Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
14. detsember 2012



DETSEMBER
 



Sajab peaaegu niisama sagedasti kui aasta ülejäänud kuudel. Õnneks tuleb see kõik lumena, muutes maastikud kauniks kui postkaart:





Majadel on aga hakanud tekkima purikad, mis mõnel juhul panevad muigama,


... kuid sageli mõjub hoopis kurjakuulutavalt, seetõttu tasub tänaval kõndides alati kontrollida, mis on pea kohal

Fotod: Katre Palo




LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

 

        


  


EESTI UUDISED



ETA valitud uued akadeemikud vasakult paremale: Ergo Nõmmiste, Jaak Vilo, Tõnu-Andrus Tannberg, Hando Runnel (fotod: TÜ; www.tlulib.ee; Toomas Volmer)  

Valiti neli uut akadeemikut
Eesti teaduste akadeemia valis üldkogu istungil seitsmeteistkümne teadlase hulgast neli uut akadeemikut.
Täppisteadlastest valiti akadeemikuks Tartu ülikooli elektronspektroskoopia professor Ergo Nõmmiste. Informaatika valdkonnas sai akadeemiku tiitli Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor Jaak Vilo. Ajaloo alal nimetati akadeemikuks Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo dotsent Tõnu-Andrus Tannberg. Veel nimetati akadeemikuks luuletaja ja kirjanik Hando Runnel.

ETA akadeemiku statuudi kohaselt valitakse akadeemikuks Eesti teadlasi, kel on silmapaistvaid saavutusi uurimis- ja arendustöös ja kes on märkimisväärselt edendanud oma valdkonna teadust. Akadeemikuks võib valida ka teisi silmapaistvaid Eesti loomeisikuid, kes on andnud suure panuse Eesti kultuurisse. Kandidaate on õigus esitada akadeemikutel, Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogudel, teadusseltsidel ja loomeliitudel.



   



TTÜ järeldoktoranti Triin Reitalu tunnustati Rootsis suure auhinnaga
TTÜ geoloogia instituudi pärastjääaja geoloogia osakonna järeldoktorandi Triin Reitalu doktoritöö
Plant species diversity in semi-natural grasslands: effects of scale landscape structure and habitat history” („Ajaloo, uurimisskaala ja maastikustruktuuri mõjud poollooduslike koosluste taimede liigilisele mitmekesisusele”) sai Lundi kuningliku füsiograafiaseltsi (Kungliga Fysiografiska Sällskapet i Lund) Bengt Jönssoni auhinna.
Selle auhinnaga on alates 1940. aastast iga viie aasta tagant tunnustatud kõige silmapaistvamat botaanika doktoritööd, mis on kaitstud Lundi ülikoolis. Auhind ja sellega kaasnev rahaline preemia (90 000 Rootsi krooni) anti Triin Reitalule pidulikult kätte 2. detsembril Lundis.

TTÜ





Foto: EMÜ

Tartu linn kiitis EMÜ pereülikooli ja Tartu loodusmaja
Selle nädala alguses kuulutas Tartu linn välja 2012. aasta noorsootöö auhinna saajad. Laste- ja noortesõbraliku teo tiitli sai Eesti maaülikooli pereülikool eri põlvkondi ühendava õppimisvõimaluse loomise eest. Aasta noorsootööasutuseks valiti aga Tartu loodusmaja.

EMÜ pereülikooli eestvedaja on avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas. Pereülikoolis peetakse akadeemilisi loenguid lapsevanematele ja -vanavanematele, kooliealised noored saavad samal ajal osa võtta õpitubadest ja õppekäikudest. Loenguid peavad Eesti maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, kuid käidud on ka Järvselja metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres. Õpe toimub septembrist juunini iga kuu teisel laupäeval ning osavõtt on tasuta.

Aasta noorsootööasutus, Tartu loodusmaja, edendab noortes loodushoidlikku suhtumist ja eluviisi ning toetab nende eneseavastust ja -teostust. Eri vanuses õpilased saavad loodusmajas osaleda üheteistkümnes huviringis; tegutsetakse klassiruumis, käiakse õppekäikudel ja laagrites.

Tartu linnavalitsus





Foto: www.miks.ee

Alvar Soesoo sai Leibnizi medali ja nimetati Euroopa auteadlaseks

TTÜ geoloogia instituudi professor Alvar Soesoo pälvis geoteaduste arendamise ja populariseerimise eest Euroopa loodusteaduste akadeemia Gottfried Wilhelm von Leibnizi medali, samuti nimetati ta Euroopa auteadlaseks.

Alvar Soesoo uurimisvaldkondade hulka on kuulunud petroloogia, geokeemia, geoprotsesside modelleerimine, geokronoloogia, vulkanism ja magmatism, kivimite sulamine, maavarade geoloogia, keskkonnaseisundi uuringud ja geotektoonika. Praegu on tema peamised uurimisteemad Fennoskandia ja Baltika litosfäär, maakooretekkega magma analoog- ja numbriline modelleerimine ja loodusvarade uuringud.

Varem on Euroopa loodusteaduste akadeemia geoteaduste auhinna saanud akadeemik ja TTÜ teadlane Anto Raukas (2010). Leibnizi medaliga autasustatakse loodusteadlasi kord aastas.

TTÜ


 

Foto: www.jaaaeg.ee

 

Jääajakeskus on Lõuna-Eesti parim turismiobjekt
Möödunud nädalal peeti Tallinnas Sakala keskuses Lõuna-Eesti turismikonverents, kus tunnustati võistluse „EHE Lõuna-Eesti” (EHE – ehtne ja huvitav Eesti) parimaid turismiettevõtjaid: kõige silmapaistvamad olid tänavu Otepääl ja selle ümbruses toimunud „Rally Estonia 2012” ning Äksis suvel avatud jääajakeskus.

Parima turismisündmuse tiitli eest võistlesid „Rally Estonia 2012” kõrval SEB Tartu neliküritus, Mammastes peetud Põhjamaade noorte meistrivõistlused suusatamises, 40. Haanja maraton, Kalevipoja suveteatri etendus „Viru tango” ja Võrtsjärve IV kala- ja käsitöölaat. Parima turismiobjekti aunimetuse eest võistlesid jääajakeskusega aga Taagepera loss, postitee tunnusfiguur „Rändaja”, Kubija hotell-loodusspaa, Vudila mängumaa, Valma puhkelaager / seikluspark ning Taarka tarõ köögikõnõ Obinitsa Seto seltsimajas.

Lõuna-Eesti parimatega läbi aegade saab tutvuda veebilehel southestonia.ee/est/ehel%C3%B5unaeesti/louna-eesti-parimad.

Lõuna-Eesti turism





Kultuuripärandi teema-aasta logol on kasutatud QR-koodi ja mustrilise kirivöö kombinatsiooni. Logo autor on Mattis Tani

Pärijata pole pärandit

Kultuuriministeerium on 2013. aasta nimetanud kultuuripärandi aastaks. Teema-aasta siht on anda kultuuripärandi temaatikale laiem kõlapind. Oluline on teadvustada, et eesti kultuuripärandil on oma väärtus ja koht meie ühiskonnas; pärandit tasub hoida ja tutvustada.

Teema-aasta juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”.

Kultuuriministeerium





SÕNUMID MAAILMAST



Polaarrebased võivad Euroopas hävida, kuna lumi kaob: pildid on suvekasukas isend  (foto: wikipedia)  

Arktika tumeneb, ees on väga halvad ajad

Arktika asukate elukeskkond aina halveneb, ka tänavu löödi seal mõnigi kliimarekord. Ent Ameerika ookeani- ja atmosfääriameti NOAA juhi Jane Lubchenco sõnul mõjutab Kaug-Põhjas juhtuv ka eemal paiknevaid piirkondi, ilm muutub kaugemalgi: „Arktikas sündiv ei jää sugugi alati Arktikasse”. Mitme kurva rekordi sündi kinnitanud värske raporti on koostanud 114 teadlast 15 riigist.

Nii oli suvine jääkate kõigi aegade kasinaim ja põhjapoolkera juunikuine lumekord kõige õhem. Esimest korda 1979. aastal alanud vaatluste jooksul ilmnes pindmine sulamine kogu Gröönimaa jäämütsi ulatuses. Alaska igikelts soojenes rohkem kui kunagi varem.

Mida ahtam on suvine lumi- ja jääkate, seda tumedam on Arktikas aluspind ning seda rohkem neelab see päikesevalgust. Dartmouthi kolledži Arktika-uurija Donald Perovichi kujundliku ütluse kohaselt on Arktika, üks maakera peegleid, purunemas. Teadagi kiirendab neelduv päikesevalgus soojenemist ja seetõttu suurenebki selle protsessi hoog Arktikas kaks korda kiiremini kui mõõdukatel laiustel. Niiviisi leiab kinnitust kolmkümmend aastat tagasi ennustatud fenomen: Arktika kiirendab üleilmset soojenemist.

Mõistagi panevad sellised muutused ränga surve alla Arktika elustiku. Nii on polaarrebaste asurkonnad Skandinaavias ja selle lähedal hävingu serval: säilinud on vaid paarsada isendit. Nimelt on kadunud rebaste olulised toiduobjektid lemmingud; näriliste hukk teatakse aga olevat omakorda põhjustatud napist lumikattest.

care2 / Scientific American





Foto: EAA

Liiklussaaste ohustab Euroopas endiselt tervist
Euroopas tingib transport ohtlikult suure hulga õhusaasteaineid ja neljandiku kasvuhoonegaaside heitest. Euroopa keskkonnameti (EEA) aastaaruandest nähtub, et olukord on mõnevõrra paranenud, ent see võib osaliselt tuleneda surutise ajal vähenenud majandustegevusest.

Kuigi õhusaastus on viimase kahekümne aasta jooksul vähenenud, on see paljudes piirkondades endistviisi liiga suur. Nende aastate jooksul on suuresti kasvanud kaubavedu. Esmajoones just seetõttu pole lämmastikdioksiidi heidet suudetud vähendada õigusaktides sätestatud tasemeni ning happevihma põhjustavate väävlioksiidide heide on alates 1990. aastast vähenenud kõigest 14%, hoolimata tõhusamatest veokitest.

Lubatud piirväärtusi ületav NO2-heide registreeriti 2010. aastal 44% teeäärsetes õhuseirejaamades. Tahkete osakeste tase (PM10) ületas lubatud piirväärtuse igas kolmandas jaamas. Need saasteained võivad kahjustada südame-veresoonkonda, kopse, maksa ja põrna.

Mõnel juhul võivad hinnad mõjutada inimeste valikuid keskkonnale ebasoodsas suunas. Näiteks on autod 1990. aastate keskpaigast üha odavamaks muutunud, samal ajal kui reisijatevedu raudteel ja sisevetel on läinud üha kallimaks. Õnneks on uued autod järjest tõhusamad. 2011. aastal müüdud auto oli keskmiselt 3,3% keskkonnasäästlikum kui aasta varem müüdud auto.

Transpordil on teinegi raskeid terviseprobleeme põhjustav mõju: müra. Aruande järgi puutub Euroopa suurimates linnades kolm elanikku viiest kokku liiklusmüra kahjuliku tasemega. Isegi maapiirkondades mõjutab 24 miljonit eurooplast kahjulik öine liiklusmüra. See võib põhjustada nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi probleeme.

EEA tegevdirektori Jacqueline McGlade sõnul on „üks 21. sajandi suuremaid proovikive” vähendada transpordi kahjulikku mõju nõnda, et ühtlasi oleks tagatud tõhus liikuvus. Näiteks selleks, et parandada elukeskkonda linnades, on vaja suurt läbimurret elektriautode vallas.

EEA





TASUB OSALEDA


Loodusõhtu Pärnus: merest, hüljestest ja inimestest
Täna, 14. detsembril kell 16–18 toimub Pärnu muuseumis (Aida 3) loodusõhtu Ivar Jüssiga, kes räägib merest, tuulest, hüljestest ja inimestest. Sealhulgas tuleb juttu sellest, millised on hüljeste tänapäevased uurimisviisid.

Loodusõhtu on tasuta.

Huvilistel palutakse registreeruda: merike.palginomm@keskkonnaamet.ee, 5340 4486.

Keskkonnaamet

 




Foto: ERM

Ruhnu omapärane pärand ERMi näitusemajas
Täna, 14. detsembril kell 16 avatakse Tartus eesti rahva muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) näitus „Ruhnu eraldatud maailm”, mis tutvustab ühe Eesti kaugeima väikesaare eriomast pärandit.

Kell 17 tervitavad huvilisi kontserdiga Sofia Joons ja sõbrad.

Kõik on oodatud.

ERM


 


Teadusbuss kutsub kogupereüritusele
Sel laupäeval, 15. detsembril kell 11–15 on kõik oodatud Tartusse TÜ füüsikahoone kõrvalplatsile (Tähe 4), kus toimub teadusbussi talvetrall. Osa saab võtta jõuluteemalistest töötubadest, kus valmistatakse küünlaid ja jõuluehteid; antakse talveteemalisi teadusteatri etendusi; teada saab, milline näeb välja ning kuidas töötab ahelreaktsioonimasin; kuuleb mürtsu ja näeb, kuidas lumehunnik õhku lendab.

Majas sees pakutakse sooja teed.

Teadusbuss


 




TÜ botaanikaaed muutub pühade puhul jõuluaiaks

18. detsembrist kuni 13. jaanuarini 2013 on Tartu ülikooli botaanikaaias jõulumeeleolu. Õppeklassis on näitus „Jõulutaimi kogu maailmast”, mis annab ülevaate taimedest, mille abil luuakse eri riikides jõulutunnet. Näha saab nii Lääne-Euroopas armastatud puuvõõrikut ja astelpõõsast (iileks) kui ka lumeroose, raudmürte, ardiisiaid ja paljusid teisi. Kasvuhoonetes on eksootilised jõulupuud- ja põõsad tähistatud ning mõned neist ka soojade maade kommete järgi kaunistatud.

Ühtlasi leiab botaanikaaiast aiapäkapikke: tegu on Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuritudengite näitusega.
Päkapikke saab vaadata kuni 6. jaanuarini 2013.
Huvilistel tuleb jõuluaeda pääsemiseks osta kasvuhoonete pilet: täiskasvanud saavad selle kahe euro eest, õpilased ühe euro eest, koolieelikud aga tasuta.

Jõulutaimede näitus on lahti iga päev, kell 10–17, ka pühade ajal ja aastavahetusel.

TÜ botaanikaaed

     
 

 

Laupäeval minnakse Gauja rahvusparki
Laupäeval, 15. detsembril sõidetakse Lätti Gauja rahvusparki: loodusehoidja Kaja Kübara juhatusel tehakse matk Koiva (Gauja) jõe kaldal.
Buss väljub
rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinna jõutakse kell 21.

Sõidu hind
täiskasvanutele, sh. pensionäridele ja tudengitele, on 20 eurot ning õpilastele 10 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta. Kaasa tuleb võtta pass või ID-kaart, kehakinnituseks võileib.

Teave ja registreerimine:
5647 6297, retked@looduseomnibuss.ee.
   

Esmaspäeval kõneleb Igor Tuuling Ameerika loodusest
Loodusõhtu algab rahvusraamatukogus
kell 18: geoloog Igor Tuuling räägib ja näitab pilte Yosemite’i ja Sekvoia rahvuspargist, ka Sierra Nevada mägedest ja Suure kanjoni avarustest. Meeleolu aitab muusikaga luua Ain Varts.

Üritusel kuulutatakse välja 2013. aasta loom.

Õ
pilased, tudengid ja pensionärid saavad loodusõhtu pääsme ühe euro eest, täiskasvanud kahe euro eest.

Looduse Omnibuss


 



Radaripildid 8. augustist 2010 (vasemal) ja 28. juulist 2011. aastal (foto: Jüri Kamenik)

Tulekul on konverents tormidest
10. jaanuaril kell 14 algab Tartus loodusuurijate seltsi majas (Struve 2) konverents, kus on vaatluse all tsüklonaalsed tormid. Eestit mõjutab iga aasta mitu tormi toovat tsüklonit, millest mõne mõju on väga suur, näiteks 2005. aasta jaanuaritorm või 23. novembri lumetorm 2008. aastal. Konverentsil räägitakse, kui sageli, miks ja kuidas need Eestit tabavad; ühtlasi kõneldakse huvitavamatest juhtumitest ja nende kajastusest meedias, mõjust inimestele jne.

Üritus on populaarteaduslikus vormis ja sobib kõigile asjahuvilistele.
Täpsemat teavet esinejate, teemade jms. kohta leiab veebilehelt ilm.ee/?510914.

 



MÕTTEID UUEKS AASTAKS 

Järgmisel aastal võib Lõuna-Eestis kohata National Geographic’u kollaseid aknaid: nende kaudu tutvustatakse tähelepanuväärseid kohti nii eestlastele kui ka välisturistidele


Elu kahe maailma piiril

Uuel, 2013. aastal püütakse senisest rohkem tähelepanu juhtida maapiirkondadele: juba on alanud kampaaniad, kus vallad kutsuvad inimesi maale elama, pärandkultuuri aasta raames pööratakse muu hulgas tähelepanu pärandile meie looduses ja maastikus, projekt „Elu kahe maailma piiril” seab aga keskmesse Lõuna-Eesti kui ühe erilise paiga Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu suurtööstuslik ja linnastunud maailm. Siht on tugevdada piirkonna identiteeti, suurendada piirkonna tuntust ja turistide hulka.

Lõuna-Eestit väärtustavad hästi hoitud loodus, mitmekülgne kultuuripärand ja rahvuslikud traditsioonid, kohalik toit, ehedad tooted, säästev ja jätkusuutlik elustiil ning tervislik ja aktiivne puhkus. Projekt „Elu kahe maailma piiril” kestab 2013. aasta maist kuni 2014. aasta lõpuni ning selle käigus paigaldatakse Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa tähelepanuväärsetesse kohtadesse kollased aknad (aluseks ajakirja National Geographic’u kaanekujunduse kollane raam).

Akende asukohavalikul saavad kaasa rääkida kõik huvilised: selleks tuleb 10. jaanuariks edastada oma ettepanekud, täites ankeedi veebilehel http://goo.gl/NMs2i. Pakkuda võib paiku, mis on märkimisväärsed looduse, kultuuri ja ajaloo ning aktiivse ja tervistava puhkuse võimaluste poolest, või piirkonda, kus on tegu uuendusliku väikeettevõtlusega või edendatakse säästvaid ja jätkusuutlikke lahendusi. Vaateakna asukohavalikul tuleb lähtuda aga sellest, et aasta ringi oleks hea juurdepääs, läheduses saaks parkida ning kasutada turismiteenuseid (toitlustus, majutus). Ühtlasi on vaja eelkokkulepet maaomanikuga, et maa antakse projekti kasutusse tasuta vähemalt viieks aastaks.

Kõnealune projekt on saanud alguse Hollandist Ida-Groningenist, kus kollased aknad on oma eesmärki hästi täitnud: turistide hulk on selles piirkonnas pooleteise aastaga kahekordistunud.

Projekti tutvustava videolõigu leiab aadressilt www.youtube.com/watch?v=8T6DqULAMVM&feature=player_embedded.




 


   
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet