Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
28. september 2012


SÜGIS





Aastaajavahetus käis igati viisipäraselt: 22. septembri ilm oli kaunis seni, kuni kell 17.49 saabus kalendrisügis – veidi hiljem hakkas sadama. Foto on tehtud Pärnumaal Tihemetsas ennelõunal
  

Sadas ka pühapäeval ...
  

... ja eriti hoolega esmaspäeva ennelõunal. Viimane lause kehtib teadagi Tartu kohta ega pruugi mujal üldse tõele vastata: eks me tea, kui erilaadne võib ilma nägu olla Eesti eri paigus
  

Üleeile jäi objektiivi ette selle sügise esimene lehesaagikoristaja või õigemini -kotistaja
  

Veidi kohalikku leheilu mujalt toodud liikidel: ungari sirel ...
  

... ja kollane hobukastan
  

Kodune ja koduselt auklikuks näritud künnapuu
  

Ilm on püsinud pigem soe: öökülmi pole ju olnud. Eile olevat kohati olnud väidetavasti lausa 20 plusskraadi. Küll on mõnelgi päeval mõnel pool puhunud üpris vali tuul. Aga päris lootusetult haruldaseks külaliseks pole veel jäänud ka päike
  


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB






Eesti Looduse septembrinumber tutvustab jooksikuid
Jooksiklasi teame eelkõige kui loomtoidulisi kiskjaid, kuid neist paljud on hoopis taimtoidulised. Koguni sedavõrd, et suudavad olla inimesele abiks umbrohutõrjel. Avaloos tutvustab Enno Merivee koos kolleegidega sagedamaid taimtoidulisi jooksiklasi ja nende elukombeid ning arutleb võimaluste üle, kuidas võiks maaharija neid putukaid oma tegevusega soosida.
Liisa-Lota Kaivo annab ülevaate meie ühe olulisema laevatatava siseveekogu, Emajõe veeteedest, ajaloolistest lotjadest ja aurikutest. Emajõe lodjaselts soovib Emajõe äärde rajada lodjapargi koos ajalooliste laevade sadamaga. Pikemas artiklis jätkab Tiiu Speek Otto von Kotzebue uurimisreiside ja merisaarmaste saatuse käsitlust, kirjeldades ka sealsete põlisrahvaste, aleuutide ja tlingiti indiaanlaste olukorda.
Pikem intervjuu on seekord noore taimeökoloogi Pille Gerholdiga, kes on doktoritöös uurinud vihmametsade fragmenteerumise mõju lehelõikajasipelgatele. Tänavu on ta avaldanud raamatu „Minu Brasiilia”. Eestis elav Kanada päritolu ökoloog George A. Lozano kirjutab teaduse tõhususe hindamisest. Evelyn Uuemaa ja Tõnu Oja uurivad valglinnastumise mõju maastikumustrite muutustele.
Septembrinumbrist ei puudu ka ajaloohõngulised kirjutised: möödunud on 75 aastat Eesti geoloogiateenistuse ehk praeguse Eesti geoloogiakeskuse rajamisest ning Eesti loodusmuuseumis korraldati sel sügisel 50. seenenäitus; pika ajalooga seenenäituste sarju ei ole maailmas kuigi palju.
Lühemates kirjutistes saab lugeda Tallinna loomaaia sõprade tegevusest ja Eestimaa looduse fondi talgutest, osoonikihi kaitseks sõlmitud Montreali lepingust, vanade õunapuude hooldusest, roosadest tirtsudest ja paljust muust huvitavast. Eesti Loodust saab tellida: www.eestiloodus.ee/tellimine.
Eesti Loodus


 


