UUDISTAJA
19. oktoober 2012
OKTOOBER
Sügis on oma täies ilus: lehevaibad, vikerkaared, porilombid:
Fotod: Katre Palo
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Loodus
tutvustab oktoobris lindude rännet
Oktoobrinumbri
põhilugu käsitleb igihaljast teemat: lindude rännet. Meie kliimavöötmes rändab
enamjagu liike talveks lõuna poole. Ent ka mujal maailmas on see levinud
nähtus: maailma umbes 10 000 linnuliigist rändab ligikaudu 1800 ehk
viiendik. Tuul Sepp otsib põhjusi, miks linnud selle ohtliku tee siiski ette
võtavad. Ühtlasi püüab ta anda vastust küsimusele, miks ei võiks siinsed linnud
rännata lähemale, vaid suunduvad tingimata lõunapoolkerale. Lindude rändest on
juttu veelgi: saab teada, miks Putin õpetas kurgedele rändamist, milleks on hea
kasutada linnuradarit või kuidas meie esivanemad suhtusid rändlindudesse.
Pikemas artiklis
tutvustavad Maarja Vaikre ja Liina Remm asukaid, kes elavad ajutistes ja üsna
madalates lompides, näiteks traktoriroobastes või madalamates kohtades metsas.
Tuleb välja, et selliste veekogude loomastik on üsna rikkalik ja omapärane.
Sama teemaga haakub kirjutis tiikide korrashoiust: selgitatakse, kuidas tiike
majandades hoida ja suurendada elurikkust.
Intervjuu on
seekord paleoihtüoloog Elga Mark-Kurikuga, kes on aastakümneid uurinud Devoni
ajastu kalajäänuseid ning rekonstrueerinud kalade väliskuju.
Tööjuhendis annab
Hendrik Relve nõu, kuidas mõõta kõrgeid puid. Sügisese ajakirja mitmes
kirjutises on kõne all seened: okaspuumultšil levivad invasiivsed võõrliigid,
teadusele uus invasiivne kottseene liik, mis põhjustab saaresurma; saab teada
ka seda, miks seened on värvilised. Veel saab teada, kus asub Mädapea tammik ja
miks see ala on võetud kaitse alla.
Ühtlasi on paslik
meenutada, et oktoobris on paras aeg uuendada ajakirjade tellimusi, selle kohta
leiab teavet toimetajaveerust ning meie veebilehelt www.eestiloodus.ee/tellimine.
Igal juhul tasub tellimisega kiirustada, sest alates detsembrist on see kallim.
Eesti Loodus
Sammud omas Eestis
„Looduse
raamatukogu” sarjast on ilmunud viies raamat: Juhani Püttsepa ja Ingmar
Muusikuse rännulood „Sammud omas
Eestis”.
Raamatust leiab
rohkelt fotosid ja lühikesi jutte fotograaf Ingmar Muusikuse ja kirjanik Juhani
Püttsepa kahe teekonna kohta: üks kulges Eesti mandriosa kõige
põhjapoolsemast otsast Purekkari neemelt kõige lõunapoolsemasse punkti Naha
külasse, teine matk võeti ette kagupoolseimast punktist Parmu nukast kõige
loodepoolsemasse otsa Põõsaspea neemele.
Need rännujutud
on pisut pikema versioonina ilmunud aastatel 2005–2009 ajakirjas Loodusesõber.
Nii sõnas kui ka pildis on edasi antud seda, mis paistab jalgsimatkajale küla-
ja kruusateedelt ning metsaradadelt.
Raamatu said
endale tasuta kõik Loodusesõbra tellijad, kuid seda saab osta ka Loodusajakirja
toimetustest Tallinnas ja Tartus ning raamatupoodidest.
EESTI UUDISED
Aasta rohemajanduse edendajaks valiti RMK
Oktoobri alguses
peetud säästva arengu foorumil andis säästva Eesti instituut (SEI) esimest
korda välja Eesti rohelise majanduse edendaja auhinnad. Riigi osalusega
ettevõtetest pälvis selle tunnustuse riigimetsa majandamise keskus,
eraettevõtetest ABB ja väikeettevõtetest Pajumäe talu Viljandimaal.
