Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. august 2012



AUGUST OTSAS





Paar päeva tagasi ütles Arp Müller Vikerraadios umbes nii, et sel aastal tuleb Eestis pikk sügis: algas juba mais. Natuke ehk muidugi liialdatud, aga see on küll õige, et need, kes võtsid puhkuse augustis, lootes Eesti suve nautida, läksid omadega alt (fotol kollase lipuga Anne kanal 18. augustil)
 

Küll olid tõenäoliselt üsna rõõmsad need, kes kulutasid puhkuse korilusele: vähemalt paiguti on marja- ja seenesaagid olnud päris korralikud (
foto: Wikimedia
)
 

Kirjutasin eelmisse lausesse igaks juhuks „paiguti”, sest vähemalt ilm – heitlik, nagu ta sel suvel on olnud – võis olla kohtades suuresti erineda. Siiski on augustitaevas sel aastal kõige sagedamini olnud vist midagi sellist nagu fotol
 

Hommikuti on mõnigi kord vaateid varjanud uduhämu või lausa -eesriie
 

Hommikune siresääreline külaline
  

Üha rohkem pääsevad võidule suvelõpu meeleolud ...
 

... ja värvid
 

Või ka lausa sügisvärvid: ...
 

... viimasel augustinädalal on kollaseid lehti aina juurde tulnud
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB




 

        




EESTI SÕNUMEID

 

  
Tartu loodusmaja sai nurgakivi
  

27. augusti keskpäeval kogunes tubli hulk inimesi paika, kus juba aasta pärast peab olema Tartu uue loodusmaja saal: hoonele pandi pidulikult nurgakivi. Loodusmaja saab koduks väga edukalt tegutsevale Tartu keskkonnahariduskeskusele (TKKHK), kelle ulatuslikule tööle esmajoones laste ja noorte, aga ka perede ja täiskasvanute looduskoolitamisel on praegused ruumid ammu kitsaks jäänud.
 

Sissejuhatuseks loovad meeleolu tulevase loodusmaja naabrid ja loodetavasti ka õpilased – lasteaia Terake laululapsed
 

Keskuse juhataja Janika Ruusmaa rõhutab oma avasõnas, et loodusmaja tuleb just samasse kohta, kus 59 aastat tagasi alustati süsteemse loodushariduse jagamist Tartus: siis avati siin noorte naturalistide jaam
 

Peamise rahastaja KIK-i esindajana soovib edu struktuuritoetuste üksuse juht Andrus Pirso
 

Lapsed on hakkajad: maja alles ehitatakse, aga loodust saab siin juba praegugi tundma õppida
 

Panused traditsioonilisse meenetega nurgakivihülssi: kõreaasta märk TKKHK asutajaliikme ELF-i juhatajalt Jüri-Ott Salmilt. 
Hülssi hoiab Juhan Varik, maja ehitaja Merko Tartu projektidirektor, nende vahel seisab linnapea Urmas Kruuse
 

Loodusmaja õpetaja Kai Punger lisab elu järjepidevuse kandjaid: seemneid, mulda ja jänesepabulaid väetiseks
 

Juba mainitud Ruusmaa, Pirso, Varik ja Salm on neli nurgakivipaigaldajat, ...
 

... viiendana saab linnapea Kruuse endale au libistada hülss nurgakivisse 
 

Tartu loodusmaja kunstiringi lastel, selgub, on oma arvamus, milline loodusmaja välja võiks näha
 

Projekti kinnitusel on tulevik küll veidi teistsugune

Ellu viidav energiasäästliku loodusmaja projekt koos pargiala tervikliku lahendusega võitis 2010. aasta kevadel arhitektuurivõistluse. Võistlustöö autorid on arhitektid Diana Taalfeld, Kai Süda, Margit Valma ja Martin Kinks (Urmas Lõokese AB OÜ / KARISMA arhitektid OÜ). Kogu projekt läheb maksma 2,8 miljonit eurot, Tartu linna osa selles on 0,3 miljonit. Põhipanus tuleb KIK-i vahendusel Euroopa Liidust.
Maja loodetakse katuse alla saada 19. juuliks 2013. Nii et 2013/2014. aasta hooajal on Tartu loodusharidustegevuse kese kindlasti Lille mäel.
Loodusajakiri/TKKHK
 

  

Lillefestivali võitjad said selgeks
Neljandat korda toimunud Tallinna rahvusvahelisel lillefestivalil anti iluaiameistritele seekord ette teemad „Feng shui aias” ning „Valgus ja värv”. Aedu oli eelmistest aastatest paari võrra vähem, 29, ja neist pealegi üks mullune. Aga uudistajaid käis Tornide väljakul kolme kuu vältel (festival kestis ametlikult 25. maist 25. augustini) ehk rohkemgi kui varasematel aastatel.
Lõppkontserdil 24. augustil kuulutati rohke vaatajaskonna ees välja võitjad.
 

Feng shui
aedadest meeldis žüriile enim Leedu pealinna aiakunstnike „Japanese leitmotif”. Aia teabetahvli kinnitusel olevat see tulevase Vilniusse rajatava Jaapani aia väike tutvustus. Mõnigi aed oli eri aegadel väga isesuguse välimusega. Leedulaste kompositsioon püsis seevastu kolm kuud ühtviisi kena ja hoolitsetuna
 

„Valguse ja värvi” kategoorias võitnud Eesti nooraednike liidu „Kirev päev, valge öö” muutus suve sujudes aina värvikirevamaks
 

Parima teostuse auhind anti Luua metsanduskooli ühtpidi lõbusale, aga samas ka tarkuseteri jagavale aiale nimega „Head naabrid”. Seda kompositsiooni tasus sõna otseses mõttes igast küljest uurida: muidu võis mõni iva üles noppimata jääda
 

Tavapäraselt valis oma lemmiku ka publik. Konkurents olevat korraldajate kinnitusel olnud väga tihe, lõpuks osutus parimaks Budapesti aialoojate klassikalise värviteooria illustratsioon lillede ja kiiri kujutavate värviliste nööridega „Birth of Colours”. Ungarlaste tõeliselt kolmemõõtmelisele aiale andis oma hääle ka nende fotode pildistaja
Aedu saab Tornide väljakul veel mõnda aega vaadata, loodetavasti oktoobrini.
Uudistaja
 

  

 

Uudiseid loodusmargisõpradele
30. augustil ilmus esimene mark Eesti Posti uuest sarjast, mis hakkab tutvustama Eestimaal kasvavaid seeni. Algus on väga mürgine: esimeseks portreteerituks valiti surmavalt ohtlik valge kärbseseen (Amanita virosa).
Postiminiatuuri nimiväärtusega 45 senti on kujundanud tuntud margikunstnikupaar Ülle Marks ja Jüri Kass; trükiarv on viimaste aastate loodusteemaliste markide kohta üllatavalt suur: lausa 200 000.
Suvel tuli aga Lätis käibele mark, millel on kujutatud meie rahvuslindu suitsupääsukest. Teisel tänavusel lõunanaabrite linnumargil on ohakalind. Markide nominaalid on vastavalt 35 ja 98 santiimi ning nendega saab saata sisemaist lihtkirja ja sisemaist tähtkirja. Pääsukesemarki on trükitud 400 000, ohakalinnuga postimaksevahendit 80 000. Eriti esimese tiraaž on tähelepanuväärselt suurem Eesti aasta linnu markide väljaandearvust. Margid on kujundanud kunstnik Girts Grîva.
Seeriaga „Läti linnud” alustas Läti Post tunamullu, nii et praeguseks on ilmunud kokku kuus postiminiatuuri. Esimesel kahel margil on siniraag ja kassikakk, järgmistel käosulane ja madukotkas.
Uudistaja / Eesti Post / www.pasts.lv
 

  

Vladimir Volohonski sai esimesena loomaaia sõbra tiitli
Tallinna loomaaia sõprade selts (TLSS) asutas Tallinna loomaaia avamise 73. aastapäeva puhul loomaaia sõbra tiitli, mida hakatakse andma igal aastal. Aunimetusega kaasneb asjakohase graveeringuga väike ilvesekuju. Selle autor on seltsi juhatuse liige kujur Tauno Kangro.
Tiitli saaja selgitas seltsi juhatusest ja loomaaia juhttöötajatest koosnev toimkond pärast kolmevoorulist salajast kirjalikku hääletust: esimesena pälvis aunimetuse aktsiaseltsi DBT juhatuse esimees Vladimir Volohonski, kelle tegusal kaasosalusel on Tallinna loomaaias rakendatud meetmeid üliharuldase amuuri leopardi päästmiseks.
Ühtlasi otsustas valimiskomisjon kanda auraamatusse kogu oma vara loomaaiale pärandanud proua Anne Järvsoo nime, kuulutades ta postuumselt 2011. aasta loomaaia sõbraks.
Kõiki kandidaate, kes olid esitatud loomaaia sõbra tiitlile, tänati TLSSi tänukirjaga.
www.pereportaal.eu
   

 


 

IN MEMORIAM




Rännumees väsis

22. augustil lahkus tulihingeline looduskaitsja ning kirglik reisimees ja -juht Veljo Ranniku. Karmi elukäiguga, aga alistumatu hingega loodusemehe tervis ütles lõplikult üles kaks kuud pärast 78. sünnipäeva.
Palju on veel neid, kes mäletavad Ranniku ja Olaf Gehrke kompromissituid saateid „Looduse kaitsel” Eesti Raadios; vist veelgi rohkem neid, kes on saanud kuulata Veljo soravat ja sisukat juttu lugematutel reisidel mööda Eesti kauneid paiku. Reisijuhi tööd jõudis ta teha ligi 50 aastat, tegi veel õige hiljuti. Küllap oleme kõik tänu temale veidi paremad, kui oleksime olnud teda tundmata.
Minagi olen Veljo pajatustest rohkesti osa saanud. Ka siis, kui tavareisijatena koos Kreekas käisime, oli ta mulle teejuht. On hea meenutada, et oli võimalusi teha temaga mõnigi intervjuu, millest paar on jõudnud ka Eesti Looduse veergudele (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2211_2191.html, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9607/rannik.html).
Aitäh, Veljo! Peame nüüd Sinuta hakkama saama, aga Sa jõudsid meile väga palju anda.
Toomas Jüriado


 

  


TASUB OSALEDA


 


Tartu Jaani kirik
 
Täna saab veel valida Läänemere piirkonna imet
Juunis alanud turismialases hindamisvõistluses „Läänemere piirkonna kuus imet” lõpeb täna teine voor.
Selles valitakse 33 seni sõelale jäänud imest 16. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja Hiiumaa tuletornid.
Hääletada saab veel täna aadressil www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab valida kaks edasipääsukandidaati loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt võib anda kaks häält.
Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril Poolas Sopotis.
 

  


Tartu vaksali ruumid on suurepärane koht sisuka näituse jaoks
 
Tartu vaksalis on Vikipeedia fotonäitus
25. augustil avati Tartu raudteejaamas näitus mulluse üleeuroopalise kultuurimälestiste fotovõistluse „Wiki Loves Monuments” võidutöödest. Näitusega tähistatakse eestikeelse Vikipeedia 10. sünnipäeva ja 100 000 eestikeelse artikli künnise ületamist.
Näitusel on väljas fotovõistluse parimad tööd Eestist ja Venemaalt: Iisaku katedraalist ja Peterburi mošeest Saula Siniallikate ja Keri saare majakani. Kõigi fotode autorid on Vikipeedia vabatahtlikud kaastöölised, pilte saab vabalt hankida Vikipeediast.
Näituse korraldasid ühiselt Wikimedia Eesti ja Wikimedia Russia.
Fotovõistlust „Wiki Loves Monuments” peetakse ka tänavu. Osaluseks tuleb pildistada kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud mälestisi ning laadida pildid septembrikuu jooksul spetsiaalse vormi abil üles. Eriti on oodatud pildid mälestistest, millest Vikipeedias veel fotosid pole.
Täpsema info leiab kodulehelt wikilovesmonuments.ee. Kümme žürii äramärgitud fotot saadetakse edasi ülemaailmse võistluse „Wiki Loves Monuments” finaali ning nende autoreid premeeritakse kindlasti ka muude auhindadega.
Wikimedia Eesti
 

  



Mammut, sibulad ja kala II
on Looduse Omnibussi pühapäevase, 2. septembri retke nimi. Peipsi äärde Kolkja ja Varnja vanausuliste juurde sõidetakse läbi Vooremaa, kus käiakse uhiuues Äksi jääajakeskuses mammutit vaatamas.
Retkel meenutatakse legendaarset looduskaitsjat Veljo Rannikut.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20). Sõidu hind koos muuseumipiletiga on täiskasvanutele 20, tudengitele, õpetajatele ja pensionäridele 15 ning õpilastele 10 eurot, koolieelikutele tasuta.

Info ja registreerimine 5647 6297või retked@looduseomnibuss.ee.
 

 

Algab osooniteemaline videovõistlus
Keskkonnaministeerium kutsub valmistama klippe, mis peaksid selgitama, kuidas Montreali protokoll ja selle elluviimine on aidanud kaitsta elu maal. Videovõistlusel „Kaitseme meid ümbritsevat atmosfääri, et see säiliks ka tulevastele põlvkondadele” saavad osaleda kõik 16. septembril 1987. aastal või hiljem sündinud noored.
Videolõikude esitamise tähtaeg on 15. oktoober ning võitjad kuulutatakse välja 31. oktoobril.
Vt. lähemalt www.envir.ee/1187292.
 

  

 

Aeg koguda ja näidata seeni
Tartu ülikooli loodusmuuseumi seente huvipäev – õpe ja seenenäituseks seente kogumine – on 5. septembril. Väljasõit kell 10 Vanemuise 46 eest. Osaleda saab tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info: tel.737 6076. Seeneretke juhendavad Teele Jairus ja Külli Kalamees.
Kahel järgmisel päeval, 6.–7. septembril kell 10–18 on seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. Tasuta konsultatsioonid on kavas kell 11, 15 ja 17. Seente huvipäevi toetab KIK.
 

  

 

Võtame kokku pääsukeste pesitsustulemused!
Ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et ootab hiljemalt 30. septembriks „Kodukoha pääsukeste” projekti raames andmeid räästa- ja suitsupääsukeste pesitsemise kohta.
Ankeeti saab täita EOÜ kodulehel otse failis www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/ANKEET_Kodukoha_paasukeste_loendus_2012.doc, samuti võib selle printida.
 

  

Kuidas tekib prügi?
Eesti rahva muuseum (ERM) ja „Teeme ära!” maailmakoristuse meeskond kutsuvad osalema koolilaste plakativõistlusel „Kuidas ese prügimäele sattus?”.
Võistlus toimub kahes vanuserühmas, I–VI ja VII–XII klassile, ning sobib õppekava teemaga „Keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlik areng”. Plakativõistluse juhendi leiab ERM-i kodulehelt.
Võistlusel osalevad plakatid, mis on ERM-i saadetud hiljemalt 26. oktoobriks.
 
   
 

Allikas: player.vimeo.com
 
Veel on aega hankida materjali kajakafilmile
Võrgupaigas player.vimeo.com/video/47776415?title=0&byline=0&portrait=0&color=ffffff saab vaadata filmi „Kajakad linnas” ideekavandit.
Filmi jaoks materjali kogumise võistluse tähtaega pikendati kuni 15. aprillini 2013. Rohke osavõtt peaks lubama hankida võimalikult palju infot kajakate kohta linnas ja aitama teha neist kõnelevat loodusfilmi: paremaid laekunud töid kasutatakse filmis.
Oodatud on nii klipid kajakate huvitavast käitumisest kui ka kirjalik materjal. Filmida võib nii profikaamera kui ka nutitelefoniga. Parimatele jagab žürii auhindu.
Vt. võistluse reegleid www.animalcity.eu.
 

  

 

Tartu Teerajajate allee ootab täiendust
Kaks aastat tagasi Tasku keskuse juurest alguse saanud Tartu Teerajajate allee täieneb ka tänavu uute jalajälgedega. Kandidaate saab esitada veel täna kas internetis (www.tasku.ee/index.php?page=297&) või Tasku keskuse infoletis, täites kandidaadi ülesseadmise vormi.
 

  

Tartus alustab tööd noorte linnuklubi
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) hakkab tegutsema 10–18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. Linnuklubis saadakse kokku paar korda nädalas, õppeaasta jooksul korraldatakse kaheksa pikemat ekskursiooni, kaheksa õppekäiku ja viis koolitust.
Sooviavaldus linnuklubiga liituda tuleb saata 10. septembriks aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada liitumissoovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab KIK, projekti partner on Eesti ornitoloogiaühing.
   



MAAILMAST

 


Baanat kasutatakse usinalt
Foto: hel.fi
 
Jalgrattaparadiis Helsingis
Helsingis avati suvel Baana, uus jalakäigu- ja jalgrattatee läbi kesklinna, mis lühendab kulgemisaega Länsisatama ning Kamppi ja Töölölahti vahel.
1,3 kilomeetri pikkune ja 15 meetrit lai Baana paikneb tänavapinnast madalamal vanal raudteetammil, millel kaubarongid liikusid kuni 2008. aastani. Jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud osad on eri värvi ning neile pääseb nii Baana otstest kui ka tee keskel asuvatelt treppidelt või allasõiduteedelt. Treppe on viis, rampe neli.
Baana pole pelgalt rattatee. Selle ääres on pesapalli- ja petangiväljakud ning lauatenniselauad, samuti pingid ja jalgrattahoidlad. Helsingi sai juurde ka haljastust: Baana äärde istutati 180 puud, 4000 põõsast ning rohkesti lilli. Objekt läks maksma ligi viis miljonit eurot.
ELTIS
 

   

 
Kolm meetrit pika ja veerand tonni kaalunud kaluuga topis Habarovski muuseumis
Foto: Wikimedia
 
Päästke tuurlased inimeste söögiisu eest!
Ameerika riiklik merekalandusamet (Fisheries) teatas 27. augustil, et on algatanud aastase uuringu, selgitamaks, kas viit tuurlaseliiki on vaja kanda ohustatud liikide nimekirja (ESA, Endangered Species Act). See on vastus paari rahvusvahelise loomakaitseorganisatsiooni kevadisele petitsioonile, milles nõuti 15 tuurlaseliigi arvamist sellesse nimistusse. Ülejäänud kümne liigiga on hakanud tegelema USA kalandus- ja jahindusamet.
Organisatsiooni WildEarth Guardians kõneisiku Taylor Jonesi sõnul on tegemist 200 miljonit aastat vanade liikidega, kes ei puugi aga inimeste pöörase söögiisu tõttu enam kaua alles püsida. „Kuni sajandivanuseks elavaid olendeid ei tohi vaadelda lihtsalt kaubandusartiklina,” manitseb Jones.
Inimesed ihaldavad nii tuuraliha kui ka -marja. Kalade olukorda on suuresti halvendanud paisud, mis on blokeerinud nende kudemisalad, samuti ohustab tuurlasi reostus. Nende suurte kalade olukord on kehv kogu maailmas; lahenduseks ei saa olla mõnede ekspertide arvamus, et ainus võimalus tuurlasi alles hoida on kasvatada neid tehisoludes.
Viis liiki, kellega Fisheries nüüd tegeleb, on atlandi tuur (Acipenser sturio), kelle ainus sigiv asurkond Prantsusmaa Garonne’i jõel on allakäiguteel; aadria tuur (Acipenser naccarrii) ja Hiinas elav Acipenser sinensis, keda kumbagi on looduses alles vaid umbes veerand tuhat isendit; kunagi Jaapani toiduturge täitnud sahhalini tuur (Acipenser mikadoi), keda nüüd on teada ainult paarkümmend sigivat isendit, ning maailma suurimate mageveekalade sekka kuuluv kaluuga (Huso dauricus), keda hinnanguliselt on 19. sajandi arvukusest alles vaid viiendik ja keda endistviisi massiliselt salakütitakse kaaviari pärast.
WildEarth Guardians

 

 



UUDISTAJA KUUM SUVI


Balkani 40-kraadises kuumuses
Alustasime tänast Uudistajat kurtmisega, et meie suvi oli niruvõitu, lõpetame aga tõdemusega, et mujal Euroopas oli ka väga kuumi kante.
Toimetaja käis augustis nimelt kunagisest Jugoslaaviast pungunud riikides ja seal oli päevast-päeva vähemalt 30 kraadi, kohati isegi üle 40 kraadi sooja.
 

Kodusõjas rängalt kannatanud Bosnia linna Mostari suurim vaatamisväärsus on muidugi üle Neretva jõe kaarduv 16. sajandist pärit Stari most (Vana sild), mis 1993. aastal tahtlikult puruks pommitati, aga on nüüd rahvusvaheliste ühispingutuste viljana taastatud
 

Reisi kuumapoolus: keskaegsel Radimilja kalmistul UNESCO maailmapärandi loendisse kandideerivate hauakivide ehk
stecak'ite juures oli 42 kraadi. Vasakul meie giid Ott Sandrak


Montenegro vist enim pildistatud vaade: pühakodadega saared Perasti lähedal
 

Pilvepiirilt: vaade sügavat muljet avaldavalt 25 järsu kurviga serpentiinilt Kotori linnale samanimelise lahe ääres

 
Pöörane Serbia: kuulus vaskpillibändide festival Gucas
 

Pöörane Serbia: maailmatuntusega filmimehe Emir Kusturica loodud Drevengrad
 

Sarajevo: „Ja siin nad tapsidki meie vaese Ferdinandi!”

 

 


 




RÕÕMSAT EDUKAT ALGUST KOOLIAASTALE!



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012