Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. oktoober 2004


UUDISED





Eesti Looduse oktoobrinumber on valinud phiteemaks naaritsa

Eesti Looduse oktoobrinumber on valinud phiteemaks naaritsa. See vilgas loomake oli veel mdunud sajandi esimesel poolel sna tavaline meie viksemate vooluveekogude mbruses. Nd enam mitte, andmed viimase euroopa naaritsa kohta Eestis prinevad 1996. aastast. Siiski, Hiiumaal on ta jlle olemas. Kuidas naarits sinna sai ning kas on lootust, et neid sinna ja mujalegi rohkem saab, sellest kirjutavad Tiit Maran ja Madis Pdra.
Peatselt lppeva lepa aasta puhul kirjutab Hardi Tullus platud hallist lepast, kel on siiski ka hulk hid omadusi. Jaagup Alaots ja Arvo Viltrop soovitavad suhtuda ettevaatusega antibakteriaalsetesse vahenditesse: vib juhtuda, et vidad lahingu, aga kaotad sja.
Pneva uudisena kirjutavad Lembi Lugas ja Arvis Kiristaja euroopa sookilpkonna leiust Setumaal. Viimased teated selle looma kohta siinmail prinevad mdunud sajandi algusest.
Tehakse teatavaks jrjekordse loomafoto konkursi vitjad ning end tutvustab noorte peaauhinna vitja Andreas Valdmann.
Seekordne intervjuu on Baeri-uurija Erki Tammiksaarega, Taimi Paali reisikiri rgib Taist, aga Toomas Jriado vidab, et mnel pool saab linnas lbi ka prgikastideta.

Loodusajakiri




Ajakiri loodus kis Matsalu filmifestivalil

Ehkki tuleviku Maranite ja Jsside kasvulava on tenoliselt just Matsalu loodusfilmide festival, ji teist aastat toimunud pnev ritus peaaegu tielikult Eesti meedia thelepanu alt vlja. Ajakirja Loodus reportaa parimatest loodusfilmidest ja loodusfotograafide ttubadest annab levaate sellest ainulaadsest ritusest - oma loodusfilmide festivali pole ju isegi soomlastel.
Looduse oktoobrikuu veergudel julgustavad teadlased Dmitri Teperik ja Illar Leuhin meid bakteritega sinasbraks saama. Kas teadsite, et ainuksi meie suus elab neid sadu miljoneid ruutmilliliitri kohta? Kas teadsite, et enamus neist on meie sbrad? Inimene elab pevast peva nende pisiolenditega koos, ilma et ta nende toimimisest midagi teaks.
Loodus kiidab ka ksitsi valmistatud lubjatooteid ja selgitab, miks restauraatorid eelistavad just traditsioonilisel viisil tehtud lupja. Loodus reisib ka lastega mgimatkale Hibiinidesse ning kutsub vaatama Vereta Jahi parimaid fotosid.

Loodusajakiri





Keskkonnainspektsioon on tnavu registreerinud le 6000 iguserikkumise

Keskkonnainspektsiooni heksa kuu kokkuvtete jrgi on tnavu registreeritud 6105 keskkonnaalast iguserikkumist. Endistviisi on kige arvukamalt rikkumisi kalapgi ja metsanduse valdkonnas.
Kalapgieeskirjade rikkumisi registreeriti 3355 korral. Vrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tnavu enam kui paarsada kalapgiga seotud rikkumist rohkem. Maakondadest on kalapgieeskirjade rikkumise esikolmikus Tartumaa 656, Prnumaa 614 ja Vrumaa 545 juhtumiga. le 400 rikkumise on ka Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Metsaga seotud iguserikkumiste osas on mrgata vhenemist. Kui eelmise aasta samal ajal oli metsanduse valdkonnas kokku 1318 rikkumist, siis tnavu on rikkumisi 1093 - neist ebaseaduslikke raieid 408 ning muid metsaalaseid iguserikkumisi 685. Ebaseaduslikest raietest 186 pandi toime omaniku vi erastaja poolt, 222 juhul oli tegemist metsavargusega.
Ebaseaduslikud raied on vrreldes mullusega vhenenud niteks Ida-Virumaal 112 juhtumilt 80-le ja Plvamaal 82 juhtumilt 53-le.
Samas on Lne-Virumaal ebaseaduslike raiete arv peaaegu poole vrra suurenenud. Seal on tnavu registreeritud 68 rikkumist.
Jtmeseaduse rikkumisi registreeriti 549 korral. Selles valdkonnas on probleemsemateks piirkondadeks Prnu- ja Harjumaa ligi 80 rikkumisega ning Ida-Virumaa ligi 70 rikkumisega.
Kokku on Keskkonnainspektsioon teinud tnavu 370 ettekirjutust, trahvinud 3517 isikut ja teinud hoiatusi 182 korral.
iguserikkumiste eest on mratud trahve kogusummas 3 718 408 krooni, millele lisanduvad keskkonnale tekitatud kahju eest sissenutavad summad. Keskkonnakahju suuruseks on hinnatud le 55 miljoni krooni.
Rikkujate suhtes on Keskkonnainspektsioon koos politseiga alustanud kriminaalmenetlust 303 korral.
Keskkonnajrelevalve varasemate statistiliste koondandmetega on vimalik lhemalt tutvuda Keskkonnainspektsiooni kodulehel www.kki.eehttp://www.kki.ee.

Keskkonnainspektsioon


RMK teenis heksa kuuga 734 miljonit krooni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenis 2004. aasta esimese heksa kuuga 734 miljonit krooni, mis moodustab 78% selleks aastaks eelarvesse planeeritud tuludest ning on 11 miljonit krooni enam mullu samal ajal teenitust.
Valdava osa tuludest teenis RMK kasvava metsa raieiguse ja metsamaterjali mgist, muudest tegevustest saadi 2004. aasta esimese heksa kuuga tulu 46 miljonit krooni.
Kokku ms RMK 2004. aasta esimese heksa kuuga 1,66 miljonit tihumeetrit kasvava metsa raieigust ja metsamaterjali, mis moodustab 73% eeldatavast tnavusest mgimahust. Kasvava metsa raieiguse osakaal ulatub tnavu RMK poolt mdud puidukogusest 305 554 tihumeetrini (keskmine hind 272 kr/tihumeeter), mdud metsamaterjali hulk on 1 354 165 tihumeetrit (keskmine hind 447 kr/tihumeeter).
Vrreldes 2003. aasta esimese heksa kuuga on tnavuaastane puidu mgimaht 13,5% viksem. RMK finantsdirektor Jaanus Laasi snul on see tingitud 2004. aastaks kavandatud viksematest raiemahtudest, raiete peatamisest Natura 2000 eelvalikualadel ning vihmase suve tttu ebasoodsateks kujunenud metsa lesttamise tingimustest.
Kll aga on Laasi snul tnu jtkuvale nudlusele kasvanud mdava puidu hind. "Vrreldes eelmise aastaga on uuendusraiete raieiguse keskmine hind tusnud 15,5% ning metsamaterjali mgihind suurenenud 14,3%," mrkis Laas.
Uuendusraiete raieiguse ja uuendusraietel lesttatud metsamaterjali mgist saadud tulult arvestab RMK riigieelarvesse tasutavaks metsatuluks 26%. heksa kuuga on uuendusraiete mgilt saadud metsatulu 134,7 miljonit krooni, mis moodustab 77% kesoleva aasta eelarvesse kavandatust.
Igaheigusel tuginevate looduskasutusvimaluste pakkumisele ja elanikkonna loodusteadlikkuse edendamisele on RMK tnavu panustanud 9,5 miljonit krooni.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille philesandeks on riigimetsa sstlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatid, ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK oma puhkealadel vimalusi igaheiguse alusel metsa klastamiseks ning jagab loodushariduslikku teavet.

RMK


Ohtlike vrliikide Eestisse toomine on keelatud

19. oktoobril avaldatakse Riigi Teatajas keskkonnaministri mrus looduslikku tasakaalu ohustavate vrliikide kohta. Mrus ksitleb vrliike, mille Eestisse sissetoomine tehistingimustes pidamiseks on keelatud ja mis vivad Eestis levides ohustada siinset looduslikku tasakaalu ning tekitada majanduslikku kahju.
Vrliikide loodusesse laskmine on keelatud looduskaitseseadusega, homme avaldatav mrus ksitleb neid vrliike, kes on kige ohtlikumad ja invasiivsemad ning keda ei tohi Eestis isegi tehistingimustes kasvatada. Paljusid mruses nimetatud liike ei esine Eestis ka praegu, kuid mned neist (nt khrik, mink, karuputk) kasvavad-elavad siin juba ammu. Olemasolevate vrliikide isendeid ei tule Eestist vlja viia, kuid nende juurdetoomine on keelatud.
Vrliigid on meie looduslikule mitmekesisusele vga ohtlikud. Niteks on tnaseks mink e. ameerika naarits haaranud oma valdusesse siinse plise asuka euroopa naaritsa elupaigad ja trjunud sellega euroopa naaritsa vlja. Euroopa naaritsa asurkonda ritatakse praegu Hiiumaal suurte jupingutustega taastada.
Keelatud vrliikide nimekirja kuuluvad taimeliikidest nt mrgised karuputked, loomaliikidest aga imetajad, nagu kanada kobras, thnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, ameerika naarits ehk mink, khrikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, klik (looduslik vorm), muflon, hallorav. Lindudest on nimestikus valgepsk-hndpart ja vhkidest kitsasraline vhk, ogapskne vhk, signaalvhk. Samuti kuulub nimekirja putukaid: Wollenweber kartuli-kiduuss, mnni-laguuss, ameerika valgekaruslane (liblikas) ja Megachile rotundata (mesilane).
Vastavate vrliikide nimekirja kehtestamine ei vlista Eestis nende liikide kasvatamist tielikult. Erandina vib kasvatamist jtkata keskkonnaministri loa alusel. Nii on looduskaitseseaduse ( 57 lige 5) kohaselt looduslikku tasakaalu ohustavate vrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine keelatud, vlja arvatud teaduslikult phjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.
Mruse eelnu koostamise kigus toimusid ka lbirkimised Eesti karusloomakasvatajate esindajatega. Lbirkimiste kigus juti jreldusele, et uusi mingi- ja khrikufarme Eestis asutada ei tohi, kuid olemasolevad farmid vivad td jtkata keskkonnaministri loa alusel. Paljudes Lne-Euroopa farmides on mingi kasvatamine tiesti keelatud (nt Suurbritannias) ning suurtootjad suunduvad jrjest enam Ida-Euroopasse. Eesti pab seda pealetungi ennetada.
Keskkonnaministri mrus nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate vrliikide nimekiri" justub 22. oktoobrist 2004, v.a. mingi ja khriku suhtes, kelle tarvis on ettenhtud leminekuaeg.

Keskkonnaministeerium


Parimad taaskasutajad saavad tunnustatud

13. oktoobril andis keskkonnaminister Villu Reiljan le Ragn-Sells AS-i poolsed Aasta Taaskasutaja auhinnad. Ragn-Sells tunnustab taaskasutajaid juba kolmandat aastat.
Auhinna vljaandmise eesmrgiks on tunnustada jtmete valikkogumist nende taaskasutamise eesmrgil ning selle abil edendada keskkonnahoidlikku eluviisi ning jtkusuutlikku majandamist. Kik auhinnad on vrdse kaaluga, st nende saajaid pingeritta ei seata. Samuti ei anta auhindu vlja kogutud taaskasutatavate jtmeliikide likes.
Kolm suurt Aasta Taaskasutaja auhinda antakse le ettevtetele, kes on aasta jooksul tegelenud jtmete sortimisega ning andnud olulise panuse erinevate jtmeliikide - paberi, papi, kile jms taaskasutamisse. Aasta Taaskasutaja kandidaadiks ei saa olla ettevte, kelle philine tootmisjk on taaskasutatav materjal (nit trkikoda). Suurte Aasta Taaskasutajate valimisel olid olulisteks kriteeriumideks kogutud taaskasutatavate jtmete kvaliteet ja kogused, huvi laiendada valikkogutavate jtmete nimistut, tsta valikkogutavate jtmete puhtust ning propageerida valikkogumist nii oma ttajate kui ka partnerite hulgas teavitamise ja koolituse abil.
Kolm vikest Aasta Taaskasutaja auhinda antakse le organisatsioonidele ja ettevtetele, kus kohtsorditud jtmekogused ei ole suured, kll aga liigiti kogutavate jtmete nimistu pikk ning huvi laiendada kohtsortimist ja selle tegevuse kvaliteeti vga suur. Olulist rolli mngib auhinnasaaja tahe edendada valikkogumist. Vikese Aasta Taaskasutaja kandidaatideks sobivad niteks kohalikud omavalitsused, koolid, korterihistud jne.
Ragn-Sells alustas auhindade vljaandmise traditsiooni 2002. aastal, kui ettevte thistas oma kmnendat tegutsemisaastat Eestis. Esimesel aastal oli auhinnasaajaid kolm: AS Tallink, A-Selver AS ja Eesti Coca-Cola Joogid AS.
2003. aastal laiendas Ragn-Sells auhinnatavate ringi eesmrgiga vrtustada mitte ainult taaskasutatavate jtmete suurt kogust ja kvaliteeti, vaid ka panust jtmete kohtsorteerimisalase teavitust tegemisel.
Aasta Taaskasutajad 2003 olid Prisma Peremarket AS, S-Marten AS, Tartu Tarbijate histu, No Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus ja NO REST Kinnisvara AS.

Keskkonnaministeerium/AS Ragn-Sells


Klastajad hindavad Kuressaaret Eesti linnadest kige krgemalt

Eesti 16 suuremas linnas tehtud uuring "Eesti linnad klalise pilgu lbi" andis viimase nelja aasta jooksul kolmandat korda esikoha Kuressaarele.
Turu-uuringute AS- i lbiviidud ksitluses plvis oma klastajatelt krgeima ldhinde Kuressaare, asudes esikohale mdunudaastase liidri Prnu asemele.
Linnade vrdluses oli Kuressaare 13 kategoorias parimal kohal kolme nitaja poolest: linna vlisilme (puhtus, majade korrashoid), vaatamisvrsused, liiklemist hlbustavad mrgistused ja viidad. Lisaks saavutas Kuressaare viies kategoorias teise positsiooni.
"Kuressaare tugevaimateks klgedeks peavadki klastajad linna vaatamisvrsusi ja vlisilmet; nrgimateks aga parkimiskorraldust ning teede-tnavate korrashoidu," lausus Turu-uuringute AS-i uuringuosakonna juht Liisa Talving. Tema snul oli Kuressaarele antud ldhinne 5-pallisel skaalal 4,54, Prnu kogus teisena 4, 52 palli.
"Kuressaarele on esikoht viimase nelja aasta jooksul juba kolmas, sest linn juhtis ldhinde poolest edetabelit ka 2001. ja 2002. aastal," tles Liisa Talving.
Kuressaaret hindasid keskmisest krgemalt linna harvem klastavad inimesed, madalamalt aga seal igapevaselt asju ajavad inimesed. Klastajatelt sai linn krgeimaid hinnanguid vaatamisvrsuste eest. 5-pallisel skaalal anti sellele keskmiseks hindeks 4,6. Krgelt hinnati ka linna vlisilmet ja haljasalade-parkide korrashoidu. Madalaima hinde plvis Kuressaare teede ja tnavate korrashoid, linna nrgaks kohaks peetakse ka parkimiskorraldust.
Uuring viidi lbi 16 Eesti suuremas linnas: Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Rakveres, Paides, Prnus, Tallinnas, Tartus, Viljandis, Vrus ning sel aastal esmakordselt ka Krdlas, Narva-Jesuus, Otepl, Pltsamaal, Raplas ja Valgas. Hinnanguid linnadele andsid vaid iga konkreetse linna klastajad.
Kokku ksitleti 996 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat, mis tagas esinduslikud ning kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale ldistatavad tulemused. Vastajad leiti juhuvaliku alusel. Ksitlusmeetodina kasutati trkitud ankeedi alusel lbiviidavat silmast silma intervjuud. Intervjuud viidi lbi eesti ja vene keeles.