RMK peeti auhinna
vääriliseks seetõttu, et ta on loonud üldsusele võimaluse kasutada riigimetsi
ning ettevõttes on rakendatud säästva metsanduse standardeid ja
keskkonnajuhtimissüsteemi. Aktsiaselts ABB on paistnud silma sellega, et toetab
oma tegevusega taastuvenergia kasutust ning rakendab keskkonnajuhtimissüsteemi. Pajumäe talu
Viljandimaal vääris tunnustust keskkonnahoidliku mahepiimanduse eest, ühtlasi
on Pajumäe talu üha laienev tootevalik olnud tarbijate seas kõrgelt hinnatud.
Rohelise
majanduse edendaja auhind antakse neile ettevõttetele, kes rakendavad
tootmistegevuses ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult
vastutustundlikke põhimõtteid, aidates teadvustada rohemajanduse tähtsust nii
ettevõtjate seas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt.
SEI
Seni sõidavad
linnaliinidel gaasibussid (5 bussi) vaid Tartu linnas
Sõlmiti keskkonnasäästlike busside ostu leping
Maanteeamet ning
ühispakkujad Keil M.A. OÜ, Man Truck ja Bus AG sõlmisid 11. oktoobril
keskkonnasäästlike busside ostu lepingu, mille järgi on busside maksumus käibemaksuta 3 645 300
eurot.
Kõnealuse lepingu
alusel ostetakse kümme ajakohast linnaliinibussi, millest seitse töötab
maagaasil või mootorikütuseks sobival biogaasil ning kolmel bussil on
maagaasi-elektri hübriidajam. Hankelepingu järgi tarnitakse maagaasibussid
kaheksa kuu ning maagaasi-elektri hübriidajamiga bussid aasta jooksul alates
lepingu sõlmimisest.
Esialgu on
plaanis võtta bussid kasutusele Pärnu ja Narva linnaliinidel, kuid lõplik otsus
oleneb sellest, kuidas edeneb bussidele vajalike maagaasitanklate rajamine.
Sõidukite eest
tasutakse, müües Hispaaniale heitekvoote.
Maanteeamet
Oktoobris algas ajujahihooaeg
Kuna alanud on
ajujahihooaeg, paluvad Eesti jahimeeste selts ja maanteeamet oktoobris ning
novembris olla maanteedel liigeldes tavapärasest ettevaatlikum. Alates 1. oktoobrist on lubatud ajujaht ja jaht jahikoertega. Seetõttu on
metsloomad liikuvamad ja nende tähelepanu hajutatud ning nad võivad sagedamini
sattuda autoteedele ka päevasel ajal. Eriti käib see nädalavahetuste kohta, kui
ajujahti peetakse aktiivsemalt. Iseäranis tähelepanelik tasub olla piirkonnas,
kus liiklusmärgid hoiatavad metsloomade eest.
Peale jahihooaja tingib metsloomade aktiivsema liikumise saabunud sügis ja
jahedamad ilmad: loomade energiavajadus on suurem ja nad otsivad agaramalt
toitu.
EJS/Maanteeamet
Siidisaba (foto: wikimedia commons)
Siidisabade huku põhjus on läbipaistvad (akna)klaasid
Möödunud
nädalavahetusel tuli mitmelt poolt Eestist teateid hukkunud siidisabade kohta.
Eesti ornitoloogiaühingu sõnul on peamine põhjus kokkupõrked (akna)klaasiga.
Siidisabad ja ka paljud teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena: sellelt
peegelduv taevas ja puud, samuti läbi ruumi paistvad aknad on lindudele
pettelõks.
Siidisabasid on
tavapärasest rohkem hukkunud seetõttu, et tänavu on neil invasiooniaasta,
sestap on neid Eestisse saabunud märksa rohkem kui tavaliselt. Need linnud
pesitsevad meist põhja ja kirde pool ning Eestis on nad iga-aastased
läbirändajad ja talvitujad.
Rändeperioodil
lendavad linnud paraku väga sageli vastu hoonete klaaspindu. Probleeme
tekitavad eelkõige kõrgemad hooned (nende ülakorrused) ning nurgapealsed või
läbi ruumi paistvad aknad. Sagedamini põrkavad linnud klaaspindadega kokku
aktiivsel rändeteel, toitumiskohtade juures (näiteks pihlakad,
õunapuud jt. puud) ning ka lindude talvise toidumaja lähedal. Heal juhul lõpeb
selline kokkupõrge linnule põrutusega ning ta toibub, ent löögi tagajärjel võib
lind saada ka väga raskeid vigastusi või silmapilk hukkuda.
