UUDISTAJA
5. oktoober 2012
OKTOOBER
Kui siiamaani ei ole olnud aega metsa minna, siis on viimane aeg seda teha: seeni ja marju leiab sealt veel omajagu
Pealegi on loodus ka niisama huvitav ja ilus
Fotod: Katre Palo
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
EESTI UUDISED
Lepingule
kirjutavad alla ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm (vasakul) ja Eleringi juhatuse
esimees Taavi Veskimägi (foto: ELF)
Arukülla rajatakse metsloomade haigla
Eestimaa looduse
fond on seadnud sihi rajada Harjumaale Arukülla Eesti ja kogu Baltimaade
esimene metsloomahaigla. Üks oluline samm on juba tehtud: eile sõlmiti AS
Eleringiga leping, mille järgi saab ELF tasuta vana alajaamahoone ning õiguse
kasutada sealset maad, samuti tasuta. Metsloomahaigla asukohaks sobib Aruküla
väga hästi, kuna suurem osa vigastatud metsloomi leitakse Tallinna ja Harjumaa
piirkonnast.
Ravikeskuse
ehitust loodetakse alustada 2014. aastal ning haigla võiks uksed avada 2015.
aastal. Projekt on läbi räägitud kohalike elanikega, kes on haigla suhtes
positiivselt meelestatud. Algatust on toetanud ka Raasiku vallavalitsus ja
volikogu.
ELFi
metsloomaarsti Madis Leivitsa sõnul on metsloomade haigla tegevuspõld lai:
vigastatud või haigete metsloomade ravi ja taastusravi ning tervenenud loomade
vabastamine loodusesse. Ühtlasi on kavas jagada keskkonnateadmisi, korraldada
reostunud eluslooduse päästeaktsioone nafta- ja muude suurõnnetuste korral,
koondada vabatahtlikke ning teha tihedat koostööd ülikoolide ja teiste
uurimisasutustega.
Tänavu märtsis
korraldas ELF ka annetuskampaania, millega koguti metsloomahaigla tarbeks ligi
4900 eurot.
ELF
Foto: internet
Loomkatsed võetakse rangema kontrolli alla
Riigikogusse on jõudnud loomakaitseseaduse muudatuste
eelnõu, mille järgi tehakse senisest rangemaid ettekirjutusi loomkatsete
järelevalve ja põllumajandusloomade religioosse tapmise kohta.
Seadusemuudatuses
on täpsustatud katseloomade heaolu tagavaid nõudeid, selle kõrval rõhutatakse
vajadust teavitada loomkatsetest ka üldsust. Seetõttu on edaspidi
loomkatseprojekti loa taotlejatel kohustus esitada kokkuvõtted, mis avaldatakse
põllumajandusministeeriumi veebilehel.
Teine suurem
muudatus puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates uue aasta
jaanuarist võivad loomi usukommete pärast tappa vaid Eestis registreeritud
usuühendused oma liikmete tarbeks. Tappa võib üksnes tapamajas ning selle
juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuühendus soovib nende usundi tavade
tõttu kasutada erilisi tapmisviise, tuleb selle jaoks taotleda luba veterinaar-
ja toiduametilt.
Loomakaitseseaduse
muutmiseks on tehtud koostööd loomakaitseseltsi, Eestimaa loomakaitse liidu,
Eesti juudiusu koguduse, Eesti islamikoguduse, maavalla koja ning
loomaarstiühingu ja Eesti maaülikooli teadlastega.
Põllumajandusministeerium
Narva
elektrijaamades on tunduvalt vähendatud keskkonnamõju
Eesti Energia
Narva elektrijaamade ühe tootmisüksuse, Eesti elektrijaama neljale
energiaplokile on paigaldatud uued väävlipuhastusseadmed. Need on aidanud
märkimisväärselt vähendada vääveldioksiidi heidet õhku: alates aasta algusest
on heide vähenenud kolm korda. Uued seadmed on aidanud täita sel aastal kehtima
hakanud rangemaid keskkonnanõudeid. Veelgi enam karmistuvad nõuded aga 2016.
aastal, seetõttu olidki puhastusseadmed väga vajalikud.
Eesti Energia
juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on Narva elektrijaamad elektri tootmises
teinud märkimisväärse edusammu, kuna keskkonnamõju on oluliselt vähenenud.
Peale väävliheite on vähenenud ka süsihappegaasi ja põlevkivituha heide.
Sellele on kaasa aidanud põlevkivi osaline asendamine biokütustega Balti
elektrijaama koostootmisplokis.
Siht on vähendada
väävliheidet ka edaspidi, selle jaoks võtavad Narva elektrijaamad järgmisel
aastal kasutusele lubja doseerimisseadmed. Need tagavad, et vääveldioksiidi
seotaks nõutud määral, olenemata põletatava põlevkivi kvaliteedist. Lubja
doseerimissüsteemi plaanivad Narva elektrijaamad käivitada novembris. Aastal
2016 saavad Eesti elektrijaama energiaplokid ka lämmastikoksiidi püüdmise
seadmed.
Eesti kohustus
Euroopa Liiduga ühinedes vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid selle aasta
jaanuarist ligikaudu kaks ja pool korda, kuni 25 000 tonnini aastas.
Eesti
elektrijaama energiaplokkide uued väävlipuhastusseadmed läksid maksa 110
miljonit eurot.
Eesti Energia
Foto: Toomas
Tiivel
Vello Liivi
tunnustati Eesti Eluteaduse Hoidja auhinnaga
Septembri
viimasel nädalavahetusel toimus Eesti teoreetilise bioloogia kevadkool,
sedapuhku erandlikult sügisel. Üritus korraldati Noarootsis Roosta puhkekülas ning teemaks
oli elurikkuse mõte ja mõõt. Peeti ettekandeid inimpsühholoogia mitmekesisusest
ja elu olemusest, nii nähtavast kui ka nähtamatust, juba surnud ja veel usinalt
häälitsevast elurikkusest.
Teoreetilise
bioloogia kevadkooliga on seotud ka mainekas Eesti Eluteaduse Hoidja auhind,
mida kevadkooli algatajad hakkasid andma alates 1984. aastast, tänavu
tunnustati kaheksateistkümnendat eesti bioloogilise kultuuri loojat-hoidjat.
Selle tiitli pälvis tuntud seeneteadlane ja sisekujundaja Vello Liiv (fotol) Eesti
seente teadusfotode eest.
Vello Liiv on
aastaid uurinud, pildistanud ja tutvustanud Eesti seeni, korraldanud seentest
fotonäitusi ja kirjutanud väga kõrge teadusliku, tehnilise ning kunstilise
tasemega raamatuid.
Auhind on Vive
Tolli graafiline leht „Eesti Eluteaduse Hoidja”, mida on kokku 25 nummerdatud
eksemplari, neist 18 on praeguseks välja antud. Auhinnatute hulgas on olnud
Viktor Masing, Kalevi Kull, Mart Viikmaa, Toomas Frey, Andres Tarand, Fred
Jüssi, Ann Marvet jt. ning eelmisel aastal Urve Miller Stockholmist.
LUS
Foto: EMÜ
Eesti maaülikooli rektoriks valiti Mait Klaassen
Praegune rektor
Mait Klaassen valiti taas Eesti maaülikooli rektoriks. Hääletussedeleid jagati
valimiskogule välja 181 ning Klaasseni poolt andis hääle 156 liiget.
Mait Klaassen on lõpetanud endise Eesti põllumajanduse akadeemia veterinaaria
erialal; ta on olnud Eesti maaülikooli rektor aastatel 2008–2012 ja 1993–1997
(toona Eesti põllumajandusülikool).
Rektori uus
ametiaeg algab 1. jaanuaril 2013 ning kestab viis aastat. Rektori
inauguratsioonitseremoonia peetakse 24. jaanuaril Eesti maaülikoolis.
EMÜ
MAAILMA SÕNUMID
Mecheleni Grote
Markt ehk Suurturg, tagaplaanil raekoda (foto: wikimedia
commons)
Mechelen tõrjub autod järjekindlalt linnast välja
Belgias, iidses
Flandria linnas Mechelenis laiendati hiljuti autovaba piirkonda, kus korra
järele valvavad autode numbrimärke fikseerivad kaamerad. Sel moel muutub linna
keskosa Mecheleni elanikele paremaks elukohaks, kaupmeestele sobivamaks
ärialaks ning turistidele meeldivamaks uudistuspaigaks.
80 000
elanikuga Mechelen asub täpselt kahe suure Belgia linna, Brüsseli ja Antwerpeni
vahel: kummanigi on 25 kilomeetrit. Linna läbib tiheda liiklusega raudteeliin,
nii et ühendus mainitud suurlinnadega on hea nii rongi kui ka bussiga. Sestap
polnud üllatav, kui uuringud näitasid, et 20–30 protsenti sõidukeid linnas ei
ole linlaste omad: nad satuvad siia lihtsalt läbisõidul, ummistavad tänavaid,
tekitavad ebamugavust ja suurendavad liiklusohte. Oli selge, et seniste
suundumuste korral küllastunuks liiklus Mecheleni kesklinnas mõne aasta pärast
üle. Just seetõttu otsustati laiendada autovaba piirkonda ja muuta
liiklusskeemi.
Mechelen oli üks
esimesi linnu, kus lubatud kiirust linnakeskmes alandati 30 kilomeetrini
tunnis. Paljud linnad on hiljem seda eeskuju järginud. Hulk tänavaid ja
väljakuid on ümber kujundatud meeldivaiks paikadeks jalakäijatele ja
jalgrattureile. Nüüd lisandus senistele autovabadele tänavatele veel viis. Seal
ei tohi mootorsõidukitega liigelda kell 11–18. Erand tehakse vaid
ühissõidukitele, taksodele, eriteenistuste masinatele ning kohalikele
elanikele, kes on saanud sissesõiduks lubakirja.
Sisenemist
sellesse piirkonda ja seal liikumist kontrollivad kaamerad, mis registreerivad
numbrimärke. Kui kaamera alt sõidab läbi auto, millel ei ole sissepääsuluba,
kasseeritakse selle eest 50 eurosenti.
Samas on Mechelenis
küllaldaselt parkimiskohti ja ligipääs parklatesse kerge. Linna ümbritsevalt
ringteelt juhatavad viidad juhi parklasse, mis on talle vajalikule punktile
linnas kõige lähemal.
Juba esimeste
kuudega on uus kord andnud häid tulemusi: autode hulk kesklinnas on
märkimisväärselt vähenenud.
ELTIS
Lina-tähtöölane (foto: wikimedia commons)
Ööliblikad lõikavad rändest kasu
Meie kandist ei
lenda sügisel lõunasse mitte ainult linnud, vaid ka mõned putukad.
Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulub mitu Ühendkuningriigi ülikooli ja
teadusasutust ning Rootsi Lundi ülikooli teadlased, on kindlaks teinud, et
lõunasse suunduvate isendite arv on märgatavalt suurem, kui seni arvatud.
Andmeid koguti mitmesuguste meetoditega nii Briti saartel kui ka Rootsis.
Muidugi ei tule
putukad suve alguses põhja poole lihtsalt rännulustist: siin on päev pikem ja
rohkem aega toituda. Selgus näiteks, et öölaste (Noctuidae) sugukonda
kuuluva lina-tähtöölase (Autographa gamma) isendeid lendab suve lõpus
lõuna poole umbes kuus korda rohkem kui mais ja juunis põhja. Lundi ülikooli
bioloogialektori Lars Petterssoni sõnul lendab Põhja-Euroopasse kevadine
öölaste põlvkond, tagasi lendavad aga nende järeltulijad.
Pettersson
kinnitas, et rändputukate seire ei ole sugugi vähem tähtis kui kahjurputukate
seire. Esiteks on nad tähtis toiduallikas lindudele ja väikeimetajatele,
teiseks on selgunud, et Noctuidae sugukonna ööliblikatel on kanda
oluline roll tolmeldajatena.
Lundi ülikool /
Alphagalileo
TASUB OSALEDA
Taas hakatakse selgitama aasta keskkonnategusid
Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid aasta
keskkonnateo kandidaatide kohta.
Osaleda saab
kolmes kategoorias: aasta keskkonnategu, keskkonnateoke ja keskkonnasõbralik
ettevõte. Aasta keskkonnateo auhinnavõistlusel saavad osaleda kõik
keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju
avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad.
Aasta keskkonnateokese auhinnale
tasub kandideerida ettevõtmistega, mis edendanud laste ja koolinoorte
keskkonnateadlikkust. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias oodatakse
aga kandidaate neljas alarühmas: keskkonnajuhtimine, keskkonnahoidliku toote
või teenuse pakkujad, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid rakendavad ja edendavad
ettevõtted ning rahvusvahelise keskkonnakoostöö tegijad.
Võistluse siht on
tunnustada viimase 12 kuu tublimaid ja innustada kõiki võtma eeskuju auhinna
pälvinud tegudest.
Kandideerimiseks
tuleb täita küsimustik ning saata see koos võistlustöö tutvustusega
keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee
või tavapostiga aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõna „Aasta
keskkonnategu 2012”.
Lisateavet leiab
keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnaministeerium
Looduse
Omnibuss
Laupäeval,
6. oktoobril suundub omnibuss Lahemaale. Võetakse ette väike retk RMK
uuel 370-kilomeetrisel rännuteel. Sedapuhku läbitakse vaid raja algusots Altjalt Oandule (5,5 km).
Retke juhendavad
Ene Riiberg ja Riina Laanetu. Oandu küünis ootavad matkajaid pillimeister
Indrek Olt ning muusikud Sigrid Kuulmann ja Aare Tammesalu. Uuritakse
pooleliolevaid instrumente ja nende detaile, erilisi tööriistu ning -võtteid.
Pärast kontserti minnakse vaatama Nõmmeveski ja Vasaristi juga.
Võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30,
tagasi Tallinna jõutakse kell 18.
Sõit maksab täiskasvanutele 12 ja õpilastele 5 eurot, koolieelikutele on tasuta.
Pühapäeval,
7. oktoobril viiakse huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Ida-Virumaale. Virumaa loodusemehe
Enn Käissi juhatusel minnakse Narva ja Poruni metsa. Seejärel sõidetakse Illuka mõisa juurde, kus alates
1921. aastast tegutseb kool. Viimane vaatamisväärsus on Kuremäe klooster.
Tallinnast rahvusraamatukogu eest väljub buss kell
8.30, tagasi ollakse kell 20.30. Liituda saab ka Jõhvist.
Tartust hakkab
buss liikuma keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 ja on tagasi
kell 19.30.
Söögid ja joogid tuleb igaühel ise kaasa võtta. Sõidu hind koos mõisaekskursiooniga on täiskasvanutele 15 ja õpilastele 7 eurot,
koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine tel. 5647 6297, retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Foto: wikimedia
commons
Tähistatakse
esimese Sputniku lennu päeva
Tänavu 4.
oktoobril möödus 55 aastat esimese maa tehiskaaslase kosmoselennust. Sellele
sündmusele on teemakohaste üritustega tähelepanu pööranud nii Tallinna
tehnikaülikooli muuseum kui ka Tartu tähetorn.
Avaüritused
Tallinnas ja Tartus toimusid juba 4. oktoobril, kuid huvilised saavad Sputniku
kosmoselendu tähistada ka 6. oktoobril kell 12–15 Tartu tähetornis.
Perepäeval „Sputniku päev – 55 aastat esimese Maa tehiskaaslase kosmoselennust”
lennutatakse tahkekütusega rakette, tutvustatakse Eesti tudengisatelliiti
EstCube ja näitust „Eesti jälg kosmoses” ning selge ilma korral on kõigil
võimalik uudistada kosmosemissiooni „Kosmos-2083” satelliidi maandumiskapslit
aastast 1990. Maa tehiskaaslaste vaatlusjaama tegevust tutvustab selle asutuse
esimene juhataja Valdur Tiit ning noorematele huvilistele näidatakse
ajastukohaseid animafilme, osaleda saab ka tehiskaaslaste (sputnikute)
meisterdamise töötoas.
Rohkem teavet
jagab Viljar Valder, tel. 5394 9753, viljar.valder@ut.ee.
Foto: Eesti
loodusmuuseum
Milline kala lõhnab nagu värske kurk?
Eesti
loodusmuuseumis on avatud näitus kaladest: näha saab nii elusaid kui ka fotodel
jäädvustatud isendeid. Ühtlasi juhitakse tähelepanu Läänemere
saasteprobleemidele: seda kajastab näitusel näidatav video, mis on filmitud vee
all. Peale selle on võimalus kaasa lüüa interaktiivses mängus, mis õpetab sortima prügi. Needki teemad on
tihedalt seotud kalade elukeskkonnaga.
Kalanäitus
tõestab, et Läänemeres elab sama huvitavaid kalu nagu lõunamaa vetes. Näiteks
on meie kalaliikide hulgas ogalik ja meripühvel, kelle pulmarüü on
imetlusväärselt kirev; üks kala aga lõhnab kui värske kurk. Näitusel olevad
fotod on teinud Tiit Hunt.
Näitust saab
vaadata 4. novembrini.
Eesti
loodusmuuseum
Foto: Tarmo
Niitla
Tartu ülikooli botaanikaaias saab vaadata maailmalõpu taimi
Maa
geoloogilisest minevikust on teada mitu sellist ajavahemikku, kui elusolendid
surid hulgi välja. Üldtuntud on dinosauruste mõistatuslik kadumine. Vähem
teatakse aga seda, et paljud dinosauruste kaasaegsed taimed elasid selle
„maailmalõpu” üle ja on tänapäevalgi üsna sarnased kümneid või isegi sadu
miljoneid aastaid vanade kivististega.
Näitusel saab
tutvuda nii TÜ loodusmuuseumi kogudest pärit kivististe kui ka botaanikaaia
kollektsioonides leiduvate nn. elusate fossiilidega.
Maailmalõpu
taimede näitus avati 26. septembril teadlaste öö festivali raames ning see jääb
lahti kuni 14. oktoobrini.
Näitusele pääseb
kell 10–17 botaanikaaia piletiga.
TÜ
botaanikaaed
Härra Eduard Vilde vuntsid pälvisid meenevõistlusel esimese auhinna (foto: Katre Palo)
Tartu ülikooli ajaloo muuseum näitab Eesti parimaid
muuseumimeeneid
Tartu ülikooli
ajaloo muuseumi kohvikus saab vaadata tänavu Eesti
muuseumimeene auhinna (EMMA) võistlusel osalenud meeneid.
Võistlusele
esitati 38 tööd, mille seast selgitati parimad välja septembris Narvas
peetud Eesti muuseumide festivalil.
Esimese auhinna
vääriliseks tunnistati Eduard Vilde muuseumi (Tallinna linnamuuseum) meene
„Härra Eduard Vilde vuntsid”, mille puhul hinnati muuseumi teemaga hästi
sobivat ja uuenduslikku disaini ning eseme otstarbekust. Kaks teist preemiat
anti Eesti vabaõhumuuseumile maitseaine-, šokolaadi- ja seemnesarja eest ning
Eesti kunstimuuseumile Kumu prossi eest. Ära märgiti eesti rahva muuseumi
pöidlaraamat „Retk läbi Setumaa 1913” ning Eesti tarbekunsti- ja
disainimuuseumi portselanisari. Parim hariduslik meene on aga Miia-Milla-Manda
muuseumi (Tallinna linnamuuseum) „Värvin ise” kohver.
Kõiki EMMA
võistlusel osalenud meeneid on võimalik tasuta uudistada Tartu ülikooli ajaloo
muuseumi kohvikus 28. oktoobrini.
TÜ ajaloo muuseum
Tallinna loomaaia
jääkaru oma kitsukeses trellidega puuris
Tallinna loomaaia jääkarude elukeskkond on kehv
Tallinna loomaaed
on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid muudatusi, et parandada loomade
elukvaliteeti. Paljuski on see õnnestunud, kuid on veel mõned asukad, kes
peavad elama üsna kitsastes ja nirudes oludes. Üks nendest õnnetutest on
jääkaru. Selle maailma suurima maismaakiskja väga halbadele oludele on mitmel
aastal tähelepanu juhtinud ka loomakaitseorganisatsioon Born Free.
Igaüks saab anda
oma panuse olukorra parandamiseks. Annetusi oodatakse Tallinna loomaaia sõprade
seltsi arveldusarvele 221010716613, selgitusse palutakse märkida „Jääkaru uus
kodu”.
Eurotsooni
rahvusvaheliste maksete korral:
Tallinna Loomaaia
Sõprade Selts MTÜ
Paldiski mnt 145,
13522 Tallinn, Estonia
IBAN –
EE432200221010716613
BIC – HABAEE2X
Swedbank AS
Liivalaia 8,
15040 Tallinn, Estonia
Muude riikide
puhul on sobiv PayPal-süsteem. Makse jaoks on vaja teada meiliaadressi:
tlss.mtu@gmail.com.
ENNUSTUSVÕISTLUS
On ikka vihmane küll
Tänavune
sademeterohkus ei ole ilmselt kellelgi märkamata jäänud. Et loodus on olnud
selle poolest helde, kinnitab ka juuresolev graafik. Tumesinisega on tähistatud tänavune keskmine
sademete hulk kuude kaupa, helesinine märgib paljuaastast keskmist sajuhulka (mm).
Andmed pärinevad EMHI-lt.
Ennustusvõistlus: kas oktoobrikuu keskmine sademete hulk jääb alla- või ülespoole pikaajalist keskmist?
Ootan pakkumisi 17. oktoobrini aadressile palo.katre@gmail.com.
Õigesti arvajate vahel loosime auhinna!
Auhinnasaaja teeme teatavaks novembri alguses ilmuvas uudiskirjas.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|