Infoturism.ee


SNDMUS



Klla Tallinna Loomaaiale
Kolmapeval, 27. oktooberil 2004


Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui ks philine liikide hvimise phjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse klastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt vrava juurde kell 17.00, lpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Osavtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.

Loodusajakiri


Konverents "Sstvus lbi arengu"

Kultuurikeskus Pro Patria ja Konrad Adenaueri Fond esitlevad
"Sstvus lbi arengu"
Avalik konverents tarbimishulluse ja sstvuse vastuolust
Koht: Tallinna Matkamaja suur saal (IV korrus).
Aeg: 28. oktoober 2004 kell 11.00-16.00.
Eesistujad: Tarmo Kruusime ja Kairi Saar.
Esinejad: Tnis Lukas, Enn Kasak, Aleksander Pulver, Aleksei Lotman, Raul Rebane, Mikk Sarv, Olavi Tammeme, Kaul Nurm, Tnis Kaasik, Jan Kaus.

Pro Patria/Konrad Adenaueri Fond


UUDISTAJA SOOVITAB

Tulge sitma Leonardo da Vinci "Lendava laevaga"!

Leonardo da Vinci lennumasinat "Lendav laev" on vimalik Energiakeskuses alates oktoobri keskpaigast kigil huvilistel katsetada. Energiakeskus asub Tallinnas, Phja pst 29. Energiakeskus on interaktiivseid ekspositsioone pakkuv ppe- ja vabaajakeskus lastele, noortele ja peredele. Oleme avatud esmaspevast reedeni kell 10-17 ja laupeval 12-17. Lisainformatsiooni leiab interneti aadressil http://www.energiakeskus.ee.
"Lendava laeva" juhtimiseks on ette nhtud kangid, mille abil saab tiibu ja saba kallutada. Eksponaadi sees ja mber toimuvad ettetellimisel lendamise ja huga seotud teadusteatri etendused.
"Lendav laev" on ks neist Leonardo da Vinci visualiseeritud ideedest, mis vljendab kuulsa leiduri rikast kujutlusmaailma. Energiakeskuse poolt ehitatud husiduki korpuseks on 8-meetrine paat, tiibade siruulatuseks on 16 meetrit ja neid saab liigutada vntmehhanismi abil.
Eksponaadi ehitamist alustati 2004. aasta kevadel, kui Energiakeskus sai Lennuliiklusteeninduse AS-ilt sihtotstarbelise toetuse (25 500 krooni) lennumasina ehitamiseks ja Eesti lennundusalase ekspositsiooni arendamiseks.
Leonardo da Vinci on tuntud kui Itaalia renessansiaegne leidur, teadlane ja kunstnik. Oma leiutustegevusega on ta jtnud ajalukku kustumatu jlje. Selle aluseks on muidugi asjaolu, et ta joonistas eskiisidena les kik oma mtted ja need on tnaseni ka silinud. Lisaks helikopterile leiutas Leonardo da Vinci ka langevarju, kraana, veski, riidekudumismasina, auto, tanki ja suure hulga muid seadmeid.
Kokku on Leonardo da Vinci tid silinud umbes 6000 hikut.

Lisainformatsiooni Leonardo da Vinci tdest leiab aadressil: http://www.museoscienza.org/english/leonardo/default.htm

Energiakeskus


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012