Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
14. september 2012



SEPTEMBER





Üks kask meil kasvab õues, just köögiakna vastas ... Sel nädalal on ta lehed üsna kollaseks tõmbunud
  

Aga ma olen tänavu peaaegu kõikjal märganud üpris palju pruune kaski. Kusjuures nad hakkasid pruuniks muutuma enne, kui n.-ö. normaalsed kased esimesi kollaseid lehti näitasid. Et ma midagi niisugust varasemast ei mäleta ning et teistelgi inimestel on samalaadseid tähelepanekuid, oleks väga tore, kui mõni puutark sel teemal Uudistajale mõne lause kommentaariks kirjutaks!
  

Septembri senine tüüptaevas on olnud pigem selline
  

See-eest teisipäev ja kolmapäev ei kinkinud mitte ainult päikest, vaid ka lausa suvist soojust. Teisipäeval otsisin Toome-taguse ja Maarjamõisa vahelt lehepuna – ja leidsin ka. Enamasti küll laiguti, ...
  

... üleni kirjusid vahtraid jäi teele vaid üks
  

Erksaima puna klõpsasin pildile ühest Riia tänava aiast
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



 


See Jan Lepamaa pilt sai mullu seenefotode peaauhinna
 
Eesti Looduse fotovõistlus 2012
Juba saab võistlusfotosid Eesti Looduse kodulehel (www.eestiloodus.ee/teema17) üles laadida. Viimane tähtaeg on 1. oktoober. Iga osaleja võib esitada kuni kümme pilti. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembri algul Eesti Looduse kodulehelt.
Üksikasjad, näiteks nõuded fotole, võistluskategooriad jm. on kirjas samal kodulehel (www.eestiloodus.ee/teema16); lisainfot saab e-aadressil toimetus@el.loodus.ee ja telefonil 742 1143.

 
 

EESTI SÕNUMEID

 

 

Pidulik piknik juhatas sisse kooliaasta
3. septembril oli Tartu loodusmaja kooliaasta avaüritus, pidulik piknik Kompanii tänava pargis, mille raames võeti maha kevadel keskkonnahariduskeskuse 10. sünnipäeva aegu üles pandud ja uskumatult menukaks osutunud kudumisgrafiti.
  

Sissejuhatussõnu ütleb keskkonnahariduskeskuse juhataja Janika Ruusmaa. Tema kõrval on abilinnapea Argo Annuk
  

Selle pildi keskel on ametis grafiti idee autor Terje Ong. „Kampsunites” puud olid tõesti väga populaarsed: neid käidi silitamas, nende juures tehti pilte. Ja muidugi sai keskkonnahariduskeskus tuntust juurde. See oligi ettevõtmise eesmärk
  

Kudumid anti üle Maarja küla elanikele, kes on lubanud neist kududa vaiba keskkonnahariduskeskuse tuleval suvel valmiva uue maja jaoks
 

Kooliaasta esimesel päeval näitas ennast kokkutulnuile ka looduskooli uus direktor, Saaremaalt tulnud pedagoog Signe Söömer. Küllap võitis ta otsemaid uute alluvate südame: tal oli iga õpetaja jaoks kaasas lilleoks, mille rohke publiku aplausi saatel üle andis.
 
Kohe pikniku järel – osalt juba ka varem – taasalgas loodusmajas süüvimine looduse saladustesse.
Uudistaja
 
 
 
Euroraha on keskkonnavaldkonnas tänavu rekordiliselt palju
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on tänavu maksnud keskkonda parandavatele europrojektidele investeeringutoetusi välja varasemaga võrreldes märksa rohkem: kokku 273 miljonit eurot.
Teravdatud tähelepanu alla on sel aastal võetud seni toppama jäänud projektid. Näiteks pikalt veninud Narva veemajanduse uuendamise järel saab 64 000 inimest tarbida korralikku joogivett. Tänu eurotoetustele muutub nüüdisnõuetele vastav joogivesi kõikjal kättesaadavaks.
Keskkonnaohutuse tagamiseks aidati ligi 30 miljoni euro toel politsei- ja piirivalveametil soetada multifunktsionaalne reostustõrjelaev. Samuti andis KIK üle 22 miljoni euro toetust 13 projektile, mille alusel ehitatakse või renoveeritakse 34 keskkonnahariduse tugikeskust. Kokku luuakse seeläbi 2100 õpikohta.
Euroopa Liidu tõuketoetused aitavad saavutada keskkonnaeesmärke veel jäätmemajanduse, looduse mitmekesisuse, keskkonnaseire ja -järelevalve ning taastuvenergeetika valdkonnas.
KIK
 

