad arengusuunad. Selle põhjal on riigile järgmistel aastatel keskkonna alal kõige olulisem teha loodusharidustööd, hoida looduse mitmekesisust ja kulutada loodusvarasid kokkuhoidlikumalt.
Valminud arengukava on strateegiline dokument, mille eesmärk on tagada riikliku looduskaitsetegevuse süstemaatiline planeerimine ja loodusvarade tasakaalustatud tarvitus ning liikide ja elupaikade säilimine. Looduskaitse arengukava hõlmab nii klassikalist looduskaitset kui ka looduse kaitsega seotud valdkondi. Arengukava võimaldab planeerida rahakulutust ja täiendada Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007–2013.
Näiteks on aastaks 2020 kavas laiendada hooldatavate pärandmaastike – loopealsete, rannaniitude ja puisniitude pindala ligi kaks korda. Just inimeste kaastegevusel tekkinud pärandkooslustel on erakordne väärtus liigirikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidjana. Samuti on plaanis taastada senisest rohkem eri tüüpi soid: kuni 10 000 hektarit. Loodushariduse ja -teadlikkuse edendamiseks soodustatakse laiemat IT-lahenduste kasutust (nt. praktilised i-rakendused nutitelefonidele) ning avardatakse õuesõppe võimalusi.
Keskkonnaministeerium
 

  

 
136 aastat tagasi valminud jaamahoone oli pikki aastaid üks Tartu häbiplekke. Nüüd on maja kaunis nii väljast kui ka seest
 

Avarad ruumid ootavad sihipärast kasutust
 
Tartu ajalooline vaksalihoone on lõpuks ometi korda saanud
25. juuli ennelõunal avati Tartus restaureeritud vaksalihoone ootesaalid.
Reisijate kasutada on nüüd ühtekokku 344 ruutmeetrit ootesaale ja tualetid. Aasta tagasi korrastati ka raudteejaama tunnel koos kaldteedega.
„Tartu on endale saanud uue kauni linnavärava ja usun, et rongireisijad on tulemusega rahul. Pikalt kestnud vaksalihoone saaga on saanud väärilise lõpu. Nüüd jääb vaid loota rongiliikluse tihenemisele ja kiirenemisele, mis tooks siia reisijaid juurde,” ütles Tartu linnapea Urmas Kruuse.
Reisijaid vedav Edelaraudtee paigaldas vaksalihoonesse piletiautomaadi ja rongide liikumisest teavitava elektroonilise infotahvli.
Hoone omaniku osaühingu AK-Varad esindaja Aare Käära sõnul pakutakse renoveeritud ootesaalides Tartu kunstiinimestele võimalust korraldada tasuta näitusi. Linna ja OÜ AK-Varad vahel sõlmitud lepingu järgi peab olema tagatud ruumide avalik kasutus vähemalt 2031. aasta lõpuni. Ootesaalide üürnikuks hakkab Eesti Raudtee tütarfirma aktsiaselts EVR Infra.
Tartu linn on toetanud eraomandusse kuuluva riikliku kaitse all oleva vaksalihoone ja sinna juurde kuuluva tunneli taastamist 164 000 euroga.
tartu.ee
 

  


 

