|
|
| MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA | |
| |
UUDISTAJA
21. september 2012
SEPTEMBER
Ilmub selle suve viimane uudistaja, sest kalendri järgi
algab homme kell 17.49 sügis. Sügisesel pööripäeval on meil öö ja päev sama pikad. Edasi ületab öö pikkus päeva oma.
Sügismeeleolu
loovaid vaateid on aga looduses olnud juba mõnda aega, iseäranis
pilkupüüdvad on punaseks-oranžiks tõmbunud vahtralehed (fotod: Katre
Palo)
Sügisele annavad tooni ka punakate laternatega füüsalid ning viirpuu viljad (fotod: T. Jüriado ja K. Palo)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Horisondi
erikülgedel suur hadronite põrguti
Euroopa
tuumauuringute keskus (CERN) teatas 4. juulil, et on avastanud uue osakese.
Sellest oli juttu juba Horisondi eelmises numbris, kus CERN-is töötav eesti
füüsik Andi Hektor kirjutas, et see uus osake on kõige tõenäolisemalt
elementaarosakeste standardmudeli Higgsi boson. Septembrikuu Horisondist leiab
lugeja aga Andi Hektori ja Kristjan Kannikese pikema kirjutise Higgsi bosoni
senisest avastusloost. Artikli juurde kuuluvad ka eriküljed, kus on antud
ülevaade Higgsi osakese avastamisel abiks olnud aparaadist ehk suurest
hadronite põrgutist. Ühtlasi on loos tutvustatud nüüdisaegset osakestefüüsikat
ja Higgsi osakese tähtsust selles.
Hiljuti lõppenud
Londoni olümpiamängud on kõne all kahes Horisondi loos: geodeet Artu Ellmann
kirjutab spordi ja geodeesia kokkupuutest olümpia vasaraheitevõistlusel ehk
sellest, kuidas lõpuks selgus naiste vasaraheite võitjakolmik. Andrus Mölder
aga selgitab, miks maratonikulla minek Ugandale ei olnud tema jaoks üllatus:
võitja Stephen Kiprotich on rahvuselt sebei, kes kuuluvad kalendžini rahvaste
hulka, ent nende hulgast on võrsunud rohkesti edukaid pikamaajooksjaid.
Astronoom Laurits
Leedjärv kirjutab ülikiirelt pöörlevatest ja ülitugeva magnetväljaga
üksikpulsaritest. Indrek Rohtmets tutvustab euroopa piisonit, tema kaitset läbi
ajaloo ning tagasipöördumist kaduviku lävelt.
Raamaturubriigis
tutvustatakse üht mõjusat loodusteaduslikku raamatut, mis lõpuks ometi on
ilmunud ka eesti keeles: Charles Darwini teost „Liikide tekkimine”.
Muude teemade
hulgas on kooliaasta alguse puhul mahukas ülevaade tänavusest rahvusvahelisest
füüsikaolümpiaadist, mis peeti Eestis.
Horisont
EESTI SÕNUMEID
Veelinde ei tasu toita
Keskkonnaamet
juhib tähelepanu, et praegu rändele asutavaid või juba rändel olevaid veelinde
ei ole mõistlik toita. Toites sinikael-parte ja kühmnokk-luiki, meelitame neid
paigale jääma. See aga võib hiljem tingida olukordi, kus linnud ei tule oma
eluga enam toime: nad kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja
instinktidest; minetavad loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti
kättesaadavaks kiskjatele ning suurte tihedate salkadena koos olles nakatuvad ja
levitavad üksteisele kergesti haigusi. Lähedase kontakti korral võivad haiged
linnud osutuda ohtlikuks ka inimesele.
Ühtlasi rõhutab
keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi, et veelindudele ei tohi pakkuda
saiatooteid. Sai on lindude jaoks võõras toit ning kahjustab nende
seedeorganeid ja tervist üldisemalt. Selline toit võib tunduvalt nõrgestada
partide ja luikede lennuvõimekust ja ka järgmise kevade sigimisedukust.
Veelindude jaoks
on parim käituda instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu
kättesaadavuse halvenedes lennata talvituma sobivamatele veekogudele.
