Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA


UUDISTAJA
09. november 2012



NOVEMBER



Oktoobris alanud ja lõppenud esimene talv pole veel (õnneks?) naasnud. Kolleeg Katre Palo toimetatud eelmisest Uudistajast möödunud päevad võib ilma poolest jagada kolme headuskategooriasse: sandivõitu, üsna sant ja õige kena.
 

Esimesse jaotisse mahub kolm päeva: reedest pühapäevani; reede oli neist seejuures kõige kehvem ja pühapäev parim. Laupäeval sai teha vaid selliseid (seene)vihmapilte, ...
 

... pühapäeval oli aga nii sünkpilvist ...
 

... kui põgusalt ka päikesepaisteilma
 

Esmaspäeval ja teisipäeval, mille paigutasin jaotisse „üsna sant”, ei hakanud fotoaparaati parem leotama: vähemalt Tallinnas sadas peaaegu pidevalt. Üllatuseks leidsin aga teisipäeva hommiku kohta sellise toreda munakujulise laiguga lumekaardi EMHI kodulehelt
 

Kolmapäeval seevastu tohtis Tartus üsna pikalt päikest nautida 
 

Eilegi oli Tartus sedavõrd kena ilm, et lausa pidin kiire Uudistaja-kirjutuse vahel tegema väikese pildistuskäigu kodulähedasele Mõisavahe tänavale ...
 

... ja Anne-Ihaste luhale
 

Päike oli üheteistkümnendal hommikutunnil kepikõndijadki välja meelitanud, ...
 

... aga varjus meenutas lompide õhuke jääkirme veel öiseid külmakraade
 

Okkaid varistavad kollased lehised ja must tont
 

Suurem jagu lehesaaki näikse olevat kotti aetud, ...
 

... ent on ka veel märgata usinaid koristustööoperaatoreid küll klassikaliste, ...
 

... küll modernsete riistadega
 

Veel kümmekond päeva üleni punanud pihlapuud on jäänud üsna marjavaeseks. Ei teagi, kas pigem vahepealse talve või siin nädal tagasi innukalt nälga kustutanud siidisabade tõttu
 

Juba on avatud teistsugunegi lindude selvesöökla ja juba on märgata konkurentsi parimate istekohtade pärast
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



     


     




EESTI SÕNUMEID


 


Allikas: elering.ee

 
Tuulikute tootmisvõimsus ületas 200 megavati piiri
Eestis tegutsevate tuuleparkide toodang ületas kolmapäeva, 7. novembri pärastlõunal esimest korda 200 megavati piiri, kui ajavahemikul kell 15.10–15.15 tootsid tuulikud elektrit võimsusega 205 megavatti.
Võimsusrekordi taga on peale tugeva tuule ka uute tuuleparkide lisandumine elektrivõrku. Tänavu on võrku ühendatud Aseriaru tuulepark, Paldiski tuulepark, Eesti Energia Paldiski tuuleelektrijaam ja Narva Tuhavälja tuulepark. Nende võimsus on kokku üle 100 megavati.
Eesti elektrisüsteemiga ühendatud tuuleparkide koguvõimsus on 258 megavatti.
elering.ee
 

  


 

Roheline Värav on taas valla
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas eile, 8. novembril, et kodumaiseid keskkonna- ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav (RV) on taas avatud. Uuenenud veebilehte näeb aadressil www.rohelinevarav.ee.
RV-st leiab ülevaate päevakajalistest keskkonna- ja loodusuudistest ning artiklitest, mis pärinevad keskkonnaorganisatsioonidelt, loodus- ja teaduslehekülgedelt, online-ajalehtedest ning valitsusasutustelt.
Uuendusena on RV-s avatud arvamuste rubriik „Roheline sahtel”, kuhu on oodatud kõik huvilised jagama oma arvamusi, videoid, lugusid, pilte ja kommentaare laiema avalikkusega.
RV-s on ka sündmuste kalender, mille abiga saab end pidevalt kursis hoida oluliste koolituste, foorumite, seminaride, näituste ning muude keskkonna ja loodusega seotud üritustega.
Eri vormides, nii veebilehe kui ka ajalehena, on RV tegutsenud alates 1999. aastast. Varasemad RV artiklid on kättesaadavad ka uue portaali kaudu.
RV tegevust korraldab ELF. Uue värava ülesehitust toetas osaühing BLRT Refonda.
ELF
 


Allikas: www.aquabestproject.eu
 
Läänemere piirkond on vesiviljeluse kasvu suhtes positiivselt meelestatud
Läänemere regioonis vesiviljeluse kasvu arengupotentsiaali uurinud Tartu ülikooli teadlased osalesid rahvusvahelises projektis „Aquabest”. Euroopa Liidu Läänemere programmi rahastatud projekti eesmärk oli välja selgitada, kuidas suhtuvad vesiviljelusse Läänemere piirkonna ettevõtted, ametiasutused ning keskkonnaorganisatsioonid.
158 eksperti hõlmanud uuringu tulemused näitasid terves Läänemere regioonis sama laadi hoiakuid. Mereandide kasvatamist peetakse globaalselt vajalikuks nii maailma kasvava rahvastiku toitmisel kui ka ökoloogilisel tasandil. Enamik vastanuist tõdes, et kalakasvatus on söödakasutuse aspektist ökoloogiliselt tõhusam kui karjakasvatus, sestap on mõistlik nimetatud valdkonda arendada. 85–95% vastanutest leidis, et vesiviljelus aitab hoida ohustatud kalavarusid, suurendab tunduvalt värske kala kättesaadavust ning annab tööd ja elatist keskustest kaugel asuvates piirkondades. Positiivsete näitajate kõrval tõid keskkonnaorganisatsioonid (60–75%) olulise aspektina esile vesiviljeluse arenguga kaasnevad keskkonnariskid: veevarude ja tööstusliku kala ülekasutuse ning vesiviljeluse mõjud looduslikele kalavarudele.
Vt. www.aquabestproject.eu.

 

  

 
Foto: Wikimedia
 
KIK toetab säästva transpordi arendamist
Keskkonnainvesteeringute keskus avas 1. novembril Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist rahastatava säästva transpordi arendamise esimese taotlusvooru, mille eelarve on ligi 19 miljonit eurot.
Säästva transpordi taristu arengut ja uuendamist toetatakse seetõttu, et kaitsta paremini välisõhku.
Esimeses taotlusvoorus antava toetusega saab ehitada ja rekonstrueerida trammitaristut. Toetust saavad taotleda Tallinna linn ning ettevõtjad, kelle omandusse kuulub avalikuks kasutuseks määratud raudteeinfrastruktuur ja säästva ühistranspordi infrastruktuur. Taotluste esitamise tähtaeg on 7. jaanuar 2013.
Vt. lähemalt www.kik.ee.
Säästva transpordi arendamist rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi meetmest „Veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine ning välisõhu kaitse”. Praeguseks on nimetatud meetme kaudu KIK-ist toetust saanud kokku 150 veemajanduse infrastruktuuri ja jäätmekäitluse arendamise projekti 525 miljoni euro eest. Säästva transpordi arendamiseks saab KIK-ist toetust taotleda esimest korda.
KIK
 

  

 
Selline loodusmaja peab järgmisel aastal valmima Tartus Lille mäel
 
Tartu uue loodusmaja juurde rajatakse kaunis park
Tartu Lille tänavale ehitatava loodusmaja ja loomemajanduskeskuse vahelisel alal korrastatakse umbes 9000 ruutmeetrit pargiala, kuhu rajatakse jalgteed, valgustus, lastemänguväljakud ja rohkelt väikeehitisi.
Lille 10 ja Kalevi 13/15/17 asuvasse parki ehitatakse päikesekell ja vaateplatvorm, peale kiikede, liivakastide ja karusselli rajatakse pargialale ka seikluspark ja veesilm ning loodusliku kattega jalgteed.
Pargi rajamine läheb maksma 313 450 eurot. Töö teeb Merko Tartu, kes esitas Tartu loodusmaja pargi heakorra ja haljastuse avatud riigihankele soodsaima pakkumuse. Park saab uue ilme tuleva aasta mai lõpuks.
Pargi heakorrastamine on osa Tartu loodusmaja ehitamise projektist, mida rahastab Euroopa regionaalarengu fond. Loodusmaja projekti kogumaksumus on 3 120 897 eurot, millest Tartu linna omafinantseering on 10 protsenti.
Tartu LV
 

  


 

Keskkonnaameti tänavused loodustrükised
Keskkonnaametil on 2012. aasta kestel ilmunud hulk uusi teematrükiseid. 24 voldikut tutvustavad Eesti kaitsealasid ja 7 loodusradu, 6 brošüüri maakondade kaitstavaid loodusobjekte. Valminud on ka infovoldik „Hättasattunud metsloom”, ilmumist jätkas Karula rahvuspargi infoleht „Tarupettäi”.
Teabematerjalid on valminud osaühingu Akriibia kaasabil ja KIK-i toetusel. Piirkondlikke trükiseid on võimalik saada keskkonnaameti looduskeskustest ja maakondlikest tugipunktidest, samuti RMK teabe- ja turismiinfopunktidest. Teabematerjali elektroonse versiooniga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel keskkonnahariduse valdkonna all (http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/trukised/).
Keskkonnaamet
  


TASUB OSALEDA



Foto: Robotex
 
Robotex: robotivõistlused, tehnoloogianäitus, töötoad
Tänavune Robotex toimub 23.–25. novembril Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) spordihoones.
See on Eesti suurim robotivõistlus, mis korraldatakse TTÜ koordineerimisel koostöös Tartu ülikooli ja Eesti infotehnoloogia kollediga. Üritus leiab aset kaheteistkümnendat korda. Läbi aegade on võisteldud joonejärgimises, labürindi läbimises, võrkpallis, köieronimises, toa koristamises, jalgpallis ja teistes ülesannetes. Võistlusel on olnud osalejaid paljudest gümnaasiumidest ja ülikoolidest, ettevõtetest ning välismaalt.
Sel aastal saab vaadata robotite jalgpalli, joonejärgimist ja sumovõistlusi. Aset leiab ka suur tehnoloogianäitus, kus eksponeeritakse uusi põnevaid ja kasulikke tehnoloogiaid ning projekte. Väljapanekus on näiteks pommirobot, helikopterid, 3D-printerid jm.
Avatud on ka mitmesugused töötoad, mis on seotud robootika, disaini, ettevõtluse ja muu huvitavaga. Robotexi raames toimub joonistus-, foto- ja videovõistlus, kus auhinnafondi suurus on üle 700 euro.
Lisateavet saab „Robotex 2012” Facebookist ning ametlikult kodulehelt www.robotex.ee.
Üritus kestab kolm päeva ja on kõigile tasuta.
  



Lätlased toovad Liivimaa maakaardid rahvusraamatukokku näitusele
Eile avati Tallinnas rahvusraamatukogu kuuenda korruse galeriis näitus „Liivimaa 16.–17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti rahvusraamatukogu kogudesse”.
Läti rahvusraamatukogu kogusse kuulub 44 Liivimaa 16.–17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on kujutatud täielikult või osaliselt.
Vanade kaartide võlu võib seletada mitmeti. Kolletunud lehed peidavad endas möödunud sajandite kartograafide maailmavaadet, tollast ettekujust meie maast. Kaartidel on dokumenteeritud Läti ajaloo verstapostid. Nendes väljaannetes väljendub ka graveerijate ja trükkalite meisterlikkus, mis annab kaartidele vaieldamatu kunstiväärtuse.
Näitus jääb lahti 27. novembrini.
  


 


 

Keskkonnasäästukuu Tartu keskkonnahariduskeskuses
Novembrikuu üritused Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) keskenduvad energiasäästule ja jäätmetekke vähendamisele; püütakse leida lahendust küsimusele, kuidas minimeerida mõju keskkonnale ja vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Energiasäästunädala viimase üritusena teeb keskkonnabuss homme, 10. novembril, ekskursiooni Võrumaale Rõuge Energiaparki.
Üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal (17.–24. nov.) võetakse luubi alla ikka aktuaalne prügiteema. 20. novembril korraldab keskus koostöös Tartu linnavalitsusega taaskasutustöötoa, 21. novembril on taaskasutushuvilised oodatud ideevahetusõhtule ja töötuppa. 22. novembril saab vaadata mõtlemapanevat ja inspireerivat filmi sellest, kas jäätmevaba elu on tänapäeval üldse võimalik.
24. novembril on taas koostöös Tartu linnavalitsusega Lõunakeskuses paberi taaskasutust tutvustav töötuba väikestele meisterdamishuvilistele ja nende vanematele.
Kõik üritused on osalejatele tasuta. Toetavad KIK ja Tartu linnavalitsus.
Vt. täpsemalt www.teec.ee.
  



Rava tammik Ambla vallas võeti kaitse alla 1936. aastal. 22 hektari suurusel puisniidul kasvab 92 põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd
 
Looduse Omnibussi sõidud
Laupäeval viib retk Jägala Pärnamäe hiide, Emumäele ja Rava tammikusse. Pärnamäe hiit ja Rava tammikut näitab Hillar Koiva. Emumäel juhendavad matka ja tutvustavad oma ökokunsti Piret Smagar ja Hando Kuntro.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind koos suupistega Emumäel on täiskasvanutele 15, õpilastele 7 eurot.
Pühapäeval sõidetakse Soomaale suurt vett ja Kõppu kena mõisakooli vaatama. Julged saavad sõita kanuudega Tõramaalt Riisale. Vähemjulged matkavad sõltuvalt veetasemest kas Ignatsi matkarajal Kuresoos või Riisa rabas. Pärast lõkkekohvi Riisal tehakse ekskursioon Kõpu mõisa. Retke juhendab ning kanuusõitjate turvalisuse tagab Algis Martsoo, mõisa tutvustab Diana Pung. Võileivad tuleb endal kaasa võtta, korraldajate poolt on tee ja kohv.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20) ning sõidu hind koos mõisaekskursiooniga on  vastavalt 15 ja 7 eurot. Kanuusõidu hinnad on 7 ja 3 eurot.
Info ja registreerimine 5647 6297 ja retked@looduseomnibuss.ee. Retki aitab korraldada Eesti metsaselts, toetavad Eesti Energia ja KIK.
   


MAAILMAST



Taani traaler
Foto: Chris Gomersall / BI
 
BirdLife: EL liikmesriigid ei hooli kalavarudest
Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International (BI) avaldas oktoobri lõpus rahulolematust EL ühtse kalanduspoliitika (CFP) ja selle elluviimist tagava Euroopa merendus- ja kalandusfondi (EMFF) üle peetavate läbirääkimiste käigu suhtes. Nimelt laskis kalandusministritest koosnev EL kalandusnõukogu BI sõnul „kempsust alla” Euroopa Komisjoni mullused edumeelsed ettepanekud EMFF kohta. Saksamaa, Ühendkuningriigi, Rootsi ja Taani reformikavad jäid hääleka enamuse teerulli alla.
Praeguseks on kujunenud olukord, kus kaugelt liiga suur EL kalalaevastik teeb ülepüüki ning on põhjustanud Euroopa merede ökosüsteemi ja elurikkuse allakäigu. 88 protsenti kalaasurkondadest ei majandata kestlikult; nii ei saa kalavarud taastuda ega tagada korralikke püüke ka tulevikus. Muu hulgas käib ülepüügiga kaasas kahju teistele merest sõltuvatele olenditele, näiteks merelindude ja -imetajate hulgaline sattumine kalapüünistesse. BI hinnangul hukkub sel moel aastas 200 000 lindu.
Paraku otsustas kalandusnõukogu toetada EMFF kaudu meetmeid, mis BI hinnangul soodustavad ülepüüki, näiteks anda raha uute kalalaevade ehituseks ja vanade ajakohastamiseks, ning taastas rahastusmeetmed, mille Euroopa Komisjoni oli kõrvaldanud, kuna komisjoni hinnangul olid liikmesriigid neid kuritarvitanud, näiteks toetus laevade utiliseerimiseks või jõudeajaks.
Arutlused CFP ja EMFF üle jätkuvad nüüd Euroopa parlamendis ning BI loodab, et seal mõistetakse paremini, et hetke majanduskasu taotlevast rahastusskeemist tuleb loobuda ning hakata ometi kord seadma kalapüüki teaduslikele alustele, mille järgi tuleks lähtuda kalavarude tegelikust seisundist ja arvestada kalapüügi mõju mere ökosüsteemile.
BirdLife
 

  

 
Foto: Willim Hook / EEA
 
Enamik EL liikmeid püsib hästi Kyôto kohustuste teel
Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) avaldas oktoobri lõpus kaks raportit, millest nähtub, et kasvuhoonegaaside heide vähenes EL-is mullu 2,5%. Sel moel ollakse igati võimelised täitma Kyôto protokolliga võetud kohustust vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet viiendiku võrra, võrreldes 1990. aastaga: praeguseks on jõutud 16,5%-ni; kui arvata välja rahvusvaheline lennundus, siis koguni 17,5%-ni.
Suhteliselt suurima languse saavutasid riigid, kelle panus üldisesse heitesse on väike: Küpros 13% ning Belgia, Soome ja Taani 8%. Suurima absoluutse heite vähendamisega said hakkama Ühendkuningriik (36 miljonit tonni CO2 ekvivalenti – Mt CO2 eq – ehk 6%), Prantsusmaa (24 Mt CO2 eq ehk 5%) ja Saksamaa (17 Mt CO2 eq ehk 2%).
Üheksas liikmesriigis heide suurenes; enamasti on tegemist riikidega, kus 1990. aastaga võrreldes on heide kõige rohkem vähenenud. Enim suurenes kasvuhoonegaaside heide Bulgaarias (6%), Leedus (3%) ja Rumeenias (2%). Meie noppisime raportist osavalt välja tõiga, et „võrreldes 1990. aastaga on Eesti oma kasvuhoonegaaside heitkogust vähendanud koguni poole võrra ning on seega Euroopa Liidu edukaim Kyôto protokolli eesmärkide täitja” (keskkonnaministeeriumi 3. novembri pressiteate osundus). Paraku on Eestigi nende üheksa riigi seas, kus heide mullu suurenes: 1,8%. Ülejäänud viis „patust” on Läti, Sloveenia, Tšehhi, Poola ja ainsa vana liikmesriigina Hispaania.
Ehkki mitme riigi heite muutustes oli oluline roll majandusfaktoril, tuleb siiski rõhutada, et heide vähenes ikkagi 2,5 protsenti, ehkki majanduskasv oli kokkuvõttes 1,5-protsendine.
EEA
 

  

 
Thuni vanalinna peatänav, kahekordne Obere Hauptgasse

Šveitsis toetatakse eakate liikuvust
Thunis, 40 000 elanikuga Šveitsi linnas Aare jõel, jagatakse eakatele ja puudega inimestele nõuandeid ja koolitust, kuidas vanusest ja/või liikumisraskustest hoolimata jääda liikuvaks.
Vanurid tunnevad ennast väljaspool kodu sageli ebakindlalt. Küsimus pole ainult ea või tervisega seotud probleemides, vaid ka liikluses, mis muutub aina pöörasemaks, ning näiteks ühissõidukite piletimajanduse üha suurenevas automatiseerituses. Nii läheb kaotsi iseseisvus ja võime varasematel tavamarsruutidel liikuda.
Sestap ongi Thuni liikuvusamet tihedas koostöös omavalitsuse, ühistranspordiettevõtete, politsei, eakate ühenduste ning tervisekaitse asjatundjatega hakanud viimastel aastatel pakkuma asjakohaseid koolitusi. Nii õpetatakse kursusel „Liikuv täna ja tulevikus” oskusi, kuidas tunda ennast kindlalt ühistranspordis (kuidas kasutada piletiautomaate, leida teed raudteejaamas, kavandada teekonda), jalakäijana (tänavaületus sebraga ja sebrata kohtades, ristteed, piiratud liiklusega teed ja jalakäijate tänavad) ja finantsoperatsioone tehes (pangakaardi ja sularaha kasutus, hoidumine taskuvaraste eest), samuti olema teadlik tervisenõuetest ja -seisundist.
Võimalik on saada ka individuaalset liikuvustreeningut, mille käigus eriettevalmistusega füsioterapeudid õpetavad hoidma tasakaalu, vältima kukkumist, ületama takistusi, mõistma, millal tuleb puhata, minema bussile või trammile, kasutama lifti ning vajaduse korral otsima abi.
Samalaadseid koolitusi on tehtud ka teistes Šveitsi linnades, näiteks Bernis, Baselis ja Zürichis.
ELTIS

 



JUHUSLIKULT MÄRGATUD

 

 


Kuu on nii vana, et peab kaseladvast tuge otsima
 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012