UUDISTAJA
26. oktoober 2012
OKTOOBER
Eelmise nädala malbe soojus on hakanud asenduma hoopis kargema ilmaga. Teisipäeva hommikul mõõdeti juba mõneski paigas esimesi suuremaid külmakraade, eile puistas esimest lörtsi. Prognoosid ei pea võimatuks, et mõni sentimeeter lund võibki maha tulla ja sugugi mitte kohemaid ära sulada
Teisipäevases pärastlõunapäikeses tehtud pildid näitavad, et Kassitoome vahtrad on valdavalt juba lehetud
Sel taustal paistab üksik eredam värvilaik kaugele silma
Veel pole kõik lehed vaalu ja kotti aetud, nii saab harrastada sügisest lemmiktegevust: kahistada lehtedes
Viimaseil päevil olen hommikuti pannud tähele vareste mängulusti. Kui seda pikalt kalmuküünalt pildunud ja veeretanud varest võis neis tegudes ehk siiski juhtida ka näljatunne, ...
... siis köietantsijana kaablil kõikunud künnivares küll ilmselgelt lihtsalt lustis
Eelmisel nädalal kutsus ornitoloogiaühing inimesi aknaile pabersiluette kleepima, et marjapõõsail maiustanud siidisabad klaasidesse ei lendaks. Mina märkasin oma kodu lähedal tuttpäiseid viristajaid sel sügisel esimest korda eile ja Rootsi laud on neile esialgu veel külluslikult kaetud
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
LEHED JA TÄHED 6
Mitmekesisus – maailma loov alge
Toimetanud Indrek Rohtmets ja Toomas Tiivel
256 lk., kõva köide
„Lehed ja tähed” on loodusest, teadusest ja ühiskonnast kõnelev koguteos kõige laiemale lugejate ringile.
Värske väljaanne käsitleb mitmekesisusest selle kõige eripalgelisemates avaldumisvormides. Lugeja ees avaneb universum ja mikromaailm, Eesti ja maailma loodus, meie pärilik mitmekesisus ja psühholoogiline eripära, meie keele rikkus. Lõpmatult mitmekesisena näivas maailmas loovad selles kogumikus korda meie nimekad teadlased ja mõtlejad, kes on tuntud ka viljakate kirjutajatena.
„Lehed ja tähed”on üldarusaadav ja kaasakiskuv lugemisvara, samas suurepärane käsiraamat, mida väärtustab register. Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui ka õpetaja raamaturiiulil.
„Lehed ja tähed” on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mida hakati välja andma 2003. aastal. Nüüd on ilmunud kuues kogumik, kus on kokku 26 originaalkirjutist ja veel kaheksa arvamusavaldust. Teost illustreerivad arvukad algupärased fotod.
Küsi kogumikku raamatupoodidest või MTÜ Loodusajakirja toimetusest tel. 610 4105.
Loodusesõber: hundile jäägu hundi jagu
Ajakirja Loodusesõber kaaneloos kirjutab kauaaegne hundiuurija Ilmar Rootsi, et vanasti sutt küll kardeti ja välditi, aga mitte mingil juhul ei vaenatud. Tänapäeval oleme praktilisema meelega ja vihastame, kui tabame kriimsilma lambamurdmiselt. Ja nõuame kahjutasu sisse: kas maksku seda riik või kadugu hunt ise hoopistükkis. Veel sajand tagasi oli suhtumine hallivatimehesse teistsugune, tal teati olevat looduses oma koht, mida ei vaidlustatud. Iga taluperemees arvestas hundile karjast „hundi jao”, kandes kõik metsakutsu tehtu alandlikult kuludesse. Miks? See selgub täpsemalt ajakirja kaaneloost, mis selgitab esivanemate uskumusi metsa kohta.
Tänapäeva inimese laiutamise temaatikast ei saa üle ega ümber, ka ajakirja teine pealugu vaeb meie käitumist, sedapuhku Aafrika suhtes. Ghana riigis keset pealinna Accrat laiutab üks prügimägi, mille jäätmed pärinevad lääne inimestelt. Vanad telerid-arvutid-fotoaparaadid on kohalikele risuks kaelas, neid põletatakse lõkkel, et kätte saada tükikest vaske ja alumiiniumit. Kuidas selline olukord üldse on tekkinud, et lääne prügi (ilmselt ka Eestist toodu) vedeleb Ghanas? Terase pilguga Austraalia filmirežisöör David Fedele arutleb selle üle ja soovitab, kuidas olukorda parandada.
Helen Arusoo
EESTI SÕNUMEID
Remo Savisaare auhinnatud foto
Allikas: blog.moment.ee
Remo Savisaate metskitsepilt on saanud suure tunnustuse osaliseks
Eelmisel nädalal jagati Londonis maailma mainekaima, juba 48. korda korraldatud loodusfotovõistluse auhindu; peasponsori järgi kannab võistlus 2009. aastast nime „Veolia Environment Wildlife Photographer of the Year”. Urmas Tartese (2009. aasta võitja kategoorias „Loomad oma keskkonnas”) ja Sven Zaèeki (mullu esiletõstetu „Loova nägemise” – „Creative Visions” – kategoorias) järel pälvis kolmanda Eesti fotograafina seal suure tunnustuse Remo Savisaar: tema foto metskitsest sai mustvalgete fotode kategoorias teise koha.
Võistlusele, mida on ikka korraldanud Briti loodusloomuuseum, saatsid ligi saja riigi fotograafid tänavu üle 48 000 foto. Auhinnatud fotosid saab vaadata võrgupaigast www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp. Aasta loodusfotograafiks tunnistati seekord kanadalane Paul Nicklen, kelle allveefotol on saagiga pinnale tõusvad keiserpingviinid. Väga põnev on ka noorte hulgas võitnud briti Owen Hearni foto „Lennurajad” („Flight paths”): esiplaanil lendava puna-harksaba taustaks on vastassuunas kulgeva hiigellennuki siluett.
Uudistaja / www.nhm.ac.uk
See foto ühe toetusesaaja Lahmuse kooli peahoonest on klõpsatud 2010. aasta külastusmängu aegu
Kultuuriministeerium toetab mõisakoolidega seotud ettevõtmisi
Läinud nädalal kinnitati mõisakoolide programmi toetused: kultuuriministeerium annab üheksa projekti jaoks ligi 101 000 eurot.
Kokku 61 642 eurot eraldab ministeerium viie mõisakooli projekteerimistöödeks: toetust saavad Lahmuse, Vääna, Aruküla (Koerus), Suuremõisa ja Illuka mõisakool. Toetatakse ka Albu mõisa katuse avariiremonti.
Toetust saavad arendustegevused, mis aitavad mõisaansambleid mitmekülgsemalt kasutada ja neis leiduvaid kultuuriväärtusi tutvustada. Jätkub koostöö ajalooarhiiviga, kes valmistab ette näituse Hellenurme mõisa ajaloost ning koostab rändnäituse, mis tutvustab mõisa kui majanduskompleksi toimimist. Ajavahemikul 2005–2011 on ajalooarhiiv mõisakoolide projektis osaledes koostanud näitusi ja trükiseid 24 mõisakooli kohta. Toetatakse ka Pikavere mõisa näitusestendide koostamist.
Eesti mõisakoolide ühendus saab 26 170 eurot, et jätkata külastusmängu „Unustatud mõisad” ja anda välja mõisakoolide õpilaspäevik, samuti ühisturunduseks Venemaal Peterburis ning mõisakoolide teatrifestivali tarbeks.
Kultuuriministeerium
Loodetavasti paranevad peagi Tallinna loomaaia jääkarude rahvusvaheliseski mastaabis negatiivset tähelepanu pälvinud elutingimused
Foto: Born Free Foundation
Heategevusprojekt „Jääkaru uus kodu”
Tallinna loomaaia jääkarud on siiani elanud kitsastes oludes: vanades sõjaväeladudes, mis on aastatega aina viletsamaks muutunud. Tulevikuplaanid rajada loomaaia polaarium – jääkarude uus kodu ja hariv ekspositsioonikompleks loomaaia põhjaosas, otse peavärava lähedal – on küll olemas, aga jäänud seni rahanappuse tõttu teostamata.
Jääkarude elutingimused teevad mõistagi kurvaks nii loomaaednikke kui ka külastajaid. Kaks inimest, Olivia Elise Luggenberg ja Veronika Padar otsustasid ühiselt jääkarude heaks tegutsema hakata. Nende entusiasm on koondanud mõttekaaslasi ja abipakkujaid ning sihipärane tegevus on päädinud heategevuskampaaniaga jääkarude toetuseks. Selle tulemusena on Tallinna loomaaia sõprade seltsi arvele mõne nädala jooksul annetustena laekunud üle 6600 euro. See on alles algus, sest heategevuslik ettevõtmine levib sotsiaalmeedias ja peale eraisikute on kaasatud korporatiivpartnereid. Ettevõtmist on toetama asunud ka telefonioperaatorid Elion, EMT, Tele 2 ja Elisa, kes avasid eile annetustelefonid.