  

 
Äärmusliku loomakaitseliikumise
ALF (Animal Liberation Front) liikmed ründasid 2005. aasta märtsis mingifarmi Roomas, mistõttu pääses loodusesse 2000 looma
Foto: Wikimedia
 
EKO kaebas kohtusse mingifarmiloa
Eesti keskkonnaühenduste koja (EKO) liikmed esitasid 3. septembril Tallinna halduskohtule kaebuse keskkonnaameti otsuse kohta, millega anti osaühingule Nuckö Farm luba pidada minke tehisoludes Noarootsi vallas.
Kaebuse taust on lihtne: EKO liikmed on veendunud, et Eestis ei tohiks ameerika naaritsa ehk mingi farmidele uusi tegevuslube anda, seda keelab ka looduskaitseseadus. Ameerika naaritsate farmid on võõrliikide sissetoojad, nende pärast on kohalik liik euroopa naarits jõudnud väljasuremise piirile, samuti põhjustavad mingifarmid pidevalt lahti pääsevate loomade tõttu kahjustusi linnukaitsealadele. Juunis saatsid EKO liikmed ka keskkonnaministrile kirja. Selles rõhutati vajadust täpsustada Eesti õigusakte, et ettevõtjatelegi oleks selge mingifarmide kui loodust kahjustava tegevuse lubamatus.
Loe täpsemalt EKO kodulehelt http://www.eko.org.ee/2012/09/eko-liikmed-kaebasid-kohtusse-ameerika-naaritsa-farmile-loa-andmise-otsuse.
EKO/Uudistaja
 
 
 
Vaike Hang tähistas juubelit
5. septembri tähistati Tartus Baeri majas maja hea haldja Vaike Hangu juubelit. 80 aastat sünnist sai täis tegelikult juba 26. augustil.
  

Esimesed õnnitlejad: Maie Roos ja Erki Tammiksaar EMÜ teadusloo uurimise keskusest. Tammiksaar teeb EMÜ tänukirja üle andes komplimendi Vaike nooruslikkuse kohta. Mis õige, see õige: oleks kõigil kuuekümnestel selline välimus ning neljakümnestel selline tööhoog ja -vaimustus!
  

Kauaaegne TA looduskaitsekomisjoni teadussekretär on Baeri majas aja jooksul üles pannud arvutu hulga näitusi. Nüüd oli ta ühe päris tillukese kokku seadnud ka oma elust ja tööst. Ega kõige lähemadki kolleegid olnud vist siiani kursis, kui tohutu on Vaike koduloouurimisel tehtud töö ja kui palju selle tulemusi on avaldatud, rääkimata kõigest muust.
  

Väike üllatus: juubilar näitab isetehtud ehteid ja laseb mõistatada, millest on need valmistatud. Ei, merevaik pole õige, on hoopis kirsipuuvaik. „Nüüd vaja veel Tullio Ilometsalt uurida, millega neid katta!”
Uudistaja
 

 
 

Üks paljudest säravatest pärlitest Eesti mõisakoolide kees: Suure-Kõpu põhikool Viljandimaal
 
Uus mõisakoolide programm ootab taotlusi
Kinnituse on saanud mõisakoolide programm aastateks 2012–2016. Programmi eesmärk on toetada endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide kujundamist kohaliku haridus- ja kultuurielu keskusteks ning tutvustada üldsusele senisest enam mõisakoolides leiduvaid kultuuriväärtusi. 2012. aasta taotlusvooru tähtaeg on 3. oktoober.
Programmi kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad paremini kavandada mõisaansamblite mitmekülgsemat kasutust, näiteks korraldada koolitusi, õppepäevi, laagreid ja näitusi ning teha trükiseid, mis tutvustavad ja väärtustavad ajaloolist mõisahoonet. Ühtlasi võib toetust taotleda, arendamaks mõisakompleksidega seotud ettevõtlust, või selleks, et teha muinsuskaitseuuringuid, koostada hoonete restaureerimis- ja remondiprojekte, teha väärtuslike hoonedetailide hädatarvilikke remonditöid.
Programm jätkab kultuuriministeeriumi 2001. aastal alustatud riiklikku mõisakoolide programmi, mis keskendus peamiselt ehitus- ja restaureerimistöödele. Senise programmi raames on 266 taotluse alusel eraldatud üle 3 miljoni euro.
Vt. täpsemalt www.kul.ee/index.php?path=0x214x635.
Kultuuriministeerium
 

  

 
Kõik Tartu linnaliinibussid on ühesuguses rüüs, olgu nad siis Scaniad või MAZ-id. See MAZ-buss on kolmest kasutatavast suurusest kõige tillem
 
Bussisõitjate arv Tartus kasvab
Tartu linnavalitsus teatas 6. septembri pressiteates, et tänavu seitsme kuuga on Tartu ühistranspordis reisijakäive suurenenud kuus protsenti, võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Bussikasutajate arv on linnas kasvanud alates 2011. aasta algusest, kui liinile tulid uued bussid ja linnaliine hakkas teenindama aktsiaselts SEBE.
Abilinnapea Raimond Tamme sõnul on eesmärk suurendada kasutajale taskukohase ja keskkonnahoidliku ühistranspordi osatähtsust Tartu linnaliikluses, nii et bussid muutuksid järjest rohkem „linlastele igapäevasteks liiklusvahenditeks”.
2012. aasta seitsme kuuga on ühistranspordist saadav piletitulu kasvanud aasta varasemaga võrreldes neli protsenti ja keskmine reisijakäive, mis näitab tehtud reiside arvu, on ligi kuus protsenti suurem kui mullu samal ajal. Kuna linnaliinibusside piletite hinnad on Tartus püsinud viimastel aastatel muutumatuna, näitab sellest laekuv tulu ära ka reisijate arvu tõusud ja langused.
Piletimüügi statistika järgi on kõige enam suurenenud täishinnaga piletite müük, mis tähendab, et tööealised täiskasvanud on hakanud rohkem bussiga sõitma.
Tartu linnavalitsus
 
   
 
Ammu oodatud raamat on valmis
Eeloleval neljapäeval, 20. septembril, esitletakse Tartus Charles Darwini peateose „Liikide tekkimine” eestikeelset väljaannet.
Seda raamatut peetakse üheks mõjusamaks loodusteaduslikuks raamatuks maailmas alates selle ilmumisest 1859. aastal, kui Londonis müüdi ühe päevaga läbi esimese trüki kõik 1250 eksemplari. Teadaolevalt on eesti keel neljakümnes keel, millesse see teos on tõlgitud.
„Liikide tekkimine” on loodusteaduste alusteos, millega ka tänapäeval ei suuda konkureerida ükski teooria ega hüpotees. Oma teoses tõestas Darwin mitmekülgsete argumentidega, et elu Maal on teinud läbi pika ajaloolise arengu, et uued liigid on tekkinud varem eksisteerinutest ning selle tulemusena on kujunenud üha suurenevate harudega „elupuu”.
Raamat ilmub Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) sarjas „Loodusteaduste klassikuid”. 2006. aastal on selles sarjas avaldatud Darwini autobiograafia. Raamatu on tõlkinud Mart Niklus, toimetanud Mart Viikmaa, Ivar Puura ja Oive Tinn. Raamatu väljaandmist toetasid LUS ja KIK.
LUS
 

  

 
Selle Stanislav Netchvolodovi skulptuuri saab tänavu ja edaspidi teaduse populariseerimise Tiiu Silla elutööpreemia laureaat
Allikas: ETAG
 
„Möbiuse leht” elutööauhinnaks
Septembri alguses valiti välja skulptuur, mis kaasneb Eesti teaduse populariseerimise auhinnavõistlusel Tiiu Silla nimelise elutööpreemiaga. Teaduse populariseerimise auhindu on antud alates 2006. aastast, esimene elutööpreemia määrati aga 2010. aastal: selle pälvis Rein Veskimäe ajakirjast Horisont, mullu aga Tiiu Sild. Alates tänavusest aastast kannab elutööpreemia Tiiu Silla nime ja rahalise auhinnaga kaasneb kujur Stanislav Netchvolodovi messingist lauaskulptuur „Möbiuse leht”.
Teaduse ja ühiskonna vahelist silda kujutava skulptuuri leidmiseks korraldati võistlus, kuhu Eesti kunstnikud esitasid 13 taiest. Skulptuure hindas komisjon, kuhu kuulusid Tiiu Silla perekonna, Eesti teadusagentuuri (ETAG), Eesti teaduste akadeemia, sihtasutuse Archimedes ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.
Võitja Stanislav Netchvolodov sai preemiaks 150 eurot ning Tiiu Kirsipuu (töö „Aknad maailma”) ja Esti Kittus (tööDNA-spiraalist välja kasvav naise kuju”) kumbki 75 eurot.
ETAG
 

  

 
Käsmu tuletornimargi maksikaart
 
Eesti Post jätkab majakasarja
Eile, 13. septembril, tuli käibele järjekordne mark sarjast „Eesti tuletornid“. Seekord on 45-sendilisel margil Käsmu tuletorn. Nagu kõik eelmisedki selle seeria postimaksevahendid, on selle kujundanud meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz. Marki on trükitud 50 000 eksemplari, ikka saab huviline osta ka esmasümbriku ja maksikaardi.
Alates 1995. aastast ilmuvas sarjas on nüüd juba 22 postiminiatuuri, millele varem on jõudnud järjekorras Pakri, Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi ja Vergi tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist on käibele antud ka maksikaardid.
Uudistaja / Eesti Post
 



 

PANIN TÄHELE




Fotomälestus suvest: pildistaja on väga hästi tabanud piiritaja väljalennuhetke pesakastist. Fotograaf kirjutas, et tegelikult kuldnokale pandud kasti oodatud linnud pesitsema ei tulnudki, küll aga piiritajapaar. Teatavasti võib vahel mainitud kahe linnuliigi vahel pesapaiga pärast ette tulla ka „lahkarvamusi“, milles reeglina jääb kuldnokk alla. Enamasti jõuavad nad oma pojad küll enne piiritajate tulekut tiivule kasvatada.
Foto: Arvo Tikkerbär

 





TASUB OSALEDA




Kümnendaks Matsalu filmifestivaliks ilmunud kogumiku „Esimesest kümnendani. 10 aastat Matsalu loodusfilmide festivali“ on koostanud Ago Ruus, tekstid kirjutas Peeter Vissak, kujundas Egon Erkmann

Allikas: www.matsalufilm.ee
 
Matsalus on loodusfilminädal
Kolmapäeval avati Lihulas kümnes Matsalu loodusfilmide festival (MAFF).
Festivalile on üle ilma enam kui neljakümnest riigist esitatud rekordiline hulk filme: 256. Esimest korda on esindatud Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid. Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis konkureerivad vana kombe kohaselt kahes kategoorias: „Loodus“ ning „Inimene ja loodus“.
Festivali auhinnatseremoonia toimub laupäeval, 15. septembri õhtul kell kuus ning pühapäeval, 16. septembril on võimalik kõiki auhinnatud filme uuesti näha.
Vt. lähemalt www.matsalufilm.ee.
Looduse Omnibuss sõitis festivalile täna hommikul kell 8.20 ja sõidab ka homme, 15. septembril, mil õhtul kuulutatakse välja võitjad. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi jõutakse kell 21.30. Sõidu hind koos festivalipiletiga on täiskasvanutele 15 ja õpilastele 7 eurot, koolieelikutele tasuta. 3 euro eest saab paadisõidule mööda Suitsu jõge Matsalu lahele.
Info ja registreerimine 5647 6297 ja retked@looduseomnibuss.ee.
 

  

  
See Annika Karusioni sarapuulõigu foto pälvis mullu ajakirja Eesti Loodus eripreemia
 
Algamas on ka teadusfoto võistlus
Wikimedia Eesti järjekordne teadusfoto võistlus toimub 1.–31. oktoobril. Võistlus viiakse läbi Vikipeedias ja nii aitab iga lisatud foto arendada omakeelset veebientsüklopeediat.
Eriauhinna paneb välja ka Eesti Loodus: parima looduseuurimist või keskkonnahoidu kujutava teadusfoto autor võidab ajakirja aastatellimuse.
Võistlust toetavad Nikon ning haridus- ja teadusministeerium.
Vt. et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2012.
 

