Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
12. oktoober 2012



OKTOOBER



Kui oled üle nädala kodumaast kaugel eemal olnud, märkad naastes, kui pika sammu on sügis vahepeal edasi astunud. Järgnevad pildi on klõpsatud eile hommikul mu kodu lähedal Tartu Annelinnas.
  

Hommikud püsivad praegu pikalt udused
  

Septembrilõpu erk vahtrapuna on muutunud hoopis pastelsemaks
  

See-eest ei puna pihlapuul mitte ainult marjad, vaid ka lehed
  

Suur hulk hobukastanivilju on maha potsatanud, ...
  

... teised otsemaid potsatusvalmis
  

Käes on lehekoristuse ja -veo aeg (ning ehk saab jälle vaielda teemal, kui arukas praegune lehemajanduse korraldus ikkagi on ...)
  

Aga sügisel on astuda veel hulk samme. Öökülma pole siiani olnud ning klorofülli jagub nii puulehtedes kui ka eriti rohttaimedes, ...
  

... kirjut pilti ei paku mitte ainult lehed ja varred, ...
  

... vaid ka õied ...
  

... ning pisieluslooduselgi on veel küllalt soe ringi askeldada. Kohtan ka tillukesest teost hoopis suuremaid olendeid. Ühest puudetukast kuulen kuldnokaparve mõnusaid
glissando
’sid, teises kädistab hulk hallrästaid
 



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



     





EESTI SÕNUMEID

 

 


Foto: keskkonnaministeerium
 
Jäätmete taaskasutuseks tahetakse üle 16 miljoni euro
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes 28. septembril EL ühtekuuluvusfondist rahastatava jäätmete taaskasutuse meetme viies taotlusvoor. Taotlusvooru esitati 33 projektitaotlust kogumahus 36 miljonit eurot.
Valdava osa taotlusi on esitanud ettevõtted, kes soovivad toetust elanikkonnalt ja tööstusest liigiti kogutud jäätmete taaskasutuseks. Piirkonniti on enim toetust küsitud Harjumaalt ja Ida-Virumaalt: vastavalt 17 ja 4 taotlust.
Taotlusvooru eelarve on kokku 20 miljonit eurot, millest enamik, 17 miljonit eurot, on mõeldud Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud jäätmete taaskasutuse arendamiseks. Väiksem osa, kolm miljonit eurot, on ette nähtud kohalike omavalitsuste asutatud juriidilistele isikutele, kes said taotleda toetust, et rajada jäätmejaamu.
EL ühtekuuluvusfondi meetme „Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutusse suunamise arendamine” eesmärk on tagada nõuetele vastav jäätmekäitlus ning suurendada jäätmete taaskasutust. Varem on KIK-is meetme rakendamiseks olnud neli taotlusvooru.
KIK
 

  

 
Sellist Lõuna-Euroopale paraku väga omast suvist pilti näeb Eestis õnneks harva
Foto: Getter Õigus
 
Metsa- ja maastikutulekahjusid on jäänud vähemaks
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi tuleohuindeksi arvutusi arvestades kuulutas päästeamet tuleohtliku aja alates 1. oktoobrist lõppenuks. Samas soovitab päästeamet endiselt teha metsas lõkkeid ainult selleks ettevalmistatud kohtades.
Tänavu kaheksa kuuga oli Eestis 777 metsa- ja maastikutulekahju, mida on 570 võrra vähem kui mullu sama ajaga ning ligi 1000 võrra vähem kui 2010. aastal.
Nii eelmisel aastal kui ka tänavu sai metsa- ja maastikupõlengutest alguse kaks hoonetulekahju. Enim maastikupõlenguid oli aprillis ja mais, kevadiselt kuival kuluheinal. Kulupõletamine on aasta ringi keelatud. Päästeamet soovitab sügisel maavaldustel heina ära niita, et vältida kevadisi kulupõlenguid.
Päästeamet
 
 
 
