Eesti Loodus

Foto: Robotex

Robotex: robotivõistlused, tehnoloogianäitus, töötoad
Tänavune Robotex toimub 23.–25. novembril Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) spordihoones.
See on Eesti suurim robotivõistlus, mis korraldatakse TTÜ koordineerimisel koostöös Tartu ülikooli ja Eesti infotehnoloogia kolledžiga. Üritus leiab aset kaheteistkümnendat korda. Läbi aegade on võisteldud joonejärgimises, labürindi läbimises, võrkpallis, köieronimises, toa koristamises, jalgpallis ja teistes ülesannetes. Võistlusel on olnud osalejaid paljudest gümnaasiumidest ja ülikoolidest, ettevõtetest ning välismaalt.
Sel aastal saab vaadata robotite jalgpalli, joonejärgimist ja sumovõistlusi. Aset leiab ka suur tehnoloogianäitus, kus eksponeeritakse uusi põnevaid ja kasulikke tehnoloogiaid ning projekte. Väljapanekus on näiteks pommirobot, helikopterid, 3D-printerid jm.
Avatud on ka mitmesugused töötoad, mis on seotud robootika, disaini, ettevõtluse ja muu huvitavaga. Robotexi raames toimub joonistus-, foto- ja videovõistlus, kus auhinnafondi suurus on üle 700 euro.
Lisateavet saab „Robotex 2012” Facebookist ning ametlikult kodulehelt www.robotex.ee.
Üritus kestab kolm päeva ja on kõigile tasuta.

Lätlased toovad Liivimaa maakaardid rahvusraamatukokku näitusele
Eile avati Tallinnas rahvusraamatukogu kuuenda korruse galeriis näitus „Liivimaa 16.–17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti rahvusraamatukogu kogudesse”.
Läti rahvusraamatukogu kogusse kuulub 44 Liivimaa 16.–17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on kujutatud täielikult või osaliselt.
Vanade kaartide võlu võib seletada mitmeti. Kolletunud lehed peidavad endas möödunud sajandite kartograafide maailmavaadet, tollast ettekujust meie maast. Kaartidel on dokumenteeritud Läti ajaloo verstapostid. Nendes väljaannetes väljendub ka graveerijate ja trükkalite meisterlikkus, mis annab kaartidele vaieldamatu kunstiväärtuse.
Näitus jääb lahti 27. novembrini.

Keskkonnasäästukuu Tartu keskkonnahariduskeskuses
Novembrikuu üritused Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) keskenduvad energiasäästule ja jäätmetekke vähendamisele; püütakse leida lahendust küsimusele, kuidas minimeerida mõju keskkonnale ja vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Energiasäästunädala viimase üritusena teeb keskkonnabuss homme, 10. novembril, ekskursiooni Võrumaale Rõuge Energiaparki.
Üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal (17.–24. nov.) võetakse luubi alla ikka aktuaalne prügiteema. 20. novembril korraldab keskus koostöös Tartu linnavalitsusega taaskasutustöötoa, 21. novembril on taaskasutushuvilised oodatud ideevahetusõhtule ja töötuppa. 22. novembril saab vaadata mõtlemapanevat ja inspireerivat filmi sellest, kas jäätmevaba elu on tänapäeval üldse võimalik.
24. novembril on taas koostöös Tartu linnavalitsusega Lõunakeskuses paberi taaskasutust tutvustav töötuba väikestele meisterdamishuvilistele ja nende vanematele.
Kõik üritused on osalejatele tasuta. Toetavad KIK ja Tartu linnavalitsus.
Vt. täpsemalt www.teec.ee.

Rava tammik Ambla vallas võeti kaitse alla 1936. aastal. 22 hektari suurusel puisniidul kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd

Looduse Omnibussi sõidud
Laupäeval viib retk Jägala Pärnamäe hiide, Emumäele ja Rava tammikusse. Pärnamäe hiit ja Rava tammikut näitab Hillar Koiva. Emumäel juhendavad matka ja tutvustavad oma ökokunsti Piret Smagar ja Hando Kuntro.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind koos suupistega Emumäel on täiskasvanutele 15, õpilastele 7 eurot.
Pühapäeval sõidetakse Soomaale suurt vett ja Kõppu kena mõisakooli vaatama. Julged saavad sõita kanuudega Tõramaalt Riisale. Vähemjulged matkavad sõltuvalt veetasemest kas Ignatsi matkarajal Kuresoos või Riisa rabas. Pärast lõkkekohvi Riisal tehakse ekskursioon Kõpu mõisa. Retke juhendab ning kanuusõitjate turvalisuse tagab Algis Martsoo, mõisa tutvustab Diana Pung. Võileivad tuleb endal kaasa võtta, korraldajate poolt on tee ja kohv.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20) ning sõidu hind koos mõisaekskursiooniga on vastavalt 15 ja 7 eurot. Kanuusõidu hinnad on 7 ja 3 eurot.
Info ja registreerimine 5647 6297 ja retked@looduseomnibuss.ee. Retki aitab korraldada Eesti metsaselts, toetavad Eesti Energia ja KIK.

MAAILMAST

Taani traaler
Foto: Chris Gomersall / BI

BirdLife: EL liikmesriigid ei hooli kalavarudest
Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International (BI) avaldas oktoobri lõpus rahulolematust EL ühtse kalanduspoliitika (CFP) ja selle elluviimist tagava Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMFF) üle peetavate läbirääkimiste käigu suhtes. Nimelt laskis kalandusministritest koosnev EL kalandusnõukogu BI sõnul „kempsust alla” Euroopa Komisjoni mullused edumeelsed ettepanekud EMFF kohta. Saksamaa, Ühendkuningriigi, Rootsi ja Taani reformikavad jäid hääleka enamuse teerulli alla.
Praeguseks on kujunenud olukord, kus kaugelt liiga suur EL kalalaevastik teeb ülepüüki ning on põhjustanud Euroopa merede ökosüsteemi ja elurikkuse allakäigu. 88 protsenti kalaasurkondadest ei majandata kestlikult; nii ei saa kalavarud taastuda ega tagada korralikke püüke ka tulevikus. Muu hulgas käib ülepüügiga kaasas kahju teistele merest sõltuvatele olenditele, näiteks merelindude ja -imetajate hulgaline sattumine kalapüünistesse. BI hinnangul hukkub sel moel aastas 200 000 lindu.
Paraku otsustas kalandusnõukogu toetada EMFF kaudu meetmeid, mis BI hinnangul soodustavad ülepüüki, näiteks anda raha uute kalalaevade ehituseks ja vanade ajakohastamiseks, ning taastas rahastusmeetmed, mille Euroopa Komisjoni oli kõrvaldanud, kuna komisjoni hinnangul olid liikmesriigid neid kuritarvitanud, näiteks toetus laevade utiliseerimiseks või jõudeajaks.
Arutlused CFP ja EMFF üle jätkuvad nüüd Euroopa parlamendis ning BI loodab, et seal mõistetakse paremini, et hetke majanduskasu taotlevast rahastusskeemist tuleb loobuda ning hakata ometi kord seadma kalapüüki teaduslikele alustele, mille järgi tuleks lähtuda kalavarude tegelikust seisundist ja arvestada kalapüügi mõju mere ökosüsteemile.
BirdLife

Foto: Willim Hook / EEA

Enamik EL liikmeid püsib hästi Kyôto kohustuste teel
Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) avaldas oktoobri lõpus kaks raportit, millest nähtub, et kasvuhoonegaaside heide vähenes EL-is mullu 2,5%. Sel moel ollakse igati võimelised täitma Kyôto protokolliga võetud kohustust vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet viiendiku võrra, võrreldes 1990. aastaga: praeguseks on jõutud 16,5%-ni; kui arvata välja rahvusvaheline lennundus, siis koguni 17,5%-ni.
Suhteliselt suurima languse saavutasid riigid, kelle panus üldisesse heitesse on väike: Küpros 13% ning Belgia, Soome ja Taani 8%. Suurima absoluutse heite vähendamisega said hakkama Ühendkuningriik (36 miljonit tonni CO2 ekvivalenti – Mt CO2 eq – ehk 6%), Prantsusmaa (24 Mt CO2 eq ehk 5%) ja Saksamaa (17 Mt CO2 eq ehk 2%).
Üheksas liikmesriigis heide suurenes; enamasti on tegemist riikidega, kus 1990. aastaga võrreldes on heide kõige rohkem vähenenud. Enim suurenes kasvuhoonegaaside heide Bulgaarias (6%), Leedus (3%) ja Rumeenias (2%). Meie noppisime raportist osavalt välja tõiga, et „võrreldes 1990. aastaga on Eesti oma kasvuhoonegaaside heitkogust vähendanud koguni poole võrra ning on seega Euroopa Liidu edukaim Kyôto protokolli eesmärkide täitja” (keskkonnaministeeriumi 3. novembri pressiteate osundus). Paraku on Eestigi nende üheksa riigi seas, kus heide mullu suurenes: 1,8%. Ülejäänud viis „patust” on Läti, Sloveenia, Tšehhi, Poola ja ainsa vana liikmesriigina Hispaania.
Ehkki mitme riigi heite muutustes oli oluline roll majandusfaktoril, tuleb siiski rõhutada, et heide vähenes ikkagi 2,5 protsenti, ehkki majanduskasv oli kokkuvõttes 1,5-protsendine.
EEA

Thuni vanalinna peatänav, kahekordne Obere Hauptgasse

Šveitsis toetatakse eakate liikuvust
Thunis, 40 000 elanikuga Šveitsi linnas Aare jõel, jagatakse eakatele ja puudega inimestele nõuandeid ja koolitust, kuidas vanusest ja/või liikumisraskustest hoolimata jääda liikuvaks.
Vanurid tunnevad ennast väljaspool kodu sageli ebakindlalt. Küsimus pole ainult ea või tervisega seotud probleemides, vaid ka liikluses, mis muutub aina pöörasemaks, ning näiteks ühissõidukite piletimajanduse üha suurenevas automatiseerituses. Nii läheb kaotsi iseseisvus ja võime varasematel tavamarsruutidel liikuda.
Sestap ongi Thuni liikuvusamet tihedas koostöös omavalitsuse, ühistranspordiettevõtete, politsei, eakate ühenduste ning tervisekaitse asjatundjatega hakanud viimastel aastatel pakkuma asjakohaseid koolitusi. Nii õpetatakse kursusel „Liikuv täna ja tulevikus” oskusi, kuidas tunda ennast kindlalt ühistranspordis (kuidas kasutada piletiautomaate, leida teed raudteejaamas, kavandada teekonda), jalakäijana (tänavaületus sebraga ja sebrata kohtades, ristteed, piiratud liiklusega teed ja jalakäijate tänavad) ja finantsoperatsioone tehes (pangakaardi ja sularaha kasutus, hoidumine taskuvaraste eest), samuti olema teadlik tervisenõuetest ja -seisundist.
Võimalik on saada ka individuaalset liikuvustreeningut, mille käigus eriettevalmistusega füsioterapeudid õpetavad hoidma tasakaalu, vältima kukkumist, ületama takistusi, mõistma, millal tuleb puhata, minema bussile või trammile, kasutama lifti ning vajaduse korral otsima abi.
Samalaadseid koolitusi on tehtud ka teistes Šveitsi linnades, näiteks Bernis, Baselis ja Zürichis.
ELTIS


	2012/12