Annetustelefonide numbrid pannakse välja nii puuride juurde kui ka loomaaia kodulehele.
Tallinna loomaaed
Kõige rohkem loendasid linnusõbrad Birdwatchi aegu metsvinte
Foto: Wikimedia
Birdwatchi lõppkokkuvõtted tehtud
Kaks nädalat tagasi olid Uudistajas selle sügise traditsioonilise linnuvaatluse esialgsed tulemused. Nüüd on loenduse koordinaator Eestis Tarvo Valker teada andnud lõpliku kokkuvõtte.
Ornitoloogiaühingule (EOÜ) laekus tänavu 79 vaatlusankeeti, mille koostamises lõi kaasa 263 inimest. Kokku loendati linnuvaatluspäevade raames 245 000 lindu, kelle seas olid kõige arvukamad metsvint (37 750), kaelustuvi (31 050), suur-laukhani (30 300), sookurg (24 000) ja valgepõsk-lagle (18 050). Kõige põnevamatest liikidest kohati linnuvaatluspäevadel väike-laukhane, aga ka hiliseid rändlinde: herilaseviud, tutt- ja jõgitiiru, räästapääsukest, metskiuru, hänilast, tiigi-roolindu ja punaselg-õgijat.
Vt. täpsemalt EOÜ kodulehelt: http://www.eoy.ee/node/585.
Linnuhuviliste arvutilist
Mustpeade maja tagastamise vastu koguti 106 129 allkirja
Üle-eelmises Uudistajas (www.eestiloodus.ee/uudistaja440.html) kirjutasime allkirjade kogumisest Mustpeade maja linna omandisse jätmise kohta.
Läinud nädalal teatas Raepress, et Tallinna linnakantselei õigusteenistus on kohtule selles küsimuses esitanud mahuka materjali, sealhulgas 106 129 toetusallkirja, et maja jääks linna haldusse.
Pooleteise kuuga andsid inimesed, kelle arvates peaks Mustpeade maja jääma Tallinna linna omandisse avaliku kultuuriobjektina, allkirjalehtedele 93 194 allkirja, interneti kaudu anti 12 935 toetusallkirja.
Kohtuistung peetakse Tallinna halduskohtus 2. detsembril.
Emori tehtud üle-eestilise uuringu järgi pooldab enamik Eesti elanikest Mustpeade maja jätmist Tallinna omandisse, maja tagastamist Mustpeade vennaskonnale soovis ainult kaheksa protsenti küsitletutest.
Raepress
Peaauhinna saanud fotol on Karl Ander Adami jäädvustanud end üleujutuse eest päästvad kuklased, ...
... lastest võitnud Ralf Brait Lehepuu aga jäässe külmunud pärnavilja
„Märka mind!” on üha populaarsem
Läinud reedel lõpetati Elvas Waide motellis Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) järjekorras kuues fotovõistlus „Märka mind!”, mille siht on „.. märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistati, nõudis eraldi märkamist või millel oli eriline saamislugu”.
Žürii liikmetel Arne Aderil ja Urmas Tartesel tuli valik teha 1022 foto seast; seda on 115 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kokku osales 215 pildistajat. Võrreldes eelmise aastaga oli osalejate arv suurenenud just 17-aastaste ja vanemate vanuserühmas.
Kõigis kolmes vanuserühmas (peale mainitu veel kuni 11-aastased ja 12–16-aastased) anti välja esimene, teine ja kolmas auhind , millele lisandus rohkesti eriauhindu, ning peaauhind. Peaauhinna pälvis tallinlane Karl Ander Adami pildiga „Merehädalised”. Lastest kuulusid esikolmikusse Ralf Brait Lehepuu, Danel Toom ja Rebekka Tutskanjuk, noortest Koit Rander, Doris Käämbre ja Lea Lopp ning täiskasvanutest Martha Katariina Luigujõe, Maie Kirnmann ja Priit Pent.
VVV SA
Värvilaike botaanikaaias
Mõne pildi tegin teisipäeval ülikooli botaanikaaiast. Valdavalt näib aed tasapisi liikuvat uinumisaega
Seda enam torkavad silma eredamad laigud, mida polegi nii vähe. Näiteks sügislill, kelle „parim enne” näib küll lõppevat, ...
... aas-kannike, ...
... aed-peekerlill, sel päeval vähemalt kolmes värvis, ...
... siberi kontpuu ...
... ja eriti ere Thunbergi kukerpuu
„Kõrv loodusesse” on uuenenud
Eile tutvustati TÜ ajaloo muuseumi valges saalis loodushelide portaali „Kõrv loodusesse”, mis on saanud uue sisu ja vormi Eestimaa looduse fondi ja TÜ loodusmuuseumi koostöös.
„Aadressil www.loodusheli.ee asuv veebileht tutvustab eluslooduse hääli, pakub äraarvamisülesandeid ning võimaldab veebipõhiste viktoriinide korraldamist. Uuenduslik on asjaolu, et veebilehe sisu – helid, fotod, tekstid – pärineb TÜ loodusmuuseumi hallatavast andmekogust. See andmekogu on dünaamiline, pidevalt täienev ning sellesse info sisestamisega tegelevad nii teadlased kui ka sisuloojateks kutsutud pedagoogid, tudengid, linnuvaatlejad, harrastusentomoloogid ja teised,” tutvustab portaali TÜ loodusmuuseumi projektijuht Veljo Runnel.
TÜ loodusmuuseum
Raamat pesavaatlejaile
Ilmunud on „Suurte risupesade välimääraja”: ilmakindel taskuformaadis trükis, mida loodushuviline võib muretult metsa kaasa võtta ka halva ilmaga.
Raamatukese on andnud välja Läti ornitoloogiaühing nii eesti kui ka läti keeles. Trükise koostajad on Mâris Strazds ja Urmas Sellis ning muidugi on selles rohkesti fotosid ja graafilist materjali.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni
Selle kuu lõpuni on võimalik saata Maavalla hiite kuvavõistlusele fotosid, millel on jäädvustatud hiied, pühad kivid, puud, allikad ja muud looduslikud pühapaigad. Peale Eesti pühapaikade on ülesvõtetele oodatud ka mujal maailmas jäädvustatud looduslike pühapaikade pildid.
Vt. lähemalt www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=4668&op=lugu. Fotosid saab üles laadida võrgupaigas www.maavald.ee/kuvad/.
Allikas: Tartu linnamuuseum
Täna avatakse Tartu linnamuuseumis
näitus „Eesti töös on Eesti kuld. Tartu tööstus 1920–1940”, mis tutvustab linna tööstusettevõtteid ja nende toodangut II maailmasõja eelsetel kümnenditel. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale ja jääb lahti tuleva aasta 30. aprillini.
MAAILMAST
Põhiliselt Kambodžas elav valgeõlg-iibis (Pseudibis davisoni), kriitiliselt ohustatud liik, vajaks huku vältimiseks aastas umbes 750 000 Ameerika dollarit. Praegu saab ta sellest vaid kümnendiku
Foto: Jonathan C. Earnes / BirdLife
Elurikkuse hoid vajaks aastas 80 miljardit dollarit
Hiljuti Indias Hyderabadis lõppenud elurikkuse konventsiooni CBD osalisriikide 11. kohtumise eel avaldati ajakirjas Science briti teadlaste uurimus, kus nad esmajoones linnukaitse kulutuste põhjal on püüdnud hinnata, kui palju kuluks raha selleks, et saavutada liigikaitse kaks pakilisimat sihti: hoida alles ohustatud liigid ja kindlustada tulevik liigikaitse võtmealadele.
Leiti, et kõigi teadaolevate ohustatud liikide hukuohu vähendamine nõuaks aastas 4 ja üleilmse kaitseväärtusega maa-alade kaitse ja tõhus kasutus 76 miljardit dollarit, kokku niisiis 80 miljardit. Uuringu juhtautori, keskkonnaökonomist Donald McCarthy sõnul on see hiigelsumma väike võrreldes sellega, mida läheb maksma tegevusetus. Ühe kuni nelja protsendi ökosüsteemi pakutavate hüvede kaotus aastas maksab 2 kuni 6,6 triljonit dollarit. „Või kui olla päris proosaline,” lisab majandusteadlane, „siis hõlmab nõutav summa vaid viiendiku kulutustest, mida maailmas aasta jooksul tehakse karastusjookidele.”
Tema kolleeg Stuart Butcart lisab, et neid suuri summasid ei tule lihtsalt välja maksta: need on investeeringud, mis hakkavad tagasi tulema looduselt saadavate hüvedena alates kliimamuutuste mõju leevendamisest ja lõpetades viljade tolmeldamisega.
BirdLife
Jalgrattur oktoobrikuises Reykjavíkis
Rattahuvi on Islandilgi tõusuteel
Ehkki ükski teine maailma riik pole sedavõrd autostunud kui Island, muutub jalgratas sealgi linnatranspordis aina populaarsemaks.
Pealinnas Reykjavíkis on kümme rattapoodi. Nõudlust suurendavad samad põhjused mis mujalgi Euroopas: tasapisi rohelisemaks muutuv mõttelaad, probleemid liiklusummikutega, kütuse hind, tervis. Nii et kuigi Reykjavíkis on tuhande elaniku kohta 680 autot ja eriti talvel võib Islandi ilm olla päris jube, on kahel rattal liikuda eelistavaid linlasi üha rohkem.
Teistest liiklusvoogudest eraldatud jalgrattateid on linnas esialgu siiski vaid seitse kilomeetrit, küll on sada kilomeetrit jagatud teid, kus peale ratturite liiguvad ka jalakäijad. Aga väidetavasti hakatakse nüüd mis tahes teede planeerimisel silmas pidama ka jalgratturite vajadusi ja Reykjavík kavatseb rattateedel kulutada miljardeid Islandi kroone.
Väljaspool pealinna, tõsi, rattasõidu taristu siiani niisama hästi kui puudub.
ELTIS
See kogu Euroopale järjest omasem foto on tehtud Taanis
Foto: Jan Skriver / BLI
Kas igasugune biokütus on fossiilkütustest parem
Euroopa Komisjon tegi 17. oktoobril ettepaneku vähendada toidukultuuridel põhinevate biokütuste osakaalu, et aidata arendada teise põlvkonna biokütuseid muudest lähteainetest. Näiteks jäätmete või põhu kasutusel on kasvuhoonegaaside heide fossiilkütustega võrreldes tunduvalt väiksem ning see ei mõjuta toiduainete tootmist maailmas. Esimest korda võetakse biokütuste kasvuhoonegaaside heite hindamisel arvesse hinnanguline maakasutuse kaudne muutus.
„Kui soovime, et biokütused aitaksid meil võidelda kliimamuutustega, peame kasutama tõeliselt säästvaid biokütuseid. Peame investeerima biokütustesse, mis heidet tõepoolest vähendavad ning mis ei konkureeri toiduga. Loomulikult ei lõpeta me täielikult ära esimese põlvkonna biokütuste tootmist, kuid anname selge signaali, et biokütuste tarvitus peab tulevikus suurenema uue põlvkonna biokütuste abil. Miski muu ei ole jätkusuutlik,” ütles Euroopa Komisjoni kliimameetmete volinik Connie Hedegaard.
Hiljutised teadusuuringud on näidanud, et arvestades maakasutuse kaudset muutust, mis leiab aset näiteks metsade raadamisel põllumaaks, võivad mõned biokütused tegelikult kasvuhoonegaaside heidet suurendada niisama palju kui fossiilkütused.
Komisjon peab oluliseks luua turustiimulid biokütustele, millega ei kaasne maakasutuse kaudset mõju heitele või on see väike, ning eelkõige teise ja kolmanda põlvkonna biokütustele, mida toodetakse lähteainest, mis ei tekita lisanõudlust maa järele: vetikad, põhk ning mitmesugused jäätmed. Sellised kütused aitavad suuremal määral saavutada taastuvenergia direktiivis püstitatud eesmärki suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris 10 protsendini.
Komisjon leiab, et pärast 2020. aastat tuleks biokütustele rahalist toetust anda üksnes juhul, kui need oluliselt vähendavad kasvuhoonegaaside heidet ning kui neid ei toodeta toiduks ja söödaks kasutatavatest põllukultuuridest.
Vt. ec.europa.eu/clima/policies/transport/fuel/documentation_en.htm.
Euroopa Komisjoni esindus Eestis
JUHUSLIKULT MÄRGATUD
Leia kolm sarnasust!
Tartu Supilinna selts tähistas läinud nädalavahetusel oma 10. sünnipäeva. Keskse üritusena peeti koos Tartu ülikooli ja TTÜ Tartu kolledžiga konverentsi „See linn ja teine. Emajõe Ateenast Supilinna”. Osales ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
Pildistasin selle aegu Supilinna servas kaske, mis nagu mõni teinegi kask on värvunud kena trikoloorina: ladvas juba raagus okste pruun, keskel kuldkollased ja all veel rohelised lehed.
Aga kodus arvutis seda pilti vaadates kargas ootamatult pähe, et need värvid on ju päris sarnased Supilinna lipu omadega, ainult järjekord on väheke vale.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