Nädalavahetusel vaatles üle 150 inimese linde
Sügisese tavapärase rahvusvahelise linnuvaatluse ehk Birdwatchi koordinaator Eestis Tarvo Valker teatas pühapäeval, et linnuvaatluspäevad on taas korda läinud. Andmete kiirkogumise käigus laekus ornitoloogiaühingule (EOÜ) ligi 40 vaatlusnimekirja, mille koostamisel osales üle 150 huvilise. Eestis loendati kokku 130 000 isendit, 34 osalenud riigis aga ligi 6 miljonit.
Meie tänavu arvukamad liigid olid metsvint (35 500), kaelustuvi (30 000) ja sookurg (20 000). Täpselt samad liigid olid kõige arvukamad ka Lätis. Soomes oli arvukaim liik meilgi mitmel aastal nimekirja eesotsas olnud valgepõsk-lagle, keda põhjanaabrid said nädalavahetusel kokku 400 000 isendit. Ka Soomes oli nädalavahetusel hea tuviränne: kaelustuvi oli sealgi arvukuselt teine vaadeldud linnuliik.
Linnuvaatluspäevade põhjalikum kokkuvõte tehakse selle nädala lõpuks.
EOÜ
 

  

 
„Jõgeva kollase” aretaja Julius Aamisepp
Foto: entsyklopeedia.ee
 
Legendaarne „Jõgeva kollane” on tagasi
Tänu Eesti põllumajandusteadlaste heale tööle on jälle võimalik osta kuulsa kartulisordi „Jõgeva kollane” tervendatud paljundusmaterjali.
Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Ilmar-Aarend Polli sõnul on sordiaretuse instituudil „Jõgeva kollast” maas 0,3 ha suurusel põllulapil ning kokku tuleb Eestis müüki umbes 4,5 tonni seemet. Ehkki „Jõgeva kollane” on üks Eesti kartulikasvatusajaloo legendaarseid sorte, võib Polli hinnangul vabalt juhtuda, et selle kartulisordi tahtjaid ei pruugi olla kuigi palju.
„Oleme sellist asja ennegi näinud. „Vigrit” ka paljud muudkui küsisid ja küsisid, aga kui me seda siis lõpuks paljundasime, tuli kartul viimaks metssigadele anda,” rääkis Polli.
Hilise valmimisajaga „Jõgeva kollast” peetakse väga maitsvaks lauakartuliks. Selle on aretanud tuntud sordiaretaja Julius Aamisepp.
aedjakodu.tarbija24.ee
 

  


 

Tiirutaja nr. 19
Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja äsja ilmunud 19. numbris on juttu maailma suurimast linnukaitseühendusest, mis tähistab 90. sünnipäeva, kevadrände loendusest Kablis ja Kabli linnujaamast, aasta linnu inventuuri tulemustest, kanada lagle esimesest pesitsusest Eestis ja kalakotkaste jälgimisest. Peale selle välis- ja lühiuudised, saabuvad sündmused jm. Vt. www.eoy.ee/Tiirutaja.
Looduskeskused, keskkonnaasutused, koolid jt. saavad tellida tasuta paberlehte. EOÜ liikmetele tuleb see tasuta koju.
EOÜ

 


TASUB OSALEDA


 


  
Vello Salo, eelmise TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat
Foto: Wikimedia
 
Tartu ülikool ootab kandidaate Rahvusmõtte auhinnale
Kuni 1. novembrini 2012 saab esitada TÜ Rahvusmõtte auhinna kandidaate. TÜ tunnustab selle auhinnaga isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
TÜ annab auhinda välja üheksandat korda. Kandidaate saavad esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, teaduskondade ja teaduskonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palutakse saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor@ut.ee.
Auhinna saaja valib välja 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli.
Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult kätte rahvusülikooli 93. aastapäeval 1. detsembril TÜ aulas.
Varasematel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat ning vaimulik ja publitsist Vello Salo.

 
 
 
Teadusfoto võistlus
kestab 31. oktoobrini. Korraldajate kinnitusel ei püüa võistlus defineerida teadusfoto mõistet, vaid toetada teaduse jäädvustamist kogu selle ulatuses. Varem on Eestis teadusfoto võistlus toimunud 2006. ja 2007. aastal ning taas 2011. aastal. Võistlus jõudis Vikipeediasse, kuna seeläbi saab iga lisatud fotoga ühtlasi panustada meie omakeelse veebientsüklopeedia arengusse ja nõnda on kõigile tagatud vaba ligipääs parimate fotode juurde.
Võistlust korraldab Wikimedia Eesti ja seda toetavad Nikon ning haridus- ja teadusministeerium. Vt. et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2012.
 

    
Roheviku keskkonnafoorumi konverents „Targad energialahendused”
toimub 25. oktoobril kell 10–17.30 Eesti maaülikooli peahoones. Esinevad rohemajanduse, energiatõhusa ehituse ja energia tootmise praktikud ja eksperdid Eestist, Lätist, Norrast ja Rootsist. 26. oktoobril käiakse Tartumaa energiaobjektidel ja -ettevõtetes.
Vt. lähemalt aadressil www.rohevik.ee.
 