Keskkonnaamet
Fotod: Eesti loodusmuuseum
Uue ilmega Eesti loodusmuuseum
Möödunud reedel
avati pidulikult uuenduskuuri läbinud Eesti loodusmuuseum Tallinnas. Viimati
uuendati suurt osa ekspositsioonist põhjalikult ligikaudu nelikümmend aastat
tagasi. Tänavuse aasta remondi käigus kujundati ümber näiteks metsi, niite ja
soid käsitlev ekspositsioon; ühtlasi sai muuseum uue helisüsteemi ja
valgustuse, mis aitab luua tunnet, nagu oleks ümberringi ehtne loodus. Kõik ei
ole enam klaasi taga ja mitut eksponaati saab nüüd oma käega katsuda. Märkimist
väärib ka senisest mugavam õppeklass.
Loodusmuuseumi
siht on senisest palju enam korraldada loenguid, filmiõhtuid, lasteetendusi ja
palju muud. Muuseumi kodulehelt saab peagi vaadata virtuaalnäitusi.
Tallinna
vanalinnas, Lai 29a asuv Eesti loodusmuuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani
10–17.
Eesti loodusmuuseum
Foto: wikimedia commons
Ruusmäel on suurenenud tuvide suremus
Viimaste kuude
jooksul on Haanja vallas Ruusmäel märgatud tuvide suurenenud suremust.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumis diagnoositi ühel tuvil Newcastle’i haigus
ehk lindude aasia katk, mille tekitaja on lindude paramüksoviiruse serotüüp 1.
Nakkus levib eelkõige lindude seas, Eestis on tuvidel Newcastle’i tõbe
diagnoositud korduvalt.
Tegu on eriti
ohtlike loomataudide nimekirja kuuluva viirushaigusega, kuna selle tagajärjel
haigestub ja sureb rohkesti linde ning lindlad kannatavad suurt majanduslikku
kahju. Sestap tasub kummaliselt surnud või haigetest lindudest alati teada anda
kohalikule omavalitsusele. Kindlasti ei tohi
surnud või haiget lindu katsuda palja käega.
Foto: wikimedia commons
Meemesilaste kolooniate järelevalveuuringud
Septembri alguses
alustas veterinaaria- ja toiduamet meemesilaste kolooniate vähenemise tõttu
järelevalveuuringuid. Tegu on Euroopa Liidu projektiga, mille siht on koguda
andmeid mesilaste suurenenud suremuse põhjuste kohta. Andmeid kogutakse eri
liikmesriikidest, sh. Eestist.
Valimisse
sattunud mesilasi vaadeldakse projekti kestel kolm korda. Iga kord pannakse
kirja mesilasperede seisund ning võetakse proovid erisuguste haiguste
avastamiseks. Esimene vaatlus tehakse tänavu septembrikuus, teine 2013. aasta
aprillis ja kolmas juunis.
Uuringute
tulemuste põhjal kavatsetakse välja töötada tõhusamad seireprogrammid, mis
aitaksid avastada mesilaste haigusi ning korraldada paremini järelevalvet
mesilasperede tervise üle.
Veterinaaria- ja toiduamet
MAAILMAST
Lähivaadet
piiritajast noored linnuvaatlejad tavaliselt ei näe (foto: Andreas
Segerf / BirdLife)
„Kevad ärkab” nüüd ka Aafrikas
Rahvusvahelise
linnukaitseorganisatsioonide võrgustiku BirdLife esmajoones lastest
linnusõpradele mõeldud vaatlusaktsioon „Kevad ärkab” („Spring Alive”), mis on
kuue aastaga võitnud Euroopas suure populaarsuse, laienes hiljuti lõuna poole.
Aktsiooni
muudavad paljudele köitvaks ilmselt kaks asjaolu. Esiteks ei pea olema kuigi
suur loodusetundja, et õppida teistest tiivulistest eristama viit linnuliiki:
valge-toonekurge, suitsupääsukest, kägu, piiritajat (fotol) ning Lõuna-Euroopas
tavalist, meil vaid harva eksikülalisena kohatavat mesilasenäppi. Teiseks lisab
põnevust see, et nende liikide aasta esmavaatlus tuleb registreerida
veebikeskkonnas, kust saab ka peaaegu reaalajas jälgida, kuidas liikide
saabumisjoon aina põhja poole nihkub.
Alates 1.
septembrist löövad kaasa ka Aafrika noored loodushuvilised, kes panevad kirja,
millal need liigid Musta Mandri kevadel pesitsusaladelt puhkama saabuvad.
Osaleb kaheksa riiki: Botswana, Ghana, Lõuna-Aafrika vabariik, Malawi,
Nigeeria, Sierra Leone, Zimbabwe ja Uganda. Nõnda on kampaaniaga liitunud
riikide arv suurenenud 40-ni.
Uustulnukate
jaoks on korraldatud joonistusvõistlus. Kes 15. novembriks pildi korraldajatele
saadab, võib võita fotoaparaadi.
Taas on
täiendatud ka aktsiooni veebilehte www.springalive.net,
näiteks on nüüd võimalik mängida mängu nimega „Swift Academy” („Piiritaja
akadeemia”).
BirdLife/Uudistaja
Foto: internet
Uus salenemisviis: loe toidukaupade silte!
Santiago de
Compostela ülikooli teadlaste juhitav töörühm kinnitab USA-s kogutud andmetele
tuginedes, et naistarbijad, kes uurivad poes hoolikalt toidukaupade
etikettidele kirjutatut, on keskmiselt neli kilo kergemad neist sookaaslastest,
kel sama harjumust ei ole.
Arvude keele
panduna väidab Hispaania, USA ja Norra toitumisteadlaste ühisuuring, et
silditeavet arvestavate naistarbijate kehamassiindeks on teistest väiksem 1,49
punkti, mis keskmise, 162 cm pika ja 74 kilo kaaluva ameeriklanna puhul
tähendab 3,91 kilo kergemat kehakaalu. Järeldus on tehtud üsna suure hulga vaatluste
järgi: kokku 25 460.
Muidugi ei võetud
seda tööd ette pelgast teadushuvist või uudishimust: rasvumine on USA-s aina
süvenev probleem. 2009.–2010. aastal hinnati ülekaalulisteks 37% täiskasvanud
ameeriklastest ja 17% lastest. Kõige suurem on ülekaaluliste protsent
mustanahaliste ameeriklaste seas: 49,5. Järgnevad Mehhiko päritolu inimesed
(40,4), muud latiinod (39,1) ja valged (34,8).
Veel mõned
tähelepanekud. Suitsetajad loevad silte harvemini kui mittesuitsetajad. Seega,
kui kellelgi on ebatervislikud harjumused, siis sageli mitmes suhtes.
Sagedamini huvituvad toiduteabest linlased ja üsna ootuspäraselt kõrgema
haridustasemega inimesed. Meestest loeb silte 58%, naistest 74% uuringus
osalenuist. Kui aga naiste puhul on leitud kehamassiindeksi erinevus 1,49 punkti,
valgetel naistel lausa 1,76, siis meestel on see vaid 0,12. Niisiis on ilmne,
kes võtab etiketilt loetut arvesse, kes aga mitte eriti.
AlphaGalileo
TASUB OSALEDA
Foto: Toomas Jüriado
Autovabalt ja tervislikult
Laupäeval, 22.
septembril on rahvusvaheline autovaba päev. Tartu linn tähistab seda
tervisepäevaga: Tamme staadionil antakse liikumis- ja toitumisnõu ning saab
hinnata oma terviseseisundit.
Rahvusvahelisel
autovabal päeval kutsutakse inimesi jätma auto koju ning kasutama liiklemiseks
keskkonnahoidlikke sõidukeid ja tervislikke viise: auto asemel kasutage
ühissõidukit või pigem käige jala või sõitke jalgrattaga.
Foto: Tarmo Niitla
Tartus saab imetleda ilukõrvitsaid
Tartu ülikooli
botaanikaaias saab veel mõned päevad (23. septembrini) uudistada
ilukõrvitsanäitust.
Vaatamiseks on välja pandud 101 kõrvitsat ning kõik huvilised saavad
neid ka hinnata, selle põhjal selgitatakse välja kauneimad kõrvitsad.
Näitusele pääseb
kasvuhoonepiletiga 10–17.
TÜ botaanikaaed
Teadlaste öö
ja festival
Selle nädala
pühapäevast kuni järgmise pühapäevani, 23.–30. septembril
korraldatakse Tartus teaduskeskuses Ahhaa teadust populariseerivate ürituste
sari: teadlaste öö festival (TÖF). Nädala jooksul on kõigil võimalik
uudistada, millega teadlased tegelevad; ühtlasi tutvustatakse eri
teadusvaldkondade värskemaid saavutusi.
Varasemate
aastatega võrreldes on tänavune TÖF mahukam: osaleda saab teaduskohvikutes ja
filmiõhtutel, Tartu raekoja platsil tegutseb teadustelk, kus saab osa võtta
mitmesugustest töötubadest.
Festival algab
23. septembril kell 9 teaduskommunikatsiooni konverentsiga „Virgalt väärikaks”:
põhiteemana on arutluse all aktiivne vananemine. Konverentsile on oodatud kõik
huvilised, sissepääs on tasuta, kuid oma tulekust palutakse märku anda
konverents@ahhaa.ee.
Nädala lõpus, 29.
ja 30. septembril, peetakse Ahhaa keskuses esimest korda Eestis rahvusvaheline
teadusteatrite festival, kuhu on oodatud esinejad nii Eestist kui ka välismaalt.
Festival
kulmineerub reedel, 28. septembril, kui toimub üleeuroopaline teadlaste öö.
Enamasti õhtu- ja öötundidel korraldatakse üle kolmesaja teadusürituse üle Eesti, sh. Kukruse polaarmõisas, Kihnu
rahvamajas, Äksi jääajakeskuses, Paides ajakeskuses
Wittenstein, Valga kultuuri- ja huvikeskuses jne. Ajakava leiab veebilehelt www.ahhaa.ee/ajakava.
Näitus
alepõllundusest
Narva muuseumis
(Peterburi mnt. 2) on kuni novembri lõpuni võimalus uudistada näitust „Kui
põllud põlesid”.
Näitusel saab
teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud; kuidas on alepõllundus mõjutanud
inimeste elu ja maastikke. Samuti saab õppida märkama tänini äratuntavaid
maastikuobjekte, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.
Tutvustatakse ka alepõllunduse eksperimente, mida on tehtud alates 2007. aastast Karula rahvuspargis.
ERM
Õppeõhtu nahkhiirtest Lahemaal
Neljapäeval, 27. septembril kell 18 toimub järjekordne
üritus sarjast „Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtud”.
Sedapuhku on kohale kutsutud Tallinna ülikooli zooloogialektor ja MTÜ Suurkõrv liige Triinu Tõrv. Ettekandes „Nahkhiir – loom või lind?” tutvustab ta Eestis elavaid
nahkhiireliike ning annab ülevaade nende elust ja seostest inimestega.
Õppeõhtu toimub Lahemaa looduskeskuse suures auditooriumis, mis
asub Palmse mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones. Üritus on
tasuta ning koos kohvipausiga kestab see umbes kaks tundi.
Lisateavet jagab
keskkonnnaameti keskkonnahariduse spetsialist Krista Kingumets, e-post: krista.kingumets@keskkonnaamet.ee, tel. 5562 4391.
Keskkonnaamet
Aasta linnu mälumängusari
Tänavu jaanuaris
alanud ning vahepeal suvevahe pidanud viktoriinisari „Aasta lind 2012” jätkub
6. vooruga. Nii vanad kui ka uued osalejad on oodatud Tartusse Baeri majja
(Veski 4) 27. septembril kell 18.30. Koguneda tasub umbes veerand
tundi varem.
Sel korral tuleb
samuti vastata kahekümnele loodusteemalisele küsimusele. Küsimused on eri
raskusastmega ja enamasti vastusevariantidega.
Oodatud on kuni
kuueliikmelised võistkonnad ja üksiküritajad. Kolm paremat saavad auhinnad,
osalejatele pakutakse teed ja suupisteid.
Mälumängu
varasemate küsimuste ja tulemustega on võimalik tutvuda: www.eoy.ee/tullid/malumang.
Lisateavet
mälumängu kohta jagab Urmas Abel, tel. 5666 0628.
TÄHTPÄEV
Lõpetuseks pildiseeria Toomas Jüriado 65. sünnipäeva tähistamisest 14. septembril: nn.
suvelastel tuleb oma pidu pidada ikka mitu kuud hiljem, kui kolleegid ja muidu
head sõbrad on suvepuhkustelt, reisidelt, maakodudest või välitöödelt linna ja
kontorisse tagasi ilmunud.
Kõigepealt võttis sõna ja selgitas olukorda
sünnipäevamees ise
... ja Baeri maja rahvas kuulas hoolega lugu sellest, kuidas Toomas Jüriado on
kulutanud ära 65 aastat
Peale oma maja rahva oli Toomat õnnitlema tulnud tema hea kolleeg Enn
Säde, kes andis üle paar fotojäädvustust filmi „Tuulealused” (1996) salvestuselt
Toomas üllatas kõiki toreda näitusega. Saali lauad olid eksponaate tihedalt täis:
medalid, erisugused kollektsioonid, matkapäevikud, kirjutised, lindistused jne.
Pildil uurivad väljapanekut Meelis Tambets (esiplaanil) ja Erki Tammiksaar
tema taga
Toimetanud Katre Palo ja Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
|
|
|