Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
23. november 2012



NOVEMBER




November pole oma üht rahvapärast nimetust – talvekuu – siiani sugugi õigustada suutnud. Istuksime kuu algusest peale nagu termostaadis, kus päevane temperatuur on sätitud mõne kraadi peale üle nulli. Isegi öiseid miinuskraade on olnud vaid paiguti ja harva.

 


Soe ilm on suutnud mu töökohatänavas mõned pungad roheliseks ...

 


... ja Vabaduse puiestee äärses pargis lausa avanema petta

 


Enamasti on ilm olnud hall ja siis leiab erksamat värvi vaid mõnest põõsast, ...

 


... aga päris kadunud pole ka selgema taevaga hetked. Esmaspäeval tabasin Tallinnas sellise päikeseloojangu. Ja hilisõhtul Tartusse sõites nägin bussi aknast tähistaevast, mis tõi meelde augustiööd



LOODUSAJAKIRI SOOVITAB





Lugemist tuulest ja toidust, kingituseks kalender
Kui kära elektrituru avanemise ja elektri hinna ümber peaks ärgitama üldisemat teadasaamise tahtmist, siis novembrikuu Horisondis tutvustavad TTÜ energeetikud Kuno Janson ja Ants Kallaste tuuleenergia plusse ja miinuseid. Ja kui mõni uuriv vaim veel rohkem energeetikast teada tahaks, siis meenutame, et sellest vallast on Horisont kirjutanud juba paar aastat, mistõttu tasub mõnigi varasem number üles otsida, olgu raamaturiiulist või veebiküljelt.
Ajaloolane Vladimir Sazonov tutvustab III eelkristliku aastatuhande Elamit, Jüri Kamenik seletab, kuidas tekib öine vikerkaar. Missuguseid meie jaoks uudseid ressursse võib endas peita tulevik, olgu tegu kvantarvuti või terapeutilise kloonimisega, sellest saame aimu Nobeli auhinna laureaate ja nende saavutusi tutvustavatest lugudest. Missugune väärtuslik vara on vanemate eeskuju, kodu, haridus ja raamatud, sellele keskendub Rein Veskimäe intervjuu füüsik Piret Kuusega. Teaduse mõju üle oma elus mõtiskleb näitleja ja muusik Peeter Volkonski.
Rubriigis „Maitsemeistrid” kirjutavad aga Tagli Pitsi ja Tiiu Liebert, et sööma paneb meid nii nälg kui ka isu, ja kutsuvad üles sööma mõistusega – igati väärt nõu lähenevaid jõule silmas pidades.
Uue aasta tarbeks on Horisondiga kaasas loodusajakirjade 2013. aasta plakatkalender.
Horisont



EESTI SÕNUMEID


  

 

Tullio Ilomets ajalooliste klaasist laborivahendite näituse avamisel 2010. aastal TÜ ajaloo muuseumis
 
Tullio Ilomets pälvis elutööpreemia
Läinud nädalavahetusel peetud teadusmeedia konverentsil „Teadushimuline meedia” anti kätte auhinnad 2012. aasta parimatele teaduse populariseerijatele. Seitsmendat korda jagatavate auhindadega tunnustatakse igal aastal parimaid teaduse tutvustajaid.
Tiiu Silla nime kandva elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis Tullio Ilomets. Kõige laialdasemat tuntust on Ilometsa teadust populariseeriv tegevus võitnud seoses TÜ ajaloo muuseumi loomisega ja selle arenguga silmapaistvaks teadusajaloo muuseumiks. Ilometsa sihipäraselt kogutud teadusajalooline materjal ja vanavara on olnud selle muuseumi alus. Tullio Ilomets oli üks esimesi, kes hakkas tutvustama teadusajalugu. Samuti on ta aidanud kaasa keemiliste uurimismeetodite ja nende tulemuste kasutusele kunstiajalooliste ja eriti arheoloogiliste mälestiste restaureerimisel.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil sai peapreemia saatesari „Rakett 69”, mille tootja on osaühing Vesilind. Teise preemia selles kategoorias pälvis Vikerraadio vastutava toimetaja Piret Kriivani saatesari „Eesti lugu”.
Parima tegevuse või tegevuste sarjana teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel auhinnati TTÜ Virumaa kolledi tegevust teaduse ja tehnika tutvustamisel Ida-Virumaal kooliõpilastele ja muule elanikkonnale. Teise preemiaga tunnustati õpilasteaduse arendamist Viimsi koolis ja teadmiskeskuse Collegium Eruditionis loomist, mille eestvedaja on õpilasteaduse koordinaator Peeter Sipelgas.
Peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest trükisõnas sai Tuul Sepp, kes on kirjutanud lasteraamatu „Putukad õhus, maas ja vees” ning Eesti Looduses artiklisarja lindude elust. Teise preemia pälvis Margus Maidla Eesti teaduste akadeemia liikmete persoonilugude sarja eest kultuurikirjas KESKUS.
Parima teadust ja tehnoloogiat populariseeriva teadlase, ajakirjaniku või õpetajana auhinnati 2012. aastal Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna füüsika instituudi õppedirektorit Kaido Reivelti töö eest üldhariduskoolide õpilaste ja üliõpilaste seas. Teise preemia sai Riin Tamm teadusaasta saadikuna peetud ettekannete eest Eesti koolides.
Parima uue algatuse peapreemia pälvis koolinoorte suvine Teadusmalev, mille juhendaja on Mart Noorma. Teise preemia võitis selles kategoorias Tartu ülikooli ajaloo muuseum Teaduslinna eest Toomemäel.
Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ning Stanislav Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht”. Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia 2500 ja teine preemia 500 eurot. Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki „Tunnustatud teaduse populariseerija”.
teadus.err.ee / Eesti teadusagentuur
 
