UUDISTAJA
16. november 2012
NOVEMBER
Hall-pilvine taevalaotus ja vihmahood on jätkuvalt täitnud enamiku nädalapäevadest
... ning ka looduses leidub värve aina vähem
Üksnes lehised oma tagasihoidliku kollasusega ergutavad veel vaatepilt
...
ja mõni rõõmsa ilmega puu samuti
Fotod: Katre Palo
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Novembri Eesti Loodus: Vereta Jaht ja
rannajärved
Eesti Looduse novembrinumbriga on kaasas
Vereta Jahi 15. sünnipäeva vihik, kust leiab jahilugusid ja meenutusi ning
arvukalt fotovõistluse pilte läbi aegade. Ent loodusfotograafia on kõne all ka
ajakirja veergudel: intervjuust Remo Savisaarega selgub, et loodusfotograafiast
on võimalik elatuda.
Ajakirja avalugu keskendub rannajärvedele,
kiiresti muutuvale loodusrikkusele. Käänulise Eesti ranniku läheduses
paiknevaid arvukaid jäänukveekogusid tutvustavad limnoloogid ja looduskaitsjad:
vaadeldakse nende teket ja klassifikatsioone, setteid ja vee keemilist
koostist, loomastikku ja taimestikku, samuti vees elavaid pisiolendeid.
Kõnealune kirjutis põhineb EMÜ limnoloogiakeskuse mitme aasta pikkustel
uuringutel.
Eesti olulisema maavara põlevkivi uurimusloo
algusaastatest on seni tähelepanu pälvinud eeskätt baltisaksa ja vene uurijate
tööd. Teenimatult on nende varju jäänud kooliõpetaja Wilhelm Johanson, keda
võib pidada esimeseks eesti soost põlevkiviuurijaks. Põhjalikus artiklis
kirjeldavad põlevkivi leidmist Erki Tammiksaar ja Taavi Pae. Fotodelt selgub,
et meie esimene põlevkivikaevandus, Kukruse mõisa kuivenduskraav ehk Tolli
kraav on senini looduses märgatav.
Ajakirjas on muudki huvipakkuvat: Eestis peeti
maailma turbasammalde uurijate konverents, tutvustame Karula Pikkjärve
maastikukaitseala ja raitosja Kuramaal. Mitu kirjutist on ajaloohõngulised:
120. sünniaastapäeva puhul meenutatakse Teodor Lippmaad ja 185. sünniaastapäeva
puhul Carl Johann Maximowiczit.
Peale selle meenutame, et november on soodne
aeg ajakirja tellida, sest detsembrist hind tõuseb. Kõige lihtsam on tellida
meie kodulehelt www.eestiloodus.ee/tellimine.html.
Eesti Loodus
Loodusõhtu
„Sammud omas Eestis” Türil
Tuleval kolmapäeval, 21. novembril kell 18 toimub Türi
kultuurimajas (Hariduse 1) Ingmar Muusikuse ja Juhani Püttsepa juhatusel
loodusõhtu, kus rännumehed jagavad aastatetaguseid muljeid ja tutvustavad
hiljuti ilmunud raamatut „Sammud omas Eestis”.
Raamatut saab kohapeal osta.
Loodusõhtu on
tasuta ning kestab kuni kolm tundi. Oma osalemissoovist palutakse märku anda
Piret Eensoole e-posti teel Piret.Eensoo@keskkonnaamet.ee
või telefonitsi 530 65044.
EESTI UUDISED
Tallinna vanalinn valiti Läänemere piirkonna imede sekka kultuuripärandi kategoorias
Looduspärandi kategoorias sai üheks piirkonna imeks Leedu ja Venemaa piiril olev Kura laht, säär ja luited (fotod: vikipeedia)
Tallinna vanalinn valiti üheks Läänemere regiooni imeks
Uudistaja on suve ja sügise jooksul hoidnud silma peal hindamisvõistlusel
„Läänemere piirkonna kuus imet” (www.6-bsr-wonders.net). Tegu on
Läänemere linnade liidu korraldatud võistlusega, mille siht on tutvustada
Läänemere piirkonna kultuuri- ja looduspärandit, tugevdada ühist identiteeti
ning muuta piirkond turistidele nähtavamaks ja köitvamaks.
Eelmisel neljapäeval, 8. novembril toimus Poola linnas Sopotis lõpuüritus,
kus tehti kauaoodatud tulemused ka teatavaks. Eestlaste jaoks on üritus kindlasti
korda läinud, sest kuue ime sekka hääletati ka Tallinna vanalinn.
Kokku valiti kolm
loodus- ja kolm kultuuripärandi imet. Looduse kategooriasse pääsesid
Masuuria järvistu (Poola), Kura laht ja säär (Leedu ja Venemaa), Rügeni ja Møni
saare valged kriidikaljud (Saksamaa ja Taani); kultuuripärandi imed on aga
peale Tallinna vanalinna Vilniuse vanalinn ja Gdański linn Poolas.
Meenutuseks: Eestist oli kandidaate kokku üheksa, neist kuus jõudsid teise
vooru: Tallinna vanalinn, Eesti laulupeod, Hiiumaa tuletornid, Kaali
meteoriidikraater, Soomaa rahvuspark ja Tartu Jaani kirik. Kuueteistkümne
finalisti sekka pääsesid meilt Eesti laulupeod, Tallinna vanalinn ja Tartu
Jaani kirik.
Uudistaja
Foto: Andres Tennus/TÜ
Tartu
ülikooli teadlasi tsiteeritakse üha enam
Septembri alguses
uuenes ühe hinnatuma teadusajakirjade andmebaasi Thomson Reuters Web of Science (Essential Science Indicators, ESI) ülevaade maailmas enim
tsiteeritud teadlaste kohta. Tartu ülikoolist lisandus siis nimekirja viis uut
teadlast: keskkonnateaduse ja ökoloogia valdkonna uurijad Anto Aasa 551
tsiteeringuga, Rein Ahas 564 ja Ülo Mander 537 tsiteeringuga ning
molekulaarbioloogia ja geneetika valdkonna uurijad Markus Perola 2299 ja Reedik
Mägi 1422 tsiteeringuga.
Thomson Reutersi
ESI statistika puhul arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete
arvu. Üks tsiteeringute hulga hea näitaja on see, kui palju kellegi artikli
tsiteeritavus ületab vastava valdkonna ühe protsendi künnise. Tartu ülikooli
psühholoogiainstituudi juhataja Jüri Alliku tehtud kokkuvõte näitab, et kümne
ja poole aasta jooksul on Eestiga seotud uurijad avaldanud mitmesugustes
ajakirjades kokku 10 032 tööd. Neile artiklitele on teistes
teadusartiklites viidatud kokku 96 375 korda, keskmiselt 9,61 viidet
artikli kohta: see on pisut alla maailma keskmise, mis on 10,5 viidet artikli
kohta. Sellele statistikale tuginedes leiab Jüri Allik, et kui Eesti teaduse
tsiteeritavuse kasv jätkub sama tempoga, siis 2014. aasta lõpuks peaks Eesti
teaduse mõjukus jõudma järele maailma keskmisele tasemele, mis tähendab
kuulumist paarikümne maailma parima hulka.
Tsiteeritumad
teadusvaldkonnad, kus Tartu ülikooli teadlased on ühe protsendi parimate hulka
jõudnud, on keemia, kliiniline meditsiin, looma- ja taimeteadus,
keskkonnateadus ja ökoloogia, üldised sotsiaalteadused, bioteadused,
materjaliteadus, geoteadus ning tehnikateadus.
TÜ
Salmonella bakter (punane) (allikas: vikipeedia)
Töötlemata toit suurendab riski nakatuda zoonoosidesse
Eesti maaülikooli kolmapäevalugude sarjas Baeri majas (Veski 4) rääkis
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarepidemioloogia
professor Arvo Viltrop meie igapäevastest kaaslastest zoonoosidest ehk mets- ja
koduloomade nakkushaigustest, millesse võib nakatuda inimene.
Professori sõnul ohustavad inimest pidevalt mitmesugused zoonootilised
haigustekitajad, mida kannavad meie kohalikud loomad, kuid peale nende sellised
zoonoosid, millega puutume kokku välisreisidel. Eestis on mitu väga ohtlikku
zoonoosi: salmonelloos, puukentsefaliit, kampülobakterioos, kolibakterioos jne.
Igal aastal nõuavad need inimelusid või tekitavad püsivaid tervisekahjustusi.
Viltropi sõnul tingivad muutused inimühiskonnas ka muutusi zoonoosidega
nakatumise riskides: näiteks on oma osa vananeval rahvastikul ja pärsitud
immuunsusega isikute osakaalu suurenemisel rahvastikus. Samuti suurendab
eksootiliste haigustekitajatega kokkupuudet sage reisimine. Ent ka töötlemata,
naturaalne toit otse farmist või põllult suurendab zoonoosidesse haigestumist.
Et sellist toitu peetakse eriti tervislikuks, siis on enim ohustatud just
zoonooside suhtes kõige vastuvõtlikumad inimrühmad: lapsed, lapseootel naised,
vanurid, haiged.
EMÜ / Uudistaja
Ilvese, karu ja hundi küttimislimiidid (joonega)
ja kütitud isendite arv (tulpadena) 2003.–2011. aastal (allikas: keskkonnateabe
keskus)
Ilmunud on lühiülevaade Eesti keskkonnanäitajatest
Keskkonnateabe keskus on valmis saanud ülevaate „Eesti
keskkonnanäitajad 2012”. Raamatust leiab teavet Eesti keskkonnaseisundi kohta,
tuginedes andmetele, mis olid kättesaadavad 2012. aasta esimesel poolel.
Sedapuhku on käsitletud ka neid näitajaid, mis mõjutavad keskkonnaseisundit.
Väljaandes on vaatluse all maavarad, kalandus, ulukid (vt. joonist), veekogud, mets,
elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis, ühtlasi keskkonnaprojektide
rahastamine. Samuti on esitatud üldandmed Eesti rahvaarvu, majanduse ja
maakasutuse kohta.
Keskkonnateabe
keskus
SÕNUMID MAAILMAST
Väheldane
ida-punajalgpistrik on üks kõige kaunimaid röövlinde
Selle „tubli
küti” kaelkookude külge on seotud kümneid haledalt kisavaid pistrikke
(fotod:
www.conservationindia.org)
Kirde-Indias tapetakse punajalgpistrikke
Võrgupaigast www.conservationindia.org/campaigns/amur-massacre
saab vaadata väga julmi kaadreid kauges India osariigis Nagalandis peetavate
tapatalgute kohta, mille ohvreiks langevad tuhanded ida-punajalgpistrikud (Falco amurensis). Samast võib lugeda ka
meetmetest ja soovitustest, mille abil püüavad India looduskaitsjad jõhkratest
traditsioonidest võitu saada ning nende jätku edaspidi vältida.
See kena
väheldane pistrik on üks kõige pikema rändeteega liike: pesitsusaladelt Siberis
ja Põhja-Hiinas suundub ta talveks Somaaliasse, Kenyasse ja Lõuna-Aafrikasse.
Kokku lendab ta aastas sel moel umbes 25 000 kilomeetrit. Paraku jääb
rändeteele keskustest kaugel asuv Nagaland, kus looduskaitseorganisatsiooni
Conservation India hinnangul jahitakse rände tippajal 12 000–14 000
lindu päevas ehk siis 120 000–140 000 lindu rändeperioodi jooksul.
Jube paradoks: paigas, kuhu see liik maailmas kõige arvukamalt koondub, leiab
aset mastaabilt pretsedenditu tapatöö.
Pistrikke
püütakse hästi teada puhkepaikadesse paigaldatud võrkudega. Ellu jäänud isendid
müüakse turul elusalt, hukkunud aga kitkutult ja suitsutatult. Kahtlemata on
püünistes ellu jäänud lindude saatus eriti karm: nad surutakse hulganisti kokku
korvidesse või köidetakse jalgupidi kimpudesse ning veetakse nõnda turule.
Niisugune jaht on
ilmselgelt seadusevastane, sest India on liitunud rändsete liikide kaitse
konventsiooniga, mis tähendab, et selline massimõrv tuleb otsekohe lõpetada.
Kõigele krooniks on India kahel järgmisel aastal elurikkuse hoiu konventsiooni
eesistujamaa, mis kahtlemata muudab nõude jaht lõpetada veel pakilisemaks.
India
looduskaitsjad ootavad oma võitluses toetust kogu maailmast ja kutsuvad andma
allkirju India juhtidele mõeldud nõudele.
Care2
TASUB OSALEDA
Tänavuse Vereta Jahi võidufotoks valiti Kaido Haageni haugipilt (foto: Kaido Haagen)
Vereta Jahi võitis veealune foto haugist
Juba nädala jagu
on Eesti loodusmuuseumis olnud võimalus uudistada fotokaadreid tänavuselt
Vereta Jahilt, mis peeti maikuus Nohipalo jahialal Põlvamaal.
Viieteistkümnendat
sünnipäeva tähistava Vereta Jahi näitusel on 65 loodusfotot, mida täiendavad
autori kirjeldused pildi sünniloo kohta. Nende hulgas on ka fotovõistluse
parimaks saagiks valitud Kaido Haageni haugipilt. Peale haugifotode saab
imetleda näiteks pilte hullust metsisest, kes fotograafe küüniste ja
nokahoopidega vastu võttis, samuti kaadreid tänavuse jahi vapiloomast rongast.
Sel aastal osales
pildijahil 34 inimest, paljud neist on tuntud ja hinnatud fotograafid.
Fotovõistlusel auhinnati peale peavõitja ehk Vereta Jahi meistri
Kaido Haageni ka Ingmar Muusikust, Indrek Ilometsa, Jüri Pere, Jarek Jõeperat,
Aigar Kulli, Tõnis Haamrit, Urmas Tartest, Jaan Künnapit, Lembit Michelsoni ja
Hendrik Relvet.
Vereta Jahi
fotonäitus on Eesti loodusmuuseumis lahti kuni 2013. aasta jaanuari lõpuni.
Jaan Künnapi loeng „Loominguline loodusfoto – mäed”
Vereta Jahi
fotonäituse raames korraldatakse 22. novembril kell 17 loenguõhtu,
kus loomingulisest loodusfotost ja mägedest räägib Jaan Künnap.
Osaleda saab
tasuta.
Eesti
loodusmuuseum
Eksponaadid praegu remondis olevas TÜ loodusmuuseumis (foto: TÜ loodusmuuseum)
Huvipäeval räägitakse topistest
Tartu ülikooli
loodusmuuseum korraldab Euroopa akadeemilise pärandi päeval, 18. novembril
topisteteemalise huvipäeva. Taksidermist Andres Lehestik räägib, mis täpsemalt
on topised, miks neid on vaja, kuidas on aegade jooksul muutunud eluslooduse
talletamise põhimõtted ja viisid ning kus ja kuidas topiseid tänapäeval
valmistatakse.
Üritus algab
kell 13 Tartus Vanemuise 46
auditooriumis 301.
Osalus on kõigile
tasuta.
TÜ loodusmuuseum
Looduse
Omnibussi üritused
Läti
iseseisvuspäeva tähistamine Viljandis
Pühapäeval on
Läti iseseisvuspäev ning Looduse Omnibuss tähistab seda laupäeval, 17.
novembril Viljandis pärimusmuusika aidas. Arutletakse selle üle, milline
paistab Lätimaa liivlase pilgu läbi, sõna ütlevad sekka Juku-Kalle Raid ja
Julgī Stalte. Muusikat teeb Läti kõige tuntum ja erilisem kandlemängija Laima
Jansone.
Enne Läti päeva
üritust sõidetakse läbi Suure-Jaani lähedal olevast energiatalust, kus juuakse
teed ja kuulatakse selle talu peremehe Aivar Siimu juttu maarohtudest.
Buss väljubTallinnast rahvusraamatukogu eest kell 10,
tagasi Tallinna jõutakse kell 21.30.
Sõidu hind koos kontserdipileti ja energiatalu ekskursiooniga täiskasvanutele, sh.
tudengitele ja pensionäridele, maksab 17 eurot, õpilastele 10 eurot. Lapsed,
kes veel koolis ei käi, saavad reisi tasuta.
Matkahuvilised viiakse Põhja-Kõrvemaale
Pühapäeval, 18.
novembril matkatakse Sven Luksi juhatusel Paukjärvelt üle Kõnnu-Suursoo
Järvi järvede äärde. Retke pikkus on viis kuni kaheksa kilomeetrit, see oleneb
ilmaoludest.
Söögid-joogid
tasub igaühel ise kaasa võtta.
Buss väljub
rahvusraamatukogu eest kell 10 ja tagasi jõutakse kell 18.
Sõidu hind
täiskasvanutele, sh. üliõpilastele ja pensionäridele, on 10 eurot, õpilastele 5
eurot. Koolieelikud saavad osa võtta tasuta.
Looduse Omnibussi
nädalavahetuse üritustele palutakse registreeruda telefonil 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee.
See Skopje peaväljakul kõrguv hiigelkuju avati mullu suvel ja põhjustas
juba ideena kreeklaste ägedat protesti. Nüüd öeldakse selle kohta
eufemistlikult „Sõjamees ratsul”, aga kõigile on selge, et tegu on Aleksander
Suurega, keda kumbki naaber peab oma kangelaseks (foto: Toomas Jüriado)
Bosnia ja Makedoonia: mitte (veel) turismimaad
Esmaspäevasel, 19.
novembri loodusõhtul rahvusraamatukogus tuleb juttu kahest Lääne-Balkani
riigist. Fotodega pikitud
reisimuljeid pajatab loodusajakirjanik Toomas Jüriado. Vahepaladeks mängib pille loodushuviline ja noor akordionist Mikk
Langeproon.
Endisest
Jugoslaaviast pungunud riikidest käib Eestist eriti rohkesti reisihuvilisi
Horvaatias, mõneti vähem Sloveenias ja mingil määral ka Montenegros. Ülejäänud
riikide avastamine seisab paljudel veel ees. Loodusõhtul saame heita põgusa
pilgu neist kahele.
Eestist veidi
suurem Bosnia ja Hertsegoviina on kodusõjast pärinud rohkesti arme ja
jätkusuutmatu haldussüsteemi. Aga kauneid ja põnevaid paiku on seal rohkesti.
Keskendume seekord neile, mis on kantud UNESCO maailmapärandi loendisse või on
selle nimistu kandidaadid.
Eestist peaaegu
poole väiksem Makedoonia peab Kreeka nõudel leppima pika nimega, mis algab
sõnaga „endine”. Pealinnas Skopjes on aga uljalt hakatud jäädvustama paikkonna
kirevat ajalugu, püstitades ajalooteemalisi hiigelmonumente, ja ikka jälle nii,
et lõunanaabril on põhjust kade olla (vt. fotot).
Loodusõhtu algab tavapäraselt
kell 18. Õpilastel, tudengitel ja pensionäridel tuleb osavõtu eest tasuda
üks euro, täiskasvanutel kaks eurot.
Põlvamaal kasvav harilik käokuld (Helichrysum arenarium) on teise kaitsekategooria liik
(foto: Toomas Kukk)
Räpinas räägitakse maakonna haruldastest taimedest
Põlvamaa taimedest huvitujad on oodatud 21. novembril kell 18 Räpinasse
Põlvamaa keskkonnamajja (Kalevi 1a). Loodusõhtul räägib piirkonna
haruldastest taimedest botaanik ja maastikuökoloog Anneli Palo.
Üritusel saab näha ja kuulda, milliseid taimi leiab Piusa ja Värksa
liivikuilt, kelle koduks on Meenikunno soo ümbrus ja Ahja kaldakaljud või millist haruldust võib kohata
allikasoodes ning teisteski kaunites kohtades.
Osalus on kõigile tasuta.
Tulekust saab teada anda keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistile
Mari Kalale tel. 799 0914, mob. 5304 7565 või e-posti teel mari.kala@keskkonnaamet.ee. Samuti
saab tema kaudu lisainfot.
Tallinna lahest leitud reisikast pärineb 13. sajandist (foto: Eesti ajaloomuuseum)
Eesti ajaloomuuseum ja Eesti meremuuseum tutvustavad allveearheoloogiat
Eesti ajaloomuuseum ja Eesti meremuuseum on kokku seadnud
uued huvitavad näitused, mis käsitlevad allveearheoloogiat.
Näitus „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna
lahest” on Eesti ajaloomuuseumis Suurgildi hoones (Pikk 17) lahti kuni 26.
veebruarini 2013 (kolmapäeviti kinni). Eelmise aasta augustis Tallinna lahe põhjast leitud
haruldus – keskaegne kaupmehe reisikast – pärineb 13. sajandi lõpust (fotol). 273
esemest koosnev leiukogum on esemeliikide mitmekesisuse ning müntide arvukuse
poolest suurim ja ainus omalaadne veealune leid Eestis. Esialgu üksnes kohaliku
tähtsusega leid osutus palju olulisemaks ajalooallikaks: see viitab
kaubandussidemetele kaugete Põhjamere-äärsete kaubalinnadega.
Eesti
meremuuseumi Paksu Margareeta
suurtükitornis (Pikk 70) saab kuni 28. aprillini 2013 vaadata näitust
„Retk laevavrakkide vaikusemaailma”
(esmaspäeviti kinni). See tutvustab Eesti vetes leiduvaid vanu laevavrakke ja
nendega seotud lugusid. Näitus põhineb videomaterjalil, mille
on filminud laevavrakke uurinud tuukrid või allveerobotid.
Mõlema näituse
puhul on võimalik osa võtta ka haridusprogrammidest. Ühtlasi pakuvad muuseumid
näitusehuvilistele kuni 26. veebruarini 2013 tavapärasest soodsamat piletihinda. Sooduspileti saab osta pärast
seda, kui ühes muuseumis on juba käidud ehk teisisõnu: olles vaadanud
meremuuseumi näitust, saab Eesti ajaloomuuseumi näitusega tutvuda soodushinnaga
või vastupidi. Selleks tuleb kassas
näidata tavahinnaga ostetud piletit.
Eesti meremuuseum / Eesti ajaloomuuseum
Mälumängu üks paljudest juba kõlanud küsimustest
EOÜ eelviimane mälumängusari
Neljapäeval, 22. novembril kell 18.30 kogunevad linnu- ja loodushuvilised
mälumängurid taas Baeri majja (Tartus Veski 4), et pidada eelviimane ehk
8. mäng sarjast „Inimene, universum ja muna”.
Igas mängus on
kolmele paremale võistkonnale või üksiküritajale auhinnad, osalejatele
pakutakse teed ja suupisteid.
Lisateavet jagab
Urmas Abel tel. 5666 0628.
EOÜ
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
|