Eesti Mets: suvesündmuste kajastustest teaduslike ülevaadeteni

Kirev suvi on möödas ja Eesti Metsa sügisnumber heidab pilgu mitmesugustele metsandussündmustele, mis siis aset leidsid. Erametsaliidu projektijuht Kristel Arukask kirjutab talumetsamajandajate kokkutulekust Jänedal, arboristide koja liige Arne Sildnik Eesti esimestest puuronimise võistlustest Kuressaares, metsateenijate ühingu liige Priit Kask järjekordsest üritusest „Metsamehe jälgedes” Sondas. Lugejat kutsutakse Eesti pikimale, 370-kilomeetrisele matkarajale: oma muljeid jagavad inimesed, kes läbisid selle raja esimestena. Reportaaid tutvustavad Eesti suurimat metsaomanike ühendust Põlvamaal ja Eesti tänavust parimat talumetsamajandajat Janek Kuuset. Intervjuus avab oma suhteid metsaga kunstnik Heiki Trolla alias Navitrolla.
Suure osa ajakirjast hõlmavad teadusartiklid. Kahes kirjutises käsitletakse Euroopa metsi ja metsandust. Artiklite aluseks on ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni ehk FAO 2011. aastal koostatud enneolematult põhjalik andmekogu, mille on loonud  Euroopa riikide teadlased. Eesti teadlaste töörühma pikemas artiklis on vaatluse all raidmete ja kändude varumise mõju puiduelustikule. Maaülikooli metsaselektsiooni projektijuht Tiit Maaten kirjutab Eesti metsaselektsiooni edusammudest ja maaülikooli metsakasvatuse osakonna lektor Eino Laas vähe tuntud raieliigist – aegjärksest raiest ehk hajaliraiest.
Eesti Mets



EESTI SÕNUMEID


 
„Metspeatuse” saatejuht Contra Foto: Ülo Josing / ERR

ETV teeb laupäevahommikuti „Metsapeatuse”
22. septembrist alates on igal laupäeval kell 9.30 ETV eetris saade „Metsapeatus!”, mida juhib Contra ehk Margus Konnula.
Kümne peatusega teekonnal otsitakse metsa igipõlist rikkust, millega me kõik ühel või teisel viisil seotud oleme. Ühes kaaslastega tehakse algavas sarjas metsapeatusi just siis, kui juhtub midagi põnevat ja on põhjust metsa minna.
Teemasid aitavad uues loodussaates lahti mõtestada metsaomanik, loomatundja, matkaja, korilane, puutöömees, kunstnik, jahimees ja teised oma ala asjatundjad. Metsapeatust nõuavad saatejuht Contralt Anu Välba, Urmas Vaino, Sander Loite, Kristjan Kaljund ja Krista Taim.
Toimetaja ja produtsent on Õie Arusoo, reissöör Mihkel Ulk. Saatesari valmib koostöös erametsakeskusega.
Vt. saate videotutvustust www.youtube.com/watch?v=JDae3vOlMyc.
ERR
 

  

 
Jõesilmud Foto: Wikimedia
 
Silmuhimu nõuab ohjeldamist
Keskkonnakaitseinspektorid on Ida- ja Lääne-Virumaa jõgedest vähem kui kuu aja jooksul avastanud 41 korral ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta silmutorbikute jadasid, ühtekokku 1200 silmutorbikut.
Kuna silmutorbikute jadade omanikke ei olnud võimalik kohe veekogul tuvastada, on inspektorid ebaseaduslikult püügile asetatud silmutorbikud eemaldanud ja hoiule võtnud, nagu seadus sellisel puhul ette näeb. Kohapeal tabatud kahele kalurile, kes kasutasid püügiks märgistamata silmutorbikuid, on määratud väärteo korras rahatrahv.
1. märtsist kuni 30. juunini on jõesilmu püük kõikides siseveekogudes keelatud, praegu on seevastu silmupüügi kõrghooaeg. Samas tohib silmutorbikutega jõesilmusid püüda ainult kutselise kalapüügiloa alusel, milles on märgitud ka kasutada lubatud silmutorbikute arv.
Näiteks Narva jõel, mis on jõesilmurikkaim jõgi, on kõigi väljastatud lubade järgi võimalik püügile panna kuni 15 000 silmutorbikut. Aga nõudlus silmude järele on suur ja kahjuks leidub kalureid, kes panevad peale lubatud arvu torbikute püügile ka mitukümmend ülemäärast vahendit.
Ebaseadusliku silmupüügi, nagu muudegi ebaseaduslike kalapüügijuhtumite korral võib füüsilisest isikust seaduserikkujat trahvida kuni 1200 euroga. Kui ebaseaduslik püüdja on juriidiline isik, võib rahatrahv ulatuda kuni 3200 euroni.
Keskkonnainspektsioon
 