  

 
Tartu Jaani kirik
 
Kolm Eesti kandidaati jõudis Läänemere piirkonna imede võistluse finaali
Kuni 30. septembrini kestab internetiaadressil www.6-bsr-wonders.net turismialase hindamisvõistluse „Läänemere piirkonna kuus imet“ lõpphääletus. Kuueteistkümne finalisti seas on ka Eesti laulupeod, Tallinna vanalinn ja Tartu Jaani kirik. Nagu eelmisteski voorudes, saab iga hääletaja hääle anda kuni kuuele kandidaadile.
 
   
 
Loodusvaatluste võistlus kestab veel septembrikuu lõpuni
Keskkonnateabe keskus ootab septembrikuu lõpuni vaatlusi nii Eestis elavate loodusdirektiivi liikide kui ka kahepaiksete ja roomajate kohta.
Need tuleb kanda loodusvaatluste andmebaasi loodusvaatlused.eelis.ee. Parimatele aktiivsetele vaatlejatele on välja pandud ka auhinnad. Auhindade võitjad selguvad oktoobris.
 

  

 
Fotomeenutus mõne aasta taguselt TÜ loodusmuuseumi seenepäevalt

Sõitke seene(päevade)le!
Eestis toimub praegu sedavõrd palju kõikvõimalikke nii kohalikke kui ka suurema mastaabiga seeneüritusi, et päris võimatu oleks neid Uudistaja raames kõiki üles lugeda.
Nii on RMK-l midagi tulemas või juba käsil Elistvere looduskeskuses Jõgevamaal, Ojaäärse loodusmajas Lääne-Virumaal, Nõva looduskeskuses Läänemaal, Tõrvaaugus Viljandimaal, Mustjala looduskeskuses Saaremaal ja Varbla looduskeskuses Pärnumaal. Vt. http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender.
Eile taasavatud Eesti loodusmuuseumis Tallinnas on 14.–23. septembrini esimese näituse 50 aasta juubelit tähistav seenenäitus, mis tutvustab mürgi- ja söögiseeni ning võtab luubi alla taimejuure ja seene vastastikku kasuliku kooselu vormi ehk mükoriisa. Näituse toimumise ajal on muuseum avatud iga päev kella kümnest hommikul kella kuueni õhtul. Vt. www.loodusmuuseum.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskuse tavapärane seenenäitus oli sel nädalal juba ära, aga tulemas on veel seenealane töötuba ja loeng. Vt. www.teec.ee/ET/uldinfo/uudised/september-on-seenekuu---palju-ponevaid-yritusi.
9.–16. septembril on Valgamaa seenepäevade tegevusi nii Valgas, Otepääl kui ka Tõrvas. Vt. www.valgamuuseum.ee.
  
 



MAAILMAST


Mis tahes liiki raisakotkaste arvukus kahaneb kogu maailmas
Foto: Jonathan C. Eames / BirdLife 

