Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
5. oktoober 2012



OKTOOBER
 



Kui siiamaani ei ole olnud aega metsa minna, siis on viimane aeg seda teha: seeni ja marju leiab sealt veel omajagu





Pealegi on loodus ka niisama huvitav ja ilus



Fotod: Katre Palo



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

   

              





EESTI UUDISED



Lepingule kirjutavad alla ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm (vasakul) ja Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi (foto: ELF)  

Arukülla rajatakse metsloomade haigla

Eestimaa looduse fond on seadnud sihi rajada Harjumaale Arukülla Eesti ja kogu Baltimaade esimene metsloomahaigla. Üks oluline samm on juba tehtud: eile sõlmiti AS Eleringiga leping, mille järgi saab ELF tasuta vana alajaamahoone ning õiguse kasutada sealset maad, samuti tasuta. Metsloomahaigla asukohaks sobib Aruküla väga hästi, kuna suurem osa vigastatud metsloomi leitakse Tallinna ja Harjumaa piirkonnast.

Ravikeskuse ehitust loodetakse alustada 2014. aastal ning haigla võiks uksed avada 2015. aastal. Projekt on läbi räägitud kohalike elanikega, kes on haigla suhtes positiivselt meelestatud. Algatust on toetanud ka Raasiku vallavalitsus ja volikogu.

ELFi metsloomaarsti Madis Leivitsa sõnul on metsloomade haigla tegevuspõld lai: vigastatud või haigete metsloomade ravi ja taastusravi ning tervenenud loomade vabastamine loodusesse. Ühtlasi on kavas jagada keskkonnateadmisi, korraldada reostunud eluslooduse päästeaktsioone nafta- ja muude suurõnnetuste korral, koondada vabatahtlikke ning teha tihedat koostööd ülikoolide ja teiste uurimisasutustega.

Tänavu märtsis korraldas ELF ka annetuskampaania, millega koguti metsloomahaigla tarbeks ligi 4900 eurot.

ELF


   


Foto: internet

Loomkatsed võetakse rangema kontrolli alla
Riigikogusse on jõudnud loomakaitseseaduse muudatuste eelnõu, mille järgi tehakse senisest rangemaid ettekirjutusi loomkatsete järelevalve ja põllumajandusloomade religioosse tapmise kohta.
Seadusemuudatuses on täpsustatud katseloomade heaolu tagavaid nõudeid, selle kõrval rõhutatakse vajadust teavitada loomkatsetest ka üldsust. Seetõttu on edaspidi loomkatseprojekti loa taotlejatel kohustus esitada kokkuvõtted, mis avaldatakse põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Teine suurem muudatus puudutab põllumajandusloomade religioosset tapmist. Alates uue aasta jaanuarist võivad loomi usukommete pärast tappa vaid Eestis registreeritud usuühendused oma liikmete tarbeks. Tappa võib üksnes tapamajas ning selle juures peab viibima järelevalveametnik. Kui usuühendus soovib nende usundi tavade tõttu kasutada erilisi tapmisviise, tuleb selle jaoks taotleda luba veterinaar- ja toiduametilt.

Loomakaitseseaduse muutmiseks on tehtud koostööd loomakaitseseltsi, Eestimaa loomakaitse liidu, Eesti juudiusu koguduse, Eesti islamikoguduse, maavalla koja ning loomaarstiühingu  ja Eesti maaülikooli teadlastega.
Põllumajandusministeerium
 




Narva elektrijaamades on tunduvalt vähendatud keskkonnamõju
Eesti Energia Narva elektrijaamade ühe tootmisüksuse, Eesti elektrijaama neljale energiaplokile on paigaldatud uued väävlipuhastusseadmed. Need on aidanud märkimisväärselt vähendada vääveldioksiidi heidet õhku: alates aasta algusest on heide vähenenud kolm korda. Uued seadmed on aidanud täita sel aastal kehtima hakanud rangemaid keskkonnanõudeid. Veelgi enam karmistuvad nõuded aga 2016. aastal, seetõttu olidki puhastusseadmed väga vajalikud.
Eesti Energia juhatuse liikme Raine Pajo sõnul on Narva elektrijaamad elektri tootmises teinud märkimisväärse edusammu, kuna keskkonnamõju on oluliselt vähenenud. Peale väävliheite on vähenenud ka süsihappegaasi ja põlevkivituha heide. Sellele on kaasa aidanud põlevkivi osaline asendamine biokütustega Balti elektrijaama koostootmisplokis.
Siht on vähendada väävliheidet ka edaspidi, selle jaoks võtavad Narva elektrijaamad järgmisel aastal kasutusele lubja doseerimisseadmed. Need tagavad, et vääveldioksiidi seotaks nõutud määral, olenemata põletatava põlevkivi kvaliteedist. Lubja doseerimissüsteemi plaanivad Narva elektrijaamad käivitada novembris. Aastal 2016 saavad Eesti elektrijaama energiaplokid ka lämmastikoksiidi püüdmise seadmed.
Eesti kohustus Euroopa Liiduga ühinedes vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid selle aasta jaanuarist ligikaudu kaks ja pool korda, kuni 25 000 tonnini aastas.
Eesti elektrijaama energiaplokkide uued väävlipuhastusseadmed läksid maksa 110 miljonit eurot.

Eesti Energia




Foto: Toomas Tiivel  

Vello Liivi tunnustati Eesti Eluteaduse Hoidja auhinnaga
Septembri viimasel nädalavahetusel toimus Eesti teoreetilise bioloogia kevadkool, sedapuhku erandlikult sügisel. Üritus korraldati Noarootsis Roosta puhkekülas ning teemaks oli elurikkuse mõte ja mõõt. Peeti ettekandeid inimpsühholoogia mitmekesisusest ja elu olemusest, nii nähtavast kui ka nähtamatust, juba surnud ja veel usinalt häälitsevast elurikkusest.
Teoreetilise bioloogia kevadkooliga on seotud ka mainekas Eesti Eluteaduse Hoidja auhind, mida kevadkooli algatajad hakkasid andma alates 1984. aastast, tänavu tunnustati kaheksateistkümnendat eesti bioloogilise kultuuri loojat-hoidjat. Selle tiitli pälvis tuntud seeneteadlane ja sisekujundaja Vello Liiv (fotol) Eesti seente teadusfotode eest.
Vello Liiv on aastaid uurinud, pildistanud ja tutvustanud Eesti seeni, korraldanud seentest fotonäitusi ja kirjutanud väga kõrge teadusliku, tehnilise ning kunstilise tasemega raamatuid.
Auhind on Vive Tolli graafiline leht „Eesti Eluteaduse Hoidja”, mida on kokku 25 nummerdatud eksemplari, neist 18 on praeguseks välja antud. Auhinnatute hulgas on olnud Viktor Masing, Kalevi Kull, Mart Viikmaa, Toomas Frey, Andres Tarand, Fred Jüssi, Ann Marvet jt. ning eelmisel aastal Urve Miller Stockholmist.
LUS




Foto: EMÜ  

Eesti maaülikooli rektoriks valiti Mait Klaassen
Praegune rektor Mait Klaassen valiti taas Eesti maaülikooli rektoriks. Hääletussedeleid jagati valimiskogule välja 181 ning Klaasseni poolt andis hääle 156 liiget.
Mait Klaassen on lõpetanud endise Eesti põllumajanduse akadeemia veterinaaria erialal; ta on olnud Eesti maaülikooli rektor aastatel 2008–2012 ja 1993–1997 (toona Eesti põllumajandusülikool).

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2013 ning kestab viis aastat. Rektori inauguratsioonitseremoonia peetakse 24. jaanuaril Eesti maaülikoolis.
EMÜ




MAAILMA SÕNUMID




Mecheleni Grote Markt ehk Suurturg, tagaplaanil raekoda (foto: wikimedia commons)  

Mechelen tõrjub autod järjekindlalt linnast välja
Belgias, iidses Flandria linnas Mechelenis laiendati hiljuti autovaba piirkonda, kus korra järele valvavad autode numbrimärke fikseerivad kaamerad. Sel moel muutub linna keskosa Mecheleni elanikele paremaks elukohaks, kaupmeestele sobivamaks ärialaks ning turistidele meeldivamaks uudistuspaigaks.
80 000 elanikuga Mechelen asub täpselt kahe suure Belgia linna, Brüsseli ja Antwerpeni vahel: kummanigi on 25 kilomeetrit. Linna läbib tiheda liiklusega raudteeliin, nii et ühendus mainitud suurlinnadega on hea nii rongi kui ka bussiga. Sestap polnud üllatav, kui uuringud näitasid, et 20–30 protsenti sõidukeid linnas ei ole linlaste omad: nad satuvad siia lihtsalt läbisõidul, ummistavad tänavaid, tekitavad ebamugavust ja suurendavad liiklusohte. Oli selge, et seniste suundumuste korral küllastunuks liiklus Mecheleni kesklinnas mõne aasta pärast üle. Just seetõttu otsustati laiendada autovaba piirkonda ja muuta liiklusskeemi.
Mechelen oli üks esimesi linnu, kus lubatud kiirust linnakeskmes alandati 30 kilomeetrini tunnis. Paljud linnad on hiljem seda eeskuju järginud. Hulk tänavaid ja väljakuid on ümber kujundatud meeldivaiks paikadeks jalakäijatele ja jalgrattureile. Nüüd lisandus senistele autovabadele tänavatele veel viis. Seal ei tohi mootorsõidukitega liigelda kell 11–18. Erand tehakse vaid ühissõidukitele, taksodele, eriteenistuste masinatele ning kohalikele elanikele, kes on saanud sissesõiduks lubakirja.
Sisenemist sellesse piirkonda ja seal liikumist kontrollivad kaamerad, mis registreerivad numbrimärke. Kui kaamera alt sõidab läbi auto, millel ei ole sissepääsuluba, kasseeritakse selle eest 50 eurosenti.
Samas on Mechelenis küllaldaselt parkimiskohti ja ligipääs parklatesse kerge. Linna ümbritsevalt ringteelt juhatavad viidad juhi parklasse, mis on talle vajalikule punktile linnas kõige lähemal.
Juba esimeste kuudega on uus kord andnud häid tulemusi: autode hulk kesklinnas on märkimisväärselt vähenenud.
ELTIS


 


Lina-tähtöölane (foto: wikimedia commons)  

Ööliblikad lõikavad rändest kasu
Meie kandist ei lenda sügisel lõunasse mitte ainult linnud, vaid ka mõned putukad. Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulub mitu Ühendkuningriigi ülikooli ja teadusasutust ning Rootsi Lundi ülikooli teadlased, on kindlaks teinud, et lõunasse suunduvate isendite arv on märgatavalt suurem, kui seni arvatud. Andmeid koguti mitmesuguste meetoditega nii Briti saartel kui ka Rootsis.
Muidugi ei tule putukad suve alguses põhja poole lihtsalt rännulustist: siin on päev pikem ja rohkem aega toituda. Selgus näiteks, et öölaste (Noctuidae) sugukonda kuuluva lina-tähtöölase (Autographa gamma) isendeid lendab suve lõpus lõuna poole umbes kuus korda rohkem kui mais ja juunis põhja. Lundi ülikooli bioloogialektori Lars Petterssoni sõnul lendab Põhja-Euroopasse kevadine öölaste põlvkond, tagasi lendavad aga nende järeltulijad.
Pettersson kinnitas, et rändputukate seire ei ole sugugi vähem tähtis kui kahjurputukate seire. Esiteks on nad tähtis toiduallikas lindudele ja väikeimetajatele, teiseks on selgunud, et Noctuidae sugukonna ööliblikatel on kanda oluline roll tolmeldajatena.
Lundi ülikool / Alphagalileo  




TASUB OSALEDA

Taas hakatakse selgitama aasta keskkonnategusid

Keskkonnaministeerium ootab kuni 20. oktoobrini ettepanekuid aasta keskkonnateo kandidaatide kohta.
Osaleda saab kolmes kategoorias: aasta keskkonnategu, keskkonnateoke ja keskkonnasõbralik ettevõte. Aasta keskkonnateo auhinnavõistlusel saavad osaleda kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad.
Aasta keskkonnateokese auhinnale tasub kandideerida ettevõtmistega, mis edendanud laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkust. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias oodatakse aga kandidaate neljas alarühmas: keskkonnajuhtimine, keskkonnahoidliku toote või teenuse pakkujad, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid rakendavad ja edendavad ettevõtted ning rahvusvahelise keskkonnakoostöö tegijad.

Võistluse siht on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid ja innustada kõiki võtma eeskuju auhinna pälvinud tegudest.
Kandideerimiseks tuleb täita küsimustik ning saata see koos võistlustöö tutvustusega keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavapostiga aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, märgusõna „Aasta keskkonnategu 2012”.
Lisateavet leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnaministeerium






Looduse Omnibuss
Laupäeval, 6. oktoobril suundub omnibuss Lahemaale. Võetakse ette väike retk RMK uuel 370-kilomeetrisel rännuteel. Sedapuhku läbitakse vaid raja algusots Altjalt Oandule (5,5 km).
Retke juhendavad Ene Riiberg ja Riina Laanetu. Oandu küünis ootavad matkajaid pillimeister Indrek Olt ning muusikud Sigrid Kuulmann ja Aare Tammesalu. Uuritakse pooleliolevaid instrumente ja nende detaile, erilisi tööriistu ning -võtteid. Pärast kontserti minnakse vaatama Nõmmeveski ja Vasaristi juga.
Võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 18.
Sõit maksab täiskasvanutele 12 ja õpilastele 5 eurot, koolieelikutele on tasuta.  

Pühapäeval, 7. oktoobril viiakse huvilised nii Tallinnast kui ka Tartust Ida-Virumaale. Virumaa loodusemehe Enn Käissi juhatusel minnakse Narva ja Poruni metsa. Seejärel sõidetakse Illuka mõisa juurde, kus alates 1921. aastast tegutseb kool. Viimane vaatamisväärsus on Kuremäe klooster.
Tallinnast rahvusraamatukogu eest väljub buss kell 8.30, tagasi ollakse kell 20.30. Liituda saab ka Jõhvist. 
Tartust hakkab buss liikuma keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 ja on tagasi kell 19.30.
Söögid ja joogid tuleb igaühel ise kaasa võtta. Sõidu hind koos mõisaekskursiooniga on täiskasvanutele 15 ja õpilastele 7 eurot, koolieelikutele tasuta.
Info ja registreerimine tel. 5647 6297, retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss  

 



Foto: wikimedia commons

Tähistatakse esimese Sputniku lennu päeva

Tänavu 4. oktoobril möödus 55 aastat esimese maa tehiskaaslase kosmoselennust. Sellele sündmusele on teemakohaste üritustega tähelepanu pööranud nii Tallinna tehnikaülikooli muuseum kui ka Tartu tähetorn.

Avaüritused Tallinnas ja Tartus toimusid juba 4. oktoobril, kuid huvilised saavad Sputniku kosmoselendu tähistada ka 6. oktoobril kell 12–15 Tartu tähetornis.
Perepäeval „Sputniku päev – 55 aastat esimese Maa tehiskaaslase kosmoselennust” lennutatakse tahkekütusega rakette, tutvustatakse Eesti tudengisatelliiti EstCube ja näitust „Eesti jälg kosmoses” ning selge ilma korral on kõigil võimalik uudistada kosmosemissiooni „Kosmos-2083” satelliidi maandumiskapslit aastast 1990. Maa tehiskaaslaste vaatlusjaama tegevust tutvustab selle asutuse esimene juhataja Valdur Tiit ning noorematele huvilistele näidatakse ajastukohaseid animafilme, osaleda saab ka tehiskaaslaste (sputnikute) meisterdamise töötoas.

Rohkem teavet jagab Viljar Valder, tel. 5394 9753, viljar.valder@ut.ee.
   




Foto: Eesti loodusmuuseum
 

Milline kala lõhnab nagu värske kurk?
Eesti loodusmuuseumis on avatud näitus kaladest: näha saab nii elusaid kui ka fotodel jäädvustatud isendeid. Ühtlasi juhitakse tähelepanu Läänemere saasteprobleemidele: seda kajastab näitusel näidatav video, mis on filmitud vee all. Peale selle on võimalus kaasa lüüa interaktiivses mängus, mis õpetab sortima prügi. Needki teemad on tihedalt seotud kalade elukeskkonnaga.
Kalanäitus tõestab, et Läänemeres elab sama huvitavaid kalu nagu lõunamaa vetes. Näiteks on meie kalaliikide hulgas ogalik ja meripühvel, kelle pulmarüü on imetlusväärselt kirev; üks kala aga lõhnab kui värske kurk. Näitusel olevad fotod on teinud Tiit Hunt.
Näitust saab vaadata 4. novembrini.
Eesti loodusmuuseum
 



Foto: Tarmo Niitla  

Tartu ülikooli botaanikaaias saab vaadata maailmalõpu taimi
Maa geoloogilisest minevikust on teada mitu sellist ajavahemikku, kui elusolendid surid hulgi välja. Üldtuntud on dinosauruste mõistatuslik kadumine. Vähem teatakse aga seda, et paljud dinosauruste kaasaegsed taimed elasid selle „maailmalõpu” üle ja on tänapäevalgi üsna sarnased kümneid või isegi sadu miljoneid aastaid vanade kivististega.
Näitusel saab tutvuda nii TÜ loodusmuuseumi kogudest pärit kivististe kui ka botaanikaaia kollektsioonides leiduvate nn. elusate fossiilidega.

Maailmalõpu taimede näitus avati 26. septembril teadlaste öö festivali raames ning see jääb lahti kuni 14. oktoobrini.
Näitusele pääseb kell 10–17 botaanikaaia piletiga.
TÜ botaanikaaed




Härra Eduard Vilde vuntsid pälvisid meenevõistlusel esimese auhinna (foto: Katre Palo)

Tartu ülikooli ajaloo muuseum näitab Eesti parimaid muuseumimeeneid
Tartu ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus saab vaadata tänavu Eesti muuseumimeene auhinna (EMMA) võistlusel osalenud meeneid.
Võistlusele esitati 38 tööd, mille seast selgitati parimad välja septembris Narvas peetud Eesti muuseumide festivalil.

Esimese auhinna vääriliseks tunnistati Eduard Vilde muuseumi (Tallinna linnamuuseum) meene „Härra Eduard Vilde vuntsid”, mille puhul hinnati muuseumi teemaga hästi sobivat ja uuenduslikku disaini ning eseme otstarbekust. Kaks teist preemiat anti Eesti vabaõhumuuseumile maitseaine-, šokolaadi- ja seemnesarja eest ning Eesti kunstimuuseumile Kumu prossi eest. Ära märgiti eesti rahva muuseumi pöidlaraamat „Retk läbi Setumaa 1913” ning Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi portselanisari. Parim hariduslik meene on aga Miia-Milla-Manda muuseumi (Tallinna linnamuuseum) „Värvin ise” kohver.

Kõiki EMMA võistlusel osalenud meeneid on võimalik tasuta uudistada Tartu ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus 28. oktoobrini.

TÜ ajaloo muuseum





Tallinna loomaaia jääkaru oma kitsukeses trellidega puuris  

Tallinna loomaaia jääkarude elukeskkond on kehv

Tallinna loomaaed on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid muudatusi, et parandada loomade elukvaliteeti. Paljuski on see õnnestunud, kuid on veel mõned asukad, kes peavad elama üsna kitsastes ja nirudes oludes. Üks nendest õnnetutest on jääkaru. Selle maailma suurima maismaakiskja väga halbadele oludele on mitmel aastal tähelepanu juhtinud ka loomakaitseorganisatsioon Born Free.

Igaüks saab anda oma panuse olukorra parandamiseks. Annetusi oodatakse Tallinna loomaaia sõprade seltsi arveldusarvele 221010716613, selgitusse palutakse märkida „Jääkaru uus kodu”.

Eurotsooni rahvusvaheliste maksete korral:

Tallinna Loomaaia Sõprade Selts MTÜ

Paldiski mnt 145, 13522 Tallinn, Estonia

IBAN – EE432200221010716613

BIC – HABAEE2X

Swedbank AS

Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia

Muude riikide puhul on sobiv PayPal-süsteem. Makse jaoks on vaja teada meiliaadressi: tlss.mtu@gmail.com.





ENNUSTUSVÕISTLUS



On ikka vihmane küll
Tänavune sademeterohkus ei ole ilmselt kellelgi märkamata jäänud. Et loodus on olnud selle poolest helde, kinnitab ka juuresolev graafik. Tumesinisega on tähistatud tänavune keskmine sademete hulk kuude kaupa, helesinine märgib paljuaastast keskmist sajuhulka (mm).
Andmed pärinevad EMHI-lt.
 

 


Ennustusvõistlus: kas oktoobrikuu keskmine sademete hulk jääb alla- või ülespoole pikaajalist keskmist?
Ootan pakkumisi 17. oktoobrini aadressile palo.katre@gmail.com.
Õigesti arvajate vahel loosime auhinna!
Auhinnasaaja teeme teatavaks novembri alguses ilmuvas uudiskirjas.



   
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012