  

 
Langevoja joastik kevadel
 
Looduse Omnibuss: Virumaa joad ja Leigo järvemaastikud
Homme, 13. oktoobril viib Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Ida-Virumaa jugadele, mille veerohke sügis on muutnud vaatamisväärseks. Geoloog Kalle Suuroja juhatusel minnakse vaatama Kohina, Karjaoru, Saka, Valaste, Aluoja ja Langevoja jugasid ning joastikke, põigatakse ka Sinimägedesse ja Sillamäele.
Buss väljub nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 ja jõuab tagasi kell 20. Sõidu hind täiskasvanutele on 15 ja õpilastele 7 eurot.
Pühapäeval, 14. oktoobril sõidetakse Eesti maastikukunsti tippteose juurde: Tõnu Tamme loodud Leigo järvemaastikele. Kõige maalilisemad on nad just kevaditi ja sügisvärvides. Kolme-nelja kilomeetri pikkust matka juhendab Leigo talu peremees Tõnu Tamm.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 20. Liituda saab ka Tartust Lõunakeskuse eest kell 11.45.
Sõidu hind koos piruka, kohvi ja supiga täiskasvanutele on 15, õpilastele 10 eurot.
Info ja registreerimine 5647 6297 ja retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
 

  

 
Allikas: botaanikaaed.ee
 
„Kaktused – meie torkivad sõbrad”
on näitus Tallinna botaanikaaias, mis avatakse täna ja vältab järgmise pühapäeva, 21. oktoobrini.
Kaktusenäitus on valminud koostöös Eesti kaktusekasvatajate klubiga, eksponaadid pärinevad kogenud kaktusekasvataja Harri Poomi erakollektsioonist.
Nädalavahetustel, 13. ja 14. ning 20. ja 21. oktoobril, on Harri Poom valmis huvilistele jagama oma kogemusi ja asjatundlikku nõu kaktuste kasvatamise kohta. 14. oktoobril kell 13 räägib Harri Poom kaktuste pookimisest ja pookimisalustest.
Nädalavahetustel müüakse taimi ja pookealuseid. Müügil on ka kodumaised õunad. Näha saab mõningaid hiliseid Eestimaal kasvatatud viinamarja- ja arbuusisorte.
 

  
Estbirdingu sügisene linnuretk
ja koosolek toimuvad 19.–21. oktoobril Läänemaal Tuksis. Täpsemalt saab lugeda veebilehelt www.estbirding.ee/uudised/estbirdingu-suegiskoosolek-2012-autumn-meeting-of-estbirding-2012. Kõik huvilised on oodatud, registreerumine kestab kuni 15. oktoobrini.
 

 




MAAILMAST


Allikas: nobelprize.org 
 
Kellele kuuluvad tänavused Nobeli auhinnad
Täna hommikuks olid teada maailma prestiiseima auhinna tänavused laureaadid neljas valdkonnas.Esmaspäeval välja kuulutatud auhinna füsioloogia ja meditsiini valdkonnas pälvisid britt Sir John B. Gurdon (sünd. 1933) ja jaapanlane Shinya Yamanaka (1962) tüviraku-uuringute eest. Preemia, kaheksa miljonit Rootsi krooni, jagatakse laureaatide vahel võrdselt.
9. oktoobril selgusid füüsikaauhinnaga tunnustatud. Marokos sündinud prantslane Serge Haroche ja ameeriklane David J. Wineland (1944) saavad preemia tööde eest kvantfüüsika valdkonnas.
Üleeile anti teada, et keemias on tänavuse auhinna vääriliseks tunnistatud kaks ameeriklast, Robert J. Lefkowitz (1943) ja Brian K. Kobilka (1955). Nende uuringud G-valkude retseptorite kohta aitavad leida tõhusamaid ravimeid.
Eile kuulutati Rootsi akadeemias välja Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Selleks osutus hiinlane Mo Yan (1955).
Täna selgub rahuauhinna ja esmaspäeval 15. oktoobril majandusauhinna saaja. Nagu ikka, antakse auhinnad laureaatidele kätte Alfred Nobeli mälestuspäeval 10. detsembril Stockholmi kontserdimajas, rahuauhind aga Oslo raekojas.
nobelprize.org/Uudistaja
 


 

Allikas: Acid News
 

Hiina kehtestab aina karmimaid heitenorme
Hiina jõujaamade uued jäätmeheite normid on täiesti võrreldavad Euroopa Liidu ja USA vastavate ettekirjutustega või neist isegi rangemad. Mullu Hiina keskkonnaministri kinnitatud vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste uued piirnormid kehtivad selle aasta 1. jaanuarist uutele jõujaamadele. Varem rajatud jaamadele muutuvad need seaduseks 2014. aasta 1. juulil. 2015. aastast peavad nii uued kui ka vanad jaamad suutma tagada, et elavhõbedaheide ei ületaks piirnorme.
Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA andmetel põhjustavad kivisütt põletavad elektrijaamad Hiinas väga tõsiseid probleeme. Saasterohke on linnade õhustik üle kogu riigi, lausa üheksal juhul kümnest ei rahulda see maailma terviseorganisatsiooni WHO nõudeid. Lõuna-Hiinas toob saaste kaasa happevihmu.
Uued saaste piirnormid on eri tüüpi jaamadel erisugused, ent gaasi ja õli põletavatele ettevõtetele on need vähemalt sama ranged kui söejaamadele. Söejaamade normid on aga mõnegi näitaja poolest nõudlikumad kui EL-is või USA-s. Näiteks SO2 kohta on uued piirnormid Hiinas, EL-is ja USA-s vastavalt 100, 200 ja 160 mg/m3, NOx-del Hiinas 100, EL-s 500 (aastaks 2015) ja 200 (aastaks 2016) ning USA-s 117 mg/m3, tahketel osakestel vastavalt 30, 50 ja 22,5 mg/m3. Veelgi karmimad nõuded kehtestatakse Hiinas üheksa võtmepiirkonna jaoks, kus saasteprobleemid on kõige teravamad.
Et leida raha nõudeid täita ja tehnoloogiat uuendada, on Hiinas tõstetud elektri hinda. Sellega loodetakse ühtlasi ergutada tõhusamat energiakasutust ning suurendada taastuvallikate konkurentsivõimet.
Ligi pool inimese põhjustatud globaalsest elavhõbedaheitest tuleb söepõletusest; sestap tuleb sellegi aine heidet tunduvalt vähendada. Hiina kehtestatud 30 mikrogrammi kuupmeetris on sel teel esimene samm ja see loodetakse astuda samade meetmetega, mis on vajalikud teiste saasteainete heite kahandamiseks. USA-s on piirnorm praegu 30 korda väiksem – üks mikrogramm kuupmeetris, EL pole seni piiri seadnud.
Acid News
 


EL võttis vastu lubatud lõhna- ja maitseainete loetelu
Euroopa Komisjon (EC) võttis 1. oktoobril vastu kaks õigusakti, mis muudavad toidus leiduvate lõhna- ja maitseainete tarvituse ohutumaks.
Esimeses määruses kehtestatakse uus, kogu EL-is kehtiv loetelu lõhna- ja maitseainetest, mida tohib toidus kasutada. Loetelu hakatakse kohaldama 22. aprillist 2013, nii jääb EL-i toiduainetööstusel aega uute eeskirjadega kohaneda. Pärast 18 kuu pikkust üleminekuperioodi ei tohi enam kasutada ühtki lõhna- ega maitseainet, mida ei ole selles loetelus.
Teises määruses käsitletakse muude lõhna- ja maitseainete, näiteks toiduks mittekasutatavast materjalist valmistatud lõhna- ja maitseainete puhul rakendatavaid üleminekumeetmeid. See määrus jõustub 22. oktoobril 2012.
Uus loetelu sisaldab üle 2100 lubatud lõhna- ja maitseaine. Turule jääb ringlusse veel 400 lõhna- ja maitseainet, kuni Euroopa toiduohutuse amet EFSA lõpetab hindamise. Neid aineid on pikka aega kasutatud ja teised teadusasutused on pidanud neid turvalisteks.
Vt. ec.europa.eu/food/food/fAEF/index_en.htm.
EC esindus Eestis

 

UUDISTAJA UUDISTUSI


 


Sügisjahedusest kuumuse kätte
Tänase Uudistaja toimetaja eelmine nädal möödus riigis, mille nimi kohalike jaoks on märksa lühem, kui tahavad ÜRO, EL ja teisedki rahvusvahelised organisatsioonid. Tõepoolest, lausa solvav on ju mõelda, et sinu kodumaa rahvusvaheliselt aktsepteeritav nimetus algab sõnaga „endine”. Aga just „endiseks Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiks” (Former Yugoslav Republic of Macedonia) tuleb Makedooniat kreeklaste nõudel nimetada. Loodetavasti ei jää see veidrus igaveseks kestma. Sest Makedoonia on väga praegune!
  

1. oktoobril toimus Skopjes Makedoonia-Eesti ärifoorum, kus osalesid ka kahe riigi majandusministrid Valon Sarachini ja Juhan Parts (paremalt teine ja kolmas)
  

Tutvustatud ettevõtetest jättis parima mulje farmaatsiatehas Alkaloid
  

Firma Albatros triiksärgivabrikus üllatas meestöötajate suur hulk


Riigi pealinna Skopje keskosa on täis kõikvõimalikke mälestussambaid ja skulptuurirühmi. Meie giid Ott Sandrak uurib parajasti neist ühte; tema sõnul loovad makedoonlased oma „monumentaalidentiteeti”
  

Skopje kunagise raudteejaama varemed on jäetud meenutama hiigelkatastroofi: 26. juulil 1963 kell 5.17 linna tabanud maavärinat magnituudiga 6,1
  

4. oktoobri hommikul jätan une lühikeseks ja ronin päikesetõusu järel ülikoolilinna Štip servas kõrguvale mäele. Vanalinna segab pildistamast ikka seesama tõusev päike. Kõrgeim hoone pildi vasakus ääres on linna ainus hotell Oaza, kus ka meie öö veetsime
  

Suvi oli Makedoonias olnud kuum ja põuane. Veel praegu, oktoobri alguseski, kerkis elavhõbedasammas mitmel päeval üle 30 kraadi. Sestap on ka hüdrojaamade veehoidlad üsna tühjad. Fotol on paisjärv Crna Rekal ehk Mustal jõel
  

Turukirevust riigi suuruselt kolmandas linnas Bitolas
  

Matovište mägiküla on ainus asula Pelisteri rahvuspargis
  

Kauneim linn Makedoonias on UNESCO maailmapärandi loendisse arvatud Ohrid, mida meil õnnestus vaadelda ka Ohridi järvelt
  

Hiigelplaatan Kališta kloostri õuel Ohridi järve ääres
  

Päikeseloojang Crn Drimi kanjonis



KOMMENTAAR

 



Foto: tallinn.ee/mustpeademaja/

 
Miks ma seekord alla kirjutasin
Sain sel nädalal lõpuks hakkama sellega, mida olin tükk aega kavatsenud: andsin võrgupaigas www.tallinn.ee/mustpeademaja allkirja, et Mustpeade maja jääks Tallinna linna omandis olevaks avalikuks kultuuriobjektiks.
Ma pole väga kirglik petitsioonidele reageerija, aga vahel tunnen küll, et lausa pean. Nii ka seekord. Osundan teksti mainitud võrgupaigast: „Mustpeade maja tagastamise ümber käiv aastatepikkune vaidlus lõppes 2011. aastal riigikohtu otsusega, et valitsuse soov tagastada Tallinna vanalinnas asuv Mustpeade maja ei ole piisavalt motiveeritud. Linn rõõmustas ja andis suursuguse maja Tallinna Filharmoonia käsutusse. Praegu tegutsebki Mustpeade majas Eri Klasi juhtimisel Tallinna Filharmoonia kontserdimaja.
Tänavu suvel jättis valitsus aga riigikohtu otsust eirates taas kord rahuldamata Tallinna taotluse ajaloolise hoonetekompleksi kui kogu Eesti jaoks olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks. Mustpeade maja soovitakse tagastada, kuigi omandireformi aluste seadus näeb selgelt ette, et vabariigi valitsus võib jätta avaliku kultuuriobjekti tagastamata, millega oleks avalikes huvides tagatud Mustpeade maja kasutamine tallinlaste ja kõigi teiste kultuurisõprade hüvanguks. Tallinna linn esitas 26. juulil uue kaebuse Tallinna Halduskohtule vabariigi valitsuse korralduse tühistamise nõudega.”
Samast võite lugeda, mida arvavad maja võimalikust tagastamisest Eri Klas, Olav Ehala ja Jüri Kuuskemaa. Olen nendega igati nõus, aga päris huvitav oleks üksiti teada, miks põrgu päralt tahab valitsus seda väärt hoonet annetada kinnisele meesteklubile, millel pole ju ammu mingit pistmist tegelike mustpeadega, keskaegsete vallaliste kaupmeestega. Kui praegu maja pärast sõdivad taadid on mustpead, siis miks ei võiks kes iganes meist kuulutada ennast indiaanipealikuks või Türgi sultaniks?!
Toomas Jüriado

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012