Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA






UUDISTAJA
21. september 2012



SEPTEMBER



Ilmub selle suve viimane uudistaja, sest kalendri järgi algab homme kell 17.49 sügis. Sügisesel pööripäeval on meil öö ja päev sama pikad. Edasi ületab öö pikkus päeva oma.

Sügismeeleolu loovaid vaateid on aga looduses olnud juba mõnda aega, iseäranis pilkupüüdvad on  punaseks-oranžiks tõmbunud vahtralehed (fotod: Katre Palo)







Sügisele annavad tooni ka punakate laternatega füüsalid ning viirpuu viljad (fotod: T. Jüriado ja K. Palo)





 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB




Horisondi erikülgedel suur hadronite põrguti
Euroopa tuumauuringute keskus (CERN) teatas 4. juulil, et on avastanud uue osakese. Sellest oli juttu juba Horisondi eelmises numbris, kus CERN-is töötav eesti füüsik Andi Hektor kirjutas, et see uus osake on kõige tõenäolisemalt elementaarosakeste standardmudeli Higgsi boson. Septembrikuu Horisondist leiab lugeja aga Andi Hektori ja Kristjan Kannikese pikema kirjutise Higgsi bosoni senisest avastusloost. Artikli juurde kuuluvad ka eriküljed, kus on antud ülevaade Higgsi osakese avastamisel abiks olnud aparaadist ehk suurest hadronite põrgutist. Ühtlasi on loos tutvustatud nüüdisaegset osakestefüüsikat ja Higgsi osakese tähtsust selles.

Hiljuti lõppenud Londoni olümpiamängud on kõne all kahes Horisondi loos: geodeet Artu Ellmann kirjutab spordi ja geodeesia kokkupuutest olümpia vasaraheitevõistlusel ehk sellest, kuidas lõpuks selgus naiste vasaraheite võitjakolmik. Andrus Mölder aga selgitab, miks maratonikulla minek Ugandale ei olnud tema jaoks üllatus: võitja Stephen Kiprotich on rahvuselt sebei, kes kuuluvad kalendžini rahvaste hulka, ent nende hulgast on võrsunud rohkesti edukaid pikamaajooksjaid.
Astronoom Laurits Leedjärv kirjutab ülikiirelt pöörlevatest ja ülitugeva magnetväljaga üksikpulsaritest. Indrek Rohtmets tutvustab euroopa piisonit, tema kaitset läbi ajaloo ning tagasipöördumist kaduviku lävelt.

Raamaturubriigis tutvustatakse üht mõjusat loodusteaduslikku raamatut, mis lõpuks ometi on ilmunud ka eesti keeles: Charles Darwini teost „Liikide tekkimine”.

Muude teemade hulgas on kooliaasta alguse puhul mahukas ülevaade tänavusest rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist, mis peeti Eestis.

Horisont




EESTI SÕNUMEID


Veelinde ei tasu toita
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et praegu rändele asutavaid või juba rändel olevaid veelinde ei ole mõistlik toita. Toites sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, meelitame neid paigale jääma. See aga võib hiljem tingida olukordi, kus linnud ei tule oma eluga enam toime: nad kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest; minetavad loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning suurte tihedate salkadena koos olles nakatuvad ja levitavad üksteisele kergesti haigusi. Lähedase kontakti korral võivad haiged linnud osutuda ohtlikuks ka inimesele.

Ühtlasi rõhutab keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi, et veelindudele ei tohi pakkuda saiatooteid. Sai on lindude jaoks võõras toit ning kahjustab nende seedeorganeid ja tervist üldisemalt. Selline toit võib tunduvalt nõrgestada partide ja luikede lennuvõimekust ja ka järgmise kevade sigimisedukust.

Veelindude jaoks on parim käituda instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvituma sobivamatele veekogudele.

K
eskkonnaamet

 





Fotod: Eesti loodusmuuseum

Uue ilmega Eesti loodusmuuseum

Möödunud reedel avati pidulikult uuenduskuuri läbinud Eesti loodusmuuseum Tallinnas. Viimati uuendati suurt osa ekspositsioonist põhjalikult ligikaudu nelikümmend aastat tagasi. Tänavuse aasta remondi käigus kujundati ümber näiteks metsi, niite ja soid käsitlev ekspositsioon; ühtlasi sai muuseum uue helisüsteemi ja valgustuse, mis aitab luua tunnet, nagu oleks ümberringi ehtne loodus. Kõik ei ole enam klaasi taga ja mitut eksponaati saab nüüd oma käega katsuda. Märkimist väärib ka senisest mugavam õppeklass.