 
 
Erametsaliit ei taha, et puude põletust elektrijaamas piirataks
Eesti erametsaliit saatis 21. septembril majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Energiale kirja ettepanekuga jätkata biokütuse tarvitust elektrienergia tootmisel Narvas asuvas Balti elektrijaamas.
Erametsaliit tunneb muret tekkinud olukorra pärast metsasektoris, sest biokütuse kasutuse peatamine Narva jaamas vähendab metsaomanike motivatsiooni oma metsi majandada.
Erametsaliit on seisukohal, et olukorras, kus meil jagub piisavalt halvakvaliteedilist ressurssi, ei tohiks ka väiksema efektiivsusega energiatootjaid sundida piirama sellise puidu kasutust. Pealegi on väheväärtusliku puidu varumine seotud paljuski üldise raiemahuga ning raieaktiivsuse vähenemine ei toeta metsanduse arengukavas seatud eesmärke. Maapiirkondades varutav puit toetab maapiirkondade arengut, sh. töökohtade püsimist.
Biokütuse kasutus Balti elektrijaama 11. plokis lõpetati elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu avalikustamise tõttu 27. juulil. Eelnõus sisaldus tagasiulatuvalt 2012. aasta algusest jõustunud piirang: biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadme kohta, mille elektriline võimsus on üle 50 MW, makstakse taastuvenergia toetust kõige rohkem 375 GWh eest kalendriaastal.
Eesti erametsaliit
 

  

 
Hunt Foto: Wikimedia
 
Huntide elu uurimisel liiguti samm edasi
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakond märgistas Edela-Eesti metsades GPS-GSM saatjatega kaks täiskasvanud isashunti.
Pärnu- ja Viljandimaa piirialadel laiuvates metsalaamades sai üks loom märgise suve esimesel poolel, teine septembri algul. Mõlemad isendid kuuluvad samasse karja ning asustavad ühte kindlat territooriumi. Loomad olid märgistamise ajal heas tervislikus seisundis.
Käimasoleva uurimisprojekti peamine eesmärk on hankida võimalikult täpset teavet Eestis elavate hundikarjade kodualade suuruse, kasutuse, elupaigavaliku ning toitumise kohta. Aasta jooksul on jälgimisseade paigaldatud kolmele hundile. Neilt laekuva info põhjal liiguvad loomad 400–500 ruutkilomeetri suurusel maa-alal, jättes oma jälgi keskmiselt kaheksa jahipiirkonna territooriumile.
Uuringuid rahastab KIK.
Keskkonnateabe keskus
 

TASUB OSALEDA





Esitage noore looduskaitsja märgi saaja kandidaate!
Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse kuni 26-aastase aktiivse noore looduskaitsja tegevust. Märk antakse noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodusharidusvõistlusel või aidanud kaasa loodusürituse korraldamisele. Vt. www.envir.ee/1182044.
Ettepanekud, kuhu tuleb vabas vormis kirja panna ülevaade kandidaadi looduskaitsetegevusest, vanus ning kontaktandmed, tuleb hiljemalt 15. oktoobriks saata leskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda aadressil Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
 

  


 

Teadlaste öö
Nagu eelmises Uudistajas juba teatatud, on Tartus eelmisest pühapäevast kuni eeloleva pühapäevani teaduskeskuse Ahhaa teadust populariseerivate ürituste sari: teadlaste öö festival (TÖF). Nädala jooksul on kõigil võimalik uudistada, millega teadlased tegelevad; ühtlasi tutvustatakse eri teadusvaldkondade värskemaid saavutusi.
TÖF kulmineerub täna, kui toimub üleeuroopaline teadlaste öö. Enamasti õhtu- ja öötundidel korraldatakse üle kolmesaja teadusürituse üle Eesti, sh. Kukruse polaarmõisas, Kihnu rahvamajas, Äksi jääajakeskuses, Paides ajakeskuses Wittenstein, Valga kultuuri- ja huvikeskuses jne. Ajakava leiab veebilehelt www.ahhaa.ee/ajakava.
 

