Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA


UUDISTAJA
2. november 2012



NOVEMBER
 



Iga aastaaja saabumine lõhub rutiini, ja see on pigem tore: on elevust, on uusi jututeemasid ja ajakirjandusel, millest kirjutada. Nõnda said ka esimesed hallahommikud ja lumevaip küllaldaselt tähelepanu



Hallahommik 23. oktoobril oli kaunis ja ergastav


Sel aastal sai esimese lumevaiba (25.10) kogu Eesti enam-vähem korraga ja...


26. oktoobri hommikul joonistus EMHI lehel selline lumekaart


Jahedus tähendas mitmele loomaliigile talveune või -uinaku algust. Pildil pruun-suurkõrvad talveunes maakeldri laepraos
Fotod: Katre Palo




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

   

             





EESTI UUDISED



Nord Streami gaasijuhtmete kaudu jõuab maagaas Venemaalt Saksamaale (foto: Nord Stream)  

Küsimused Nord Streamile jäid vastusteta
Selle nädala alguses toimus Tallinnas Eestimaa looduse fondi (ELF) ja Nord Streami (NS) esindajate kohtumine, mille ajend oli NS-i kavatsus rajada Läänemerre veel gaasijuhtmeid.
Kohtumisel väljendasid ELF ja paljud teised keskkonnaorganisatsioonid tõsist muret niigi kriitilises seisus Läänemere pärast. Nord Streamilt oodati selgitust mitme olulise küsimuse kohta, mis ennekõike puudutavad nii praeguste kui ka plaanitavate gaasijuhtmete mõju Läänemere keskkonnale. ELFi merekeskkonna ja looduskaitse eksperdi Alex Lotmani sõnul ei suutnud Nord Stream ka sel korral anda teavet selle kohta, kui palju reostust ja ohtlikke kemikaale merepõhjasetetest Läänemerre tegelikult vabaneb, kuigi sellekohaseid uuringuid on tehtud.
ELF peab vajalikuks, et juhul kui Nord Streamile antakse luba teha Eesti vetes uuringuid, tuleb kindlasti need tööd usaldada Eesti teadlastele ja mereuuringutega tegelevatele akadeemilistele asutustele, kellel on usaldusväärseim teave Eesti mere kohta.
Kohtumise lõpus lepiti kokku, et Nord Stream otsib vastuseid ELF-i tõstatatud probleemidele, ühtlasi jätkatakse konsultatsioone keskkonnaorganisatsioonide ning Nord Streami vahel.
Peale Eestimaa looduse fondi osalesid kohtumisel keskkonnaõiguse keskuse, Balti keskkonnafoorumi, loodusuurijate seltsi, Eesti rohelise liikumise ja looduskaitseseltsi esindajad.
ELF

   


Metsapõleng 2006. aasta juunis Põhja-Kõrvemaal (foto: Kaitseväe peastaap)

Tänavu ei olnud metsatulekahjudega muret
Juba kevadest saati on ilmaolud Eestis olnud niiskevõitu. Puhkajatele ja põllumeestele on see tekitanud enamasti meelehärmi, seevastu on sademerohkus tunduvalt vähendanud metsapõlenguid. Kogu aasta peale on tulekahjusid olnud kõigest 2,5 hektaril metsamaal.
Metsapalanguid on Eestis kirja pandud alates 1921. aastast, andmekogumine oli siiski lünklik sõja ajal ja sõjajärgsetel aastatel 1940–1948, kuid 1949. aastast ei ole arvestus enam katkenud. Selle 90-aastase perioodi jooksul on tänavune aasta olnud erakordne: registreeritud on läbi aegade kõige vähem metsatulekahjusid. Selle ajavahemiku andmete põhjal on muidu igal aastal olnud tuleleekides vähemasti 10 hektarit metsa. Viimasel aastakümnel on metsapõlenguid olnud kõige enam 2006 ja 2002. aastal, vastavalt 3095,6 ja 2081,7 hektaril.
Keskkonnateabe keskus  




Juhend aitab teha keskkonnaotsuseid

Kampaania „Oska osaleda” käigus on keskkonnaõiguse keskusel (KÕK) valminud elektrooniline juhend (www.k6k.ee/oskaosaleda), mis aitab senisest hõlpsamini kaasa lüüa elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel. Sellesse on koondatud selgitused planeeringute ja keskkonnalubade menetlustega seotud tegevuste kohta. Juhend sisaldab ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal osaleda ning kust saada tarviduse korral lisateavet.
KÕKi juhatuse liikme Kärt Vaarmari sõnul ajendas juhendit koostama vajadus juhtnööride järele, mis võimaldaksid juriidilises rägastikus paremini orienteeruda. Soov on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus osaleda oma elukeskkonda puudutavate probleemide lahendamisel; ühtlasi on oluline, et oma seisukohad öeldakse välja õigel ajal.
Kõnealust juhendit tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus: teabepäevade toimumisajad antakse teada KÕKi veebilehel.
KÕK pakub sama kampaania käigus kuni tuleva aasta märtsini ka tasuta õigusnõu ja -toetust. Lisainfot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt www.k6k.ee/tegevused/projektid/kaimasolevad-projektid/teavitus-ja-noustamiskampaania-oska-osaleda.
KÕK




MAAILMA SÕNUMID



Sellised prügimäed kuhjusid 2011. aasta mais Napolis. Rootsi loodab, et Itaalia ekspordib oma probleemsed jäätmed neile (foto: AFP/Getty Images)  

Rootsi tahab teie prügi endale
Rootsi programm toota jäätmetest energiat on olnud sedavõrd edukas, et oma prügi hakkab otsa lõppema ja on tekkinud vajadus seda sisse vedada.
Vaid neli protsenti Rootsis tekkivast prügist maetakse prügilaisse. Jäätmekasutus taastuvenergeetikas on nii tõhus, et umbes 800 000 tonni selle energia tooret tuleb aastas mujalt sisse vedada. Nii maksab Norra oma idanaabrile jäätmekäitluse eest. Rootsi keskkonnakaitseagentuuri vanemnõuniku Catarina Ostlundi kinnitusel loodavad rootslased prügitarnijaid leida ka hoopis kaugemalt, näiteks Bulgaariast, Rumeeniast ja Itaaliast, kus põhiline jäätmekäitlusviis on äärmiselt ebatõhus ja keskkonnavaenulik (prügi viiakse prügimäele).
Paraku on Rootsi teed rajav eeskuju esialgu üpris ainulaadne. Me elame maailmas, kus isegi arktiliste merede asukaist on ligi 70 protsenti kokkupuutes inimtekkelise rämpsu, näiteks kilekottide ja õllepudelitega. USA-s, kus 2010. aastal tekkis 250 miljonit tonni jäätmeid, läheb sellest taaskasutusse vaid 34 protsenti.
Rootsi jäätmekäitlejate kinnitusel annab prügi energiat veerandile miljonile majapidamisele ja kütab viiendikku kaugküttevõrkudest. Rootsi nüüdistehnoloogiaga prügipõletustehased näitavad teed tulevikku, kus rämpsu ei maeta maasse ega uputata ookeni, vaid sellega teenitakse raha – mida vähemaks loodusvarasid jääb, seda suuremat.
www.npr.org

 


Analüütikute arvates katavad sellised päikesefarmid mõnekümne aasta pärast üle kümendiku maailma energiavajadusest (foto: Alex Lang / greenerideal.com)

GiiResearch jälgib päikesejaamaturu edenemist
Teabeteenuskompanii Global Information (GiiResearch – GI; www. giiresearch.com) on loonud sidusvahendi „GSP Today Global Tracker”, mille kaudu saab pidevat teavet maailma päikesejaamaturul toimuva kohta.
GI asjatundjad on ennustanud, et kontsentreeritud päikeseenergia keskused (CSP) annavad juba 2050. aastal 11 protsenti maailma elektritoodangust: 9,6 protsenti tuleb otse päikesepaneelidest, 1,7 protsenti aga kompensatsioonijaamadest, mis võivad kasutada nii fossiilkütuseid kui ka biomassi. Mainitud portaal on loodud selleks, et äriinimesed saaksid neile suundumustele edukalt ja operatiivselt reageerida. Sellelt veebilehelt leiab kriitilisi analüüse ja andmeid CSP kohta, uudiseid mis tahes muutuste kohta antud valdkonnas, sügavuti minevaid tehnika- ja turuanalüüse.
Rohkem kui veerand sajandit tehnilist ja ärilist teabeteenust pakkunud GI teeb koostööd üle 300 uuringufirmaga kogu maailmast. Jaapanis asutatud kompaniil on nüüd esindused ka Korea vabariigis, Taiwanil, Singapuris ja USA-s, samuti Euroopa riikides.
www.greenerideal.com  




TASUB OSALEDA

Foto: EOÜ

EOÜ fotonäitus imelistest lindudest
Möödunud nädalal avati Tallinnas Viru keskuse kolmandal korrusel Rahva Raamatu poe juures rändnäitus „Imelised linnud”. Tegu on Eesti ornitoloogiaühingu 90. aastapäeva raames koostatud fotonäitusega, kus näeb kahtkümmend fotot tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare kogust.