WWF: Läänemere halva seisundi taga on poliitiline suutmatus
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas oma pressiteates 24. juulil, et maailma looduse fond (WWF) koos ELF ja teiste partnerorganisatsioonidega kutsub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi reformima EL põllumajanduspoliitikat, et tõhusalt pidurdada Läänemere eutrofeerumist, mis põhjustab igal aastal vetikate vohamist. Läänemere keskkonnaorganisatsioonide juhid kirjutasid alla avalikule kirjale, et juhtida riigijuhtide tähelepanu keskkonnaprobleemidele Läänemeres ja selle seosele põllumajanduspoliitikaga.
WWF usub, et toetusi tuleb maksta nendele talunikele, kes rakendavad eutrofeerumist vähendavaid meetodeid; otsetoetusi ei tohiks jagada eelnevate toetussummade põhjal, esitamata mitte mingeid keskkonnakaitsenõudmisi.
ELF-i eksperdi Aleksei Lotmani sõnul on tegemist avaliku raha raiskamisega kriisi ajal, pealegi soodustavad otsetoetused intensiivseid põllumajandamise viise ja seavad keskkonnahoidlikumad põllundusmeetodid ebasoodsasse olukorda. Seetõttu halveneb maa ja vee kvaliteet veelgi. „Me teame,” märkis Lotman, ”„et paljud talunikud saavad ja tahavad kasutada jätkusuutlikke põllumajandamise viise, kuid praegu jäävad nad turul tootjatena sageli alla madalate keskkonnastandarditega intensiivpõllupidajatele – see on praeguse EL põllumajanduspoliitika kurb tulemus.”
WWF toob esile, et endiselt makstakse EL-s 75% toetusi maaomanikele nn. baastoetusteks, mis ei nõua tagasi mingeid avalikke hüvesid. Ajaloolise pärandi tõttu saavad sellisest skeemist kasu rikkamate riikide suurimad maaomanikud.
Toetused põllumajandusele määratakse EL ühise põllumajanduspoliitika järgi (ÜPP). See hõlmab ligi 40% tervest EL eelarvest. Praegune ÜPP kehtib aastani 2013 ja järgmise perioodi läbirääkimised juba käivad. Ühtaegu ÜPP läbirääkimistega on arutlusel ka terve EL eelarve. Paljud tähtsad otsused langetatakse lähikuude jooksul ning viimased eelarveotsused tehakse 2013. aasta algul.
ELF



 

IN MEMORIAM




20. juunil viis ootamatu surm meie hulgast silmapaistva loodusteadlase ja looduskaitsja, Loodusajakirja püsiautori geoloog Ivar Puura.
Tartu ülikooli loodusmuuseumi veebilehel on avatud Ivar Puura mälestuslehekülg http://erast.ut.ee/IvarPuura/.
 


 

PANIN TÄHELE



Pärnad Tartu Vabaduse puisteel
 
Tartus leidub haigeid pärnapuid
Loodusajakirja püsiautor, ajaloolane ja kalakaitsja Kalle Kroon teatas meile haigetest pärnadest Tartus Vabaduse puiestee ja Riia mäe bussipeatuse juures.
Saatsime teate edasi Tartu linna heakorra infoaadressil 1789@tartu.ee ja saime sellise vastuse:
Harilikud pärnad on nakatunud pärna võrsesurma ja selle haiguse vastu ei saa me muud teha, kui jõudu mööda lõikame kuivanud oksi välja.
Teine põhjus, miks teeäärsed pärnad hukkuvad, on tänavahoolduses kasutatavad soolad, heitgaasid ja juurte kahjustamine erinevate tehnovõrkude, aga ka teede rajamisel.
Seega kahjuks peale kuivade okste väljalõikamise me midagi ette võtta ei saa ja kui puu kuivab või on jäänud kasvus nii kängu, et kaotab oma dekoratiivse väljanägemise, siis võtame me puu maha. Asemele istutame suurelehist pärna ja läiklehist pärna, mis ei ole pärna võrsesurmale vastuvõtlikud.
Lugupidamisega
Kaire Zimmer
linnamajanduse osakonna haljastus- ja puhastusteenistus
spetsialist-dendroloog
Uudistaja




TASUB OSALEDA






Looduse Omnibussiga

Leigo Järvemuusika 15. sünnipäevapeole saab sõita täna, 3. augusti õhtul. Laulavad Evelin Võigemast, Hele Kõrve, Iiris Vesik, Mari Boine ja Siiri Sisask.