  

 
Mart Saar Allikas: www.helilooja.ee
 
Mart Saar 130, Looduse Omnibuss 11 – retk Kurgjale ja Hüpassaarde
on Looduse Omnibussi programmis pühapäeval, 30. septembril. Kurgjal räägib Hendrik Relve loodusest ja kultuurist. On võimalus kõndida Carl Robert Jakobsoni jälgedes mööda Sakala teed Kurgjalt Vanaõuele. Hüpassaares tähistatakse Mart Saare 130. sünniaastapäeva. Ene Salumäe mängib Mart Saare koduorelit, Vardo Rumessen esitleb Saare klaveripalade plaati. Huvilised võivad jalutada Hüpassaare rabarajal (pikkus 4 km).
Tallinnast väljub buss rahvusraamatukogu eest, Tartust Keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10)  mõlemast lähtepaigast kell 08.15 ja naaseb kell 20.
Sõidu hind koos lõunasöögiga Hüpassaares on täiskasvanutele 15, õpilastele 7 eurot, koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine 5647 6297 ja retked@looduseomnibuss.ee.
RMK-ga koostöös toimuvat retke toetavad Eesti Energia ja KIK.
 

  

 
Augustikuine "kõrvitsapõld" Tallinna lillefestivalil Tornide väljakul
 
Kõrvitsapidu Tallinna loomaaias
Tallinna loomaaia sõprade selts kuulutas kevadel välja kõrvitsakasvatamise kampaania, et rikastada loomade talvist toidulauda.
Kes sai kehvade suveilmade kiuste hea kõrvitsasaagi ja kel on tahtmist tuua ülejäägid loomaaeda, peaks kirjutama e-aadressil last@tallinnzoo.ee või helistama loomaaia sõprade seltsi numbril 504 6650.
Pärast septembri- ja oktoobrikuu kõrvitsakogumist on 27. oktoobril loomaaias kõrvitsapidu, kus kõrvitsaid jagatakse nii ehedal kujul kui ka lõigatuna, nii et loomaliigile sobiva söögi või maiuspala saaks vilja sisse ära peita. Täpne teave loomade toitmisaegade kohta pannakse kodulehele.
Peale kõrvitsate kogutakse loomaaiale tammetõrusid. Loomadele toidulisa hankimisest võib korraldada toreda sügisese pere- või klassiürituse. Tähtis on kogutud tammetõrud korralikult ära kuivatada, et hallitus sisse ei poeks.
 
 
 
Algab energiasäästu koolivõistlus
Keskkonnainvesteeringute keskus kutsub koole osalema 2012. aasta energiasäästunädala koolikonkursil „Energiasäästunädal SINU KOOLIS” ning korraldama 29. oktoobrist kuni 9. novembrini tegevusi, mis propageerivad energiasäästu ja looduskeskkonna kaitset.
Osalemiseks on vaja registreerida oma kool ning seda esindav aktiivgrupp, kes koordineerib tegevusi koolis ning esitab võistlustöö. Kõige parema või omanäolisema teavitustöö teinud kooli aktiivgrupp sõidab koolitusreisile Soome Heureka teaduskeskusesse või seiklema Tartu seiklusparki. Rohkem infot leiab veebilehelt www.energiatark.ee.
Nagu ikka, toimub energiasäästunädal hilissügisel, tänavu 5.–11. novembril. Nädala eesmärk on parandada inimeste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida neid säästlikumalt tegutsema.
Energiasäästunädala koolikonkursi korraldavad Tartu regiooni energiaagentuur, KIK ja Intelligent Energy Europe. Toetavad Viking Line ning Tartu seikluspark.
 