Raisakotkad tähelepanu keskmes
Maailma linnukaitseaktiiv tähistas 1. septembril rahvusvahelist raisakotkaste kaitse päeva.
Raisakotkad on suure ökoloogilise tähtsusega linnurühm, keda ohustab terve hulk tegureid kõigis elupaigus Aasias ja Aafrikas. Paljud asurkonnad on suure surve all, mõned liigid aga hukuohus. Rahvusvaheline raisakotkaste kaitse päev on mõeldud just neid ohte üldsusele teadvustama.
Raisakotkaste roll looduses on hoida keskkond vaba lagunevatest loomakorjustest ja piirata sellega äärmiselt ohtlike haiguste, näiteks siberi katku ja botulismi levikut. Samuti kahandavad nad rottide ja metsistunud koerte toidubaasi ning koos sellega ka nende ja teiste laipadest toituvate kahjurite hulka. Neil on tähtis koht paljude Aafrika ja Aasia kogukondade kultuuris ning nad meelitavad kohale ökoturiste.
Paraku on raisakotkaste asurkonnad kogu maailmas järsul allakäigul. Näiteks Indias on kolme kunagi väga tavalise raisakotkaliigi arvukus vähenenud üle 97 protsendi esmajoones seetõttu, et nende põhitoit, hukkunud koduveiste laibad on saastatud diklofenakiga. See on ammune probleem, millest kuidagi jagu ei saada. 2006. aastal keelasid India, Pakistan ja Nepal lõpuks diklofenaki tootmise ning ravimifirmad on loomakasvatajatele veiste raviks soovitanud alternatiivset ravimit meloksikaami, mis on raisakotkastele ohutu. Kahjuks pole tootmiskeeluga kaasnenud diklofenaki müügi- ega kasutuskeeldu ning ohtlik ravim hukutab endiselt Lõuna-Aasia raisakotkaid.
Ida-Aasias ohustab neid suuri linde kemikaalide hoolimatu tarvitus, Lääne-Aafrikas elupaikade kadu ning Lõuna-Aafrikas esmajoones nende kehaosade kasutus traditsioonilises meditsiinis ja nõiakunstis. Oma jao võtavad kõikjal ka kokkupõrked kõrgepingeliinidega, linde häiritakse pesitsusaladel, sageli upuvad nad farmide veemahutites, vähemaks on jäänud toitu, ette tuleb ka otsest ahistamist.
BirdLife



KOMMENTAAR

 




Tartus, mis seal salata, bussiradu veel pole. Aga küllap ei saa tulevikus ka siin nendeta läbi

 
Kolleegid, pidage hoogu!
Vikerraadio saate Päevatee toimetaja Ülle Karu juhtis läinud laupäeval oma leebel moel tähelepanu asjaolule, mis ka mulle teravalt silma ja kõrva on hakanud. Nimelt et Tallinna bussiridade kampaania on pälvinud ajakirjanike peaaegu üksmeelse vihase hukkamõistu (ühe viimase näitena tuleb meelde Priit „Wend“ Kuuse lausa lapsikult ründav intervjuu ETV AK-s).
Arvan sama mis Ülle Karu: ju on põhjus selles, et kolleegidki lähtuvad väga kitsalt oma isiklikust autojuhi-heaolust ja ei püüagi asju veidi laiemalt näha. Kui bussiridade algatusel on vigu tehtudki – ja päris kindlasti on –, siis ei saa ometi eitada seda, et ühistranspordi eelistamine on ainus võimalus meie linnadesse vähegi normaalselt ära mahtuda ja seal ka ringi liikuda.
Kummaline on kuulata-lugeda ka alalist nurinat Tallinna ühistranspordi kvaliteedi üle. Muidugi võiks see olla parem. Aga jutud räpastest ja haisvatest bussidest on küll ilmselt pärit mingitest ammustest mälestustest. Sõidan oma Tallinna-käikudel alati busside-trammidega ja mööndes küll, et Tartus sõitvad uued SEBE-bussid on paremad ja teenindus ontlikum, ei oska ma ka Tallinna ühistranspordile kuigi palju etteheiteid teha.Täpselt samal moel, nagu hakata ennast harjutama mõttega, et auto ei pea olema linnas parim liiklusvahend, tuleks hakata mõtlema sellelegi, et luksus autot otse koduukse ees hoida ei saa iseäranis magalarajoonides sugugi igavesti kesta. Aga kui sellest valjul hääle avalikult rääkima hakata, võib kolleegide käest praegu ilmselt lausa kehalist karistust saada!
Toomas Jüriado

 

 



TOIMETAJA PALUB VABANDUST 


Suvepuhkus ei mõjunud eelmise ja tänase Uudistaja toimetajale hästi: 31. augusti väljaanne sai üpris vearohke. Meie alaline kriitik Tarmo Timm juhtis muu hulgas tähelepanu sellele, et õige kuupäev on siiski 31. august, mitte 31. september. Samuti märkas ta viga Montenegro kirjapildis. Teised lugejad leidsid valesti kirjutatud pärisnime, ühe faktivea ja liiga ammu pildistatud foto. Ja paar viga, näiteks veel ühes pärinimes, avastasin ise. Ega muud üle jää, kui tänada märkuste eest, paluda vabandust ja lubada edaspidi olla tähelepanelikum. Arhiivis (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja435.html) on kõik seni leitud vead parandatud.
Toomas Jüriado


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012