Näitus on lahti 25. novembrini.
Küsimuste ja näituse tellimissooviga pöörduda Riho Kinksi poole: riho.kinks@eoy.ee, tel. 508 6690.





Looduse Omnibuss viib Pärnust ja Tallinnast Lahemaale
Laupäeval, 3. novembril viib omnibuss Pärnu kandi ja pealinna rahva Lahemaale. Vaadatakse Eesti üht võimsamat Jägala juga, Lahemaa jugasid Nõmmeveskit ja Vasaristit ning Eesti kõrgeimat hiidrahnu Seaküla Simsoni juures Tammispeal. Neid loodusväärtusi tutvustab geoloog ja loodusfotograaf Tõnis Saadre.
Pärast loodusretke suundutakse Viinistu kunstimuuseumi, kus maalikunstnik Tiit Pääsuke näitab Eesti kunsti. Pallase piltide keskel saab osa ka kontserdist: selle annab Henn Rebane, kes sedapuhku astub esimest korda lavale multiinstrumentalistina.
Buss väljub Pärnust Endla teatri eest kell 8.30, Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10.30.
Sõidu hind koos kontserdi, muuseumipileti ja koduse lõunasöögiga Viinistu restoranis täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele, on Pärnust 22 eurot ja Tallinnast 20 eurot, õpilastele kehtib ühesugune hind: 10 eurot. Lastele, kes veel koolis ei käi, tasuta.
Teave ja registreerimine 564 76297, retked@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss

 




Energiasäästunädal
Tuleval nädalal,
5.–11. novembril peetakse energiasäästunädal. Selle raames alustati üle 30 Eesti koolis energiasäästu ja looduskeskkonna kaitse teavitust. Võistluse „Energiasäästunädal sinu koolis” käigus selgitatakse kooliõpilastele, kuidas säästa energiat ja üksiti loodust.
Parimat või omanäolisemat teavitustööd teinud koolid selguvad 12. novembriks ning silmapaisvamate koolide esindajad sõidavad koolitusreisile Soome Heureka teaduskeskusesse või seiklema Tartu seiklusparki.

Rohkem teavet energiasäästunädala, võistluse ja osalevate koolide kohta leiab aadressil www.energiatark.ee ja www.kik.ee.





Termopilt passiivmajast on märksa sinakamates toonides kui tavaeramul ehk energia kadu on oluliselt väiksem (foto: internet)

Keskkonnaõhtu energiatõhusatest hoonetest
November on ka Tartu keskkonnahariduskeskuses keskkonnasäästukuu. Selle raames saab 8. novembril kell 18 kuulata loengut „Kas rohke energia tarbimine tagab kõrge elukvaliteedi või vastupidi? Passiivmajade näide”. Külas on Tõnu Mauring, TÜ tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja ja passiivmajade asjatundja. Juttu tuleb sellest, kuidas väärtustada kallilt ostetud energiat, kuidas on võimalik maja ja sooja vee kütteks aastas kulutada kümne asemel vaid üks kuupmeeter puidugraanuleid. Räägitakse ka ruumide sisekeskkonnast ning sellest, kui hästi me ennast hoones tunneme. Ühtlasi antakse ülevaade Põlvas ehitatavast passiivmajast.
Üritus on osalejatele tasuta.
Lisateavet saab telefonil 736 6120 või info@teec.ee.  
Tartu keskkonnahariduskeskus
 



Seirefoorumil arutletakse keskkonna seisundi üle
Keskonnateabe keskus korraldab taas seirefoorumi: sel aasta võetakse vaatluse alla, kuidas hinnata Eesti keskkonna seisundit. Üritus toimub 8. novembril kell 10.30 Tallinnas keskkonnateabe keskuses Mustamäe tee 33, esimese korruse saalis.
Osalema oodatakse kõiki, kes tunnevad huvi keskkonnaseisundi ja selle hindamise vastu: ametnikke, spetsialiste, eksperte, üliõpilasi, õpetajaid jt. Üritus on tasuta, kuid tuleb enne registreeruda, sest saali kohtade arv on piiratud. Oma tulekust saab märku anda hiljemalt 5. novembril kell 15, kirjutades e-posti aadressile katrin.valjataga@envir.ee või veebilehe kaudu www.keskkonnainfo.ee/main/registreerumine.php.
Keskkonnateabe keskus on seirefoorumit korraldanud juba alates 2008. aastast. Esimesel aastal oli teemaks kaugseire, 2009. aastal käsitleti välisõhu kvaliteeti ja välisõhu seiret, 2010. aastal siseveekogude seisundit ja seiret ning 2011. aastal arutleti metsaseire ja metsakoosluste liigirikkuse üle.
Keskkonnateabe keskus




Keskkonnabussiga Tartust Rõuge energiaparki

Laupäeval, 10. novembril teeb keskkonnabuss ekskursiooni Võrumaale Rõuge energiaparki. Tutvuda saab taastuvenergia kasutuse ja energiatootmise nüüdisaegsete võimalustega, kuid esitletakse ka vanu tehnoloogiaid. Käiakse veel Ööbikuoru keskuses, vaatetornis, vesioina juures ja muinasmajas.
Väljasõit Tartu keskkonnahariduskeskuse eest kell 9. Tagasi Tartusse jõutakse umbes kell 17.
Huvilisi pannakse kirja 1.–7. novembrini telefonil 736 6120 või info@teec.ee.
Osalustasu saab maksta bussis; täiskasvanutele on hind 3,20 eurot, koolilastele 1,60 eurot, eelkooliealiste eest ei tule maksta. Osalejatele on ette nähtud lõunasöök.
Keskkonnainfopunkt





„Geograafia paneb paika”

Kolmapäeval, 14. novembril kella 10–17 korraldatakse Eesti rahvusraamatukogus geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäev „Geograafia paneb paika”. Tegu on rahvusvahelise GISi-päeva raames toimuva üritusega, mille siht on populariseerida geograafiat, geoinformaatikat, kartograafiat ja nendega tihedalt seotud erialasid, edendada nii geograafiaõpetajate teadlikkust kui ka õpilaste oskusi GIS-i valdkonnas. Esimest korda toimus GIS-i ehk geograafiapäev Eestis 1999. aastal ning alates 2005. aastast on rahvusvahelist GISi-päeva tähistatud meil igal aastal.
Teabepäev on tasuta, kuid osavõtust palutakse märku anda hiljemalt 12. novembril veebilehe kaudu www.gispaev.ee/gis-paev-2012/registreerimine.
Ent tänavu jagub tegevust ka kogu nädalaks: geograafianädala (12.–18. november)  ürituste kohta leiab teavet GISi-päeva kodulehelt www.gispaev.ee/avaleht/sundmuste-kalender.
Lisateavet jagab Kreet Solnask, e-post kreet.solnask@stat.ee.
www.gispaev.ee





OKTOOBRI SADAMED



Oktoobrikuu kahes Uudistajas (5. ja 19. oktoobril) oli üleskutse avaldada arvamust, milliseks kujuneb oktoobri sademete hulk: kas see jääb alla pikaajalise keskmise või ületab seda.
EMHI kuukokkuvõttele toetudes tuleb nentida, et oktoober ei vedanud teisi kuid alt ja lisas samavõrra rikkaliku sademenoosi. Tuli vihmavett, sekka lörsi ja lund, nii et kuu keskmine lähenes lausa 100 mm-le: Eesti keskmine sajuhulk oli 96 mm, paljuaastane keskmine on olnud aga 69 mm.
 

Aitäh kõigile osalejatele!
Liisk langes Elvo Koppelile, kellele kingime vast ilmunud raamatu „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge”.
   





UUDISTAJA LINDORA LAADAL



Iga aasta 28. oktoobril peetakse Võrumaal Vastseliina vallas Lindora laata. See on pika ajalooga üritus, mis esimest korda toimus 1920. aastal. Kaubeldakse käsitöö, talusaaduste, liha, köögiviljade, elusloomade, tööstuskauba, vanavaraga jne. Peale kaubitsemise on Lindora laadal veel üks tähtis roll: see on suur kodukandi kokkutulek, kuhu tulevad kohalikud inimesed ja need, keda elu on siit kaugemale viinud.
Uudistaja käis samuti kohal




Viimastel aastatel on Lindora laat olnud üha rahvarohkem: suurenenud on nii kaubapakkujate kui ka ostuhuviliste hulk. Sestap on väga keerulisem leida autole parkimiskohta: kui varavalges kohale ei jõua, tuleb arvestada umbes kilomeetri pikkuse jalutuskäiguga

 
Vanavara müüja on hõivanud bussipeatuse


Noore kuke sai soetada kümne euro eest


Kuusevõrsesiirup vasemal ja astelpajusinep paremal: parimad ravivahendid köha ja külmetuse korral


Väga palju müüdi laadal toorest liha, iseäranis rikkalik oli lambaliha valik


Setode leelo andis laadale palju särtsu juurde


... ja pillihelid samuti. Pildile on jäänud ka muusikut filmiv Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Igor Taro

 




   
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012