  

 
Liivatüll  Foto: Mallor Malmre / EOÜ
 
Tülliretke Saaremaale Sõrve linnujaama
korraldab 29.–30. septembril Eesti ornitoloogiaühing.
Vaadeldakse lindude sügisrännet ja õpitakse linde tundma, räägitakse lindude rändest, saab näha, kuidas linde märgistatakse jne. Buss väljub 29. septembril kell 8 Tartust Vanemuise teatri alumisest parklast.
Peale on võimalik tulla ka mujal marsruudil Tartu–Viljandi–Pärnu–Virtsu. Tagasi Tartusse jõutakse 30. septembril umbes kell 18. Ööbitakse linnujaamas, kaasa võtta magamiskott ja matt, soovi korral telk. Toitlustamine on korraldatud, oma soovi järgi palutakse kaasa võtta suupisteid ja juua.
Linnuretk toimub aasta linnu projekti raames ja on osalejatele tasuta. Retke toetab KIK. Kohtade arv on piiratud; registreerimine ja info telefonil 5664 9369, Jaanus Aua.
 
  
 
VVV fotovõitlus „Märka mind!”
lõpeb juba 1. oktoobril. Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12–16-aastased ning 17-aastased ja vanemad.
Peaauhind on 320 eurot, vanuseklasside võitjad saavad auhinna 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad on välja pandud Elva puhkepiirkonnas tehtud fotode ja talviste fotode autoritele.
Fotovõistlust toetavad KIK ja MTÜ Loodusajakiri.
 


  

 
„Birdwatch 2012”
on 6.–7. oktoobril. See on traditsiooniline rahvusvaheline linnuvaatlus oktoobri esimesel nädalavahetusel, mil linnusõbrad üle Euroopa ja kaugemalgi jälgivad lindude sügisrännet. Vt. lähemalt www.eoy.ee
  


MAAILMAST



Tänavu oli uurijate erilise tähelepanu alla Rhône’i liustik
 
Järved tulevad liustike asemele
Soojenev kliima on pannud Alpides liustikud sulama ja nii kujunevad praegu veel tüüpilise sealse maastikuelemendi liustike asemele järved. Šveitsi teadlased on riigi teadusuuringute fondi SNSF toel hakanud väga tõsiselt analüüsima tekkivate järvede potsentsiaali turismis, hüdroenergia allikana, aga ka loodusohuna.
Praegu kaotavad Alpide liustikud igal aastal kaks-kolm protsenti oma pindalast ja mahust. Kui sama tendents kestab, jääb sajandi lõpuks alles vaid mõni üksik liustik suurtel kõrgustel. Föderaalse keskkonnaameti uuringu andmetel võib nii tekkida 500–600 uut järve. Nende kogupindala oleks 50–60 ruutkilomeetrit, mis on võrreldav näiteks Thuni järve pindalaga (47 km2). Mõnegi tekkiva järve sügavus on üle saja meetri, nende kogumaht ületab kümmet miljonit kuupmeetrit.
Üks osauuring keskendus Trifti järvele Gadmeni orus Susteni kuru Berni-poolsel nõlval. Järv tekkis 1990. aastate lõpul ja lõikas läbi tee Trifti mägionni juurde. Olukorra lahendusena rajati ahhetamapanev rippsild, mis on inspireeritud Nepali köissildadest. Sellest sai sedamaid väga populaarne turismiatraktsioon. Kohalik hüdroenergiafirma Kraftwerke Oberhasli AG reageeris kiiresti ja taastas vana köisraudtee, millega huvilised saavad kergemini silla piirkonda. Nii et turistide huvi suurenes, ehkki liustiku taandudes ala maastikupildi ilu ilmselgelt kahanes.
Muidugi loob järv hüdroenergeetilise lisapotentsiaali, mille võimalikku kasutust modelleeritakse praegu mitme stsenaariumi alusel. Samas on selge, et mis tahes vesiehitis, näiteks pais, kahandaks piirkonna turistlikku külgetõmbejõudu.
Olenemata sellest, kas otsustatakse jätta alles looduslik järv või hakatakse teda paisutama, tuleb arvestada kaljuvaringu või jäälaviiniga, kuna seni Trifti liustiku toetatud nõlv muutub varem või hiljem ebastabiilseks, samuti võib lahti murduda suur liustikukeel. Selline laviin võib omakorda põhjustada järves katastroofiliste tagajärgedega tõusulaine. Niisiis räägib paisu rajamise poolt võimalus ohjeldada uputust ja toota elektrit, samas kaotaks paikkond oma veetluse matkajate jaoks.
Kõike seda muudavad veel keerukamaks seadusandlikud küsimused, mis puudutavad omandust ja vastutust. Sestap nõuab kogu muutuvate maastike aruka ja kestliku kasutuse probleemistik süstemaatilist käsitlust.
SNSF