  
 

See Rauno Kalda foto tunnistati seekordse Vikipeedia-võistluse parimaks
 
Wikimedia võistluse peaauhinna Eestis sai foto Puurmani mõisast
Läinud laupäeval, 17. novembril, jagati Tartu botaanikaaias auhindu fotovõistluse „Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Autasu said kümne parima foto autorid, jagati ka mõni eriauhind.
Tänavu teist aastat peetud võistlus on osa maailma suurimast fotovõistlusest „Wiki Loves Monuments”. Kui Eestist osales 75 pildistajat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest, siis üle maailma lõi 33 riigist kaasa 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.
Kõige suurema hulga pilte tegi Eestist Ivar Leidus ja tervelt kuus tema foto jõudsid esiletõstetute hulka. Peapreemia pälvis Puurmani mõisa foto eest Rauno Kalda.
Kohaletulnuile kõnelesid Tartu linnapea Urmas Kruuse ning Tartu ülikooli etnoloogiaprofessor Art Leete, kes andsid üle ka vastavalt linna ja ülikooli eriauhinnad. Musitseeris Karoliine-Lisette Kõiv.
Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet.
Esmaspäevast kuni 16. detsembrini saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Järgmise aasta vältel rändab näitus mööda Eestit.
Võrgupaigast commons.wikimedia.org/wiki/Wiki_Loves_Monuments_2012_winners saab uurida, milliseid fotosid tõsteti esile teistes riikides.
Wikimedia Eesti / Uudistaja
 
  
 

Sellel estonia360.ee panoraamfotol on Piirissaare sadam
 
Võrgupaik uhkete panoraamvaadetega Eestist
Joel Tammet teatas MTÜ-le Loodusajakiri, et „on valminud Eestimaad uuest ja põnevast vaatenurgast kajastav kogumik www.estonia360.ee”.
Avalehelt saame lugeda, et aeropanoraame hakati jäädvustama tänavu jaanuaris ning et see töö on jätkuv ja pidev. Sestap on mõnestki kohast juba olemas eri aastaaegadel tehtud ülesvõtted. Uusi vaateid lisatakse päeva või paari päeva tagant.
Kolmapäeva hommikuks oli panoraame üles pandud 90, sealhulgas 39 sadamat.
Uudistaja
 
  
 

Allikas: keskkonnaamet.ee
 
Jäätmetekke vähendamise nädalaks valmisid teleklipid ja rändnäitus
Käsil on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal. Keskkonnaametil on valminud teleklipid, mis kutsuvad üles säästlikult tarbima ja asju taakasutama, et sel moel võidelda prügitekke vastu ja säästa keskkonda.
Jäätmete taaskasutuse tähtsust selgitab lastele ja noortele ka taaskasutuse võimalusi tutvustav rändnäitus koolidele. Näitus tuvustab liigiti kogutud jäätmete teekonda uue materjali või tooteni. Vaadata saab näiteks klaaspudeli ja plekkpurgi toorikuid ning termotöödeldud plasthelbeid, graanuleid, fiiberkiude ja plastjäätmetest valmistatud materjali plastrex.
Esialgu saavad näitust tellida Pärnumaa koolid, seejärel rändab näitus ka mujale. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid korraldavad üle Eesti jäätmeteemalisi õppeprogramme ja infopäevi läbi aasta.
Üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal korraldatakse igal aastal novembris, sel aastal 17.–25. novembrini. Eesmärk on näidata, kuidas tarbimisühiskond mõjutab keskkonda ja kliimamuutusi. Tähtis on rõhutada jäätmetekke vähendamise ja säästva eluviisi seost, muuta avalikkuse tarbijalikku mõtteviisi säästvaks ning ühendada ja julgustada üksikisikuid, organisatsioone ning teisi sihtrühmi aktiivselt osalema jäätmetekke vähendamise üritustes.
Teleklippe saab näha kanalil TV3, TV6 ja RTR Estonia kuni 30. novembrini. Teleklippe saab vaadata ka keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/filmiklipid/.
Näituse materjaliga saab tutvuda http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskkonnaharidus-2/oppematerjalid-2/.
Keskkonnaamet
 
  
 

Foto andmebaasist „Tartu ilukirjanduses”: Emajõgi ja puusild 1909. aastal, fotograaf teadmata
 
Tartu tahab saada UNESCO kirjanduslinnaks
Kuna Tartu pürib UNESCO kirjanduslinnaks, tutvustas Tartu linnaraamatukogu tänavu valminud andmebaasi „Tartu ilukirjanduses”.
Alates projekti esmaesitlusest tänavu aprillis on andmebaas jõudsalt kasvanud. Nüüdseks sisaldab see 467 autorit, 410 proosateost, 227 luuleteost, 56 kogumikku, 1545 proosakatkendit, 537 luuletust ja 385 fotot.
Andmebaas koondab Tartu kajastusi kirjanduses ja fotodel, samuti on kavas teha kättesaadavaks ülevaade Tartust kunstist. Tsitaatide ja piltide seast võib otsida materjali inimeste, paikade, organisatsioonide jt. märksõnade järgi, ülevaatlikkuse huvides on loodud interaktiivne kaart.
Praegu sisaldab „Tartu ilukirjanduses” peamiselt eestikeelset kirjandust, ent pikemas perspektiivis saab seda täiendada ka vene-, saksa-, soome- või muukeelse materjaliga, mis pakub rahvusvahelist huvi nii kirjandus- ja ajaloolastele kui ka tavalistele Tartu-huvilistele.
Andmebaas „Tartu ilukirjanduses” asub aadressil teele.luts.ee.
Tartu linnaraamatukogu
 
  
 

Maria Mägi-Rohtmets ja Indrek Rohtmets autasutamistseremoonial
Foto: Paul Mardi / Meie Maa
 
Maria ja Indrek Rohtmetsa mereline tegu
Saremaa ajaleht Meie Maa teatas 19. novembril, et läinud reedel valis Saaremaa merekultuuri seltsi haruselts Salava Loonal tänavuse merelise teo. Selleks sai osaühingu Simba Invest taastatud Vilsandi päästejaama paadikuur.
Meie Maa kinnitusel on Vilsandi päästejaama paadikuur ainus puidust säilinud sellelaadne ehitis kogu Baltikumis ja on väga tänuväärne, et Simba Invest vana ja auväärse hoone päästis. Päästetud on killuke ajaloost, päästejaamade ehitusest ja tegevusest.
Simba Investi esindaja Maria Mägi-Rohtmets kiitis omakorda arhitekt Emil Urbeli ja ehitaja EBC Ehitus tublit tööd ning Saaremaa muinsuskaitseameti ja Tõnu Sepa hindamatut abi ja koostööd. Kiitusega polnud kitsi ka Mägi-Rohtmetsa abikaasa, mittetulundusühingu Loodusajakiri vastutav väljaandja Indrek Rohtmets.
Varem on merelise teona tunnustust leidnud viikingieelse laeva leidnud inimesed, Muhu Lõunaranna sadama korrastajad, praamiliikluse uus kvaliteet ning merepäevade- ja nädala korraldajad.
Meie Maa / Uudistaja
 
  
 

Vaemla tootearenduskeskus
Foto: Toomas Kokovkin / Arhipelaag
 
Hiiumaal hakatakse taas liha töötlema
Hiiumaal on 20-aastase pausi järel taas võimalik liha töödelda: värskelt valminud Vaemla tootearenduskeskuses saavad kohalikud talunikud ja lihatootjad tellida tapa-, lõikamis- ning pakendamisteenust.
Lammaste ja lihaveiste karjatamine Hiiumaa poollooduslikel kooslustel on märkimisväärse tähtsusega: kui seal ei karjatataks loomi, siis need alad võsastuksid ja kaoksid nii mõnegi haruldase linnu- ja taimeliigi väärtuslikud elupaigad. Ilma kohaliku väike-lihatööstuseta oli Hiiumaa loomakasvatajatel, eriti lambakasvatajatel, väga keeruline pakkuda saarel hiidlastele ja turistidele kohalikku liha.
MTÜ Hiiu Veis ja Lammas juhatuse liikme Omar Jõpiselja sõnul oli eesmärk „luua kaasaegne ja säästliku lihatootmisbaasiga tootearenduskeskus, mille baasil hakkaks arenema kohapealne lihatöötlemine, sh. maheliha toodete valmistamine”.
Vaemlas pakub teenust avatud konkursi teel leitud käitusfirma osaühing Hiiumaa Lihatööstus. 2009. aastal esitati Leaderi programmi projekt, mille käigus valmisid Hiiumaal lihatöötlemise taastamise tasuvus- ja teostatavusuuringud ning tehnoloogiline projekt. Projekti esitas MTÜ Arhipelaag, partnerid olid sihtasutus Tuuru ja Hiidlaste koostöökogu.
Tootearenduskeskuse eestvedaja on olnud MTÜ Hiiu Veis ja Lammas, põhirahastajad olid Leaderi programm ja põllumajandusministeerium, tuge on saadud ka Interreg IVA programmist, mille raames tehakse rahvusvahelist koostööd.
MTÜ Hiiu Veis ja Lammas


 

 

Eile ilmusid Eesti Posti tänavused jõulumargid. Sisemaasaadetisele sobiva postimaksevahendi nimiväärtusega 45 senti on kujundanud Jaan Saar ja selle trükiarv on miljon. Välismaale saadetava lihtkirja tariifiga üheeurose margi on joonistanud Vladimir Taiger ning seda on trükitud 400 000. Mõlemad margid on isekleepuvad ja ilmunud väikepoognates kümne margi kaupa.

Eesti Post / Uudistaja

 
   


TASUB OSALEDA

Väljak TTÜ peahoone ees
 
Tallinna tehnikaülikoolis toimub valgusreostuse seminar
30. novembril kell 11.30–16. Seminaril esitletakse valgusreostuse lähteuuringu põhitulemusi, käsitletakse valgusreostusega seotud probleeme, selle piiramisest saadavat kasu ning tehakse konkreetsed ettepanekud, kuidas olukorda parandada. Esinejate seas on teadlasi tehnikaülikoolist (Marek Vilipuu, Vladislav-Veniamin Pustõnski, Mario Mars) ja Tallinna ülikoolist (Tõnu Ploompuu), aga ka teadusajakirjanik Tiit Kändler, loomatundja Aleksei Turovski, psühholoog Mart Murdvee, Marlit Veldi Eesti unemeditsiini seltsist ning Meelis Münt keskkonnaministeeriumist.
Seminar peetakse TTÜ (Ehitajate tee 5) auditooriumis II-102 (sissepääs fuajeest); osavõtt on tasuta.
Osalussoovist palutakse teatada hiljemalt 27. novembriks mario.mars@ttu.ee või 5598 0396.
 
  
 

Allikas: robotex.ee

 „Robotex 2012”, Eesti suurim robotitevaheline võistlus,
peetakse eeloleval nädalavahetusel, 23.–25. novembril TTÜ spordihoones (Männiliiva 7). Üritus on tasuta ning kõik on oodatud. Võistlustules on robotiehitajate enda kätetööna valminud robotid.
Robotexil on ka suur tehnoloogianäitus, kus saab näha pommiroboteid, robotkala, robotmannekeene ning 3D-printerit ja -skannerit.
Vt. www.robotex.ee.
 
  
 
Hiie väe tunnustamissündmus
on laupäeval, 24. novembril algusega kell 13 Tartus Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42). Viiendat korda toimuval hiiesõprade aastasündmusel autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja tänavune hiie sõber. Kõlab rahvamuusika. Sündmust juhib ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll. Sissepääs on tasuta ning kõik hiie sõbrad ja huvilised on teretulnud.
 
 


Meenutus mulluselt PiparkoogiMaanialt
 
Tänavune PiparkoogiMaania kannab alapealkirja „Piparkoogi olümpia”
ja toimub 18. detsembrist kuni 8. jaanuarini Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt. 6). Näitus on lahti iga päev kell 11–18, 24. ja 31. detsembril 11–15.
25. detsembril ja 1. jaanuaril on näitus ja galerii kinni.
 
  
 


Allikas: Wikimedia

Looduse Omnibuss kutsub Lapimaale talve ja virmalisi vaatama
Algab eelregistreerimine Loodusretkede ja Looduse Omnibussi 10.–15. veebruari Lapimaa-retkele. Teele
jäävad Konttaineni mägi, Oulanka jõekärestik, Karhun-Kierrose looduspark, Jyrävä kärestik, Kiutaköngase kanjon, Riisitunturi. Käiakse Oulanka looduskeskuses ja Hannu Hautala loodusfotokeskuses Kuusamos.
Vt. www.loodusretked.ee/2013/


MAAILMAST

 


Allikas: Tekes

 

Uus katalüsaator muudab toorplasti paremaks

Soome firma Borealis Polymers on välja töötanud uut tüüpi emulsioonimeetodil toodetud katalüsaatori, mis on tavapäraste katalüsaatoritega võrreldes väga homogeenne. Seetõttu on sel moel valmistatud toorplast puhtam ja heledam.

Osaühingu Borealis Polymers uurimiskeskus Porvoos on pikka aega arendanud polüolefiinide tootmise tehnoloogiaid. Üks senise töö suurepärasemaid tulemusi ongi kõnealune senistest homogeensem katalüsaator Sirius.

Borealise juhtteaduri Gunilla Herrgårdi sõnul on Siriuse katalüsaator eriti hea kilede ja kiudude ning äärmiselt
pehmete materjalide tootmisel. Näiteks saab nüüd meditsiinis vajalikke polüpropüleenist infusioonikotte valmistada ftalaate lisamata. See on väga tähtis, sest kotis sisalduv vedelik võib ftalaate leostada. Asjaolu, et homogeense katalüsaatori abil toodetud toorpolümeer on tavameetodil toodetust samuti homogeensem, on äärmiselt oluline kilede või kiudude kõrgtootlike tootmisliinide puhul. Ebaühtlane kile või kiud katkeb märksa lihtsamalt ja see võib kaasa tuua suuri kadusid.

Uus tehnoloogia aitas Borealisel tunduvalt laiendada klientuuri. Herrgård lisab, et neid uuringuid alustades mindi päris suure riski peale: õieti keegi ei uskunud kindlat edu. Suuresti oli abiks Soome tehnoloogia- ja innovatsioonifondi Tekes rahaabi: selle toel sai kaasata uurijaid mitmest ülikoolis. Eriti kiidab Herrgård Joensuu ülikooli, aga ka Helsingi ülikooli, Åbo akadeemia ja Berliini tehnikaülikooli teadlaste panust.

Teonsana

 
  
 


Halvasti paigutatud tuulepargid võivad iseäranis ohustada suuri linde, näiteks valge-toonekurgi

Foto: BirdLife


Roheenergia ei tohi ohustada elusolendeid

Eeldatakse, et tuuleenergeetika etendab kaalukat rolli, ohjeldamaks kliimamuutusi ja tagamaks kestlikku arengut. Praegu toodetakse nn. taastuvallikate abil 19% maailma elektrist, tuule abil sealhulgas 2,5%. Tuule osatähtsus on  aga kiiresti suurenenud: maailma tuuleenergia nõukogu eeldab, et 2020. aastaks võiks see olla juba viiendik kogutoodangust.

Seetõttu muutub järjest tähtsamaks, et tuuleparke hoolikalt projekteeritaks ja läbimõeldult paigutataks. Muidu võivad nad ohtlikul määral kahjustada linnu- ja nahkhiireasurkondi. Neile lendavaile olendeile kujutavad ohtu kokkupõrked nii turbiinide endi kui ka nende juurest lähtuvate ülekandeliinidega; kõige suurem on suremus suurte linnuliikide, näiteks raisakotkaste ja toonekurgede puhul. Nahkhiirtel lisandub veel barotrauma oht: tuuliku lähedal tekkiv äkiline õhurõhulangus kahjustab pöördumatult nende kudesid. Hooletult paigutatud tuulepargid võivad rikkuda elupaiku, eriti aga luua takistusi rändsete liikide kulgemisteedel. Tuleb silmas pidada, et mitme sellise järjestikuse takistuse mõju võib kumuleeruda.

Neid probleeme arutati kliimafondi CIF foorumi raames korraldatud seminaril, kus esmajoones keskenduti arengumaadele: just seal võib hakata tuuleparke kerkima kui seeni vihma ajal. See, et nõupidamine toimus Istanbulis, pole sugugi juhuslik. Tegemist on linnaga, mille ümbrust läbib üks tähtsamaid rändemarsruute Euraasias asuvate pesitsusalade ja Aafrika talvituspaikade vahel. Seda lennuteed kasutab kaks korda aastas üle kahe miljoni linnu.

BirdLife

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012