Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA
16. november 2012



NOVEMBER
 



Hall-pilvine taevalaotus ja vihmahood on jätkuvalt täitnud
enamiku nädalapäevadest


... ning ka looduses leidub värve aina vähem


Üksnes lehised oma tagasihoidliku kollasusega ergutavad veel vaatepilt


... ja mõni rõõmsa ilmega puu samuti

Fotod: Katre Palo




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

   

        


  

 

Novembri Eesti Loodus: Vereta Jaht ja rannajärved 
Eesti Looduse novembrinumbriga on kaasas Vereta Jahi 15. sünnipäeva vihik, kust leiab jahilugusid ja meenutusi ning arvukalt fotovõistluse pilte läbi aegade. Ent loodusfotograafia on kõne all ka ajakirja veergudel: intervjuust Remo Savisaarega selgub, et loodusfotograafiast on võimalik elatuda.
Ajakirja avalugu keskendub rannajärvedele, kiiresti muutuvale loodusrikkusele. Käänulise Eesti ranniku läheduses paiknevaid arvukaid jäänukveekogusid tutvustavad limnoloogid ja looduskaitsjad: vaadeldakse nende teket ja klassifikatsioone, setteid ja vee keemilist koostist, loomastikku ja taimestikku, samuti vees elavaid pisiolendeid. Kõnealune kirjutis põhineb EMÜ limnoloogiakeskuse mitme aasta pikkustel uuringutel.

Eesti olulisema maavara põlevkivi uurimusloo algusaastatest on seni tähelepanu pälvinud eeskätt baltisaksa ja vene uurijate tööd. Teenimatult on nende varju jäänud kooliõpetaja Wilhelm Johanson, keda võib pidada esimeseks eesti soost põlevkiviuurijaks. Põhjalikus artiklis kirjeldavad põlevkivi leidmist Erki Tammiksaar ja Taavi Pae. Fotodelt selgub, et meie esimene põlevkivikaevandus, Kukruse mõisa kuivenduskraav ehk Tolli kraav on senini looduses märgatav.

Ajakirjas on muudki huvipakkuvat: Eestis peeti maailma turbasammalde uurijate konverents, tutvustame Karula Pikkjärve maastikukaitseala ja raitosja Kuramaal. Mitu kirjutist on ajaloohõngulised: 120. sünniaastapäeva puhul meenutatakse Teodor Lippmaad ja 185. sünniaastapäeva puhul Carl Johann Maximowiczit.

Peale selle meenutame, et november on soodne aeg ajakirja tellida, sest detsembrist hind tõuseb. Kõige lihtsam on tellida meie kodulehelt www.eestiloodus.ee/tellimine.html.

Eesti Loodus
 

   



Loodusõhtu „Sammud omas Eestis” Türil
Tuleval kolmapäeval,
21. novembril kell 18 toimub Türi kultuurimajas (Hariduse 1) Ingmar Muusikuse ja Juhani Püttsepa juhatusel loodusõhtu, kus rännumehed jagavad aastatetaguseid muljeid ja tutvustavad hiljuti ilmunud raamatut „Sammud omas Eestis”.
R
aamatut saab kohapeal osta.
Loodusõhtu on tasuta ning kestab kuni kolm tundi. Oma osalemissoovist palutakse märku anda Piret Eensoole e-posti teel Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee või telefonitsi 530 65044.





EESTI UUDISED


Tallinna vanalinn valiti Läänemere piirkonna imede sekka kultuuripärandi kategoorias


Looduspärandi kategoorias sai üheks piirkonna imeks Leedu ja Venemaa piiril olev Kura laht, säär ja luited (fotod: vikipeedia)

Tallinna vanalinn valiti üheks Läänemere regiooni imeks
Uudistaja on suve ja sügise jooksul hoidnud silma peal hindamisvõistlusel „Läänemere piirkonna kuus imet” (
www.6-bsr-wonders.net). Tegu on Läänemere linnade liidu korraldatud võistlusega, mille siht on tutvustada Läänemere piirkonna kultuuri- ja looduspärandit, tugevdada ühist identiteeti ning muuta piirkond turistidele nähtavamaks ja köitvamaks.
Eelmisel neljapäeval, 8. novembril toimus Poola linnas Sopotis lõpuüritus, kus tehti kauaoodatud tulemused ka teatavaks. Eestlaste jaoks on üritus kindlasti korda läinud, sest kuue ime sekka hääletati ka Tallinna vanalinn.

Kokku valiti kolm loodus- ja kolm kultuuripärandi imet. Looduse kategooriasse pääsesid Masuuria järvistu (Poola), Kura laht ja säär (Leedu ja Venemaa), Rügeni ja Møni saare valged kriidikaljud (Saksamaa ja Taani); kultuuripärandi imed on aga peale Tallinna vanalinna Vilniuse vanalinn ja Gdański linn Poolas.

Meenutuseks: Eestist oli kandidaate kokku üheksa, neist kuus jõudsid teise vooru: Tallinna vanalinn, Eesti laulupeod, Hiiumaa tuletornid, Kaali meteoriidikraater, Soomaa rahvuspark ja Tartu Jaani kirik. Kuueteistkümne finalisti sekka pääsesid meilt Eesti laulupeod, Tallinna vanalinn ja Tartu Jaani kirik.

Uudistaja


   


Foto: Andres Tennus/TÜ

Tartu ülikooli teadlasi tsiteeritakse üha enam
Septembri alguses uuenes ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Web of Science (Essential Science Indicators, ESI) ülevaade maailmas enim tsiteeritud teadlaste kohta. Tartu ülikoolist lisandus siis nimekirja viis uut teadlast: keskkonnateaduse ja ökoloogia valdkonna uurijad Anto Aasa 551 tsiteeringuga, Rein Ahas 564 ja Ülo Mander 537 tsiteeringuga ning molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonna uurijad Markus Perola 2299 ja Reedik Mägi 1422 tsiteeringuga.
Thomson Reutersi ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Üks tsiteeringute hulga hea näitaja on see, kui palju kellegi artikli tsiteeritavus ületab vastava valdkonna ühe protsendi künnise. Tartu ülikooli psühholoogiainstituudi juhataja Jüri Alliku tehtud kokkuvõte näitab, et kümne ja poole aasta jooksul on Eestiga seotud uurijad avaldanud mitmesugustes ajakirjades kokku 10 032 tööd. Neile artiklitele on teistes teadusartiklites viidatud kokku 96 375 korda, keskmiselt 9,61 viidet artikli kohta: see on pisut alla maailma keskmise, mis on 10,5 viidet artikli kohta. Sellele statistikale tuginedes leiab Jüri Allik, et kui Eesti teaduse tsiteeritavuse kasv jätkub sama tempoga, siis 2014. aasta lõpuks peaks Eesti teaduse mõjukus jõudma järele maailma keskmisele tasemele, mis tähendab kuulumist paarikümne maailma parima hulka.
Tsiteeritumad teadusvaldkonnad, kus Tartu ülikooli teadlased on ühe protsendi parimate hulka jõudnud, on keemia, kliiniline meditsiin, looma- ja taimeteadus, keskkonnateadus ja ökoloogia, üldised sotsiaalteadused, bioteadused, materjaliteadus, geoteadus ning tehnikateadus.





Salmonella bakter (punane)  (allikas: vikipeedia)

Töötlemata toit suurendab riski nakatuda zoonoosidesse
Eesti maaülikooli kolmapäevalugude sarjas Baeri majas (Veski 4) rääkis veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop meie igapäevastest kaaslastest zoonoosidest ehk mets- ja koduloomade nakkushaigustest, millesse võib nakatuda inimene.

Professori sõnul ohustavad inimest pidevalt mitmesugused zoonootilised haigustekitajad, mida kannavad meie kohalikud loomad, kuid peale nende sellised zoonoosid, millega puutume kokku välisreisidel. Eestis on mitu väga ohtlikku zoonoosi: salmonelloos, puukentsefaliit, kampülobakterioos, kolibakterioos jne. Igal aastal nõuavad need inimelusid või tekitavad püsivaid tervisekahjustusi.

Viltropi sõnul tingivad muutused inimühiskonnas ka muutusi zoonoosidega nakatumise riskides: näiteks on oma osa vananeval rahvastikul ja pärsitud immuunsusega isikute osakaalu suurenemisel rahvastikus. Samuti suurendab eksootiliste haigustekitajatega kokkupuudet sage reisimine. Ent ka töötlemata, naturaalne toit otse farmist või põllult suurendab zoonoosidesse haigestumist. Et sellist toitu peetakse eriti tervislikuks, siis on enim ohustatud just zoonooside suhtes kõige vastuvõtlikumad inimrühmad: lapsed, lapseootel naised, vanurid, haiged.

EMÜ / Uudistaja







Ilvese, karu ja hundi küttimislimiidid (joonega) ja kütitud isendite arv (tulpadena) 2003.–2011. aastal (allikas: keskkonnateabe keskus)


Ilmunud on lühiülevaade Eesti keskkonnanäitajatest
Keskkonnateabe keskus on valmis saanud ülevaate „Eesti keskkonnanäitajad 2012”. Raamatust leiab teavet Eesti keskkonnaseisundi kohta, tuginedes andmetele, mis olid kättesaadavad 2012. aasta esimesel poolel. Sedapuhku on käsitletud ka neid näitajaid, mis mõjutavad keskkonnaseisundit.

Väljaandes on vaatluse all
maavarad, kalandus, ulukid (vt. joonist), veekogud, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis, ühtlasi keskkonnaprojektide rahastamine. Samuti on esitatud üldandmed Eesti rahvaarvu, majanduse ja maakasutuse kohta.
Keskkonnateabe keskus

 



SÕNUMID MAAILMAST



Väheldane ida-punajalgpistrik on üks kõige kaunimaid röövlinde


Selle „tubli küti” kaelkookude külge on seotud kümneid haledalt kisavaid pistrikke (fotod: www.conservationindia.org)  

Kirde-Indias tapetakse punajalgpistrikke
Võrgupaigast www.conservationindia.org/campaigns/amur-massacre saab vaadata väga julmi kaadreid kauges India osariigis Nagalandis peetavate tapatalgute kohta, mille ohvreiks langevad tuhanded ida-punajalgpistrikud (Falco amurensis). Samast võib lugeda ka meetmetest ja soovitustest, mille abil püüavad India looduskaitsjad jõhkratest traditsioonidest võitu saada ning nende jätku edaspidi vältida.
See kena väheldane pistrik on üks kõige pikema rändeteega liike: pesitsusaladelt Siberis ja Põhja-Hiinas suundub ta talveks Somaaliasse, Kenyasse ja Lõuna-Aafrikasse. Kokku lendab ta aastas sel moel umbes 25 000 kilomeetrit. Paraku jääb rändeteele keskustest kaugel asuv Nagaland, kus looduskaitseorganisatsiooni Conservation India hinnangul jahitakse rände tippajal 12 000–14 000 lindu päevas ehk siis 120 000–140 000 lindu rändeperioodi jooksul. Jube paradoks: paigas, kuhu see liik maailmas kõige arvukamalt koondub, leiab aset mastaabilt pretsedenditu tapatöö.
Pistrikke püütakse hästi teada puhkepaikadesse paigaldatud võrkudega. Ellu jäänud isendid müüakse turul elusalt, hukkunud aga kitkutult ja suitsutatult. Kahtlemata on püünistes ellu jäänud lindude saatus eriti karm: nad surutakse hulganisti kokku korvidesse või köidetakse jalgupidi kimpudesse ning veetakse nõnda turule.
Niisugune jaht on ilmselgelt seadusevastane, sest India on liitunud rändsete liikide kaitse konventsiooniga, mis tähendab, et selline massimõrv tuleb otsekohe lõpetada. Kõigele krooniks on India kahel järgmisel aastal elurikkuse hoiu konventsiooni eesistujamaa, mis kahtlemata muudab nõude jaht lõpetada veel pakilisemaks.
India looduskaitsjad ootavad oma võitluses toetust kogu maailmast ja kutsuvad andma allkirju India juhtidele mõeldud nõudele.
Care2




TASUB OSALEDA

Tänavuse Vereta Jahi võidufotoks valiti Kaido Haageni haugipilt (foto: Kaido Haagen)

Vereta Jahi võitis veealune foto haugist
Juba nädala jagu on Eesti loodusmuuseumis olnud võimalus uudistada fotokaadreid tänavuselt Vereta Jahilt, mis peeti maikuus Nohipalo jahialal Põlvamaal.
Viieteistkümnendat sünnipäeva tähistava Vereta Jahi näitusel on 65 loodusfotot, mida täiendavad autori kirjeldused pildi sünniloo kohta. Nende hulgas on ka fotovõistluse parimaks saagiks valitud Kaido Haageni haugipilt. Peale haugifotode saab imetleda näiteks pilte hullust metsisest, kes fotograafe küüniste ja nokahoopidega vastu võttis, samuti kaadreid tänavuse jahi vapiloomast rongast.

Sel aastal osales pildijahil 34 inimest, paljud neist on tuntud ja hinnatud fotograafid. Fotovõistlusel auhinnati peale peavõitja ehk Vereta Jahi meistri Kaido Haageni ka Ingmar Muusikust, Indrek Ilometsa, Jüri Pere, Jarek Jõeperat, Aigar Kulli, Tõnis Haamrit, Urmas Tartest, Jaan Künnapit, Lembit Michelsoni ja Hendrik Relvet.

Vereta Jahi fotonäitus on Eesti loodusmuuseumis lahti kuni 2013. aasta jaanuari lõpuni.


 
Jaan Künnapi loeng „Loominguline loodusfoto – mäed”
Vereta Jahi fotonäituse raames korraldatakse 22. novembril kell 17 loenguõhtu, kus loomingulisest loodusfotost ja mägedest räägib Jaan Künnap.
Osaleda saab tasuta.
Eesti loodusmuuseum




Eksponaadid praegu remondis olevas TÜ loodusmuuseumis (foto: TÜ loodusmuuseum)

Huvipäeval räägitakse topistest
Tartu ülikooli loodusmuuseum korraldab Euroopa akadeemilise pärandi päeval, 18. novembril topisteteemalise huvipäeva. Taksidermist Andres Lehestik räägib, mis täpsemalt on topised, miks neid on vaja, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse talletamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas topiseid tänapäeval valmistatakse.

Üritus algab kell 13 Tartus Vanemuise 46 auditooriumis 301.

Osalus on kõigile tasuta.

TÜ loodusmuuseum


 




Looduse Omnibussi üritused

Läti iseseisvuspäeva tähistamine Viljandis
Pühapäeval on Läti iseseisvuspäev ning Looduse Omnibuss tähistab seda laupäeval, 17. novembril Viljandis pärimusmuusika aidas. Arutletakse selle üle, milline paistab Lätimaa liivlase pilgu läbi, sõna ütlevad sekka Juku-Kalle Raid ja Julgī Stalte. Muusikat teeb Läti kõige tuntum ja erilisem kandlemängija Laima Jansone.

Enne Läti päeva üritust sõidetakse läbi Suure-Jaani lähedal olevast energiatalust, kus juuakse teed ja kuulatakse selle talu peremehe Aivar Siimu juttu maarohtudest.

Buss väljub
Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinna jõutakse kell 21.30.
Sõidu hind
koos kontserdipileti ja energiatalu ekskursiooniga täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele, maksab 17 eurot, õpilastele 10 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad reisi tasuta.

M
atkahuvilised viiakse Põhja-Kõrvemaale
Pühapäeval, 18. novembril matkatakse Sven Luksi juhatusel Paukjärvelt üle Kõnnu-Suursoo Järvi järvede äärde. Retke pikkus on viis kuni kaheksa kilomeetrit, see oleneb ilmaoludest.

Söögid-joogid tasub igaühel ise kaasa võtta.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 ja tagasi jõutakse kell 18.

Sõidu hind täiskasvanutele, sh. üliõpilastele ja pensionäridele, on 10 eurot, õpilastele 5 eurot. Koolieelikud saavad osa võtta tasuta.
Looduse Omnibussi nädalavahetuse üritustele palutakse registreeruda telefonil 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee.
 

 


See Skopje peaväljakul kõrguv hiigelkuju avati mullu suvel ja põhjustas juba ideena kreeklaste ägedat protesti. Nüüd öeldakse selle kohta eufemistlikult „Sõjamees ratsul”, aga kõigile on selge, et tegu on Aleksander Suurega, keda kumbki naaber peab oma kangelaseks (foto: Toomas Jüriado)
  
Bosnia ja Makedoonia: mitte (veel) turismimaad
Esmaspäevasel, 19. novembri loodusõhtul rahvusraamatukogus tuleb juttu kahest Lääne-Balkani riigist.
Fotodega pikitud reisimuljeid pajatab loodusajakirjanik Toomas Jüriado. Vahepaladeks mängib pille loodushuviline ja noor akordionist Mikk Langeproon.
Endisest Jugoslaaviast pungunud riikidest käib Eestist eriti rohkesti reisihuvilisi Horvaatias, mõneti vähem Sloveenias ja mingil määral ka Montenegros. Ülejäänud riikide avastamine seisab paljudel veel ees. Loodusõhtul saame heita põgusa pilgu neist kahele.
Eestist veidi suurem Bosnia ja Hertsegoviina on kodusõjast pärinud rohkesti arme ja jätkusuutmatu haldussüsteemi. Aga kauneid ja põnevaid paiku on seal rohkesti. Keskendume seekord neile, mis on kantud UNESCO maailmapärandi loendisse või on selle nimistu kandidaadid.

Eestist peaaegu poole väiksem Makedoonia peab Kreeka nõudel leppima pika nimega, mis algab sõnaga „endine”. Pealinnas Skopjes on aga uljalt hakatud jäädvustama paikkonna kirevat ajalugu, püstitades ajalooteemalisi hiigelmonumente, ja ikka jälle nii, et lõunanaabril on põhjust kade olla (vt. fotot).
Loodusõhtu algab tavapäraselt kell 18. Õpilastel, tudengitel ja pensionäridel tuleb osavõtu eest tasuda üks euro, täiskasvanutel kaks eurot.


 

Põlvamaal kasvav harilik käokuld (Helichrysum arenarium) on teise kaitsekategooria liik (foto: Toomas Kukk)

Räpinas räägitakse maakonna haruldastest taimedest
Põlvamaa taimedest huvitujad on oodatud 21. novembril kell 18 Räpinasse Põlvamaa keskkonnamajja (Kalevi 1a). Loodusõhtul räägib piirkonna haruldastest taimedest botaanik ja maastikuökoloog Anneli Palo.

Üritusel saab näha ja kuulda, milliseid taimi leiab Piusa ja Värksa liivikuilt, kelle koduks on Meenikunno soo ümbrus ja Ahja kaldakaljud või millist haruldust võib kohata allikasoodes ning teisteski kaunites kohtades.

Osalus on kõigile tasuta.

Tulekust saab teada anda keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistile Mari Kalale tel. 799 0914, mob. 5304 7565 või e-posti teel mari.kala@keskkonnaamet.ee. Samuti saab tema kaudu lisainfot.


 



Tallinna lahest leitud reisikast pärineb 13. sajandist (foto: Eesti ajaloomuuseum)

Eesti ajaloomuuseum ja Eesti meremuuseum tutvustavad allveearheoloogiat

Eesti ajaloomuuseum ja Eesti meremuuseum on kokku seadnud uued huvitavad näitused, mis käsitlevad allveearheoloogiat.

Näitus „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest” on Eesti ajaloomuuseumis Suurgildi hoones (Pikk 17) lahti kuni 26. veebruarini 2013 (kolmapäeviti kinni).
Eelmise aasta augustis Tallinna lahe põhjast leitud haruldus – keskaegne kaupmehe reisikast – pärineb 13. sajandi lõpust (fotol). 273 esemest koosnev leiukogum on esemeliikide mitmekesisuse ning müntide arvukuse poolest suurim ja ainus omalaadne veealune leid Eestis. Esialgu üksnes kohaliku tähtsusega leid osutus palju olulisemaks ajalooallikaks: see viitab kaubandussidemetele kaugete Põhjamere-äärsete kaubalinnadega.
Eesti meremuuseumi Paksu Margareeta suurtükitornis (Pikk 70) saab kuni 28. aprillini 2013 vaadata näitust „Retk laevavrakkide vaikusemaailma” (esmaspäeviti kinni). See tutvustab Eesti vetes leiduvaid vanu laevavrakke ja nendega seotud lugusid. Näitus põhineb videomaterjalil, mille on filminud laevavrakke uurinud tuukrid või allveerobotid.

Mõlema näituse puhul on võimalik osa võtta ka haridusprogrammidest. Ühtlasi pakuvad muuseumid näitusehuvilistele kuni 26. veebruarini 2013 tavapärasest soodsamat piletihinda. Sooduspileti saab osta pärast seda, kui ühes muuseumis on juba käidud ehk teisisõnu: olles vaadanud meremuuseumi näitust, saab Eesti ajaloomuuseumi näitusega tutvuda soodushinnaga või vastupidi. Selleks tuleb kassas näidata tavahinnaga ostetud piletit.

Eesti meremuuseum / Eesti ajaloomuuseum

     


 
Mälumängu üks paljudest juba kõlanud küsimustest

EOÜ eelviimane mälumängusari

Neljapäeval, 22. novembril kell 18.30 kogunevad linnu- ja loodushuvilised mälumängurid taas Baeri majja (Tartus Veski 4), et pidada eelviimane ehk 8. mäng sarjast „Inimene, universum ja muna”.
Igas mängus on kolmele paremale võistkonnale või üksiküritajale auhinnad, osalejatele pakutakse teed ja suupisteid.
Lisateavet jagab Urmas Abel tel. 5666 0628.

EOÜ  
 



 


   
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012