 

VASTUKAJA

 




Üle-eelmisele, 14. septembri Uudistajale (http://www.eestiloodus.ee/uudistaja436.html) tuli taas päris mitu lugejareageeringut; sedapuhku õnneks mitte viidetega vigadele.
Paar lugejat avaldas toetust bussiradade teemat puudutanud kommentaarile, mõni aga teadis vastata minu pärimisele, miks tikub osa kaski tänavu kolletamise asemel hoopis pruuniks minema. Osundan siinkohal staaika fütopatoloogi Anne-Liis Sõmermaa kirja: Puude kõrbemine toimus pärast seda, kui pikka aega olid vihmased ja päikesevaesed ilmad, millele järgnes ere päikesepaiste ja kuumalaine. Kõrbenud leppi jt. puuliike on näha mitmel pool maanteede ääres ja aedades kõrbesid lõunapäikeses kasvavad ilutaimed.
Aitäh, Anna-Liis Sõmermaa ja kõik teised kirjutajad!
Toomas Jüriado



KOMMENTAAR

 



Kus küll on linn nimega Bukarest!?
 
Muutuvad maailmad
Ikka tuleb ette, et satun vahel Vikerraadiost kuul(a)ma Ivo Linna juhitavat lastesaadet „Miniturniir”: viienda-kuuenda klassi jõnglastest võistkond vastab saatejuhi küsimustele ja kogub punkte. Läinud reedel pani kõrvu teritama küsimus, kus Iff tahtis teada mägist Euroopa maad, mida peetakse vampiiride kodumaaks. „Noh, lihtne ju,” mõtlesin, „vampiirid on praegu moes.” Aga ei miskit, vastust ei tulnud. Ei aidanud ka esimene vihje: seal maal näidatakse Dracula väidetavat lossi. Teine vihje tundus olevat hoopis hullusti asja lihtsustav: „Selle riigi pealinn on Bukarest.” Minu sügavaks hämmastuseks ei toonud seegi selgust.
Julgen üsna kindlalt arvata, et samas eas olnuks mulle ja mu sõpradele see lausa solvavalt lihtne küsimus. Euroopa riikide pealinnu teadsime surmkindlalt kõiki ning kindlasti ka Ameerika ja Aasia omi. Ilmselt ei oleks kuigi palju eksinud ka Aafrika riikide pealinnadega.
Aga otsemaid kutsun end korrale ja meenutan, kuidas olen kodus kaasa mänginud mis tahes muid (tele)mälumänge. Ja jäänud sageli jänni, ütleme, ühe-euro-küsimusega, kus on vaja teada mõnd arvutimängu- või multikakangelast. Või nn. popikooni: mida ei tea, seda ei tea. Küllap suudaks needsamad poisid-tüdrukud, kes Bukarestist kuulnudki pole, neid tegelasi tosinate viisi ette lugeda.
Eks siit tulegi arvata, et maailm on minu elu jooksul muutunud rohkem, kui ma seda märganud olen või tunnistada tahan. Ja et ma tikun järjest sagedamini elama minevikus. Või äkki siiski pole kõik need teisenemised teretulnud?
Toomas Jüriado
 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012