Nendel hoonetel,
kus niisuguseid õnnetusi juhtub sagedamini, tasub klaaspinnad muuta lindudele
paremini märgatavaks. Näiteks on abiks, kui lindude rände ajaks kinnitada
aknaklaasile mõned nähtavad elemendid: paberist kujud, maalriteibi ribad,
märkmepaberid. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul aitab, kui
ühele poole tõmmata ette kardinad. Ent lindude kokkupõrkeriski aitab vähendada
ka nüüdisaegne lahendus: spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav ja seetõttu
lindudele nähtav aknaklaas.
Eesti
ornitoloogiaühing
2011. aastal sai
noore teadlase preemia arvutiteadlane Peeter Laud (foto: vikipeedia)
Üht noort teadlast ootab preemia
Vabariigi Presidendi kultuurirahastu sihtasutuse noore
teadlase preemiat saab taotleda kuni 35-aastane doktorikraadiga teadlane, kes
teeb uurimistööd Eesti või välisriigi teadusasutuses või ülikoolis. Preemia
suurus on 4800 eurot ning seda rahastab Väino Kaldoja.
Auhinna
kandidaate võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud,
tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Esitada tuleb kirjalik
avaldus koos elulooga, teadustöö kirjeldus ning avaldatud teadustööde loetelu,
samuti on vajalik vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus.
Dokumente
oodatakse aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn või digitaalselt
allkirjastatuna e-posti aadressil vpinfo@vpk.ee.
Kandidaate saab esitada kuni 20. novembrini (arvesse läheb ka
saadetis, millel on selle kuupäevaga postitempel).
Lisateavet leiab
veebilehelt www.president.ee või pöördudes Piret Arukaevu poole tel.
631 6202 ja piret.arukaevu@vpk.ee.
VPK
MAAILMA SÕNUMID
Seni
viimane täiesti kadunuks tunnistatud linnuliik on alaotra väikepütt (Tachybaptus rufolavatus) Joonis: Chris
Rose / BirdLife
Linnuliigid kaovad taas kiiremini
Selle nädala
algusest kuni järgmise nädala lõpuni vältab elurikkuse konventsiooni CBD (Convention
on Biological Diversity) osalisriikide 11. kohtumine Indias Hyderabadis.
Austraalia Charles Darwini ülikool ja linnukaitseorganisatsioonide liit
BirdLife International on vahetult kohtumise eel avaldanud veebiajakirjas Plos
One uurimuse (www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0047080),
millest nähtub, et linnuliikide kadumine on taas kiirenenud.
Uurijate
kinnitusel on viimase viiesaja aastaga maailmas kadunud 279 linnuliiki ja
-alamliiki. Kõige kiiremini kadusid linnuliigid 20. sajandi alguses, sajandi
keskpaigaks see kurb tendents aeglustus, nüüd aga on taas aina kiirust kogunud.
See oli töö autoritelegi halb ja ootamatu üllatus.
Varem hävisid
liigid ennekõike saartel, nüüd on väikesaarte tundlikumad liigid paraku
enamasti kõik välja surnud. Nii toona kui ka praegu on need kurvad kaotused kas
otse või kaude tingitud inimesest. Kui varem olid suurimad ohustajad inimeste
sissetoodud võõrliigid, esmajoones kassid ja rotid, aga ka jätkusuutmatu jaht,
siis nüüd põhjustab suurimat kahju elupaikade häving: loodusmaastikud
raadatakse põllu- ja karjamaaks.
Teatavasti
seadsid CBD osalised sihi aeglustada liikide kadumise kiirust aastaks 2010, ent
see jäi saavutamata. Sestap on nüüd
uueks kontrollaastaks nimetatud 2020. aasta.
Üks töö koostajaist,
dr. Stuart Butchart BirdLife’ist kinnitab, et mitu liiki on alles ainult
tõhusate kaitsemeetmete tõttu: jäänuks need tööd tegemata, oleks hävinud
liikide must nimistu märksa pikem.
BirdLife
Foto: Murray
Adamson / Acid News
Uued süsinikdioksiidistandardid sõiduautodele ja veokitele
Euroopa Komisjon
(EC) on teinud ettepaneku autode lubatud süsihappegaasiheite kohta aastal 2020
ja pärast seda: uute sõiduautode puhul ei tohiks see keskmiselt olla üle 95,
veokitel aga üle 147 grammi kilomeetri kohta.
Nagu ikka, on
autotootjad skeptilised ja arvavad, et niigi karmides majandusoludes on neid
sihte liiga kulukas saavutada. Keskkonnaorganisatsioonid on ettepanekut
enamasti kiitnud, kuid nende hinnangul võiks lubatud süsihappegaasiheide olla
tulevikus veelgi väiksem, näiteks 80 g/km. Põhjendusena on rõhutatud
kergust, millega EL liikmesriigid said hakkama aastatel 2009–2011: heite kogus
vähenes nende kolme aastaga lausa 18,1 g/km, ehkki ka siis kurtsid
autotootjad, et eesmärk on saavutamatu.
Võrdluseks on hea
meenutada, et eelmise üheksa aastaga (2000–2008) oli heidet suudetud vähendada
vaid 18,9 g/km. Teiseks on hulk riike – Belgia, Taani, Prantsusmaa,
Iirimaa, Itaalia, Malta, Holland ja Portugal – juba praegu täitnud 2013.
aastaks kehtestatud kohustuse kahandada sõiduautode CO2-heide
keskmiselt 130 grammini kilomeetri kohta.
Ent
keskkonnakaitsjad on nõudnud, et seataks sihid ka kaugema tuleviku jaoks:
näiteks sõiduautode puhul 60 g/km aastaks 2015. EC on lubanud 2025. ja
2030 . aasta standardid esitada 2014. aastal.
Keskkonnaorganisatsiooni
T&E (Transport ja Keskkond) arvates on kõige mõistlikumalt käitunud USA
administratsioon, kes on need normid juba kindlaks määranud: nii ollakse varem
sunnitud mõtlema uutele tehnoloogiatele. Praegune venitamine võib lõppeda
sellega, et Euroopa autod hakkavad konkurentsis Ameerika omadele alla jääma.
Keskkondlased ei
ole aga sugugi rahul veokitele kehtestatud normidega: kui sõiduautode puhul
tähendavad uued standardid 30-protsendist heite vähendamist, siis veokite puhul
on see suhe vaid 19 protsenti. Üksiti ei olda rahul sellega, et veokeid
jaotatakse kaalu järgi: raskemate masinate heide võib olla suurem kui
kergematel. Nii ei teki tootjatel stiimulit luua sama mahutavusega kergemaid
veokeid. Küll tekiks see juhul, kui autod jagataks klassidesse n.-ö. jalajälje
alusel (veoki laius korda telgede vahekaugus).
Kõige selle
juures on omaette probleem see, et heitenormi ei kehtestada mitte iga üksikauto
kohta, vaid tootja aastatoodangu keskmisena, kusjuures eriti väikese heitega
(alla 35 g/km) autosid ehk elektriautosid arvestatakse koefitsiendiga 1,3.
Nii saab nende kõrval välja lasta üsna suure heitega masinaid. Tootjatele, kes
valmistavad aastas alla 10 000 auto, kehtestatakse eraldi standardid, alla
500 auto tootvatele kompaniidele neid nõudeid ei esitatagi.
Acid News
TASUB OSALEDA
Lendorav (foto: vikipeedia)
Räpinas toimub loodusõhtu lendoravatest
Reedel, 19. oktoobril kell 18 algab
Räpinas (Kalevi 1a) Põlvamaa keskkonnamajas loodusõhtu lendoravatest. Nendest teeb juttu loodusuurija Uudo
Timm, kes on lendoravaid uurinud juba 25 aastat.
Loodusõhtul saab
kuulda viimaste aastate uuringutest, mis on lisanud uut teavet lendoravate
elukommete, elupaigavajaduste ning neid varitsevate ohtude kohta. Samuti tuleb
juttu lendoravate püsimajäämise võimalustest ja kaitse korraldamisest Eestis.
Loodusõhtu on
kõigile tasuta.
Osalemisest tuleb
teada anda Mari Kalale, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee.
Tänavu aprillist
juulini rändasid eestlane Timo Palo ja norralane Audun Tholfsen
põhjapooluselt üle triivjää Teravmägede pealinna Longyearbyenisse (foto:
Timo Palo)
Loodusõhtu põhjapooluse ekspeditsioonist
Tipu külamajas Soomaal toimub täna, 19. oktoobril algusega kell 18 loodusõhtu „Teekond põhjapooluselt tagasi
koju”. Oma selleaastasest ekspeditsioonist räägib TÜ doktorant ja polaarrändur
Timo Palo.
Üritus on tasuta
ja kõik huvilised on oodatud.
Tipu looduskool
Maa-lähedasel
orbiidil liikuv rahvusvaheline kosmoseuurimisjaam ISS (foto: vikipeedia)
Vaatlusõhtu Tartu tähetornis
Esmaspäeval, 22.
oktoobril kell 18–21 korraldatakse Tartu tähetornis Toomemäel vaatlusõhtu.
Selge ilma korral saab vaadelda Kuud ja Jupiteri ning umbes kell 19.27 on nelja
minuti jooksul nähtav rahvusvaheline mehitatud kosmosejaam ISS.
TÜ ajaloomuuseum
Aasta linnu mälumängusarja 7. etapp
Neljapäeval, 25.
oktoobril kell 18.30 on mälumängu- ja hea seltskonna huvilised oodatud
Tartusse Baeri maja saali (Veski 4). Mälumäng on jõukohane kõigile, osa
võib võtta kas üksi või kuni kuueliikmelise võistkonnana.
Küsimusi
esitatakse taas kakskümmend ning need ei ole ainult aasta linnu kohta.
Oodatud on ka
uued huvilised, sest peale hooaja üldise punktiarvestuse selgitatakse igas
mängus kolm parimat võistkonda, kellele on ette nähtud auhinnad. Osalejatele
pakutakse teed ja suupisteid.
EOÜ
Interaktiivne viktoriin Peipsi kohta
Peipsi koostöökeskuse ja Arne Aderi eestvõttel on valminud
interaktiivne õppeviktoriin Peipsi looduse kohta.
Viktoriini leiab
veebilehel http://viktoriin.ctc.ee
ning see koosneb kahes osast: elurikkuse viktoriin „Kas tunned Peipsi ranna taimi ja loomi”
ja maateaduslik viktoriin „Kas tunned
Peipsi rannamaastikke?”.
Küsimusi on nii lihtsamaid kui ka keerukamaid; enamasti tuleb aja peale
ära tunda fotodel olevaid taimi ja loomi ning fotode ja helide põhjal leida
kaardilt kohad.
Peipsi koostöö keskus
Mineraalide näitus ja loengusari Eesti loodusmuuseumis
Kuni aasta lõpuni saab Eesti loodusmuuseumis uudistada üle neljasaja
mineraali ning oktoobris ja novembris kuulata loenguid mineraalide kohta.
Näitusele on toodud kauneimad mineraalid nii Eesti loodusmuuseumi kui ka
Tartu ülikooli geoloogiamuuseumi kogudest. Paljud eksponaadid on haruldased,
näiteks tšaroiit: maailmas leidub seda vaid ühes paigas, Venemaal Tšara jõe
ääres. Suurim eksponaat on üle poole meetri laiune mäekristalli pesa
Uuralitest, vanim 3,8 miljardi aasta vanune roheline aventuriinkvarts
Gröönimaalt. Näitusel saab uurida, kuidas osa mineraale UV-valguses helendab
ning mis on luminestsents-efekt.
Näituse raames peetakse mitu teemakohast loengut: 25.
oktoobril kell 17 räägib Marje Tammert mineraalipigmentidest, 1.
novembril kell 17 teeb ettekande maailma kauneimatest mineraalidest
Tõnu Pani, 8. novembril kell 17 on Juho Kirsi loeng „Mille poolest
on planeet Maa unikaalne päikesesüsteemis”.
Sissepääs loengutele on tasuta.
Eesti
loodusmuuseum
VIHMANE AASTA
Oktoobri esimeses
Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja439.html) oli üleskutse saata arvamusi selle kohta,
kas oktoobrikuu keskmine sademete hulk tuleb pikaajalisest keskmisest suurem
või väiksem. Mitu kirja on juba laekunud, kuid pikendan arvamisaega veel mõne
päeva võrra: kuni 22. oktoobri südaööni. Ootan pakkumisi e-postile: palo.katre@gmail.com.
Graafik kajastab 2012. aasta sademete hulka kuude kaupa ning pikaajalist keskmist, andmed pärinevad EMHI-lt.
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
