UUDISTAJA
2. november 2012
NOVEMBER
Iga aastaaja saabumine lõhub rutiini, ja see on
pigem tore: on elevust, on uusi jututeemasid ja ajakirjandusel, millest
kirjutada. Nõnda said ka esimesed hallahommikud ja lumevaip küllaldaselt
tähelepanu
Hallahommik 23. oktoobril oli kaunis ja ergastav
Sel aastal sai esimese lumevaiba (25.10) kogu
Eesti enam-vähem korraga ja...
26. oktoobri hommikul joonistus EMHI lehel selline lumekaart
Jahedus tähendas mitmele
loomaliigile talveune või -uinaku algust. Pildil pruun-suurkõrvad talveunes maakeldri laepraos
Fotod: Katre Palo
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
   
EESTI UUDISED
Nord Streami
gaasijuhtmete kaudu jõuab maagaas Venemaalt Saksamaale (foto: Nord Stream)
Küsimused Nord
Streamile jäid vastusteta
Selle nädala
alguses toimus Tallinnas Eestimaa looduse fondi (ELF) ja Nord Streami (NS)
esindajate kohtumine, mille ajend oli NS-i kavatsus rajada Läänemerre veel
gaasijuhtmeid.
Kohtumisel
väljendasid ELF ja paljud teised keskkonnaorganisatsioonid tõsist muret niigi
kriitilises seisus Läänemere pärast. Nord Streamilt oodati selgitust mitme
olulise küsimuse kohta, mis ennekõike puudutavad nii praeguste kui ka
plaanitavate gaasijuhtmete mõju Läänemere keskkonnale. ELFi merekeskkonna ja
looduskaitse eksperdi Alex Lotmani sõnul ei suutnud Nord Stream ka sel korral
anda teavet selle kohta, kui palju reostust ja ohtlikke kemikaale
merepõhjasetetest Läänemerre tegelikult vabaneb, kuigi sellekohaseid uuringuid
on tehtud.
ELF peab
vajalikuks, et juhul kui Nord Streamile antakse luba teha Eesti vetes
uuringuid, tuleb kindlasti need tööd usaldada Eesti teadlastele ja
mereuuringutega tegelevatele akadeemilistele asutustele, kellel on
usaldusväärseim teave Eesti mere kohta.
Kohtumise lõpus
lepiti kokku, et Nord Stream otsib vastuseid ELF-i tõstatatud probleemidele,
ühtlasi jätkatakse konsultatsioone keskkonnaorganisatsioonide ning Nord Streami
vahel.
Peale Eestimaa
looduse fondi osalesid kohtumisel keskkonnaõiguse keskuse, Balti
keskkonnafoorumi, loodusuurijate seltsi, Eesti rohelise liikumise ja
looduskaitseseltsi esindajad.
ELF
Metsapõleng 2006.
aasta juunis Põhja-Kõrvemaal (foto: Kaitseväe peastaap)
Tänavu ei olnud
metsatulekahjudega muret
Juba kevadest
saati on ilmaolud Eestis olnud niiskevõitu. Puhkajatele ja põllumeestele on see
tekitanud enamasti meelehärmi, seevastu on sademerohkus tunduvalt vähendanud
metsapõlenguid. Kogu aasta peale on tulekahjusid olnud kõigest 2,5 hektaril
metsamaal.
Metsapalanguid on
Eestis kirja pandud alates 1921. aastast, andmekogumine oli siiski
lünklik sõja
ajal ja sõjajärgsetel aastatel 1940–1948, kuid 1949. aastast ei ole
arvestus
enam katkenud. Selle 90-aastase perioodi jooksul on tänavune aasta olnud
erakordne: registreeritud on läbi aegade kõige vähem metsatulekahjusid.
Selle
ajavahemiku andmete põhjal on muidu igal aastal olnud tuleleekides
vähemasti 10 hektarit metsa. Viimasel aastakümnel on metsapõlenguid
olnud kõige enam 2006 ja 2002.
aastal, vastavalt 3095,6 ja 2081,7 hektaril.
Keskkonnateabe
keskus
Juhend aitab teha keskkonnaotsuseid
Kampaania „Oska
osaleda” käigus on keskkonnaõiguse keskusel (KÕK) valminud elektrooniline
juhend (www.k6k.ee/oskaosaleda),
mis aitab senisest hõlpsamini kaasa lüüa elukeskkonda puudutavate otsuste
tegemisel.
Sellesse on
koondatud selgitused planeeringute ja keskkonnalubade menetlustega seotud
tegevuste kohta. Juhend sisaldab ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal
osaleda ning kust saada tarviduse korral lisateavet.
KÕKi juhatuse
liikme Kärt Vaarmari sõnul ajendas juhendit koostama vajadus juhtnööride
järele, mis võimaldaksid juriidilises rägastikus paremini orienteeruda. Soov on
anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus osaleda oma elukeskkonda
puudutavate probleemide lahendamisel; ühtlasi on oluline, et oma seisukohad
öeldakse välja õigel ajal.
Kõnealust
juhendit tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus:
teabepäevade toimumisajad antakse teada KÕKi veebilehel.
KÕK pakub sama
kampaania käigus kuni tuleva aasta märtsini ka tasuta õigusnõu ja -toetust.
Lisainfot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt www.k6k.ee/tegevused/projektid/kaimasolevad-projektid/teavitus-ja-noustamiskampaania-oska-osaleda.
KÕK
MAAILMA SÕNUMID
Sellised
prügimäed kuhjusid 2011. aasta mais Napolis. Rootsi loodab, et Itaalia
ekspordib oma probleemsed jäätmed neile
(foto: AFP/Getty
Images)
Rootsi tahab teie prügi endale
Rootsi programm
toota jäätmetest energiat on olnud sedavõrd edukas, et oma prügi hakkab otsa
lõppema ja on tekkinud vajadus seda sisse vedada.
Vaid neli
protsenti Rootsis tekkivast prügist maetakse prügilaisse. Jäätmekasutus
taastuvenergeetikas on nii tõhus, et umbes 800 000 tonni selle energia
tooret tuleb aastas mujalt sisse vedada. Nii maksab Norra oma idanaabrile
jäätmekäitluse eest. Rootsi keskkonnakaitseagentuuri vanemnõuniku Catarina
Ostlundi kinnitusel loodavad rootslased prügitarnijaid leida ka hoopis
kaugemalt, näiteks Bulgaariast, Rumeeniast ja Itaaliast, kus põhiline
jäätmekäitlusviis on äärmiselt ebatõhus ja keskkonnavaenulik (prügi viiakse
prügimäele).
Paraku on Rootsi
teed rajav eeskuju esialgu üpris ainulaadne. Me elame maailmas, kus isegi
arktiliste merede asukaist on ligi 70 protsenti kokkupuutes inimtekkelise
rämpsu, näiteks kilekottide ja õllepudelitega. USA-s, kus 2010. aastal tekkis
250 miljonit tonni jäätmeid, läheb sellest taaskasutusse vaid 34 protsenti.
Rootsi jäätmekäitlejate
kinnitusel annab prügi energiat veerandile miljonile majapidamisele ja kütab
viiendikku kaugküttevõrkudest. Rootsi nüüdistehnoloogiaga prügipõletustehased
näitavad teed tulevikku, kus rämpsu ei maeta maasse ega uputata ookeni, vaid
sellega teenitakse raha – mida vähemaks loodusvarasid jääb, seda suuremat.
www.npr.org
Analüütikute arvates katavad sellised päikesefarmid mõnekümne aasta pärast üle
kümendiku maailma energiavajadusest
(foto: Alex Lang /
greenerideal.com)
GiiResearch jälgib
päikesejaamaturu edenemist
Teabeteenuskompanii
Global Information (GiiResearch – GI; www. giiresearch.com) on loonud
sidusvahendi „GSP Today Global Tracker”, mille kaudu saab pidevat teavet
maailma päikesejaamaturul toimuva kohta.
GI asjatundjad on
ennustanud, et kontsentreeritud päikeseenergia keskused (CSP) annavad juba
2050. aastal 11 protsenti maailma elektritoodangust: 9,6 protsenti tuleb otse
päikesepaneelidest, 1,7 protsenti aga kompensatsioonijaamadest, mis võivad kasutada
nii fossiilkütuseid kui ka biomassi. Mainitud portaal on loodud selleks, et
äriinimesed saaksid neile suundumustele edukalt ja operatiivselt reageerida.
Sellelt veebilehelt leiab kriitilisi analüüse ja andmeid CSP kohta, uudiseid
mis tahes muutuste kohta antud valdkonnas, sügavuti minevaid tehnika- ja
turuanalüüse.
Rohkem kui
veerand sajandit tehnilist ja ärilist teabeteenust pakkunud GI teeb koostööd
üle 300 uuringufirmaga kogu maailmast. Jaapanis asutatud kompaniil on nüüd
esindused ka Korea vabariigis, Taiwanil, Singapuris ja USA-s, samuti Euroopa
riikides.
www.greenerideal.com
TASUB OSALEDA
Foto: EOÜ
EOÜ fotonäitus imelistest lindudest
Möödunud nädalal
avati Tallinnas Viru keskuse kolmandal korrusel Rahva Raamatu poe juures
rändnäitus „Imelised linnud”. Tegu on Eesti ornitoloogiaühingu 90. aastapäeva
raames koostatud fotonäitusega, kus näeb kahtkümmend fotot tunnustatud
loodusfotograafi Remo Savisaare kogust.
Näitus on lahti
25. novembrini.
Küsimuste ja
näituse tellimissooviga pöörduda Riho Kinksi poole: riho.kinks@eoy.ee, tel. 508 6690.
Looduse Omnibuss viib
Pärnust ja Tallinnast Lahemaale
Laupäeval,
3. novembril viib omnibuss Pärnu
kandi ja pealinna rahva Lahemaale. Vaadatakse Eesti üht võimsamat Jägala juga, Lahemaa
jugasid Nõmmeveskit ja Vasaristit ning Eesti kõrgeimat hiidrahnu Seaküla
Simsoni juures Tammispeal. Neid loodusväärtusi tutvustab geoloog ja
loodusfotograaf Tõnis Saadre.
Pärast
loodusretke suundutakse Viinistu kunstimuuseumi, kus maalikunstnik Tiit Pääsuke
näitab Eesti kunsti. Pallase piltide keskel saab osa ka kontserdist: selle
annab Henn Rebane, kes sedapuhku astub esimest korda lavale
multiinstrumentalistina.
Buss
väljub
Pärnust Endla
teatri eest kell 8.30,
Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.30.
Sõidu hind
koos kontserdi, muuseumipileti ja koduse lõunasöögiga Viinistu restoranis
täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele, on Pärnust 22 eurot ja
Tallinnast 20 eurot, õpilastele kehtib ühesugune hind: 10 eurot. Lastele, kes
veel koolis ei käi, tasuta.
Teave ja registreerimine
564 76297, retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Energiasäästunädal
Tuleval nädalal, 5.–11. novembril peetakse
energiasäästunädal. Selle raames alustati üle 30 Eesti
koolis energiasäästu ja looduskeskkonna kaitse teavitust. Võistluse
„Energiasäästunädal sinu koolis” käigus selgitatakse kooliõpilastele, kuidas
säästa energiat ja üksiti loodust.
Parimat või
omanäolisemat teavitustööd teinud koolid selguvad 12. novembriks ning
silmapaisvamate koolide esindajad sõidavad koolitusreisile Soome Heureka
teaduskeskusesse või seiklema Tartu seiklusparki.
Rohkem teavet energiasäästunädala,
võistluse ja osalevate koolide kohta leiab aadressil www.energiatark.ee
ja www.kik.ee.
Termopilt
passiivmajast on märksa sinakamates toonides kui tavaeramul ehk energia kadu on
oluliselt väiksem (foto: internet)
Keskkonnaõhtu energiatõhusatest hoonetest
November on ka
Tartu keskkonnahariduskeskuses keskkonnasäästukuu. Selle raames saab 8.
novembril kell 18 kuulata
loengut „Kas rohke energia
tarbimine tagab kõrge elukvaliteedi või vastupidi? Passiivmajade näide”.
Külas on Tõnu
Mauring, TÜ tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori
juhataja ja passiivmajade asjatundja. Juttu tuleb sellest, kuidas väärtustada
kallilt ostetud energiat, kuidas on võimalik maja ja sooja vee kütteks aastas
kulutada kümne asemel vaid üks kuupmeeter puidugraanuleid. Räägitakse ka
ruumide sisekeskkonnast ning sellest, kui hästi me ennast hoones tunneme.
Ühtlasi antakse ülevaade Põlvas ehitatavast passiivmajast.
Üritus on
osalejatele tasuta.
Lisateavet saab telefonil 736 6120 või info@teec.ee.
Tartu keskkonnahariduskeskus
Seirefoorumil arutletakse
keskkonna seisundi üle
Keskonnateabe keskus korraldab taas seirefoorumi: sel aasta
võetakse vaatluse alla, kuidas hinnata Eesti keskkonna seisundit. Üritus toimub
8. novembril
kell 10.30 Tallinnas keskkonnateabe keskuses Mustamäe tee 33,
esimese korruse saalis.
Osalema oodatakse
kõiki, kes tunnevad huvi keskkonnaseisundi ja selle hindamise vastu: ametnikke,
spetsialiste, eksperte, üliõpilasi, õpetajaid jt. Üritus on tasuta, kuid tuleb
enne registreeruda, sest saali kohtade arv on piiratud. Oma tulekust saab märku
anda hiljemalt 5. novembril kell 15, kirjutades e-posti
aadressile katrin.valjataga@envir.ee
või veebilehe kaudu www.keskkonnainfo.ee/main/registreerumine.php.
Keskkonnateabe
keskus on seirefoorumit korraldanud juba alates 2008. aastast. Esimesel aastal
oli teemaks kaugseire, 2009. aastal käsitleti välisõhu kvaliteeti ja välisõhu
seiret, 2010. aastal siseveekogude seisundit ja seiret ning 2011. aastal
arutleti metsaseire ja metsakoosluste liigirikkuse üle.
Keskkonnateabe
keskus
Keskkonnabussiga Tartust Rõuge
energiaparki
Laupäeval, 10.
novembril teeb keskkonnabuss ekskursiooni Võrumaale Rõuge energiaparki.
Tutvuda saab taastuvenergia kasutuse ja energiatootmise nüüdisaegsete
võimalustega, kuid esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Käiakse veel Ööbikuoru
keskuses, vaatetornis, vesioina juures ja muinasmajas.
Väljasõit Tartu
keskkonnahariduskeskuse eest kell 9. Tagasi Tartusse jõutakse umbes kell 17.
Huvilisi pannakse
kirja 1.–7. novembrini telefonil 736
6120 või info@teec.ee.
Osalustasu saab
maksta bussis; täiskasvanutele on hind 3,20 eurot, koolilastele 1,60 eurot,
eelkooliealiste eest ei tule maksta. Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.
Keskkonnainfopunkt
„Geograafia
paneb paika”
Kolmapäeval, 14.
novembril kella 10–17 korraldatakse Eesti rahvusraamatukogus geograafia ja
geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev „Geograafia paneb paika”. Tegu on
rahvusvahelise GISi-päeva raames toimuva üritusega, mille siht on
populariseerida geograafiat, geoinformaatikat, kartograafiat ja nendega
tihedalt seotud erialasid, edendada nii geograafiaõpetajate teadlikkust kui ka
õpilaste oskusi GIS-i valdkonnas. Esimest korda toimus GIS-i ehk geograafiapäev
Eestis 1999. aastal ning alates 2005. aastast on rahvusvahelist GISi-päeva
tähistatud meil igal aastal.
Teabepäev on tasuta, kuid osavõtust palutakse märku anda
hiljemalt 12. novembril veebilehe kaudu www.gispaev.ee/gis-paev-2012/registreerimine.
Ent tänavu jagub
tegevust ka kogu nädalaks: geograafianädala (12.–18. november) ürituste kohta leiab teavet GISi-päeva
kodulehelt www.gispaev.ee/avaleht/sundmuste-kalender.
Lisateavet jagab
Kreet Solnask, e-post kreet.solnask@stat.ee.
www.gispaev.ee
OKTOOBRI SADAMED
Oktoobrikuu kahes
Uudistajas (5. ja 19. oktoobril) oli üleskutse avaldada arvamust, milliseks
kujuneb oktoobri sademete hulk: kas see jääb alla pikaajalise keskmise või
ületab seda.
EMHI
kuukokkuvõttele toetudes tuleb nentida, et oktoober ei vedanud teisi kuid alt
ja lisas samavõrra rikkaliku sademenoosi. Tuli vihmavett, sekka lörsi ja lund,
nii et kuu keskmine lähenes lausa 100 mm-le: Eesti keskmine sajuhulk oli
96 mm, paljuaastane keskmine on olnud aga 69 mm.
Aitäh kõigile
osalejatele!
Liisk langes Elvo Koppelile, kellele kingime vast ilmunud
raamatu „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge”.
UUDISTAJA LINDORA LAADAL
Iga aasta 28.
oktoobril peetakse Võrumaal Vastseliina vallas Lindora laata. See on pika
ajalooga üritus, mis esimest korda toimus 1920. aastal. Kaubeldakse käsitöö,
talusaaduste, liha, köögiviljade, elusloomade, tööstuskauba, vanavaraga jne.
Peale kaubitsemise on Lindora laadal veel üks tähtis roll: see on suur
kodukandi kokkutulek, kuhu tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu on siit
kaugemale viinud.
Uudistaja käis
samuti kohal
Viimastel aastatel on Lindora laat olnud üha rahvarohkem: suurenenud on nii
kaubapakkujate kui ka ostuhuviliste hulk. Sestap on väga keerulisem leida autole
parkimiskohta: kui varavalges kohale ei jõua, tuleb arvestada umbes kilomeetri
pikkuse jalutuskäiguga
Vanavara müüja on hõivanud bussipeatuse
Noore kuke sai soetada kümne euro eest
Kuusevõrsesiirup vasemal ja astelpajusinep paremal: parimad ravivahendid köha ja külmetuse korral
Väga palju müüdi laadal toorest liha, iseäranis rikkalik oli lambaliha valik
Setode leelo andis laadale palju särtsu juurde
... ja pillihelid samuti. Pildile on jäänud ka muusikut filmiv Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Igor Taro
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