Tartust väljub buss keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 kell 17 (tagasi Tartus öösel kell 1); Tallinnast algab sõit rahvusraamatukogu eest kell 16 (tagasi Tallinnas varahommikul kell 4). Sõidu hind Tartust koos festivalipiletiga täiskasvanutele 25 ja õpilastele 15 eurot, Tallinnast vastavalt 30 ja 20 eurot, kuni 12-aastastele lastele tasuta.

Laupäeval, 4. augustil viib reis Tallinnast Kärdla kohvikute päevale, kavas on ka retk Sarve poolsaarele ja sealt läbi mere Kaevatsi laiule. Matka juhendavad Tiit Leito ja Jaak Johanson.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 21.30. Sõidu hind on täiskasvanutele 25 ja õpilastele 15 eurot, koolieelikutele tasuta.

Info ja registreerimine 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

 
  
 



Loodus- ja kultuuripärandi väliseminar

on pühapäeval, 5. augustil algusega kell 10 Mäetaguse mõisas, kus Mall Hiiemäe räägib metsa- ja soosaarte talude pärimustest. Kella 11.30–18 on väljasõit, mille raames külastatakse Muraka rabaäärseid ja Mäetaguse oosil olevaid või olnud metsakülasid ja talusid. Väljasõidul saab osaleda registreerimise alusel, kuni bussis kohti jätkub. Osalus on tasuta, korraldab keskkonnaamet ja toetab KIK. Lisainfo ja registreerimine: Heldi Aia, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, heldi.aia@keskkonnaamet.ee ja 5347 5093.

 
 
Tartu keskkonnahariduskeskus kutsub

Tartu linna 4.–6. klassi õpilasi Tartu loodusmaja õppepäevadele 14.–16. ja 21.–23. augustil kell 10–16. Õppepäevad algavad Tartu keskkonnahariduskeskusest, Kompanii 10.

Kolme päeva jooksul saab tutvuda Tartu ülikooli botaanikaaia ja Tartu loodusmajaga, õpitakse märkama loodust linnas ning tundma loomi ja linde Ilmatsalu matkarajal. Sõidetakse ka lodjaga Emajõel ning tutvutakse veeloomadega.

Õppepäevadel on võimalik osaleda neljakümnel (20 + 20) lapsel; osalustasu on 10 eurot.

Üritusel osalemiseks on vaja enne registreeruda (736 6120, info@teec.ee või keskuses kohapeal). Õppepäevi toetab KIK.

 
  
 



VVV matkasarja kolmas matk
,

jalgsimatk Rõngu lossimäel, algab 11. augustil kell 11. Matka lõppedes väike kehakinnitus korraldajate poolt, jook tuleb endal kaasa võtta.

Kogu perele sobivaks matkaks kogunetakse 10.45 Rõngu Lossimäe parklas.

Osavõtuks registreeruda kas internetis (http://broneerimine.mobiserv.net), triinu@vvvs.ee või telefonil 525 4172. Tasuta üritust toetab KIK.

 
  
 
Näitus „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”

on Eesti ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis 1. augustist taas avatud. Samas saab kuni 12. augustini vaadata keskaegset kõrtsikultuuri tutvustavat Tartu linnamuuseumi näitust „Poriveski kõrts”. Maarjamäe loss (Pirita tee 56) on lahti kolmapäevast pühapäevani kell 10–17.

Vt. lähemalt www.ajaloomuuseum.ee.

 
 



Kindlasti on mõtet taas läbi astuda Tallinnas Tornide väljakul õilmitsevate Tallinna IV rahvusvahelise lillefestivali aedade vahelt. Mõnigi aed on praegu eriti õiterohke. Fotol on Soome pealinna haljastajate „Ilu koduteel”.
 


MAAILMAST



Chianti Classico konsortsiumi vastne president Sergio Zingarelli
Foto: Chianti Classico konsortsium
 
Chianti Classico konsortsiumil on uus juht
Maailmas küllap kuulsaimate Itaalia veinide Chianti Classico tootjaid ühendav konsortsium teatas 9. juulil, et pikaajaliste traditsioonidega veiniühenduse presidendiks on nimetatud 53-aastane Sergio Zingarelli, Rocca delle Macie veinikoja omanik ning nimeka filmiprodutsendi Italo Zingarelli poeg. Tema õlule on sellega pandud keerukas ülesanne aidata konsortsiumil auga vastu pidada aina karmimas turuvõitluses.
Chianti Classico veini tohib toota ainult väikeses samanimelises piirkonnas Toscanas ja see vein peab täitma veel hulga lisanõudeid. Tervikuna väga huvitavate pärandmaastikega Toscanas on Chianti Classico piirkonnal eriline koht. Kuna tegemist on suhteliselt mägise alaga, ei saa seal kuigivõrd kasvatada ei teravilja ega piimakarja ning maaviljeluses on tähtis koht oliivisaludel ja viinamägedel. Et säiliks Toscana maastiku reputatsioon ühe maalilisema pärandmaastikuna maailmas, tuleb seal tegutsevatel tootjatel, valdavalt väiketootjatel, kinni pidada küllaltki rangetest reeglitest. Enamik veinimõisaid ja -talusid järgib orgaanilise maaviljeluse põhimõtteid.
Chianti Classico pudeleid eristab teistest Chianti veinidest kuldsel taustal musta kikkaga pitser (Gallo Nero). 13. sajandil oli see Chianti liiga vapp, praegu aga 1924. aastal asutatud Chianti Classico veinikonsortsiumi sümbol.
Loodusajakiri
 

  

 
Thomas Gilbert Pearson (1873–1943), enamasti tuntud kui T. Gilbert Pearson, oli üks ICBP asutajaid ja president aastail 1922–1938
Allikas: Birdlife International


 

BirdLife on üheksakümnene
„Ideed muudavad maailma, aga vaid siis, kui inimesed nad ellu viivad.” Sellise mõtteteraga meenutas maailma linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International 20. juunil täpselt 90 aastat tagasi, 1922. aasta 20. juunil aset leidnud sündmust, kui rühmake eri riikidest pärit inimesi tuli Londonisse, et kohtuda Ühendkuningriigi rahandusministri korteris.
Neid inimesi ühendas kirg lindude vastu, aga ka ühine arusaam, et ainult koordineeritud rahvusvaheline ühistegevus suudab vastu seista aina kasvavale ärile looduses elavate lindude sulgedega ning suurenevatele ohtudele rändlindude lennuteedel üle eri maailmajagude. Niiviisi asutati rahvusvaheline linnukaitsenõukogu ICBP, mis professor Kay Curry-Lindahli sõnul oli esimene tõeline rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon. 1993. aastal muutis ICBP oma nime ja tekkis BirdLife International.
Mured, mille entusiastid 90 aastat tagasi esile tõid, on ajaga üha kasvanud ja rohkenenud: maailmas elab hoopis rohkem inimesi, tõusuteel majandus pole loodusest sageli kuigivõrd hoolinud, looduskaitse vajadused on muutunud üha keerukamaks ja suuremaks. Sestap on koordineeritud ühistegevus veelgi olulisem kui toona. BirdLife ongi maailma suurim rohujuure tasandil organisatsioone ühendav looduskaitse koostöövõrgustik: tal on partnerorganisatsioone 116 riigis ja neisse kuulub miljoneid inimesi.
BirdLife/Loodusajakiri



 

PILDIKOMMENTAAR

 



Infotahvlil jälle jalad all
6. juuli Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja429.html) kurvastasin, et Kallaste devoni liivakivi paljandi alla paigutatud omaaegse riikliku looduskaitsekeskuse infotahvel on maha langenud. Läinud kesknädalal käisin korra jälle Kallastel ning nägin oma rõõmuks, et murdunud jalg on parandatud ja tahvlit saab taas vaadata.
Toomas Jüriado


SUVI


Leekivaid leeklilli Tartu ülikooli botaanikaaias

 








Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet