Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
28. september 2004


Mängige kuni 7. oktoobrini Uudistajaga. Klikake pildisilmale või aadressile http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema12.html ja uurige asja!




UUDISED





Eesti Metsa sügisnumber: metsanduslikust mõtlemisest ja ökousust

Ikka ja jälle esitatakse kodumaises metsanduslikus mõtlemises erinevaid ideid, millel peaaegu ei ole kokkupuute punkte. Põhjus on selles, et nad lähtuvad erinevatest teaduslikest, poliitilistest ja ideoloogilistest vaatenurkadest. Ajakirja Eesti Mets sügisnumbris arutleb metsanduse grand old man Artur Nilson eri mõtteviiside, aga eriti ökousu ilmingute üle metsanduses. Kahtlemata ei esita artikkel viimseid tõdesid ja ärgitab paljusid vaidlema. Aga eesmärk ongi panna lugejat oma peaga mõtlema ja küsimustele vastuseid otsima.
Sügisnumbris saavad sõna metsanduse eri huvirühmade esindajad. Eesti Erametsaliidu esimees Jaanus Aun arutleb uue tagatisraha süsteemi üle, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel annab ülevaate Natura 2000 metsaelupaikadest, Iisaku metsaülem Koidu Simson tutvustab pikaajalisi kogemusi istutusmaterjali kasvatamisel jne. Veel saab lugeda põhjalikust hariliku kuuse geneetilisest uurimisest, metsavahtide olust kahe ilmasõja vahel, metsasertimise seminarist Lahemaal, mitmetest metsandussündmustest ja tähtpäevadest.

Loodusajakiri





21. septembri maavärin - teleseismiline sündmus Eestis

2004. a 21. septembri kahe- kuni kolmekordsete tõugete hüpotsentri sügavus oli 10 või enama km sügavusel Poola Gdanski ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi-eelses rannikumeres. Need kuulusid 2004. a septembris umbes kahenädalase perioodi jooksul seismiliselt aktiviseerunud lõuna-põhjasuunalisse vööndisse: keskmisi 3-magnituudiseid väringuid ilmnes alates Vahemerest, mh T šehhias, Slovakkias, Lõuna- ja Kesk-Poolas, kõnealused tugevad 4,6-5,4-magnituudilised väringud Poola- ja Kaliningradi-eelses Läänemeres, 3 nõrka (vaid instrumentaalselt fikseeritud) väringut 2-5 km sügavusel Soome lahes Kunda, Tallinna ja Turu ees ning üks selline Põhja-Rootsis. Samaaegselt esines suur hulk väringuid Vahemere-äärsetes maades Kreekast Hispaania ja Marokoni. Koos selle Aafrika Euroopa mandrite põrkevööndiga elasid läbi järjekordse elavnemise Läänemere - Botnia lahe vööndi maakoore murrangu-struktuurid.
Eestis tunnetatud 21. sept maaväring oli nn teleseismiline nähtus, st kaugel asuva võimsa väringu kauge kajastus. Makroseismiliste nähtuste tugevus ulatus siin 3-4 pallini ja oli veelgi võimsam Lätis, Leedus, Kirde-Poolas ja Kaliningradi oblastis. Viimases põhjustas see hoonete purustusi ja vigastusi inimestele. Sellise võimsusega väringute esinemissagedus on veelgi harvem kui Eestis 1976. a toimunud 4,75-magnituudise Osmussaare väringu-tüübi puhul. "1. sept sündmus tõestab, et seismilised sündmused, mille asukoht võiks olla kusagil Läänemere või Botnia lahe põhjas või nende rannikul, on möödapääsmatud. Ootame neid seni teaduslikult ettenägematute, aastate või kümnete või esimeste sadade aastate vaheaegadega ka edaspidi.
2003. a regulaarselt töösse lülitunud, rahvusvahelisse seismoloogiajaamade võrku GEOFON (keskus Potsdamis) kuuluv Vasula (Tartu vald) seismoloogiajaam fikseeris Gdanski-Kaliningradi tõuked ootuspärase täpsusega. Kümnete maailma eri paikades asuvate seismojaamade andmete töötlusega saame anda märgatava panuse Läänemere ja ümbruskonna süvaehituse tundmaõppimiseks ning tulevikus ka seismiliste sündmuste ennustamiseks.

Väino Puura, TÜ geoloogia ja mineraloogia emeriitprofessor


Eesti metsaraiest on ebaseaduslik 1%

22. oktoobril toimunud pressikonverentsil andis keskkonnaminister Villu Reiljan koos ministeeriumi metsaosakonnaga ülevaate illegaalsetest raietest Eestis ja mujal Euroopas. Samas tutvustati Eesti ebaseaduslike raiete analüüsimetoodika väljatöötamise plaani.
Minister Villu Reiljani sõnul on illegaalsete raietega võitlemine aktuaalne teema nii Eestis, teistes Euroopa riikides kui ka mujal maailmas. "Ebaseaduslikku raiet esineb kõikides Euroopa Liidu riikides, kuid selle maht jääb reeglina alla 1% kogu puiduraiest riigis. Peamiseks ebaseadusliku raie põhjuseks on vaesus, kuritegevusest suurt finantskasu saavutada püüdvad isikud või ettevõtted ning paratamatult ka metsaomanike teadmatus," selgitas minister.
Eestis raiuti 2003. aastal 11,5 milj. tihumeetrit puitu. Illegaalse raie osa sellest kogusest oli veidi alla 1% ehk 112 000 tihumeetrit. Mitteriiklikud allikad on samas väitnud, et Eesti metsaraiest moodustab illegaalne raie 50%. Nii suur protsentuaalne vahe on ministeeriumi metsaosakonna juhataja kt Erik Kosenkraniuse sõnul tingitud eelkõige mõistete "illegaalne raie" ja "illegaalne metsandus" kasutamisest. Nende ebaselge määratlus tekitab probleeme edasise analüüsi, meetmete kavandamise ja metsanduse maine kontekstis.
Illegaalne raie on metsaraie (illegal logging), mis on tehtud kohalikke seadusi rikkudes. Just selliselt võeti Eestis eelmisel aastal maha ligi 1% kogu raiemahust. Illegaalne metsandus ehk varimetsandus (illegal forest practise) on aga laiem mõiste, mis tähendab omandiõiguse rikkumist, korruptsiooni, transpordi ja kaubandusreeglite rikkumist, maksupettusi, illegaalset raiet jmt.
"Illegaalse metsandusena võib käsitleda ka juhtumit, kui saekaatris, kus puitu töödeldakse, on üks töötaja purjus. Seega on rikutud seadust ja nii võib tõlgendada, et selle vahetuse ajal töödeldud puit on illegaalne," selgitas Kosenkranius, "Fakt on aga, et illegaalse m e t s a r a i e maht Eestis on viimastel aastatel langenud ning nt eelmisel aastal oli see 1% kogu raiemahust. See arv peab aga vähenema."
Keskkonnaministeerium tahab illegaalse metsaraiega veelgi tõhusamalt võidelda. Selleks on ministeerium suurendanud ressursse operatiivse järelvalve tõhustamisse, parandanud keskkonnateenistuste metsandusspetsialistide töövarustust ning toetab erametsaomanike nõustamist ja naabrusvalve praktika juurutamist metsanduses.
Lisaks on Eesti Põllumajandusülikooli metsandusteaduskonnalt tellitud illegaalsete metsaraiete kohta uuring. Selle läbiviimisest võtab osa ka Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Uuringu eesmärk on saada täpsem ülevaade ebaseaduslike raiete ulatusest ja iseloomust Eesti metsades. Väljatöötatavat välitööde metoodikat, mille alusel hakatakse uuringut ellu viima, tutvustatakse homme ka huvigruppidele.
Pressikonverentsi esitlus on kättesaadav KKM kodulehel http://www.envir.ee

Keskkonnaministeerium


Arno Tali Sihtkapital annab teada

On alanud Arno-Teele stipendiumikonkurss üliõpilastele.
Konkurss on mõeldud eelkõige paljulapselistest ja vähemkindlustatud peredest pärit maanoortele. Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: stipendiumivajaja avaldus, ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed, omavalitsusest tõend perekonna suuruse kohta, koopia vanema(te) töötu-, invaliidsus- või pensionitunnistusest, töötava(te) vanema(te) puhul palgatõend (6 viimast kuud), FIEl koopia tuludeklaratsioonist, koopia õpperaamatust õppeedukuse kohta, esmakursuslastel tõend kõrgkoolis õppimise kohta. Kirjalikult vormistatud taotlus saata Arno Tali Sihtkapitali juhatuse nimele aadressil Gonsiori 21, Tallinn 10147. Ühekordse stipendiumi suurus on 3000 krooni.
Taotlusi võivad esitada ka varem Arno-Teele konkurssidel osalenud ja stipendiumi saanud noored.
Taotluste esitamise tähtaeg 11. oktoober 2004.
Vt http://www.hot.ee/arnotalisihtkapital/

Arno Tali Sihtkapital


Uus seadus aitab võidelda negatiivse keskkonnamõjuga

Vabariigi Valitsus kiitis 23. septembril, heaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu.
Uue seaduse eelnõu koostamise tingis vajadus tõhustada senist keskkonnamõju hindamist ja selle põhimõtteid. Võrreldes praeguse seda valdkonda reguleeriva seadusega hõlmab eelnõu keskkonnamõju hindamise aspekte märksa põhjalikumalt ja laiemalt.
Seaduse eelnõuga reguleeritakse keskkonnamõju hindamist konkreetsete tegevuste puhul. Samuti korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeeringute ning riiklike, maakondlike ja kohalike kavade-programmide puhul. Lisaks käsitleb eelnõu ka Euroopa Liidu (EL) keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (EMAS) ning EL ökomärgise andmist.
Seaduse jõustudes tuleb hindama hakata nii riikliku, maakondliku kui kohaliku tasandi planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Taoliste dokumentide hulka loetakse näiteks transpordi, energeetika, tööstuse, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja metsanduse valdkonnas koostatavad planeerimisdokumendid, juhul kui nende alusel kavandatakse olulise mõjuga tegevust.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine tähendab valitsusasutuste ja nende haldusala asutuste koostatavate dokumentide elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamist.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse eelnõu koostamisel tegid täiendusettepanekuid ka teised ministeeriumid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja mitmed keskkonnamõju hindamise eksperdid.

Keskkonnaministeerium


Eesti leidis end Brüsselis keskkonnavaenulike liikmesriikide blokis

Eesti sattus keskkonnaorganisatsioonide kriitika alla, hääletades eile Euroopa Liidus ühena vähestest riikidest geneetiliselt muundatud (GM) maisi ühisturule lubamise poolt. Hetkel Horvaatias peetava GMO-vaba Euroopa teemalise keskkonnakaitsjate konverentsi raames pidi Eesti Rohelise Liikumise esindaja Valdur Lahtvee tundma häbi, kuna Eesti oli ainsa uue EL-i liikmesriigina toetanud USA firma Monsanto geneetiliselt muundatud maisiliini MON863 lubamist Euroopa Liidu turule.
Eesti keskkonnaministrit nõustavas geenitehnoloogiakomisjonis (GTK) tõstatasid küll keskkonnaorganisatsioonide esindajad üles Monsanto putukaresistentsusega maisiliini turustamisega kaasnevaid riske, kuid jäid komisjonis vähemusse. Euroopa Liidus sattus Eesti geneetiliselt muundatud organismide turuletoomist pooldava seisukohaga isolatsiooni, kuna pooldaval seisukohal oli 25-st liikmesriigist lisaks Eestile vaid Suurbritannia, Holland ja Soome. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks arvukates valdkondades oma seisukoha andmine mingi ühispoliitika- või tegevuse suhtes saamas igapäevaseks praktikaks. Euroopa keskkonnaorganisatsioonid jälgivad hoolikalt kõigi liikmesriikide hääletustulemusi ning viimase näitega kaldub Eesti pigem keskkonnavaenulike riikide perre.

Eesti Roheline Liikumine


Veerandsada aastat looduskaitset Karulas

Kakskümmend viis aastat tagasi, 24. septembril 1979. aastal moodustati ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 497 Karula maastikukaitseala. Sama sünnipäev on ka Haanja ja Otepää loodusparkidel, korraga võeti kaitse alla kolm Kagu-Eesti kõrgustikuala.
Kaitseala loomise eesmärgiks oli kaitsta nii kauneid maastikke, keerukad pinnavorme, mis esindavad mandrijäätekkelisi geoloogilisi protsesse, kui ka haruldase elustiku poolest tähelepanu väärivaid järvi. Ka oli Karula tuntud puhkeala.
Karula maastikukaitsealast sai 1993. aasta 3. detsembril rahvuspark, mille eesmärgid ja ülesanded on palju laialdasemad maastikukaitseala omadest. Karulas on kaitse all ulatuslikud metsaalad, paljud kaitsealused liigid ning väärtustatud on pärandmaastikud ja kultuuripärand. Karulal on oluline roll ka rahvusvahelises looduskaitses, aidates tagada Euroopas haruldaseks muutunud liikide ja elupaikade kaitset Euroopa Liidu programmi Natura 2000 raames nii linnuhoiualana kui loodushoiualana.

Karula Rahvuspargi Administratsioon


Uus õpperada Verijärve maastikukaitsealal Võrumaal

Võrumaa keskkonnateenistus avas uue õpperaja Verijärve maastikukaitsealal Võru linna vahetus läheduses.
Umbes 1 km pikkune 9 infotahvliga varustatud rada suunab märkama siinse looduse ilu ja mitmekesisust. Infotahvlid tutvustavad erinevaid taime- ja loomaliike, keda võib raja läheduses kohata - kahepaikseid, linde ja imetajaid, puid ja põõsaid, rohttaimi ning samblaid ja samblikke. Raja üks osa kulgeb piki järve järsuveerulist orgu kuni trepini, mis viib kaitseala tutvustava kaardini Vastseliina maantee ääres. Teine rajalõik teeb väikese ringi parkmetsas. Rajaskeem asub RMK Verijärve puhkekohas, kus on võimalik lõket teha ja telkida.
Õpperada on sobilik kasutamiseks väliõppusteks koolidele ja lasteaedadele seetõttu, et ta paikneb Võru linna lähedal- bussiliin nr. 11 viib õpperaja algusesse Aiandi bussipeatuses. Õpperaja läbimine ei võta aega rohkem kui 30 minutit.
Maastikukaitseala loodi 2000. aastal järsuveerulise ürgoru ja selles asuva Verijärve kaitseks. Järv paikneb sügava kagu-loode suunalise ja edela-kirde suunalise ürgoru lõikumiskohal ja on seetõttu loogakujuline.

Võrumaa keskkonnateenistus


Laske küsitleja tuppa!

Eesti Demograafia Instituut käivitas septembri alguses Euroopa Pere- ja Sündimusuuringu (European Family and Fertility Survey) teise ringi küsitluse Eestis. See tähendab, et lähemal ajal saab 8000 inimest - 5000 naist ja 3000 meest - kirja teatega, et nad on lülitatud Eesti Pere- ja Sündimusuuringu (EPSU) küsitletavate hulka. Ning mõne aja pärast koputabki eriettevalmistuse saanud küsitleja nende uksele. Eesti demograafid loodavad väga, et inimesed ei pelga küsitlejaid sisse laskmast ja nende küsimustele vastamast, aidates sellega uuringu läbiviimisele igati kaasa. Loomulikult on tagatud kõigi vastuste täielik konfidentsiaalsus ning kogutud teavet kasutatakse ainult üldistatud kujul.
Euroopa PSU on üleeuroopaline rahvastiku-uuringute programm, mida koordineerib ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, samuti lööb kaasa Euroopa Rahvastikukomitee. Euroopa PSU esimeses ringis osales 25 riiki ja küsitleti ühtekokku 150 000 inimest. Kõik kirjed koondati lõpuks ühtsesse andmepanka, mida hoiab seesama ÜRO Majanduskomisjon. Kogutud andmestik on aluseks enam kui sajale teadusprojektile.
PSU käsitleb kõiki olulisi rahvastikku puutuvaid küsimusi, hõlmates nii kooselu-, sündimus-, rasedus-, pereplaanimis-, rände-, haridus- kui töölugu. Eesti PSU esimese ringi andmekogum koondab 7500 naise ja mehe elukäigud, võimaldades üldistada kogu Eesti ühiskonna arengu põhisuundumused Teisest maailmasõjast 1990. aastateni. PSU teine ring Eestis ning teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides keskendub eeskätt möödunud kümnendil ühiskonna- ja rahvastikuarengus aset leidnud murrangule.
PSU tähtsusest rääkides tõdeb demograaf Kalev Katus poolnaljatamisi, et kõik 2004. aasta mais Euroopa Liitu võetud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid osalesid Euroopa PSU esimeses ringis (1988-2000). Kahtlemata pole asi muidugi otseselt PSU-s kui niisuguses, vaid asjaolus, et tänapäeva demokraatlikus maailmas äratab usaldust vaid seesugune riik, mis tunneb sügavamat huvi oma rahvastiku käekäigu vastu.
Täpsem info: 6454125 või asta@ekdk.estnet.ee

Kärt Jänes-Kapp/HORISONT


SÜNDMUS



Sügisõhtu geoloogidega
Teisipäeval, 28. septembril 2004


Õhtu koosneb kahest osast. Alguses teeme geoloogilise jalutuskäigu Toompeal geoloog Jaak Nõlvaku juhtimisel. Teises osas külastame TTÜ Geoloogia Instituuti.
Instituudis saavad geoloogiahuvilised teada, milliseid aluspõhja- ja kvaternaarigeoloogia-alaseid teadusuuringuid tehakse TTÜ Geoloogia Instituudis, milliste meetodite abil uuritakse sadu miljoneid aastaid tagasi toimunud sündmusi isotoop-paleoklimatoloogia, kvaternaari geokronoloogia ja geoprotsesside modelleerimise laboris ning mida huvitavat peidavad endas instituudi teaduskogud.
Geoloogidelt saab vastuse mitmetele Maa ehitust, koostist ja arengut puudutavatele küsimustele, näiteks kuidas ja kui täpselt saab määrata kivimite vanust, kust on pärit rändrahnud, kuidas ja millal tekkis Kaali kraater, kas Eestis esineb maavärinaid jne.

Kogunemine Sakala parklas kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 90 krooni, Horisondi tellijale 65 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.

Loodusajakiri


Kutse rohelise otsedemokraatia arutelule.

Laupäeval, 2. oktoobril on kella 12.00-ks Vodja koolimajja (Mäost loodes) kutsutud kõik, kel tahtmist ja usku arutada võimaluse üle, et Eestisse võiks tekkida otsedemokraatlik ning keskkonnasäästlikust maailmavaatest lähtuv kodanike ühendus.
Miks selline plaan on tekkinud?
Ilmselt on paljud kuulnud poliitikuid ja ametnikke lausumas, et näiteks üks või teine ajaleht või ajakirjanik või siis mis tahes muu meediakanal ei esinda mitte ühiskonnaliikmete arvamusi vaid on väikeste huvigruppide teenistuses. Ka kodanikeühenduse polevat muud kui käputäis majandust kihva keerata tahtvaid ning pidevalt jonnivaid isikuid. Seda arvatakse avalikult ja vähem avalikult just keskkonnaorganisatsioonide kohta. Vaid parlamenti või omavalitsuste valitud poliitikud teadvat, kes on nende valijad ja mida nad arvavad. Kuigi, meil on ju valimised salajased!
Kui erakondade liikmed tunnevad sageli, et nende sõna ei jõua erakonna seeski piisava selgusega ja valjusega piisavalt kõrgele, siis samas olukorras on paljud kodanikudki. Mitte ainult poliitilise, vaid ka ühiskondliku diskussiooni puudumine meile olulistes küsimustes on paljude möödarääkimiste ja arusaamatustegi arvatavaks põhjuseks.
Keskkonnateemad on küll paljude poliitiliste organisatsioonide jaoks programmidesse kirjutatud, kuid ühegi jaoks neist pole keskkonnaseisund esmatähtis, millest tuleneks inimeste heaolu. Majandussüsteem on ju ikkagi ökoloogilise ja bioloogilise märgisüsteemi omapärane osa, mitte ei eksisteeri sellest sõltumatult väljapool. Enamjaolt on esindatud ju arvamus, et vaid siis, kui oleme tõeliselt rikkaiks saanud, võime hakata looduse pärast muret tundma. Vodjale on oodatud inimesed, kes on veendunud ja usuvad, et majandussuhteid saab ja tuleb klaarida ning kavandada inimese ja keskkonna suhetega üheskoos. Inimene ei ole ülim liik looduses ning kogu elusloodus pole ju eksisteerinud selleks, et tekiks inimene. See on meile endile ohtlik müüt ja sellest õppimises ja kogemusi jagades lahti saamine ei lõpeta ju veel majandustegevust.
Põlisrahvaste kestvuse põhjuseks on olnud suutlikkus arvestada looduskeskkonnaga ja leida sellest olemisele tuge. Ka tehnoloogiliselt toimides saab toimida põlisrahvaste laadselt ning just vajadus uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate järele on üks põhjusi ka toetamaks ühiskondliku mõtte muutumist keskkonnast hoolivamaks. Meie tervis ja heaolu sõltub paljuski sellest, kas suudame toimima hakata põlisrahvana Maal.
Niisiis olete oodatud kõik, kes te olete veendunud, et inimene on oma tehiskeskkonnaga ei muud kui keerukamalt toimiv liik paljude teiste seas ning olete ka veendunud, et see seisukoht vajab selget esindatust Eesti ühiskonnas. Me oskame ehk toimida vaid vaimses ja virtuaalses keskkonnas toimivate olenditena ning seda virtuaalsust ka pidevalt juurde luua. On oodatud kõik need, kes veendunud, et meie päritolu ja olemus nõuavad vaimse ja väljamõeldu tasakaalustamist loodusliku ning bioloogilisega. Tere tulemast!

P.S. Toiduga varustamine on igaühe oma mure, nii et toidupakk peaks igaühel omal kaasas olema. Sellise arvestusega, et seda siis kõigiga jagada.

Oluline on ka kuni selle nädala neljapäevani oma tulekust teada anda aadressil: metsas@metsas.ee
Kirja teemaks pange: Vodja kokkusaamine

Ning kirja pange:
eesnimi ja perekonnanimi
sünniaeg
kontakttelefon ja aadress
e-posti aadress
erakondlik kuuluvus
töökoht ja/või amet


Marek Strandberg


Elu keset elu

Me elame suhteliselt noore ja kiirelt areneva majandusega riigis, loodus meie ümber on aga vana ja väärikas. Veel. Kuidas areneda nii, et sellest väärikusest jääks alles enam kui vaid mälestus ja me ei peaks hiljem tegema suuri kulutusi selle taastamiseks? Kuidas oleks meil võimalik meie loodusliku rikkuse toel ka majanduslikult väärikaks saada?
Need on mõned küsimused, millele püütakse vastuseid leida Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 20. oktoobril 2004 toimuval foorumil ELU KESET ELU.
Foorumi teemaks on looduse mitmekesisus kui ressurss ning selle ressursi jätkusuutliku kasutamise võimalused Eestis.
Eraldi töötubades käsitletakse eluslooduse mitmekesisuse hoidmisega seotud probleeme ja võimalusi põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses. Teiseks arutelu teemaks on mitmekesisusega arvestamine selle valdkonna edendamine planeeringute ja hariduse kaudu. Foorumiga samal ajal konverentsiruumide ümbruses toimuval infomessil tutvustavad oma tegevust ja kogemusi eluslooduse mitmekesisuse alase info koondamise, vahendamise ja haldamisega tegelevad asutused.
Foorumi eesmärgiks on luua avatud diskussiooniruum, kus saaksid omavahel kohtuda bioloogilise mitmekesisuse probleemidega kokku puutuvad erinevate valdkondade ja elualade esindajad: teadlased, ettevõtjad, ametnikud ja looduskaitsjad.
Lisainfo telefonil 56 685 264 või internetilehel http://www.eelis.ee/bioplatvorm. Foorumi korraldab algatus Eesti Bioplatvorm.

Eesti Bioplatvorm


4. oktoobril rahvusvaheline loomakaitsepäev

Rahvusvaheline loomakaitsepäev kuulutati esmakordselt välja Itaalias Firenzes loomakaitsekonverentsil. Konkreetne kuupäev valiti seda tähistama mälestamaks kõigi elusolendite pühakut Assisi Franciscust, kes suri 4.10.1226. aastal.
Tartu Keskonnahariduse Keskus korraldab Tartus Kompanii 10 saalis infopäeva loomakaitse teemadel:
14.00 Lemmikloom lapsele . Monika Murumets ja Maaja Mäll - Eesti, Loomakaitse Selts (ELS). Võimalus tutvuda erinevate lemmikloomadega.
15.30 Loomakaitse ja seadused. Peeter Kukk - Tartumaa Veterinaarkeskus
16.10 Loomakaitsepäeva ajalugu ja Eesti Loomakaitse Selts. Kairi Sepp - ELS
16.40 Film loomade varjupaigast.
17.10 Loom sõbraks. Kairi Sepp - ELS
17.35 Loomkatsed. Ilvi Rimm - ELS
18.00 Nõuded loomade pidamiseks linnas, loomade varjupaik, hulkuvad loomad. Madis Tammeorg - Linnavalitsus

Üritusel osalemine tasuta.
Info telefonil 7366 120 http://www.teec.ee

Tartu Keskkonnahariduse Keskus


ASJATUNDJA

Kas Teie arvates mõte randadesse ehitamist keelavaid karme seadusi leebemaks muuta ikka on mõistlik? Looduskaitseseadus on ju alles hiljuti vastu võetud.

Tiit Hunt, zooloog ja loodusfotograaf:

Rand, mere ja metsa vaheline kitsas riba on loodusele suhteliselt oluline. Lisaks veelindudele kasutavad seda ala aktiivselt ka värvulised oma rännete ajal. Samuti on rand kiskjatele oluline toitumisala. Näiteks ehitatakse hoogsalt Kakumäe poolsaare mõlemale kaldale. Selle tulemusena on kadunud ära haneliste rändeparvede igipõlised puhkepaigad.
Ka pole avatud rand kõige sobilikum koht elamiseks. Rannaäärne mikrokliima - niiske õhk ja tugevad tuuled, stabiilselt madal temperatuur - teevad elamise ebamugavaks. Meie kultuurikontekstis on vahetu mererand olnud koht, kus käiakse, aga kus tavaliselt ei elata.


Monika Kopti, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja:

Keskkonnaministeerium ei näe praegu põhjust kevadel jõustunud Looduskaitseseaduse muutmise algatamiseks. Uus seadus annab tegelikult kõik eeldused selleks, et läbi avaliku planeeringutegevuse kehtestada randadesse kohalike inimeste ja külastajate soovidest lähtuvad reeglid ning selgitada avalike ja erahuvide võimalikud vastuolud. Kokkuvõttes on tegelikult planeeringutegevuse võtmemängijad vallad. Siinkohal ongi hea võimalus tunnustada just neid valdu, kes enne planeeringu kinnitamist kaaluvad põhjalikult läbi kõikvõimalikud planeeringuga seotud aspektid, sh ka ehituskeeluvööndiga seotud. See tagab eelkõige, et ei tekiks olukordi, kus tuleb hakata ehitusluba või juba olemasolevat ehitist keelustama-muutma.


KIIRKOMMENTAAR

Tallinn vajab üleüldist lageraiet

Selle nädala neljapäevane Postimees avaldas südamliku loo, milles Tallinna linnaaednik Tiina Tallinn kirjeldas, kuidas mitte midagi kahtlustavaid linnakodanikke ähvardab puude poolt äkksurm. Puudel, teatas linnaaednik (on meil selline amet!) on oksad. Ja okstel on kalduvus maha kukkuda. Oksad kukuvad maha, ja nende ning Emakese Eestimaa vahele jäävad järgmised asjad: autod, inimesed. Mistõttu tuleb puud linnast maha võtta.
Igati edumeelne mõte. Kuid pr Tiina Tallinn võiks oma apokalüptilist nägemust laiendada. Eakad inimesed kalduvad ka vahel maha kukkuma. Ja nende alla võib jääda 1. autosid 2. lapsi. Lapsed jälle kalduvad üles ronima, ja ka maha kukkuma. Kes jääb alla? Kas mitte 1. linnaaednik ja 2. autod? Nii et lapsed ja eakad (aga miks ainult eakad?) tuleks Tallinnast kõrvaldada.
Võib-olla aga oleks pealinnale odavam lahti saada inimestest, kes peavad end linnaaednikeks, aga ei ole õppetükkidega jõudnud kaugemale soojavabriku lagunenud korstnatest.

Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet