Üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal korraldatakse igal aastal novembris, sel aastal 17.–25. novembrini. Eesmärk on näidata, kuidas tarbimisühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi. Tähtis on rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi seost, muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks ning ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema jäätmetekke vähendamise üritustes.
Teleklippe saab näha kanalil TV3, TV6 ja RTR Estonia kuni 30. novembrini. Teleklippe saab vaadata ka keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/filmiklipid/.
Näituse materjaliga saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/.
Keskkonnaamet
 

---

   

Foto andmebaasist „Tartu ilukirjanduses”: Emajõgi ja puusild 1909. aastal, fotograaf teadmata
 
Tartu tahab saada UNESCO kirjanduslinnaks
Kuna Tartu pürib UNESCO kirjanduslinnaks, tutvustas Tartu linnaraamatukogu tänavu valminud andmebaasi „Tartu ilukirjanduses”.
Alates projekti esmaesitlusest tänavu aprillis on andmebaas jõudsalt kasvanud. Nüüdseks sisaldab see 467 autorit, 410 proosateost, 227 luuleteost, 56 kogumikku, 1545 proosakatkendit, 537 luuletust ja 385 fotot.
Andmebaas koondab Tartu kajastusi kirjanduses ja fotodel, samuti on kavas teha kättesaadavaks ülevaade Tartust kunstist. Tsitaatide ja piltide seast võib otsida materjali inimeste, paikade, organisatsioonide jt. märksõnade järgi, ülevaatlikkuse huvides on loodud interaktiivne kaart.
Praegu sisaldab „Tartu ilukirjanduses” peamiselt eestikeelset kirjandust, ent pikemas perspektiivis saab seda täiendada ka vene-, saksa-, soome- või muukeelse materjaliga, mis pakub rahvusvahelist huvi nii kirjandus- ja ajaloolastele kui ka tavalistele Tartu-huvilistele.
Andmebaas „Tartu ilukirjanduses” asub aadressil teele.luts.ee.
Tartu linnaraamatukogu
 

---

   

Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Rohtmets autasutamistseremoonial
Foto: Paul Mardi / Meie Maa
 
Maria ja Indrek Rohtmetsa mereline tegu
Saremaa ajaleht Meie Maa teatas 19. novembril, et läinud reedel valis Saaremaa merekultuuri seltsi haruselts Salava Loonal tänavuse merelise teo. Selleks sai osaühingu Simba Invest taastatud Vilsandi päästejaama paadikuur.
Meie Maa kinnitusel on Vilsandi päästejaama paadikuur ainus puidust säilinud sellelaadne ehitis kogu Baltikumis ja on väga tänuväärne, et Simba Invest vana ja auväärse hoone päästis. Päästetud on killuke ajaloost, päästejaamade ehitusest ja tegevusest.
Simba Investi esindaja Maria Mägi-Rohtmets kiitis omakorda arhitekt Emil Urbeli ja ehitaja EBC Ehitus tublit tööd ning Saaremaa muinsuskaitseameti ja Tõnu Sepa hindamatut abi ja koostööd. Kiitusega polnud kitsi ka Mägi-Rohtmetsa abikaasa, mittetulundusühingu Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets.
Varem on merelise teona tunnustust leidnud viikingieelse laeva leidnud inimesed, Muhu Lõunaranna sadama korrastajad, praamiliikluse uus kvaliteet ning merepäevade- ja nädala korraldajad.
Meie Maa / Uudistaja
 

---

   

Vaemla tootearenduskeskus
Foto: Toomas Kokovkin / Arhipelaag
 
Hiiumaal hakatakse taas liha töötlema
Hiiumaal on 20-aastase pausi järel taas võimalik liha töödelda: värskelt valminud Vaemla tootearenduskeskuses saavad kohalikud talunikud ja lihatootjad tellida tapa-, lõikamis- ning pakendamisteenust.
Lammaste ja lihaveiste karjatamine Hiiumaa poollooduslikel kooslustel on märkimisväärse tähtsusega: kui seal ei karjatataks loomi, siis need alad võsastuksid ja kaoksid nii mõnegi haruldase linnu- ja taimeliigi väärtuslikud elupaigad. Ilma kohaliku väike-lihatööstuseta oli Hiiumaa loomakasvatajatel, eriti lambakasvatajatel, väga keeruline pakkuda saarel hiidlastele ja turistidele kohalikku liha.
MTÜ Hiiu Veis ja Lammas juhatuse liikme Omar Jõpiselja sõnul oli eesmärk „luua kaasaegne ja säästliku lihatootmisbaasiga tootearenduskeskus, mille baasil hakkaks arenema kohapealne lihatöötlemine, sh. maheliha toodete valmistamine”.
Vaemlas pakub teenust avatud konkursi teel leitud käitusfirma osaühing Hiiumaa Lihatööstus. 2009. aastal esitati Leaderi programmi projekt, mille käigus valmisid Hiiumaal lihatöötlemise taastamise tasuvus- ja teostatavusuuringud ning tehnoloogiline projekt. Projekti esitas MTÜ Arhipelaag, partnerid olid sihtasutus Tuuru ja Hiidlaste koostöökogu.
Tootearenduskeskuse eestvedaja on olnud MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, põhirahastajad olid Leaderi programm ja põllumajandusministeerium, tuge on saadud ka Interreg IVA programmist, mille raames tehakse rahvusvahelist koostööd.
MTÜ Hiiu Veis ja Lammas

---

 

 

Eile ilmusid Eesti Posti tänavused jõulumargid. Sisemaasaadetisele sobiva postimaksevahendi nimiväärtusega 45 senti on kujundanud Jaan Saar ja selle trükiarv on miljon. Välismaale saadetava lihtkirja tariifiga üheeurose margi on joonistanud Vladimir Taiger ning seda on trükitud 400 000. Mõlemad margid on isekleepuvad ja ilmunud väikepoognates kümne margi kaupa.

Eesti Post / Uudistaja

    


TASUB OSALEDA

---

Väljak TTÜ peahoone ees
 
Tallinna tehnikaülikoolis toimub valgusreostuse seminar
30. novembril kell 11.30–16. Seminaril esitletakse valgusreostuse lähteuuringu põhitulemusi, käsitletakse valgusreostusega seotud probleeme, selle piiramisest saadavat kasu ning tehakse konkreetsed ettepanekud, kuidas olukorda parandada. Esinejate seas on teadlasi tehnikaülikoolist (Marek Vilipuu, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Mario Mars) ja Tallinna ülikoolist (Tõnu Ploompuu), aga ka teadusajakirjanik Tiit Kändler, loomatundja Aleksei Turovski, psühholoog Mart Murdvee, Marlit Veldi Eesti unemeditsiini seltsist ning Meelis Münt keskkonnaministeeriumist.
Seminar peetakse TTÜ (Ehitajate tee 5) auditooriumis II-102 (sissepääs fuajeest); osavõtt on tasuta.
Osalussoovist palutakse teatada hiljemalt 27. novembriks mario.mars@ttu.ee või 5598 0396.
 

---

   

Allikas: robotex.ee

 „Robotex 2012”, Eesti suurim robotitevaheline võistlus,
peetakse eeloleval nädalavahetusel, 23.–25. novembril TTÜ spordihoones (Männiliiva 7). Üritus on tasuta ning kõik on oodatud. Võistlustules on robotiehitajate enda kätetööna valminud robotid.
Robotexil on ka suur tehnoloogianäitus, kus saab näha pommiroboteid, robotkala, robotmannekeene ning 3D-printerit ja -skannerit.
Vt. www.robotex.ee.
 

---

   
Hiie väe tunnustamissündmus
on laupäeval, 24. novembril algusega kell 13 Tartus Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42). Viiendat korda toimuval hiiesõprade aastasündmusel autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja tänavune hiie sõber. Kõlab rahvamuusika. Sündmust juhib ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll. Sissepääs on tasuta ning kõik hiie sõbrad ja huvilised on teretulnud.
 

---

 

Meenutus mulluselt PiparkoogiMaanialt
 
Tänavune PiparkoogiMaania kannab alapealkirja „Piparkoogi olümpia”
ja toimub 18. detsembrist kuni 8. jaanuarini Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6). Näitus on lahti iga päev kell 11–18, 24. ja 31. detsembril 11–15.
25. detsembril ja 1. jaanuaril on näitus ja galerii kinni.
 

---

   

Allikas: Wikimedia

Looduse Omnibuss kutsub Lapimaale talve ja virmalisi vaatama
Algab eelregistreerimine Loodusretkede ja Looduse Omnibussi 10.–15. veebruari Lapimaa-retkele. Teele
jäävad Konttaineni mägi, Oulanka jõekärestik, Karhun-Kierrose looduspark, Jyrävä kärestik, Kiutaköngase kanjon, Riisitunturi. Käiakse Oulanka looduskeskuses ja Hannu Hautala loodusfotokeskuses Kuusamos.
Vt. www.loodusretked.ee/2013/


MAAILMAST

---

 

Allikas: Tekes

 

Uus katalüsaator muudab toorplasti paremaks

Soome firma Borealis Polymers on välja töötanud uut tüüpi emulsioonimeetodil toodetud katalüsaatori, mis on tavapäraste katalüsaatoritega võrreldes väga homogeenne. Seetõttu on sel moel valmistatud toorplast puhtam ja heledam.

Osaühingu Borealis Polymers uurimiskeskus Porvoos on pikka aega arendanud polüolefiinide tootmise tehnoloogiaid. Üks senise töö suurepärasemaid tulemusi ongi kõnealune senistest homogeensem katalüsaator Sirius.

Borealise juhtteaduri Gunilla Herrgårdi sõnul on Siriuse katalüsaator eriti hea kilede ja kiudude ning äärmiselt
pehmete materjalide tootmisel. Näiteks saab nüüd meditsiinis vajalikke polüpropüleenist infusioonikotte valmistada ftalaate lisamata. See on väga tähtis, sest kotis sisalduv vedelik võib ftalaate leostada. Asjaolu, et homogeense katalüsaatori abil toodetud toorpolümeer on tavameetodil toodetust samuti homogeensem, on äärmiselt oluline kilede või kiudude kõrgtootlike tootmisliinide puhul. Ebaühtlane kile või kiud katkeb märksa lihtsamalt ja see võib kaasa tuua suuri kadusid.

Uus tehnoloogia aitas Borealisel tunduvalt laiendada klientuuri. Herrgård lisab, et neid uuringuid alustades mindi päris suure riski peale: õieti keegi ei uskunud kindlat edu. Suuresti oli abiks Soome tehnoloogia- ja innovatsioonifondi Tekes rahaabi: selle toel sai kaasata uurijaid mitmest ülikoolis. Eriti kiidab Herrgård Joensuu ülikooli, aga ka Helsingi ülikooli, Åbo akadeemia ja Berliini tehnikaülikooli teadlaste panust.

Teonsana

 

---

   

Halvasti paigutatud tuulepargid võivad iseäranis ohustada suuri linde, näiteks valge-toonekurgi

Foto: BirdLife

Roheenergia ei tohi ohustada elusolendeid

Eeldatakse, et tuuleenergeetika etendab kaalukat rolli, ohjeldamaks kliimamuutusi ja tagamaks kestlikku arengut. Praegu toodetakse nn. taastuvallikate abil 19% maailma elektrist, tuule abil sealhulgas 2,5%. Tuule osatähtsus on  aga kiiresti suurenenud: maailma tuuleenergia nõukogu eeldab, et 2020. aastaks võiks see olla juba viiendik kogutoodangust.

Seetõttu muutub järjest tähtsamaks, et tuuleparke hoolikalt projekteeritaks ja läbimõeldult paigutataks. Muidu võivad nad ohtlikul määral kahjustada linnu- ja nahkhiireasurkondi. Neile lendavaile olendeile kujutavad ohtu kokkupõrked nii turbiinide endi kui ka nende juurest lähtuvate ülekandeliinidega; kõige suurem on suremus suurte linnuliikide, näiteks raisakotkaste ja toonekurgede puhul. Nahkhiirtel lisandub veel barotrauma oht: tuuliku lähedal tekkiv äkiline õhurõhulangus kahjustab pöördumatult nende kudesid. Hooletult paigutatud tuulepargid võivad rikkuda elupaiku, eriti aga luua takistusi rändsete liikide kulgemisteedel. Tuleb silmas pidada, et mitme sellise järjestikuse takistuse mõju võib kumuleeruda.

Neid probleeme arutati kliimafondi CIF foorumi raames korraldatud seminaril, kus esmajoones keskenduti arengumaadele: just seal võib hakata tuuleparke kerkima kui seeni vihma ajal. See, et nõupidamine toimus Istanbulis, pole sugugi juhuslik. Tegemist on linnaga, mille ümbrust läbib üks tähtsamaid rändemarsruute Euraasias asuvate pesitsusalade ja Aafrika talvituspaikade vahel. Seda lennuteed kasutab kaks korda aastas üle kahe miljoni linnu.

BirdLife

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee