UUDISTAJA
17. august 2012
SUVI
Kalendrisuve on jäänud veel pisut üle kuu aja ning loodus on jõudmas küpsemisikka: valmivad viljasaagid ja iseseisvuvad loomalapsed.
Viljapõld kombainiootel
See võimas sibul jäi silma Tartu botaanikaaia ravimtaimeosakonnas
Kastanikerad koguvad veel täiust
Maja trepi juurde uudistama saabunud harivesilik
Taevakaarel ringi sõudvad (äikese)vihmapilved on aga kindlalt selle suve „kaubamärk".
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Loodusesõber: tüllisuve üllatused
Põimukuu Loodusesõbra kaaneloos kirjutatakse tänavusele aasta linnule pühendatud kevadest-suvest, mil meie teadlased tegid mitu avastust. Väga hiline munadega kurn heinakuu keskel oli üks toredaid leide, ent veelgi huvitavamaks osutus avastus, kuidas isatüll „tantsib” enne pesale tulekut. „Kivinokkimistantsu” puhul võib olla tegu ametliku esmavaatlusega kogu maailmas.
Ornitoloog Jaanus Aua kutsub aga kõiki suleliste sõpru viimastele avalikele tüllivaatlustele sel aastal, et pisikurvitsalised seejärel rännuteele saata. Aua kinnitab ühtlasi, et uurijatele on aasta olnud avastusterikas, eriti tänu avalike vaatluste rohkusele.
Veidi murelikuma tooniga artikkel on väike-konnakotkapojast Stephist, kelle haigust, tervenemist ja ootamatut hukku võisid veebilehe looduskalender.ee huvilised võrgukaamerate vahendusel heinakuul jälgida. Kotkamees Urmas Sellis põhjendab oma kirjutises, miks meie linnumehed ei käinud haiget kotkapoega pesas ravimas ja millisel juhul võiks erandkorras sekkuda.
Linnumeeste juurest linnameeste manu tulles on ajakirja veergudel mõeldud kõigile nendele, kes suvel veedavad aega maal või suvilas. Kui seal õhtuti tavalisest pisut mustemate varvastega magama heidate, on mõnus ööjutuks lugeda Tiit Kändleri artiklit bakterite tähtsusest meie sisikonnas ja sellest, kui suurt osa mängib meie tervise puhul teatud kogus mustust. Loodame, et suvel rikastub enamiku linnainimeste mikrofloora ja meil kõigil on võimalus puhata keskkonnas, mis ei ole tervist kahjustavalt puhas.
Viljakat suvelõppu!
Helen Arusoo
Mammut ja Eesti loodus on nagu sukk ja saabas
Eesti Looduse augustinumber keskendub mammuti, väljasurnud londilise uuringutele. Neid eelajaloolisi loomi leitakse Siberi igikeltsa piirkondadest nüüdisajalgi, enamasti küll nende võhkasid või luid, ent vahel on säilinud ka mammuti pehmed koed või lausa terve isend. Mammutite uurimine algas juba 18. sajandil ning 19. sajandil paistsid selles valdkonnas silma eeskätt baltisakslased, tänapäeval on juhtrollis venelased. Erki Tammiksaare pikemale artiklile lisab Lembi Lõugas andmeid Eesti mammutileidude kohta ning Toomas Jüriado annab ülevaate Äksi jääajakeskusest, mille väljapanekute hulka kuulub ka Eesti Looduse kaanefotol olev mammutiema.
Tuul Sepp on võtnud vaatluse alla lindude lennuvõime saladused: läbi aegade priiuse sümboliks peetud lennuvõimel on nii positiivseid jooni kui ka varjukülgi, milles veenavad näiteks vastutuules tiibadega rapsivad linnud. Intervjuu on Kumari preemia laureaadi ornitoloog Taivo Kastepõlluga. Tema üks olulisi teeneid oli „Estonia Matsalu” pealdisega linnurõngaste kasutuselevõtt.
Ajakirjas leidub teisigi huvipakkuvaid kirjutisi, näiteks tutvustame koolapähklite mõjujõudu, jõhvusside salaelu, Mustoja maastikukaitseala militaarminevikku ning liivade mineraloogilist koostist.
Eesti Loodust saab tellida aadressilt www.eestiloodus.ee/teema3.html.
Eesti Loodus
EESTI SÕNUMEID
Ameerika naaritsa ehk mingi beebid (foto: wikimedia commons)
Keskkonnaamet andis loa rajada mingifarm
Nuckö Farm sai keskkonnaametilt loa rajada Noarootsi valda mingifarm. Mink ehk ameerika naarits (Mustela vison) on Eesti looduslikku tasakaalu ohustav võõrliik: see asjaolu on üks põhilisi keskkonnaohte farmi tegevuses.
Kuigi kõnealune farm on tekitanud vastakaid arvamusi, ei tohiks ta keskkonnaameti hinnangul ega Adepte Ekspert OÜ koostatud eksperdiarvamuse järgi ohtu kaasa tuua: rajatav mingikasvatus vastab kõigile nõuetele ning on kooskõlas looduskaitseseadusega, mis lubab minke pidada ainult Mandri-Eestis.
Eksperdiarvamuses on antud ka lisasoovitusi: need on projektis arvesse võetud, näiteks tuleb hoida eemal soovimatuid linde ja vähendada minkide väljapääsemise tõenäosust. Keskkonnaamet jättis endale aga õiguse tunnistada luba kehtetuks, kui valmis saanud ja kasutusse võetud farm ei vasta määruse nõuetele. Peale ehitusnõuete peab mingifarmis olema pidev ööpäevane valve, et loodus- ja muude õnnetuste korral saaks kiirelt reageerida.
Keskkonnaamet
Enamik eestlasi peab kõige keskkonnasäästlikumaks elektritootmisviisiks tuuleenergiat ja puitu/biomassi (foto: wikimedia commons)
Eestlaste arvates on parim energiaallikas tuuleenergia
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu järgi peavad Eesti elanikud nii maksumuse, keskkonnahoidlikkuse kui ka riigi julgeoleku poolest parimaks energiaallikaks tuuleenergiat ja puitu/biomassi. Keskkonnasäästlikuks elektritootmisviisiks pidas tuuleenergiat 95% ja puitu 81% vastajatest.
Enamiku vastajate arvates on elektri tootmisel kõige olulisem keskkonnahoidlikkus, alles seejärel tuuakse välja odavus ja sõltumatus. Kõige halvemaks jäi kõigis aspektides tuumaenergia, välja arvatud riigi energiajulgeolek, mille puhul peeti maagaasi veelgi halvemaks. Eestis praegusajal põhiline energiaallikas – põlevkivi – ei äratanud aga kuigi suurt poolehoidu: põlevkivi ainsaks eeliseks gaasi ees peeti energeetilist julgeolekut, tuule- ja bioenergiast jäi põlevkivi maha ka selles aspektis.
Äsja valminud uuring näitab, kuidas hindavad elanikud Eesti keskkonda ning milliseid probleeme nad näevad, ühtlasi kajastab see elanike prioriteete energeetika valdkonnas. Küsitlus tehti tänavu 31.05–13.06 ning see hõlmas 15–74-aastaseid elanikke; vastajaid oli kokku 1005 inimest.
Uuringu kokkuvõtte leiab veebilehelt www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1187008/Kokkuvote-uuring.pdf.
Eesti tuuleenergia assotsiatsioon / keskkonnaministeerium
TASUB OSALEDA
Otsitakse auhinnaväärilisi teaduse populariseerijad
Eesti teaduse populariseerimise auhinnad ootavad taas kandidaate: neid saab esitada kuni 15. septembrini.
Võistluses on kuus kategooriat: Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil; teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms.); tegevused või tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel; parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.; parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Auhinnafond on kokku 21 500 eurot ning auhindade saajad hõigatakse välja 16. novembril toimuval konverentsil.
Võistlus toimub Eesti teaduste akadeemia ning Eesti teadusagentuuri koostöös juba seitsmendat aastat ning seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.
Rohkem teavet veebilehel www.etag.ee/teadpop.
Eesti teadusagentuur
Nahkhiireõhtu Türil
Reedel, 17. augustil algusega kell 20 toimub Türil keskkonnaameti kontoris (Wiedemanni 13) nahkhiireõhtu. Nendest tuleb rääkima Tallinna ülikooli lektor ja MTÜ Suurkõrv liige Triinu Tõrv. Alustuseks tutvutakse nahkhiirtega piltide ja jutu abil, pärast päikeseloojangut jalutatakse aga Türi tehisjärve ääres ja pargis: küllap kohtutakse siis ka nahikutega.
Osalus on tasuta.
Info ja registreerimine: Piret Eensoo, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 384 8688 või 5306 5044, piret.eensoo@keskkonnaamet.ee.
Teel ökoriigi poole: ökofestival Põlvamaal
Neljapäeva hommikul algas Põlvamaal ökomeelsust edendav festival, mida peetakse Põlvamaal juba seitsmendat korda.
Ökofestivali raames tutvustatakse säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemisviise, ühtlasi õpetatakse neid rakendama igapäevaelus. Festivalipäevade jooksul, 16.–20. augustil, on maakonna eri paigus arvukalt üritusi: seminare, matku, õppekäike, talguid, laagreid ja õpitubasid.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva maavalitsuse ja Põlvamaa omavalitsuste liiduga. Üritust toetab keskkonnainvesteeringute keskus.
Programmi leiab: www.polvamaa.ee/index.php?page=3342&.
Ökofestivali raames käivitatakse Tartus keskkonnabuss
Laupäeval, 18. augustil on kõik oodatud ekskursioonile Süvahavvale ja Moostesse. Tutvutakse Süvahavva loodustalu tegevuse ja Süvahavva villavabrikuga. Kohapeal on võimalik osta loodustooteid ja villavabriku toodangut. Päeva teisel poolel käiakse Mooste mõisakompleksis.
Väljasõit kell 9.00 Tartu keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10). Tagasi Tartus ollakse umbes kell 18.00.
Pühapäeval, 19. augustil tasub keskkonnabussile tulla lastega peredel. Sõidetakse ökofestivali perepäevale Karilatsi ja Kiidjärvele. Perepäeval saab osaleda erisugustes meisterdamis- ja õpitubades, avatud on omamaise toodangu turud, taimenäitus, planetaarium ja palju muud põnevat. Päeva teisel poolel matkatakse 1,5 km pikkusel Kiidjärve kuklasterajal ning tutvutakse sipelgate elukorraldusega.
Väljasõit kell 10.00 Tartu keskkonnahariduskeskuse eest, tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 17.00.
Nii laupäevase kui ka pühapäevase reisi osalustasu on täiskasvanutele 3,20 eurot, koolilastele 1,60 eurot (tasuda saab bussis), eelkooliealised tasuta. Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.
Tulijatel soovitatakse riietuse valikul lähtuda loodus- ja ilmastikuoludest.
Registreeruda saab kuni 17. augustini telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Looduse Omnibuss sõidab Viinistusse
Laupäeva, 18. augusti veedavad omnibussihuvilised kooliõpetaja Urve Toompuu juhendamisel Viinistul. Uudistada saab kunstimuuseumi, tünnides on aga viimast päeva üleval näitust „Looduse Aasta Foto 2012”. Matkatakse Eesti põhjatippu Purekkari neemele ning soovijatel on võimalus käia lisatasu eest Mohni saarel.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas kell 20.
Sõidu hind koos kunstimuuseumi piletiga täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 12 eurot, õpilastele 6 eurot, koolieelikutele tasuta. Paadisõidu hind Viinistult Mohnile maksab 12 eurot.
Info ja registreerimine: 564 76297 või retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Tulekul on „Roherock”
Laupäeval, 25. augustil toimub Keila terviseradadel üritus „Roherock. Metsapeatus”. Tegu on neljandat korda peetava üritusega, mida üle aasta on korraldanud Keila Avatud Noortekeskus ja MTÜ Keila Noorteaktiiv.
Kui varasematel aastatel on teemadeks olnud prügi, liiklusohutus ja tervislikud eluviisid, siis sedapuhku minnakse metsa, nii sõna otseses kui ka kaudses tähenduses. Päeva jooksul jagatakse mitmesugust teavet metsa kohta: muu hulgas saab harjutada puude äratundmist, räägitakse puidu omadustest, puude hooldusest, võimalik on osaleda loodusfoto töötoas, esmaabikoolituses jne.
Kuigi „Roherock” on mõeldud eelkõige noortele, on üritusele oodatud kõik, ka täiskasvanud huvilised. Õhtusel kontserdil esineb mitu ansamblit, sh. Lenna Kuurmaa.
Infot ürituse kohta leiab kodulehelt www.roherock.ee. Üritus on tasuta.
Juminda tuletorn (foto: wikimedia commons)
Suvelõpumatk muinastulede süttimise eelRiigmetsa majandamise keskus ja Oandu looduskeskus kutsuvad laupäeval, 25. augustil Lahemaale Juminda poolsaarele matkale.
Suvelõpumatk algab Juminda külavanema Karli Lamboti juhatusel kell 11.15 Naskali lahe äärses vaatekohas Loksa–Hara–Juminda tee 20. kilomeetril. Imetletakse kauneid vaateid Hara lahele ja Pärispea poolsaarele. Seejärel sõidetakse edasi 2,5 km kaugusele Juminda külla, kus on kavas teha kolme kilomeetri pikkune jalutuskäik: tutvutakse Juminda looduse, ajaloo ja legendidega.
Matk lõpeb kella 15.00 paiku piknikuga külakiige juures: pakutakse taimeteed, toidukott tuleb ise kaasa võtta.
Metsapealinnast Rakverest toob rahvast kohale RMK metsabuss, mis väljub kell 10 Rakvere Aqua SPA parklast, tagasi ollakse hiljemalt kell 16. Metsabussile on vaja enne registreeruda telefonil 676 7010 või 510 6644.
RMK
Elistvere loomapargi sünnipäev
27. augustil peab Elistvere loomapark oma 15. sünnipäeva. Sel päeval oodatakse külla loomasõpru: pidupäeva puhul saab loomapargis käia tasuta.
Peale karvaste ja suleliste on loomapargis-looduskeskuses võimalik tutvuda ka 15. augustil avatud näitusega „Elistvere läbi aegade”.
RMK
Tallinna loomaaia sünnipäeva puhul kutsutakse loomi pildistama ning fotovõistlusel osalema (foto: Katre Palo)
Fotovõistlus „ZoFo 2012”
Tallinna loomaaed, Fotoluks ja riigimetsa majandamise keskus kutsuvad osalema loomaaia sünnipäevakuu fotovõistlusel „ZoFo 2012”. Võistlusfotod võib teha augustis Veskimetsas, loomaaia 89 ha suurusel alal või valida välja oma varasemate loomaaias tehtud kaadrite hulgast. Esitada saab ainult Tallinna loomaaias tehtud fotosid.
Võistlus on kahes vanuserühmas: kuni 18-aastased noored ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni 10 fotot, parimad tööd saavad auhindu.
Võistlusfotosid saab üles laadida 1. septembrist kuni 15. septembrini veebilehel www.fotoluks.ee/zofo. Tulemused avalikustatakse ning auhinnad antakse kätte tänavu oktoobris.
Þüriisse kuuluvad Assar Jõepera, Mati Kaal, Tiit Maran, Tiit Hunt, Toomas Tuul ja Helen Luks. Hinnatakse fotode omapära, väljendusrikkust ja emotsionaalsust, kunstilist ja tehnilist taset.
Loomaaed on lahti iga päev 9–21, sissepääsupileti saab kassast kuni kella 19-ni.
Lisateave: www.loomaaed.ee, www.fotoluks.ee/zofo.
Lõpetuseks meeldetuletus, et teadus koguneb Käsmus 25.–26. augustil: toimub teadus.ee suvekool.
Infot www.teadus.ee/?page_id=2736.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