Loodusmuuseumi siht on senisest palju enam korraldada loenguid, filmiõhtuid, lasteetendusi ja palju muud. Muuseumi kodulehelt saab peagi vaadata virtuaalnäitusi.

Tallinna vanalinnas, Lai 29a asuv Eesti loodusmuuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17.

Eesti loodusmuuseum




Foto: wikimedia commons

Ruusmäel on suurenenud tuvide suremus

Viimaste kuude jooksul on Haanja vallas Ruusmäel märgatud tuvide suurenenud suremust. Veterinaar- ja toidulaboratooriumis diagnoositi ühel tuvil Newcastle’i haigus ehk lindude aasia katk, mille tekitaja on lindude paramüksoviiruse serotüüp 1. Nakkus levib eelkõige lindude seas, Eestis on tuvidel Newcastle’i tõbe diagnoositud korduvalt.

Tegu on eriti ohtlike loomataudide nimekirja kuuluva viirushaigusega, kuna selle tagajärjel haigestub ja sureb rohkesti linde ning lindlad kannatavad suurt majanduslikku kahju. Sestap tasub kummaliselt surnud või haigetest lindudest alati teada anda kohalikule omavalitsusele. Kindlasti ei tohi surnud või haiget lindu katsuda palja käega.



Foto: wikimedia commons  


Meemesilaste kolooniate järelevalveuuringud

Septembri alguses alustas veterinaaria- ja toiduamet meemesilaste kolooniate vähenemise tõttu järelevalveuuringuid. Tegu on Euroopa Liidu projektiga, mille siht on koguda andmeid mesilaste suurenenud suremuse põhjuste kohta. Andmeid kogutakse eri liikmesriikidest, sh. Eestist.

Valimisse sattunud mesilasi vaadeldakse projekti kestel kolm korda. Iga kord pannakse kirja mesilasperede seisund ning võetakse proovid erisuguste haiguste avastamiseks. Esimene vaatlus tehakse tänavu septembrikuus, teine 2013. aasta aprillis ja kolmas juunis.

Uuringute tulemuste põhjal kavatsetakse välja töötada tõhusamad seireprogrammid, mis aitaksid avastada mesilaste haigusi ning korraldada paremini järelevalvet mesilasperede tervise üle.

Veterinaaria- ja toiduamet
   




   
MAAILMAST

Lähivaadet piiritajast noored linnuvaatlejad tavaliselt ei näe (foto: Andreas Segerf / BirdLife)

„Kevad ärkab” nüüd ka Aafrikas

Rahvusvahelise linnukaitseorganisatsioonide võrgustiku BirdLife esmajoones lastest linnusõpradele mõeldud vaatlusaktsioon „Kevad ärkab” („Spring Alive”), mis on kuue aastaga võitnud Euroopas suure populaarsuse, laienes hiljuti lõuna poole.

Aktsiooni muudavad paljudele köitvaks ilmselt kaks asjaolu. Esiteks ei pea olema kuigi suur loodusetundja, et õppida teistest tiivulistest eristama viit linnuliiki: valge-toonekurge, suitsupääsukest, kägu, piiritajat (fotol) ning Lõuna-Euroopas tavalist, meil vaid harva eksikülalisena kohatavat mesilasenäppi. Teiseks lisab põnevust see, et nende liikide aasta esmavaatlus tuleb registreerida veebikeskkonnas, kust saab ka peaaegu reaalajas jälgida, kuidas liikide saabumisjoon aina põhja poole nihkub.

Alates 1. septembrist löövad kaasa ka Aafrika noored loodushuvilised, kes panevad kirja, millal need liigid Musta Mandri kevadel pesitsusaladelt puhkama saabuvad. Osaleb kaheksa riiki: Botswana, Ghana, Lõuna-Aafrika vabariik, Malawi, Nigeeria, Sierra Leone, Zimbabwe ja Uganda. Nõnda on kampaaniaga liitunud riikide arv suurenenud 40-ni.

Uustulnukate jaoks on korraldatud joonistusvõistlus. Kes 15. novembriks pildi korraldajatele saadab, võib võita fotoaparaadi.

Taas on täiendatud ka aktsiooni veebilehte www.springalive.net, näiteks on nüüd võimalik mängida mängu nimega „Swift Academy” („Piiritaja akadeemia”).

BirdLife/Uudistaja





Foto: internet

Uus salenemisviis: loe toidukaupade silte!
Santiago de Compostela ülikooli teadlaste juhitav töörühm kinnitab USA-s kogutud andmetele tuginedes, et naistarbijad, kes uurivad poes hoolikalt toidukaupade etikettidele kirjutatut, on keskmiselt neli kilo kergemad neist sookaaslastest, kel sama harjumust ei ole.

Arvude keele panduna väidab Hispaania, USA ja Norra toitumisteadlaste ühisuuring, et silditeavet arvestavate naistarbijate kehamassiindeks on teistest väiksem 1,49 punkti, mis keskmise, 162 cm pika ja 74 kilo kaaluva ameeriklanna puhul tähendab 3,91 kilo kergemat kehakaalu. Järeldus on tehtud üsna suure hulga vaatluste järgi: kokku 25 460.

Muidugi ei võetud seda tööd ette pelgast teadushuvist või uudishimust: rasvumine on USA-s aina süvenev probleem. 2009.–2010. aastal hinnati ülekaalulisteks 37% täiskasvanud ameeriklastest ja 17% lastest. Kõige suurem on ülekaaluliste protsent mustanahaliste ameeriklaste seas: 49,5. Järgnevad Mehhiko päritolu inimesed (40,4), muud latiinod (39,1) ja valged (34,8).

Veel mõned tähelepanekud. Suitsetajad loevad silte harvemini kui mittesuitsetajad. Seega, kui kellelgi on ebatervislikud harjumused, siis sageli mitmes suhtes. Sagedamini huvituvad toiduteabest linlased ja üsna ootuspäraselt kõrgema haridustasemega inimesed. Meestest loeb silte 58%, naistest 74% uuringus osalenuist. Kui aga naiste puhul on leitud kehamassiindeksi erinevus 1,49 punkti, valgetel naistel lausa 1,76, siis meestel on see vaid 0,12. Niisiis on ilmne, kes võtab etiketilt loetut arvesse, kes aga mitte eriti.

AlphaGalileo
   




TASUB OSALEDA


Foto: Toomas Jüriado

Autovabalt ja tervislikult
Laupäeval, 22. septembril on rahvusvaheline autovaba päev. Tartu linn tähistab seda tervisepäevaga: Tamme staadionil antakse liikumis- ja toitumisnõu ning saab hinnata oma terviseseisundit.
Rahvusvahelisel autovabal päeval kutsutakse inimesi jätma auto koju ning kasutama liiklemiseks keskkonnahoidlikke sõidukeid ja tervislikke viise: auto asemel kasutage ühissõidukit või pigem käige jala või sõitke jalgrattaga.

 

 

Foto: Tarmo Niitla


Tartus saab imetleda ilukõrvitsaid 

Tartu ülikooli botaanikaaias saab veel mõned päevad (23. septembrini) uudistada ilukõrvitsanäitust. Vaatamiseks on välja pandud 101 kõrvitsat ning kõik huvilised saavad neid ka hinnata, selle põhjal selgitatakse välja kauneimad kõrvitsad.
Näitusele pääseb kasvuhoonepiletiga 10–17.
TÜ botaanikaaed 





Teadlaste öö ja festival
Selle nädala pühapäevast kuni järgmise pühapäevani, 23.–30. septembril korraldatakse Tartus teaduskeskuses Ahhaa teadust populariseerivate ürituste sari: teadlaste öö festival (TÖF). Nädala jooksul on kõigil võimalik uudistada, millega teadlased tegelevad; ühtlasi tutvustatakse eri teadusvaldkondade värskemaid saavutusi.
Varasemate aastatega võrreldes on tänavune TÖF mahukam: osaleda saab teaduskohvikutes ja filmiõhtutel, Tartu raekoja platsil tegutseb teadustelk, kus saab osa võtta mitmesugustest töötubadest.
Festival algab 23. septembril kell 9 teaduskommunikatsiooni konverentsiga „Virgalt väärikaks”: põhiteemana on arutluse all aktiivne vananemine. Konverentsile on oodatud kõik huvilised, sissepääs on tasuta, kuid oma tulekust palutakse märku anda konverents@ahhaa.ee.
Nädala lõpus, 29. ja 30. septembril, peetakse Ahhaa keskuses esimest korda Eestis rahvusvaheline teadusteatrite festival, kuhu on oodatud esinejad nii Eestist kui ka välismaalt.  

Festival kulmineerub reedel, 28. septembril, kui toimub üleeuroopaline teadlaste öö. Enamasti õhtu- ja öötundidel korraldatakse üle kolmesaja teadusürituse üle Eesti, sh. Kukruse polaarmõisas, Kihnu rahvamajas, Äksi jääajakeskuses, Paides ajakeskuses Wittenstein, Valga kultuuri- ja huvikeskuses jne. Ajakava leiab veebilehelt www.ahhaa.ee/ajakava.
 
 


Näitus alepõllundusest
Narva muuseumis (Peterburi mnt. 2) on kuni novembri lõpuni võimalus uudistada näitust „Kui põllud põlesid”.
Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud; kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke. Samuti saab õppida märkama tänini äratuntavaid maastikuobjekte, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast. Tutvustatakse ka alepõllunduse eksperimente, mida on tehtud alates 2007. aastast Karula rahvuspargis.
ERM 



 


Õppeõhtu nahkhiirtest Lahemaal
Neljapäeval, 27. septembril kell 18 toimub järjekordne üritus sarjast „Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud”. Sedapuhku on kohale kutsutud Tallinna ülikooli zooloogialektor ja MTÜ Suurkõrv liige Triinu Tõrv. Ettekandes „Nahkhiir – loom või lind?” tutvustab ta Eestis elavaid nahkhiireliike ning annab ülevaade nende elust ja seostest inimestega.
Õppeõhtu toimub Lahemaa looduskeskuse suures auditooriumis, mis asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones. Üritus on tasuta ning koos kohvipausiga kestab see umbes kaks tundi.
Lisateavet jagab keskkonnnaameti keskkonnahariduse spetsialist Krista Kingumets, e-post: krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel. 5562 4391.
Keskkonnaamet     

 


Aasta linnu mälumängusari
Tänavu jaanuaris alanud ning vahepeal suvevahe pidanud viktoriinisari „Aasta lind 2012” jätkub 6. vooruga. Nii vanad kui ka uued osalejad on oodatud Tartusse Baeri majja (Veski 4) 27. septembril kell 18.30. Koguneda tasub umbes veerand tundi varem.
Sel korral tuleb samuti vastata kahekümnele loodusteemalisele küsimusele. Küsimused on eri raskusastmega ja enamasti vastusevariantidega.
Oodatud on kuni kuueliikmelised võistkonnad ja üksiküritajad. Kolm paremat saavad auhinnad, osalejatele pakutakse teed ja suupisteid.
Mälumängu varasemate küsimuste ja tulemustega on võimalik tutvuda: www.eoy.ee/tullid/malumang.
Lisateavet mälumängu kohta jagab Urmas Abel, tel. 5666 0628.  




TÄHTPÄEV

Lõpetuseks pildiseeria Toomas Jüriado 65. sünnipäeva tähistamisest 14. septembril: nn. suvelastel tuleb oma pidu pidada ikka mitu kuud hiljem, kui kolleegid ja muidu head sõbrad on suvepuhkustelt, reisidelt, maakodudest või välitöödelt linna ja kontorisse tagasi ilmunud.


Kõigepealt võttis sõna ja selgitas olukorda sünnipäevamees ise


... ja Baeri maja rahvas kuulas hoolega lugu sellest, kuidas Toomas Jüriado on kulutanud ära 65 aastat


Peale oma maja rahva oli Toomat õnnitlema tulnud tema hea kolleeg Enn Säde, kes andis üle paar fotojäädvustust filmi „Tuulealused” (1996) salvestuselt


Toomas üllatas kõiki toreda näitusega. Saali lauad olid eksponaate tihedalt täis: medalid, erisugused kollektsioonid, matkapäevikud, kirjutised, lindistused jne. Pildil uurivad väljapanekut Meelis Tambets (esiplaanil) ja Erki Tammiksaar
tema taga
 

 


   


Toimetanud Katre Palo ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012