Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA


UUDISTAJA
19. oktoober 2012



OKTOOBER
 



Sügis on oma täies ilus: lehevaibad, vikerkaared, porilombid:






Fotod: Katre Palo




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



 

Eesti Loodus tutvustab oktoobris lindude rännet
Oktoobrinumbri põhilugu käsitleb igihaljast teemat: lindude rännet. Meie kliimavöötmes rändab enamjagu liike talveks lõuna poole. Ent ka mujal maailmas on see levinud nähtus: maailma umbes 10 000 linnuliigist rändab ligikaudu 1800 ehk viiendik. Tuul Sepp otsib põhjusi, miks linnud selle ohtliku tee siiski ette võtavad. Ühtlasi püüab ta anda vastust küsimusele, miks ei võiks siinsed linnud rännata lähemale, vaid suunduvad tingimata lõunapoolkerale. Lindude rändest on juttu veelgi: saab teada, miks Putin õpetas kurgedele rändamist, milleks on hea kasutada linnuradarit või kuidas meie esivanemad suhtusid rändlindudesse.

Pikemas artiklis tutvustavad Maarja Vaikre ja Liina Remm asukaid, kes elavad ajutistes ja üsna madalates lompides, näiteks traktoriroobastes või madalamates kohtades metsas. Tuleb välja, et selliste veekogude loomastik on üsna rikkalik ja omapärane. Sama teemaga haakub kirjutis tiikide korrashoiust: selgitatakse, kuidas tiike majandades hoida ja suurendada elurikkust.

Intervjuu on seekord paleoihtüoloog Elga Mark-Kurikuga, kes on aastakümneid uurinud Devoni ajastu kalajäänuseid ning rekonstrueerinud kalade väliskuju.

Tööjuhendis annab Hendrik Relve nõu, kuidas mõõta kõrgeid puid. Sügisese ajakirja mitmes kirjutises on kõne all seened: okaspuumultšil levivad invasiivsed võõrliigid, teadusele uus invasiivne kottseene liik, mis põhjustab saaresurma; saab teada ka seda, miks seened on värvilised. Veel saab teada, kus asub Mädapea tammik ja miks see ala on võetud kaitse alla.

Ühtlasi on paslik meenutada, et oktoobris on paras aeg uuendada ajakirjade tellimusi, selle kohta leiab teavet toimetajaveerust ning meie veebilehelt www.eestiloodus.ee/tellimine. Igal juhul tasub tellimisega kiirustada, sest alates detsembrist on see kallim.

Eesti Loodus
   

 

  


   

 

Sammud omas Eestis
„Looduse raamatukogu” sarjast on ilmunud viies raamat: Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse  rännulood „Sammud omas Eestis”.

Raamatust leiab rohkelt fotosid ja lühikesi jutte fotograaf Ingmar Muusikuse ja kirjanik Juhani Püttsepa kahe teekonna kohta: üks kulges Eesti mandriosa kõige põhjapoolsemast otsast Purekkari neemelt kõige lõunapoolsemasse punkti Naha külasse, teine matk võeti ette kagupoolseimast punktist Parmu nukast kõige loodepoolsemasse otsa Põõsaspea neemele.

Need rännujutud on pisut pikema versioonina ilmunud aastatel 2005–2009 ajakirjas Loodusesõber. Nii sõnas kui ka pildis on edasi antud seda, mis paistab jalgsimatkajale küla- ja kruusateedelt ning metsaradadelt.

Raamatu said endale tasuta kõik Loodusesõbra tellijad, kuid seda saab osta ka Loodusajakirja toimetustest Tallinnas ja Tartus ning raamatupoodidest.



   



EESTI UUDISED



Aasta rohemajanduse edendajaks valiti RMK
Oktoobri alguses peetud säästva arengu foorumil andis säästva Eesti instituut (SEI) esimest korda välja Eesti rohelise majanduse edendaja auhinnad. Riigi osalusega ettevõtetest pälvis selle tunnustuse riigimetsa majandamise keskus, eraettevõtetest ABB ja väikeettevõtetest Pajumäe talu Viljandimaal.

RMK peeti auhinna vääriliseks seetõttu, et ta on loonud üldsusele võimaluse kasutada riigimetsi ning ettevõttes on rakendatud säästva metsanduse standardeid ja keskkonnajuhtimissüsteemi. Aktsiaselts ABB on paistnud silma sellega, et toetab oma tegevusega taastuvenergia kasutust ning rakendab keskkonnajuhtimissüsteemi. Pajumäe talu Viljandimaal vääris tunnustust keskkonnahoidliku mahepiimanduse eest, ühtlasi on Pajumäe talu üha laienev tootevalik olnud tarbijate seas kõrgelt hinnatud.

Rohelise majanduse edendaja auhind antakse neile ettevõttetele, kes rakendavad tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid, aidates teadvustada rohemajanduse tähtsust nii ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.

SEI

   


Seni sõidavad linnaliinidel gaasibussid (5 bussi) vaid Tartu linnas

Sõlmiti keskkonnasäästlike busside ostu leping

Maanteeamet ning ühispakkujad Keil M.A. OÜ, Man Truck ja Bus AG sõlmisid 11. oktoobril keskkonnasäästlike busside ostu lepingu, mille järgi on busside maksumus käibemaksuta 3 645 300 eurot.

Kõnealuse lepingu alusel ostetakse kümme ajakohast linnaliinibussi, millest seitse töötab maagaasil või mootorikütuseks sobival biogaasil ning kolmel bussil on maagaasi-elektri hübriidajam. Hankelepingu järgi tarnitakse maagaasibussid kaheksa kuu ning maagaasi-elektri hübriidajamiga bussid aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Esialgu on plaanis võtta bussid kasutusele Pärnu ja Narva linnaliinidel, kuid lõplik otsus oleneb sellest, kuidas edeneb bussidele vajalike maagaasitanklate rajamine.

Sõidukite eest tasutakse, müües Hispaaniale heitekvoote.

Maanteeamet
 




Oktoobris algas ajujahihooaeg
Kuna alanud on ajujahihooaeg, paluvad Eesti jahimeeste selts ja maanteeamet oktoobris ning novembris olla maanteedel liigeldes tavapärasest ettevaatlikum.
Alates 1. oktoobrist on lubatud ajujaht ja jaht jahikoertega. Seetõttu on metsloomad liikuvamad ja nende tähelepanu hajutatud ning nad võivad sagedamini sattuda autoteedele ka päevasel ajal. Eriti käib see nädalavahetuste kohta, kui ajujahti peetakse aktiivsemalt. Iseäranis tähelepanelik tasub olla piirkonnas, kus liiklusmärgid hoiatavad metsloomade eest.
Peale jahihooaja tingib metsloomade aktiivsema liikumise saabunud sügis ja jahedamad ilmad: loomade energiavajadus on suurem ja nad otsivad agaramalt toitu.

EJS/Maanteeamet

 




Siidisaba (foto: wikimedia commons)
 
Siidisabade huku põhjus on läbipaistvad (akna)klaasid

Möödunud nädalavahetusel tuli mitmelt poolt Eestist teateid hukkunud siidisabade kohta. Eesti ornitoloogiaühingu sõnul on peamine põhjus kokkupõrked (akna)klaasiga. Siidisabad ja ka paljud teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena: sellelt peegelduv taevas ja puud, samuti läbi ruumi paistvad aknad on lindudele pettelõks.

Siidisabasid on tavapärasest rohkem hukkunud seetõttu, et tänavu on neil invasiooniaasta, sestap on neid Eestisse saabunud märksa rohkem kui tavaliselt. Need linnud pesitsevad meist põhja ja kirde pool ning Eestis on nad iga-aastased läbirändajad ja talvitujad.

Rändeperioodil lendavad linnud paraku väga sageli vastu hoonete klaaspindu. Probleeme tekitavad eelkõige kõrgemad hooned (nende ülakorrused) ning nurgapealsed või läbi ruumi paistvad aknad. Sagedamini põrkavad linnud klaaspindadega kokku aktiivsel rändeteel, toitumiskohtade juures (näiteks pihlakad, õunapuud jt. puud) ning ka lindude talvise toidumaja lähedal. Heal juhul lõpeb selline kokkupõrge linnule põrutusega ning ta toibub, ent löögi tagajärjel võib lind saada ka väga raskeid vigastusi või silmapilk hukkuda.

Nendel hoonetel, kus niisuguseid õnnetusi juhtub sagedamini, tasub klaaspinnad muuta lindudele paremini märgatavaks. Näiteks on abiks, kui lindude rände ajaks kinnitada aknaklaasile mõned nähtavad elemendid: paberist kujud, maalriteibi ribad, märkmepaberid. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul aitab, kui ühele poole tõmmata ette kardinad. Ent lindude kokkupõrkeriski aitab vähendada ka nüüdisaegne lahendus: spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav ja seetõttu lindudele nähtav aknaklaas.

Eesti ornitoloogiaühing


 


2011. aastal sai noore teadlase preemia arvutiteadlane Peeter Laud (foto: vikipeedia)
 

Üht noort teadlast ootab preemia
Vabariigi Presidendi kultuurirahastu sihtasutuse noore teadlase preemiat saab taotleda kuni 35-aastane doktorikraadiga teadlane, kes teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuses või ülikoolis. Preemia suurus on 4800 eurot ning seda rahastab Väino Kaldoja.

Auhinna kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Esitada tuleb kirjalik avaldus koos elulooga, teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu, samuti on vajalik vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus.

Dokumente oodatakse aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil vpinfo@vpk.ee. Kandidaate saab esitada kuni 20. novembrini (arvesse läheb ka saadetis, millel on selle kuupäevaga postitempel).

Lisateavet leiab veebilehelt
www.president.ee või pöördudes Piret Arukaevu poole tel. 631 6202 ja piret.arukaevu@vpk.ee.
VPK





MAAILMA SÕNUMID



Seni viimane täiesti kadunuks tunnistatud linnuliik on alaotra väikepütt (Tachybaptus rufolavatus) Joonis: Chris Rose / BirdLife

Linnuliigid kaovad taas kiiremini
Selle nädala algusest kuni järgmise nädala lõpuni vältab elurikkuse konventsiooni CBD (Convention on Biological Diversity) osalisriikide 11. kohtumine Indias Hyderabadis. Austraalia Charles Darwini ülikool ja linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International on vahetult kohtumise eel avaldanud veebiajakirjas Plos One uurimuse (www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0047080), millest nähtub, et linnuliikide kadumine on taas kiirenenud.

Uurijate kinnitusel on viimase viiesaja aastaga maailmas kadunud 279 linnuliiki ja -alamliiki. Kõige kiiremini kadusid linnuliigid 20. sajandi alguses, sajandi keskpaigaks see kurb tendents aeglustus, nüüd aga on taas aina kiirust kogunud. See oli töö autoritelegi halb ja ootamatu üllatus.

Varem hävisid liigid ennekõike saartel, nüüd on väikesaarte tundlikumad liigid paraku enamasti kõik välja surnud. Nii toona kui ka praegu on need kurvad kaotused kas otse või kaude tingitud inimesest. Kui varem olid suurimad ohustajad inimeste sissetoodud võõrliigid, esmajoones kassid ja rotid, aga ka jätkusuutmatu jaht, siis nüüd põhjustab suurimat kahju elupaikade häving: loodusmaastikud raadatakse põllu- ja karjamaaks.

Teatavasti seadsid CBD osalised sihi aeglustada liikide kadumise kiirust aastaks 2010, ent see jäi saavutamata. Sestap on  nüüd uueks kontrollaastaks nimetatud 2020. aasta.

Üks töö koostajaist, dr. Stuart Butchart BirdLife’ist kinnitab, et mitu liiki on alles ainult tõhusate kaitsemeetmete tõttu: jäänuks need tööd tegemata, oleks hävinud liikide must nimistu märksa pikem.

BirdLife

 


Foto: Murray Adamson / Acid News

Uued süsinikdioksiidistandardid sõiduautodele ja veokitele

Euroopa Komisjon (EC) on teinud ettepaneku autode lubatud süsihappegaasiheite kohta aastal 2020 ja pärast seda: uute sõiduautode puhul ei tohiks see keskmiselt olla üle 95, veokitel aga üle 147 grammi kilomeetri kohta.

Nagu ikka, on autotootjad skeptilised ja arvavad, et niigi karmides majandusoludes on neid sihte liiga kulukas saavutada. Keskkonnaorganisatsioonid on ettepanekut enamasti kiitnud, kuid nende hinnangul võiks lubatud süsihappegaasiheide olla tulevikus veelgi väiksem, näiteks 80 g/km. Põhjendusena on rõhutatud kergust, millega EL liikmesriigid said hakkama aastatel 2009–2011: heite kogus vähenes nende kolme aastaga lausa 18,1 g/km, ehkki ka siis kurtsid autotootjad, et eesmärk on saavutamatu.

Võrdluseks on hea meenutada, et eelmise üheksa aastaga (2000–2008) oli heidet suudetud vähendada vaid 18,9 g/km. Teiseks on hulk riike – Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Malta, Holland ja Portugal – juba praegu täitnud 2013. aastaks kehtestatud kohustuse kahandada sõiduautode CO2-heide keskmiselt 130 grammini kilomeetri kohta.

Ent keskkonnakaitsjad on nõudnud, et seataks sihid ka kaugema tuleviku jaoks: näiteks sõiduautode puhul 60 g/km aastaks 2015. EC on lubanud 2025. ja 2030 . aasta standardid esitada 2014. aastal.

Keskkonnaorganisatsiooni T&E (Transport ja Keskkond) arvates on kõige mõistlikumalt käitunud USA administratsioon, kes on need normid juba kindlaks määranud: nii ollakse varem sunnitud mõtlema uutele tehnoloogiatele. Praegune venitamine võib lõppeda sellega, et Euroopa autod hakkavad konkurentsis Ameerika omadele alla jääma.

Keskkondlased ei ole aga sugugi rahul veokitele kehtestatud normidega: kui sõiduautode puhul tähendavad uued standardid 30-protsendist heite vähendamist, siis veokite puhul on see suhe vaid 19 protsenti. Üksiti ei olda rahul sellega, et veokeid jaotatakse kaalu järgi: raskemate masinate heide võib olla suurem kui kergematel. Nii ei teki tootjatel stiimulit luua sama mahutavusega kergemaid veokeid. Küll tekiks see juhul, kui autod jagataks klassidesse n.-ö. jalajälje alusel (veoki laius korda telgede vahekaugus).

Kõige selle juures on omaette probleem see, et heitenormi ei kehtestada mitte iga üksikauto kohta, vaid tootja aastatoodangu keskmisena, kusjuures eriti väikese heitega (alla 35 g/km) autosid ehk elektriautosid arvestatakse koefitsiendiga 1,3. Nii saab nende kõrval välja lasta üsna suure heitega masinaid. Tootjatele, kes valmistavad aastas alla 10 000 auto, kehtestatakse eraldi standardid, alla 500 auto tootvatele kompaniidele neid nõudeid ei esitatagi.

Acid News




TASUB OSALEDA

Lendorav (foto: vikipeedia)

Räpinas toimub loodusõhtu lendoravatest
Reedel,
19. oktoobril kell 18 algab Räpinas (Kalevi 1a) Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu lendoravatest. Nendest teeb juttu loodusuurija Uudo Timm, kes on lendoravaid uurinud juba 25 aastat.
Loodusõhtul saab kuulda viimaste aastate uuringutest, mis on lisanud uut teavet lendoravate elukommete, elupaigavajaduste ning neid varitsevate ohtude kohta. Samuti tuleb juttu lendoravate püsimajäämise võimalustest ja kaitse korraldamisest Eestis.

Loodusõhtu on kõigile tasuta.

Osalemisest tuleb teada anda Mari Kalale, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee.





Tänavu aprillist juulini rändasid eestlane Timo Palo ja norralane Audun Tholfsen põhjapooluselt üle triivjää Teravmägede pealinna Longyearbyenisse (foto: Timo Palo)

Loodusõhtu põhjapooluse ekspeditsioonist
Tipu külamajas Soomaal toimub täna,
19. oktoobril algusega kell 18 loodusõhtu „Teekond põhjapooluselt tagasi koju”. Oma selleaastasest ekspeditsioonist räägib TÜ doktorant ja polaarrändur Timo Palo.
Üritus on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Tipu looduskool


 


Maa-lähedasel orbiidil liikuv rahvusvaheline kosmoseuurimisjaam ISS (foto: vikipeedia)

Vaatlusõhtu Tartu tähetornis
Esmaspäeval, 22. oktoobril kell 18–21 korraldatakse Tartu tähetornis Toomemäel vaatlusõhtu. Selge ilma korral saab vaadelda Kuud ja Jupiteri ning umbes kell 19.27 on nelja minuti jooksul nähtav rahvusvaheline mehitatud kosmosejaam ISS.
TÜ ajaloomuuseum





Aasta linnu mälumängusarja 7. etapp
Neljapäeval, 25. oktoobril kell 18.30 on mälumängu- ja hea seltskonna huvilised oodatud Tartusse Baeri maja saali (Veski 4). Mälumäng on jõukohane kõigile, osa võib võtta kas üksi või kuni kuueliikmelise võistkonnana.

Küsimusi esitatakse taas kakskümmend ning need ei ole ainult aasta linnu kohta.

Oodatud on ka uued huvilised, sest peale hooaja üldise punktiarvestuse selgitatakse igas mängus kolm parimat võistkonda, kellele on ette nähtud auhinnad. Osalejatele pakutakse teed ja suupisteid.

EOÜ





Interaktiivne viktoriin Peipsi kohta
Peipsi koostöökeskuse ja Arne Aderi eestvõttel on valminud interaktiivne õppeviktoriin Peipsi looduse kohta
.
Viktoriini leiab veebilehel http://viktoriin.ctc.ee ning see koosneb kahes osast: elurikkuse viktoriin „Kas tunned Peipsi ranna taimi ja loomi” ja maateaduslik viktoriin „Kas tunned Peipsi rannamaastikke?”.
Küsimusi on nii lihtsamaid kui ka keerukamaid; enamasti tuleb aja peale ära tunda fotodel olevaid taimi ja loomi ning fotode ja helide põhjal leida kaardilt kohad.
Peipsi koostöö keskus 




Mineraalide näitus ja loengusari Eesti loodusmuuseumis

Kuni aasta lõpuni saab Eesti loodusmuuseumis uudistada üle neljasaja mineraali ning oktoobris ja novembris kuulata loenguid mineraalide kohta.
Näitusele on toodud kauneimad mineraalid nii Eesti loodusmuuseumi kui ka Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi kogudest. Paljud eksponaadid on haruldased, näiteks tšaroiit: maailmas leidub seda vaid ühes paigas, Venemaal Tšara jõe ääres. Suurim eksponaat on üle poole meetri laiune mäekristalli pesa Uuralitest, vanim 3,8 miljardi aasta vanune roheline aventuriinkvarts Gröönimaalt. Näitusel saab uurida, kuidas osa mineraale UV-valguses helendab ning mis on luminestsents-efekt.


Näituse raames peetakse mitu teemakohast loengut: 25. oktoobril kell 17 räägib Marje Tammert mineraalipigmentidest, 1. novembril kell 17 teeb ettekande maailma kauneimatest mineraalidest Tõnu Pani, 8. novembril kell 17 on Juho Kirsi loeng „Mille poolest on planeet Maa unikaalne päikesesüsteemis”.

Sissepääs loengutele on tasuta.

Eesti loodusmuuseum

 




VIHMANE AASTA



Oktoobri esimeses Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja439.html) oli üleskutse saata arvamusi selle kohta, kas oktoobrikuu keskmine sademete hulk tuleb pikaajalisest keskmisest suurem või väiksem. Mitu kirja on juba laekunud, kuid pikendan arvamisaega veel mõne päeva võrra: kuni 22. oktoobri südaööni. Ootan pakkumisi e-postile: palo.katre@gmail.com.
 
 

Graafik kajastab 2012. aasta sademete hulka kuude kaupa ning pikaajalist keskmist, andmed pärinevad EMHI-lt.




   
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012