Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. oktoober 2004


UUDISED





Uudistaja lugejamng ti uudistajaid juurde

Loodusajakirjade toimetuse igandalane uudiskiri Uudistaja algatas mngu, et saada meile enam kaasmtlejaid.
Mng kestis 17. augustist 7. oktoobrini.
Osa vttis 538 inimest, ning saime 2672 uut loodus- ja teadushuvilise aadressi.
Enim saatis meile uute vimalike sprade aadresse Margit Gruuse - 19. Temale meie poolt ka eriauhind.
On hea meel, et osalisi oli just paras arv. Paras selles mttes, et saime indu oma Uudistaja jtkamiseks. Et saime endale juurde uudishimulikke spru. Ning mitte just nii palju, et auhinnad oleksid otsa saanud.

Nnda on meil hea meel jagada vlja 100 Eesti Looduse Setumaa erinumbrit ja 270 kogumikku "Lehed ja thed 2003". Ning kmme peaauhinda, milleks on meie Horisondi reisid ja kogupaketi tellimused.
Vitjad selgusid arvutiprogrammi toel. Neile on meilitsi saadetud ka teave. Aga et topelt ei kriseks, on nende nimestik lisatud ka siiasamasse.
Auhinnad saab ktte Loodusajakirjade toimetusest Tallinnas Laulupeo tn 2, tel 6 115 320.

Peaauhinnad
5 tasuta kahe inimese tuusikut Horisondi teadusreisile omal valikul poole aasta jooksul:

Hanna Ennome, Ade Soon, Jaanus Siim, Veiko Voolaid, Riina Perstkova.

5 MT Loodusajakirja kogupaketi (ajakirjad Eesti Loodus, Loodus, Horisont, Eesti Mets) aastatellimust:
Margit Tammeleht, Reet Merenkk, Elina Roos, Kaida Koitla, Sirje Jakobson.

Lisaauhinnad
100 Eesti Looduse Setomaa teejuhti.

Merle Veskis, Martin Viil, Tarmo, Kaire Ley, Margit Diits, Marit Kasemets, Katrin Bobrov, Ehte Puusepp, Ktlin Luht, Tiina Nks, Piret Linnamgi, Laine Sakarias, Piret Jgisuu, Tiina Rahkama, Aat Sarv, Enda, Kersti Teer, Merili Nikkolo, Kait Kabun, Ellen Suits, Eha-Mai, Kersti Rammo, Estra Kink, Leelo Kukk, Anneli turmov, Tallinna Linnavalitsus, Heinar Kukk, Katrin Kokk, Reet Kaldur, Henn Koolmeister, Liina Haas, Peegi Vsumgi, Urmas Jesoo, Imbi Lepik, Oliver Laats, Marge Pani, Martin Vallime, Kaari Siemer, Tiia Sau, Klaida Koitla, Eva-Maria Lass, Sirje Saarniit, Kaire Jurak, Veiko Voolaid, Helgi Muoni, Anni, Ada Tuulik, Maarja Juur, Krt Kristiina Kaldur, Evelyn, Mare Kabel, Nele Nilb, Toomas Viipsi, Marge, Aasa Akerberg, Anni Sisas, Katrin, Maike Jrv, Mare Soovik, Eha Jomm, Jane, Ats, Ly Kaups, Kersti Rodes, Lea-Maarja Lhmus, Eve Siro, Marika Ressar, Triinu Karolin, Ott Scheler, Sirje Jakobson, Merit Kreitsberg, Anne Verro, Ene, Marge Jomm, eeva.kirsipuu@mail.ee, Tiia Reisner, Margit Gruuse, Liina Tell, Mari Valdur, Signe Kiis, Siivi Kichno, Britta Benno, Gaily Vaikma, Leili Jaagant, Hettel Mets, Tiina Lugas, Hille Ring, Tnu Nks, Inga Kolk, Maret Trampas, Kristjan Kaldur, Kai Lustrumm, Eva Nukk, Heli Illipe-Sootak, Lea Reinojaan, Tiina Vainokivi, Merike Allik.

Iga kmnes osaleja vidab loosiga aastaraamatu "Lehed ja Thed 2003".
Sirje Pree, Mari Valdur, Silje Kokla, Siivi Kichno, Jaanus Siim, Eve Roos, Eva-Maria Lass, Mari, Aivar Halapuu, Tiina Lugas, Karoliine Limmer, Leili Kuusk, Margit Tammeleht, Meri-Liis Laherand, Tiina Viil, Gaily Vaikma, Jane, Margit Diits, Urve Lehestik, Hannes Umborg, Veiko Voolaid, Maili Piho, Katrin, Riina, Liina Tell, Erge Edesi, Reet Raudkepp, Katrin, Ave Talts, Olga Tihane, Kait Kabun, Tarmo Esula, Ain Ruthe, Tiina Jasinski, Meelis Koskaru, Diana Kuusik, Vilve Torn, Toomas Viipsi, Liina Loke, Merike Allik, Meelis Karu, Piret, Britta Benno, Talvi Pihlas, Merle Veskis, Kadri Reek, Monika Savi, Sulev Kasemetsa, Jrgen Kusmin, Nele Nilb, Triin Rand, Maarja, Karin, Eha Jomm, Silvia Paluveer, Indrek Raudkivi, Katrin Vaarik, Lagle Parek, Aune Praks, Katrin Kokk, Riina Martverk, Imbi Luts, Tiina Linder, Helje Mets, Reina Henn, Sirje Saarniit, Helgi Muoni, Anne Niinepuu, Ilona Gaidukova, Reelika Tammai, Triinu Trv, Kati Rubel, Anni Mger, Angela Ploomi, Vilve Vain, Eva Nukk, Liivia Koolme, Marge, Elika, Eve Soosalu, Kristjan, Kaidi Satilov, Laidi Laipaik, Kaupo Mets, Aili Saluveer, Monica Rand, Heli Stroom, Monica Pennar, rrynt@hot.ee, Tiia Reisner, Marge Pani, Malle, Urve Soe, Mari Tiits, Inge Mihkelsaar, Mare Kabel, Liina Pri, Reet, Inga Kangur, Sille Maksimov, Marek Kuul, Sirje Jakobson, Anneli Gering, Piret Kask, Kai Priks, Marge Oruvli, Katrin, Urmas Tamm, Ulna Kaldoja, Kristi Lahesoo, Kaja Kraav, Kaire Murume, Anneli Palo, Klli Reino, Merili Nikkolo, Triinu Karolin, Ursula, Kersti Sgel, margit@inlook.ee, Riho Rosin, Merit Kreitsberg, Laine Sakarias, Toomas Padjus, Evelyn, Liina Haas, Aasa Akerberg, Kaie Klasepp, Marko, Maarika Atka, Maris Sepp, Ave Kikas, Leili Jaagant, Inga Kolk, Tiina Koger, Aili Kbar, Krista Tatra, lle Leivalt, Sirje Kokamgi, Merly Malva, Piret Linnamgi, Kersti Kahu, Estra Kink, Martti, Keiu Juurmaa, Tiina Kivila, Krt Kristiina Kaldur, Kaire Ley, Andre Vali, Mari-Liis Pihla, Tiina Rahkama, Tiiu Rohtla, Ervin Valk, Anne Mrtin, Reet Teppo, Imbi Lepik, Maike Jrv, Eda Kraav, Anu Laidinen, Tiia Tiisler, lle Vinni, Meeri Pennar, Margit Gruuse, Vilve Mlder, Kati, Stinali, Mariann Sudakov, Margus Kliss, Margit Kiv, Triinu Raamets, Anne Valm, Anete-Marie Heidmets, Lagle Taaber, Partel.Keskkyla@vta.ee, Marika Lunden, Heli Luts, Tuuli Jesaar, Triin Tarv, Kaarel Aluoja, Maari Kaljula, Ott Scheler, Krista Teearu, Gabriela Kotsulim, Merlin Rehema, Krista Klli, Jaanika Kronberg, Heinar Kukk, Murel Merivee, Piia Heinla, Pirje Pappel, lle Siska, Ants Arro, Liina Pehka, Klaida Koitla, Merli, Monika Nigul, Viive Kiis, Katriin Bachmann, Ave Ahelik, Helen, Piret Jgisuu, Henn Koolmeister, Kertu Reva, Madli Kaps, lle Orav, Marje Kaasik, Piret Prts, Maie Luha, Pille Margus, Monika Savi, Signe Luts, Raivo Tnissaar, Airi, Katrin Kudrjavtseva, Marit Kasemets, Urve Rukki, Irene Salumets, Eve Kaaret, Maarja Juur, Maile, Kristjan Herkl, Kadri Vinni, Eva Shkepast, Annely Loik, Mailit, Tairi Lugas, Katrin Kask, Triin Triisberg, Jane, Lemme Randma, Jaana Kool, Neeme Katt, mare.soovik@mail.ee, Kllike Plgas, Hillar Liiv, Anni Sisas, Tiia Sau, Diana, lle Raagmaa, Eve Merbach, Margit Riit, Toomas Tnissoo, Silva Prihodko, Elina Roos, Sigrid Sibul, lo Rsta, Kirsi Masso, Helle Maajarv, Kristel Klammer, Elina Allas, Ktlin Luht, lle Soom, Reet Kaldur.

