Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. september 2004


Mngige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale vi aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Eesti Metsa sgisnumber: metsanduslikust mtlemisest ja kousust

Ikka ja jlle esitatakse kodumaises metsanduslikus mtlemises erinevaid ideid, millel peaaegu ei ole kokkupuute punkte. Phjus on selles, et nad lhtuvad erinevatest teaduslikest, poliitilistest ja ideoloogilistest vaatenurkadest. Ajakirja Eesti Mets sgisnumbris arutleb metsanduse grand old man Artur Nilson eri mtteviiside, aga eriti kousu ilmingute le metsanduses. Kahtlemata ei esita artikkel viimseid tdesid ja rgitab paljusid vaidlema. Aga eesmrk ongi panna lugejat oma peaga mtlema ja ksimustele vastuseid otsima.
Sgisnumbris saavad sna metsanduse eri huvirhmade esindajad. Eesti Erametsaliidu esimees Jaanus Aun arutleb uue tagatisraha ssteemi le, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel annab levaate Natura 2000 metsaelupaikadest, Iisaku metsalem Koidu Simson tutvustab pikaajalisi kogemusi istutusmaterjali kasvatamisel jne. Veel saab lugeda phjalikust hariliku kuuse geneetilisest uurimisest, metsavahtide olust kahe ilmasja vahel, metsasertimise seminarist Lahemaal, mitmetest metsandussndmustest ja thtpevadest.

Loodusajakiri





21. septembri maavrin - teleseismiline sndmus Eestis

2004. a 21. septembri kahe- kuni kolmekordsete tugete hpotsentri sgavus oli 10 vi enama km sgavusel Poola Gdanski ja Vene Fderatsiooni Kaliningradi-eelses rannikumeres. Need kuulusid 2004. a septembris umbes kahendalase perioodi jooksul seismiliselt aktiviseerunud luna-phjasuunalisse vndisse: keskmisi 3-magnituudiseid vringuid ilmnes alates Vahemerest, mh T ehhias, Slovakkias, Luna- ja Kesk-Poolas, knealused tugevad 4,6-5,4-magnituudilised vringud Poola- ja Kaliningradi-eelses Lnemeres, 3 nrka (vaid instrumentaalselt fikseeritud) vringut 2-5 km sgavusel Soome lahes Kunda, Tallinna ja Turu ees ning ks selline Phja-Rootsis. Samaaegselt esines suur hulk vringuid Vahemere-rsetes maades Kreekast Hispaania ja Marokoni. Koos selle Aafrika Euroopa mandrite prkevndiga elasid lbi jrjekordse elavnemise Lnemere - Botnia lahe vndi maakoore murrangu-struktuurid.
Eestis tunnetatud 21. sept maavring oli nn teleseismiline nhtus, st kaugel asuva vimsa vringu kauge kajastus. Makroseismiliste nhtuste tugevus ulatus siin 3-4 pallini ja oli veelgi vimsam Ltis, Leedus, Kirde-Poolas ja Kaliningradi oblastis. Viimases phjustas see hoonete purustusi ja vigastusi inimestele. Sellise vimsusega vringute esinemissagedus on veelgi harvem kui Eestis 1976. a toimunud 4,75-magnituudise Osmussaare vringu-tbi puhul. "1. sept sndmus testab, et seismilised sndmused, mille asukoht viks olla kusagil Lnemere vi Botnia lahe phjas vi nende rannikul, on mdapsmatud. Ootame neid seni teaduslikult ettengematute, aastate vi kmnete vi esimeste sadade aastate vaheaegadega ka edaspidi.
2003. a regulaarselt tsse llitunud, rahvusvahelisse seismoloogiajaamade vrku GEOFON (keskus Potsdamis) kuuluv Vasula (Tartu vald) seismoloogiajaam fikseeris Gdanski-Kaliningradi tuked ootusprase tpsusega. Kmnete maailma eri paikades asuvate seismojaamade andmete ttlusega saame anda mrgatava panuse Lnemere ja mbruskonna svaehituse tundmappimiseks ning tulevikus ka seismiliste sndmuste ennustamiseks.

Vino Puura, T geoloogia ja mineraloogia emeriitprofessor


Eesti metsaraiest on ebaseaduslik 1%

22. oktoobril toimunud pressikonverentsil andis keskkonnaminister Villu Reiljan koos ministeeriumi metsaosakonnaga levaate illegaalsetest raietest Eestis ja mujal Euroopas. Samas tutvustati Eesti ebaseaduslike raiete analsimetoodika vljattamise plaani.
Minister Villu Reiljani snul on illegaalsete raietega vitlemine aktuaalne teema nii Eestis, teistes Euroopa riikides kui ka mujal maailmas. "Ebaseaduslikku raiet esineb kikides Euroopa Liidu riikides, kuid selle maht jb reeglina alla 1% kogu puiduraiest riigis. Peamiseks ebaseadusliku raie phjuseks on vaesus, kuritegevusest suurt finantskasu saavutada pdvad isikud vi ettevtted ning paratamatult ka metsaomanike teadmatus," selgitas minister.
Eestis raiuti 2003. aastal 11,5 milj. tihumeetrit puitu. Illegaalse raie osa sellest kogusest oli veidi alla 1% ehk 112 000 tihumeetrit. Mitteriiklikud allikad on samas vitnud, et Eesti metsaraiest moodustab illegaalne raie 50%. Nii suur protsentuaalne vahe on ministeeriumi metsaosakonna juhataja kt Erik Kosenkraniuse snul tingitud eelkige mistete "illegaalne raie" ja "illegaalne metsandus" kasutamisest. Nende ebaselge mratlus tekitab probleeme edasise analsi, meetmete kavandamise ja metsanduse maine kontekstis.
Illegaalne raie on metsaraie (illegal logging), mis on tehtud kohalikke seadusi rikkudes. Just selliselt veti Eestis eelmisel aastal maha ligi 1% kogu raiemahust. Illegaalne metsandus ehk varimetsandus (illegal forest practise) on aga laiem miste, mis thendab omandiiguse rikkumist, korruptsiooni, transpordi ja kaubandusreeglite rikkumist, maksupettusi, illegaalset raiet jmt.
"Illegaalse metsandusena vib ksitleda ka juhtumit, kui saekaatris, kus puitu tdeldakse, on ks ttaja purjus. Seega on rikutud seadust ja nii vib tlgendada, et selle vahetuse ajal tdeldud puit on illegaalne," selgitas Kosenkranius, "Fakt on aga, et illegaalse m e t s a r a i e maht Eestis on viimastel aastatel langenud ning nt eelmisel aastal oli see 1% kogu raiemahust. See arv peab aga vhenema."
Keskkonnaministeerium tahab illegaalse metsaraiega veelgi thusamalt videlda. Selleks on ministeerium suurendanud ressursse operatiivse jrelvalve thustamisse, parandanud keskkonnateenistuste metsandusspetsialistide tvarustust ning toetab erametsaomanike nustamist ja naabrusvalve praktika juurutamist metsanduses.
Lisaks on Eesti Pllumajanduslikooli metsandusteaduskonnalt tellitud illegaalsete metsaraiete kohta uuring. Selle lbiviimisest vtab osa ka Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Uuringu eesmrk on saada tpsem levaade ebaseaduslike raiete ulatusest ja iseloomust Eesti metsades. Vljattatavat vlitde metoodikat, mille alusel hakatakse uuringut ellu viima, tutvustatakse homme ka huvigruppidele.
Pressikonverentsi esitlus on kttesaadav KKM kodulehel http://www.envir.ee

Keskkonnaministeerium


Arno Tali Sihtkapital annab teada

On alanud Arno-Teele stipendiumikonkurss lipilastele.
Konkurss on meldud eelkige paljulapselistest ja vhemkindlustatud peredest prit maanoortele. Taotlus peab sisaldama jrgmist teavet: stipendiumivajaja avaldus, ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed, omavalitsusest tend perekonna suuruse kohta, koopia vanema(te) ttu-, invaliidsus- vi pensionitunnistusest, ttava(te) vanema(te) puhul palgatend (6 viimast kuud), FIEl koopia tuludeklaratsioonist, koopia pperaamatust ppeedukuse kohta, esmakursuslastel tend krgkoolis ppimise kohta. Kirjalikult vormistatud taotlus saata Arno Tali Sihtkapitali juhatuse nimele aadressil Gonsiori 21, Tallinn 10147. hekordse stipendiumi suurus on 3000 krooni.
Taotlusi vivad esitada ka varem Arno-Teele konkurssidel osalenud ja stipendiumi saanud noored.
Taotluste esitamise thtaeg 11. oktoober 2004.
Vt http://www.hot.ee/arnotalisihtkapital/

Arno Tali Sihtkapital


Uus seadus aitab videlda negatiivse keskkonnamjuga

Vabariigi Valitsus kiitis 23. septembril, heaks keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduse eelnu.
Uue seaduse eelnu koostamise tingis vajadus thustada senist keskkonnamju hindamist ja selle phimtteid. Vrreldes praeguse seda valdkonda reguleeriva seadusega hlmab eelnu keskkonnamju hindamise aspekte mrksa phjalikumalt ja laiemalt.
Seaduse eelnuga reguleeritakse keskkonnamju hindamist konkreetsete tegevuste puhul. Samuti korraldatakse keskkonnamju strateegilist hindamist planeeringute ning riiklike, maakondlike ja kohalike kavade-programmide puhul. Lisaks ksitleb eelnu ka Euroopa Liidu (EL) keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise ssteemi (EMAS) ning EL komrgise andmist.
Seaduse justudes tuleb hindama hakata nii riikliku, maakondliku kui kohaliku tasandi planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamju. Taoliste dokumentide hulka loetakse niteks transpordi, energeetika, tstuse, pllumajanduse, jtmekitluse ja metsanduse valdkonnas koostatavad planeerimisdokumendid, juhul kui nende alusel kavandatakse olulise mjuga tegevust.
Keskkonnamju strateegiline hindamine thendab valitsusasutuste ja nende haldusala asutuste koostatavate dokumentide elluviimisega kaasneva keskkonnamju hindamist.
Keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemi seaduse eelnu koostamisel tegid tiendusettepanekuid ka teised ministeeriumid, Eesti Kaubandus-Tstuskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnahenduste Koda ja mitmed keskkonnamju hindamise eksperdid.

Keskkonnaministeerium


Eesti leidis end Brsselis keskkonnavaenulike liikmesriikide blokis

Eesti sattus keskkonnaorganisatsioonide kriitika alla, hletades eile Euroopa Liidus hena vhestest riikidest geneetiliselt muundatud (GM) maisi histurule lubamise poolt. Hetkel Horvaatias peetava GMO-vaba Euroopa teemalise keskkonnakaitsjate konverentsi raames pidi Eesti Rohelise Liikumise esindaja Valdur Lahtvee tundma hbi, kuna Eesti oli ainsa uue EL-i liikmesriigina toetanud USA firma Monsanto geneetiliselt muundatud maisiliini MON863 lubamist Euroopa Liidu turule.
Eesti keskkonnaministrit nustavas geenitehnoloogiakomisjonis (GTK) tstatasid kll keskkonnaorganisatsioonide esindajad les Monsanto putukaresistentsusega maisiliini turustamisega kaasnevaid riske, kuid jid komisjonis vhemusse. Euroopa Liidus sattus Eesti geneetiliselt muundatud organismide turuletoomist pooldava seisukohaga isolatsiooni, kuna pooldaval seisukohal oli 25-st liikmesriigist lisaks Eestile vaid Suurbritannia, Holland ja Soome. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks arvukates valdkondades oma seisukoha andmine mingi hispoliitika- vi tegevuse suhtes saamas igapevaseks praktikaks. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid jlgivad hoolikalt kigi liikmesriikide hletustulemusi ning viimase nitega kaldub Eesti pigem keskkonnavaenulike riikide perre.

Eesti Roheline Liikumine


Veerandsada aastat looduskaitset Karulas

Kakskmmend viis aastat tagasi, 24. septembril 1979. aastal moodustati ENSV Ministrite Nukogu mrusega nr 497 Karula maastikukaitseala. Sama snnipev on ka Haanja ja Otep loodusparkidel, korraga veti kaitse alla kolm Kagu-Eesti krgustikuala.
Kaitseala loomise eesmrgiks oli kaitsta nii kauneid maastikke, keerukad pinnavorme, mis esindavad mandrijtekkelisi geoloogilisi protsesse, kui ka haruldase elustiku poolest thelepanu vrivaid jrvi. Ka oli Karula tuntud puhkeala.
Karula maastikukaitsealast sai 1993. aasta 3. detsembril rahvuspark, mille eesmrgid ja lesanded on palju laialdasemad maastikukaitseala omadest. Karulas on kaitse all ulatuslikud metsaalad, paljud kaitsealused liigid ning vrtustatud on prandmaastikud ja kultuuriprand. Karulal on oluline roll ka rahvusvahelises looduskaitses, aidates tagada Euroopas haruldaseks muutunud liikide ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu programmi Natura 2000 raames nii linnuhoiualana kui loodushoiualana.

Karula Rahvuspargi Administratsioon


Uus pperada Verijrve maastikukaitsealal Vrumaal

Vrumaa keskkonnateenistus avas uue pperaja Verijrve maastikukaitsealal Vru linna vahetus lheduses.
Umbes 1 km pikkune 9 infotahvliga varustatud rada suunab mrkama siinse looduse ilu ja mitmekesisust. Infotahvlid tutvustavad erinevaid taime- ja loomaliike, keda vib raja lheduses kohata - kahepaikseid, linde ja imetajaid, puid ja psaid, rohttaimi ning samblaid ja samblikke. Raja ks osa kulgeb piki jrve jrsuveerulist orgu kuni trepini, mis viib kaitseala tutvustava kaardini Vastseliina maantee res. Teine rajalik teeb vikese ringi parkmetsas. Rajaskeem asub RMK Verijrve puhkekohas, kus on vimalik lket teha ja telkida.
pperada on sobilik kasutamiseks vlippusteks koolidele ja lasteaedadele seetttu, et ta paikneb Vru linna lhedal- bussiliin nr. 11 viib pperaja algusesse Aiandi bussipeatuses. pperaja lbimine ei vta aega rohkem kui 30 minutit.
Maastikukaitseala loodi 2000. aastal jrsuveerulise rgoru ja selles asuva Verijrve kaitseks. Jrv paikneb sgava kagu-loode suunalise ja edela-kirde suunalise rgoru likumiskohal ja on seetttu loogakujuline.

Vrumaa keskkonnateenistus


Laske ksitleja tuppa!

Eesti Demograafia Instituut kivitas septembri alguses Euroopa Pere- ja Sndimusuuringu (European Family and Fertility Survey) teise ringi ksitluse Eestis. See thendab, et lhemal ajal saab 8000 inimest - 5000 naist ja 3000 meest - kirja teatega, et nad on llitatud Eesti Pere- ja Sndimusuuringu (EPSU) ksitletavate hulka. Ning mne aja prast koputabki eriettevalmistuse saanud ksitleja nende uksele. Eesti demograafid loodavad vga, et inimesed ei pelga ksitlejaid sisse laskmast ja nende ksimustele vastamast, aidates sellega uuringu lbiviimisele igati kaasa. Loomulikult on tagatud kigi vastuste tielik konfidentsiaalsus ning kogutud teavet kasutatakse ainult ldistatud kujul.
Euroopa PSU on leeuroopaline rahvastiku-uuringute programm, mida koordineerib RO Euroopa Majanduskomisjon, samuti lb kaasa Euroopa Rahvastikukomitee. Euroopa PSU esimeses ringis osales 25 riiki ja ksitleti htekokku 150 000 inimest. Kik kirjed koondati lpuks htsesse andmepanka, mida hoiab seesama RO Majanduskomisjon. Kogutud andmestik on aluseks enam kui sajale teadusprojektile.
PSU ksitleb kiki olulisi rahvastikku puutuvaid ksimusi, hlmates nii kooselu-, sndimus-, rasedus-, pereplaanimis-, rnde-, haridus- kui tlugu. Eesti PSU esimese ringi andmekogum koondab 7500 naise ja mehe elukigud, vimaldades ldistada kogu Eesti hiskonna arengu phisuundumused Teisest maailmasjast 1990. aastateni. PSU teine ring Eestis ning teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides keskendub eesktt mdunud kmnendil hiskonna- ja rahvastikuarengus aset leidnud murrangule.
PSU thtsusest rkides tdeb demograaf Kalev Katus poolnaljatamisi, et kik 2004. aasta mais Euroopa Liitu vetud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid osalesid Euroopa PSU esimeses ringis (1988-2000). Kahtlemata pole asi muidugi otseselt PSU-s kui niisuguses, vaid asjaolus, et tnapeva demokraatlikus maailmas ratab usaldust vaid seesugune riik, mis tunneb sgavamat huvi oma rahvastiku kekigu vastu.
Tpsem info: 6454125 vi asta@ekdk.estnet.ee

Krt Jnes-Kapp/HORISONT


SNDMUS



Sgishtu geoloogidega
Teisipeval, 28. septembril 2004


htu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskigu Toompeal geoloog Jaak Nlvaku juhtimisel. Teises osas klastame TT Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid alusphja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TT Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sndmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele ksimustele, niteks kuidas ja kui tpselt saab mrata kivimite vanust, kust on prit rndrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavrinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.

Loodusajakiri


Kutse rohelise otsedemokraatia arutelule.

Laupeval, 2. oktoobril on kella 12.00-ks Vodja koolimajja (Most loodes) kutsutud kik, kel tahtmist ja usku arutada vimaluse le, et Eestisse viks tekkida otsedemokraatlik ning keskkonnasstlikust maailmavaatest lhtuv kodanike hendus.
Miks selline plaan on tekkinud?
Ilmselt on paljud kuulnud poliitikuid ja ametnikke lausumas, et niteks ks vi teine ajaleht vi ajakirjanik vi siis mis tahes muu meediakanal ei esinda mitte hiskonnaliikmete arvamusi vaid on vikeste huvigruppide teenistuses. Ka kodanikehenduse polevat muud kui kputis majandust kihva keerata tahtvaid ning pidevalt jonnivaid isikuid. Seda arvatakse avalikult ja vhem avalikult just keskkonnaorganisatsioonide kohta. Vaid parlamenti vi omavalitsuste valitud poliitikud teadvat, kes on nende valijad ja mida nad arvavad. Kuigi, meil on ju valimised salajased!
Kui erakondade liikmed tunnevad sageli, et nende sna ei jua erakonna seeski piisava selgusega ja valjusega piisavalt krgele, siis samas olukorras on paljud kodanikudki. Mitte ainult poliitilise, vaid ka hiskondliku diskussiooni puudumine meile olulistes ksimustes on paljude mdarkimiste ja arusaamatustegi arvatavaks phjuseks.
Keskkonnateemad on kll paljude poliitiliste organisatsioonide jaoks programmidesse kirjutatud, kuid hegi jaoks neist pole keskkonnaseisund esmathtis, millest tuleneks inimeste heaolu. Majandusssteem on ju ikkagi koloogilise ja bioloogilise mrgissteemi omaprane osa, mitte ei eksisteeri sellest sltumatult vljapool. Enamjaolt on esindatud ju arvamus, et vaid siis, kui oleme teliselt rikkaiks saanud, vime hakata looduse prast muret tundma. Vodjale on oodatud inimesed, kes on veendunud ja usuvad, et majandussuhteid saab ja tuleb klaarida ning kavandada inimese ja keskkonna suhetega heskoos. Inimene ei ole lim liik looduses ning kogu elusloodus pole ju eksisteerinud selleks, et tekiks inimene. See on meile endile ohtlik mt ja sellest ppimises ja kogemusi jagades lahti saamine ei lpeta ju veel majandustegevust.
Plisrahvaste kestvuse phjuseks on olnud suutlikkus arvestada looduskeskkonnaga ja leida sellest olemisele tuge. Ka tehnoloogiliselt toimides saab toimida plisrahvaste laadselt ning just vajadus uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate jrele on ks phjusi ka toetamaks hiskondliku mtte muutumist keskkonnast hoolivamaks. Meie tervis ja heaolu sltub paljuski sellest, kas suudame toimima hakata plisrahvana Maal.
Niisiis olete oodatud kik, kes te olete veendunud, et inimene on oma tehiskeskkonnaga ei muud kui keerukamalt toimiv liik paljude teiste seas ning olete ka veendunud, et see seisukoht vajab selget esindatust Eesti hiskonnas. Me oskame ehk toimida vaid vaimses ja virtuaalses keskkonnas toimivate olenditena ning seda virtuaalsust ka pidevalt juurde luua. On oodatud kik need, kes veendunud, et meie pritolu ja olemus nuavad vaimse ja vljameldu tasakaalustamist loodusliku ning bioloogilisega. Tere tulemast!

P.S. Toiduga varustamine on igahe oma mure, nii et toidupakk peaks igahel omal kaasas olema. Sellise arvestusega, et seda siis kigiga jagada.

Oluline on ka kuni selle ndala neljapevani oma tulekust teada anda aadressil: metsas@metsas.ee
Kirja teemaks pange: Vodja kokkusaamine

Ning kirja pange:
eesnimi ja perekonnanimi
snniaeg
kontakttelefon ja aadress
e-posti aadress
erakondlik kuuluvus
tkoht ja/vi amet


Marek Strandberg


Elu keset elu

Me elame suhteliselt noore ja kiirelt areneva majandusega riigis, loodus meie mber on aga vana ja vrikas. Veel. Kuidas areneda nii, et sellest vrikusest jks alles enam kui vaid mlestus ja me ei peaks hiljem tegema suuri kulutusi selle taastamiseks? Kuidas oleks meil vimalik meie loodusliku rikkuse toel ka majanduslikult vrikaks saada?
Need on mned ksimused, millele ptakse vastuseid leida Tartu likooli raamatukogu konverentsisaalis 20. oktoobril 2004 toimuval foorumil ELU KESET ELU.
Foorumi teemaks on looduse mitmekesisus kui ressurss ning selle ressursi jtkusuutliku kasutamise vimalused Eestis.
Eraldi ttubades ksitletakse eluslooduse mitmekesisuse hoidmisega seotud probleeme ja vimalusi pllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Teiseks arutelu teemaks on mitmekesisusega arvestamine selle valdkonna edendamine planeeringute ja hariduse kaudu. Foorumiga samal ajal konverentsiruumide mbruses toimuval infomessil tutvustavad oma tegevust ja kogemusi eluslooduse mitmekesisuse alase info koondamise, vahendamise ja haldamisega tegelevad asutused.
Foorumi eesmrgiks on luua avatud diskussiooniruum, kus saaksid omavahel kohtuda bioloogilise mitmekesisuse probleemidega kokku puutuvad erinevate valdkondade ja elualade esindajad: teadlased, ettevtjad, ametnikud ja looduskaitsjad.
Lisainfo telefonil 56 685 264 vi internetilehel http://www.eelis.ee/bioplatvorm. Foorumi korraldab algatus Eesti Bioplatvorm.

Eesti Bioplatvorm


4. oktoobril rahvusvaheline loomakaitsepev

Rahvusvaheline loomakaitsepev kuulutati esmakordselt vlja Itaalias Firenzes loomakaitsekonverentsil. Konkreetne kuupev valiti seda thistama mlestamaks kigi elusolendite phakut Assisi Franciscust, kes suri 4.10.1226. aastal.
Tartu Keskonnahariduse Keskus korraldab Tartus Kompanii 10 saalis infopeva loomakaitse teemadel:
14.00 Lemmikloom lapsele . Monika Murumets ja Maaja Mll - Eesti, Loomakaitse Selts (ELS). Vimalus tutvuda erinevate lemmikloomadega.
15.30 Loomakaitse ja seadused. Peeter Kukk - Tartumaa Veterinaarkeskus
16.10 Loomakaitsepeva ajalugu ja Eesti Loomakaitse Selts. Kairi Sepp - ELS
16.40 Film loomade varjupaigast.
17.10 Loom sbraks. Kairi Sepp - ELS
17.35 Loomkatsed. Ilvi Rimm - ELS
18.00 Nuded loomade pidamiseks linnas, loomade varjupaik, hulkuvad loomad. Madis Tammeorg - Linnavalitsus

ritusel osalemine tasuta.
Info telefonil 7366 120 http://www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus


ASJATUNDJA

Kas Teie arvates mte randadesse ehitamist keelavaid karme seadusi leebemaks muuta ikka on mistlik? Looduskaitseseadus on ju alles hiljuti vastu vetud.

Tiit Hunt, zooloog ja loodusfotograaf:

Rand, mere ja metsa vaheline kitsas riba on loodusele suhteliselt oluline. Lisaks veelindudele kasutavad seda ala aktiivselt ka vrvulised oma rnnete ajal. Samuti on rand kiskjatele oluline toitumisala. Niteks ehitatakse hoogsalt Kakume poolsaare mlemale kaldale. Selle tulemusena on kadunud ra haneliste rndeparvede igiplised puhkepaigad.
Ka pole avatud rand kige sobilikum koht elamiseks. Rannarne mikrokliima - niiske hk ja tugevad tuuled, stabiilselt madal temperatuur - teevad elamise ebamugavaks. Meie kultuurikontekstis on vahetu mererand olnud koht, kus kiakse, aga kus tavaliselt ei elata.


Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Keskkonnaministeerium ei ne praegu phjust kevadel justunud Looduskaitseseaduse muutmise algatamiseks. Uus seadus annab tegelikult kik eeldused selleks, et lbi avaliku planeeringutegevuse kehtestada randadesse kohalike inimeste ja klastajate soovidest lhtuvad reeglid ning selgitada avalike ja erahuvide vimalikud vastuolud. Kokkuvttes on tegelikult planeeringutegevuse vtmemngijad vallad. Siinkohal ongi hea vimalus tunnustada just neid valdu, kes enne planeeringu kinnitamist kaaluvad phjalikult lbi kikvimalikud planeeringuga seotud aspektid, sh ka ehituskeeluvndiga seotud. See tagab eelkige, et ei tekiks olukordi, kus tuleb hakata ehitusluba vi juba olemasolevat ehitist keelustama-muutma.


KIIRKOMMENTAAR

Tallinn vajab leldist lageraiet

Selle ndala neljapevane Postimees avaldas sdamliku loo, milles Tallinna linnaaednik Tiina Tallinn kirjeldas, kuidas mitte midagi kahtlustavaid linnakodanikke hvardab puude poolt kksurm. Puudel, teatas linnaaednik (on meil selline amet!) on oksad. Ja okstel on kalduvus maha kukkuda. Oksad kukuvad maha, ja nende ning Emakese Eestimaa vahele jvad jrgmised asjad: autod, inimesed. Mistttu tuleb puud linnast maha vtta.
Igati edumeelne mte. Kuid pr Tiina Tallinn viks oma apokalptilist ngemust laiendada. Eakad inimesed kalduvad ka vahel maha kukkuma. Ja nende alla vib jda 1. autosid 2. lapsi. Lapsed jlle kalduvad les ronima, ja ka maha kukkuma. Kes jb alla? Kas mitte 1. linnaaednik ja 2. autod? Nii et lapsed ja eakad (aga miks ainult eakad?) tuleks Tallinnast krvaldada.
Vib-olla aga oleks pealinnale odavam lahti saada inimestest, kes peavad end linnaaednikeks, aga ei ole ppetkkidega judnud kaugemale soojavabriku lagunenud korstnatest.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012