Loodusajakiri





Uued trahvid vale- ja salakttidele

Mdunud ndalal kiitis valitsus heaks jahiseaduse muutmise seaduse eelnu, mille peamiseks eesmrgiks on tpsustada vastutust.
Pahategijaid ootavad jrgmised rahatrahvid:
jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nuete rikkumise eest kuni 100 trahvihikut, juriidilisele isikule aga kuni 50 000 krooni;
jahiloa avamata jtmise eest, uluki tabamise vi haavamise kohta mrke tegemata jtmise eest vi teadlikult vale mrke tegemise korral kuni 200 trahvihikut;
jahipidamise nuete rikkumise eest suurulukijahil, pnise kasutamisel, ajujahi korraldamisel, jahiohutuse ja jahipidamise nuete eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahvihikut;
hisjahi korraldamise nuete rikkumisel kuni 300 trahvihikut;
jahipidamist igustavate dokumentideta jahipidamise eest kuni 300 trahvihikut vi aresti;
Trahvihik on rahatrahvi baassumma, 1 hik = 60 krooni.
Lisaks on muidki karistusi.

Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Taome heinamaad golfivljakuteks!

Turismiarendajate ngemuses muutub lhitulevikus golfivljakuteks tuhat hektarit Eesti heinamaid. Kokku saab 5 aasta prast Eestis olema 16 igale tasemele meldud golfivljakut, mis nuab ehitamiseks vhemalt 16x35 mln kr ning 20 000 mngijat aastas vljaku kohta ehk siis igal lumevabal peval saab Eestis mngima golfi 2000 inimest.
Nnda teatab infoturism.ee.

Loodusajakiri


SNDMUS



Klla Tallinna Loomaaiale
Kolmapeval, 27. oktooberil 2004


Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui ks philine liikide hvimise phjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse klastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt vrava juurde kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Osavtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.

Loodusajakiri


Kuidas tervis metsast tuleb?

Eesti Koolimetsade hendus ja Eesti Tervist Edendavad Koolid ootavad huvilisi 13. oktoobril kell 10.00 Tallinnas petajate Majas, Raekoja plats 14, algavale metsa ning hariduse ja tervise seoseid ksitlevale konverentsile "Tervis tuleb metsast".
Esinevad Villu Reiljan, Heldur Sander, Mikk Sarv ja teised, kes rgivad nii vljas ppimisest kui metsas olemisest.

Info: Mikk Sarv, 55577795, mikk@ilm.ee


Drakoniidid vivad llatada

Drakoniidid (ka jakobiniidid) on oktoobrikuised lendthed, mille phjustajaks komeet Giacobini-Zinner, radiant Draakoni thtkujus. Nende lendthtede iserasuseks on vga aeglane liikumine, 20 km/s (perseiididel 70 km/s). Et Draakon on meil kogu krgel taevas, on meteoorivool hsti jlgitav. Vaatlust segab poolkuu, mis on samuti sna krgel ja paistab kogu . Meteoorikalendris eldakse arvukuse kohta - perioodiline, kohati lausa torm. Maksimumi pev oli kll 8. oktoobril htupoole d, ent veel vib neid nha.

Helle Jaaniste, Tartu Thetorn, AHHAA-keskus


UUDISTAJA SOOVITAB

EELIS-e koduleheklg uues kuues

Eesti Looduse Infossteemi kodulehe http://www.eelis.ee uus versioon leval. Nd on esimesed EELIS-e andmestikud avalike andmetega kttesaadavad ka internetist. Kige tielikumad on kaitsealasid ja kaitstavaid looduse ksikobjekte ksitlevad osad. Samast leiab andmeid ka kaitsealuste parkide ja kaitsealade vndite kohta. Niteks saab kaitsealade puhul leida infot selle moodustamise aja ja seal asuvate loodusvrtuste kohta. Paljudel juhtudel on juures ka pildid. Samuti viited (lingid) kehtivale kaitse-eeskirjale. Lisaks on loodud side Maa-ameti kaardiserveriga, kust saab vaadata objekti asukohta.

Tiendamisel on veekogude nimistute ja Eestis esinevate liikide nimistute osad. Viimaste puhul hakkate sealt lhiajal leidma infot liikide kaitsestaatuse ja suurulukite puhul ka arvukuse kohta. Liiginimestiku esimese 300 liigi puhul ei tasu vaid ladinakeelsete nimede leidmisel kohe ra kohkuda. Kahjuks on nii, et mnedel liikidel ei ole lihtsalt eestikeelset nime. Kui aga soovite mingit kindlat liiki vi objekti leida, tuleks kasutada otsingut. Otsida vib ka asukoha jrgi, ent kuna paljud kaitsealad, jed jne, asuvad mitmes haldusksuses, leitakse ala sellest haldusksusest, kus asub suurim osa otsitavast objektist.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus


KSIMUS JA VASTUS

Maailma Looduse Fond nuab Euroopa Komisjonilt, et illegaalne metsandus kuulutataks kuriteoks. Kuidas seda leskutset Eestis ellu viia?

Vastab Indrek Mandre, AS Adonis Baltic Timber Group juhatuse liige, vlismgidirektor ja jurist:

Minu juhitud ettevtete ladudest on aastatega lbi kinud sadu tuhandeid tihumeetreid Eesti metsadest raiutud puitu ja ma tervitan seda leskutset rmuga.
Keskkonnaministeerium kurtis hiljuti oma pressiesindaja vahendusel, et "mistete "illegaalne raie" ja "illegaalne metsandus" ebaselge mratlus tekitab probleeme edasise analsi, meetmete kavandamise ja metsanduse maine kontekstis."
Nustuda tuleb ministeeriumi metsaosakonna juhataja kohusetitja Erik Kosenkraniusega, et "Illegaalne metsandus ehk vari-metsandus on laiem miste, mis thendab omandiiguse rikkumist, korruptsiooni, transpordi ja kaubandusreeglite rikkumist, maksupettusi, illegaalset raiet jmt."
Ma ei nustu aga sellega, et vaid mistete ebaselge mratlus saab takistada probleemi analsimist ja lahendamist. Sellise "takistuse" taha komistamine viitab pigem riiklikule tahtepuudusele ja/vi suutmatusele tungida varimetsanduse juurteni.
Illegaalse metsanduse kahju Eestis on aastate jooksul tunda saanud nii riik, loodus, metsaomanikud kui ka legaalse metsariga tegelejad.
On ilmne, et illegaalse metsanduse maht ja "kasum" on suur. "Kasumit" toodavad selles "risektoris" niteks metsavargused nii era- kui riigimetsas. Samuti toodavad "kasumit" maksupettused, mille kigus jvad riigile laekumata maksud metsaomanike metsamgituludelt, metsa lesttajatele-vedajatele mustalt vi mbrikus makstud teenustasudelt-palkadelt ning ka teenuste ja puidu mgi lisandunud vrtuse kibelt.
See on kuritegevus ja selle ohvriteks on nii metsavargusi kogenud metsaomanikud kui ka heausklikud puiduostjad. Samuti on ohvriteks Eestimaa loodus ja kaudselt ka kik maksumaksjad, kelle rahakoti arvelt selline olukord kestab.
Varimetsanduse vastu vitlemine nuab riigilt suurt td ja jrjepidevust ning ka igeid doktriine, mille jrgi tegutseda. Kuna maksupettused on oluline osa illegaalsest metsandusest, siis maksuhaldur peab eelkige mistma, kes on selles kuritegevuses kurjategijad ja kes ohvrid. Paraku ei ole ka korduvalt Riigikohtu poolt antud petused, mis keelavad mjate patte ostjate kaela nuhelda, sundinud maksuhaldurit oma seniseid doktriine revideerima. Maksuhalduri kramplik kinnihoidmine oma varasematest vrdoktriinidest vib saada riigile oluliseks takistuseks varimetsanduse kuriteoks kuulutamisel ning selle vastu vitluse alustamisel. Mistagi on riigil limalt ebamugav tunnistada, et seni kurjategijateks tembeldatavad on hoopis illegaalse metsanduse kui laialdaselt levinud kuritegevuse ohvriteks ning et seda kuritegevust riik seni ise igat moodi sallinud on.
Kahjuks ei ole Eestis ilma riigi suhtumise radikaalse muutumiseta vimalik seda roheliste leskutset reaalselt ellu viia.


KIIRKOMMENTAAR

Rohelise meelevalla kiituseks

Jlle kib ks tont mda Eestit. Roheline sedapuhku. hvardab teha partei.
Mida sellest tondist arvata? Kas toppida kodus kinni oma palgiseinapraod ja tsta les valimislveknnised?
Kuid melgem! kki tont polegi nii hirmus, kki tont ei tahagi Riigikokku, kus tema sugulastel Soomes ei linud just kige paremini, ja kus luna poolne verevend Joschka Fischer lihtsalt lolliks tehti. Kui mina hletasin eurovalimistel Strandbergi poolt, ei teinud ma seda, et oleksin nii vga nnelik olnud, kui mees sinna niiske supi sisse maabub. Kuid rmu tegi ometi, et rohejutud vtsid suhu needki, kellest siiani vis arvata kui inimestest, kelle jaoks on argument vaid suurhaamer kuvalda.
On mnus see tunne, et kki ikka kskord koidab pev, mil rohemte saab tegijaks. Ja Uue aja tegijaks - mille saavutamiseks pole ju vaja minna ja istuda ja nhkida oma tagumikku toompea pingil - vaid pigem mlgutada ja rehkendada meelt.

Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012