Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
19. oktoober 2004


UUDISED





Eesti Looduse oktoobrinumber on valinud põhiteemaks naaritsa

Eesti Looduse oktoobrinumber on valinud põhiteemaks naaritsa. See vilgas loomake oli veel möödunud sajandi esimesel poolel üsna tavaline meie väiksemate vooluveekogude ümbruses. Nüüd enam mitte, andmed viimase euroopa naaritsa kohta Eestis pärinevad 1996. aastast. Siiski, Hiiumaal on ta jälle olemas. Kuidas naarits sinna sai ning kas on lootust, et neid sinna ja mujalegi rohkem saab, sellest kirjutavad Tiit Maran ja Madis Põdra.
Peatselt lõppeva lepa aasta puhul kirjutab Hardi Tullus põlatud hallist lepast, kel on siiski ka hulk häid omadusi. Jaagup Alaots ja Arvo Viltrop soovitavad suhtuda ettevaatusega antibakteriaalsetesse vahenditesse: võib juhtuda, et võidad lahingu, aga kaotad sõja.
Põneva uudisena kirjutavad Lembi Lõugas ja Arvis Kiristaja euroopa sookilpkonna leiust Setumaal. Viimased teated selle looma kohta siinmail pärinevad möödunud sajandi algusest.
Tehakse teatavaks järjekordse loomafoto konkursi võitjad ning end tutvustab noorte peaauhinna võitja Andreas Valdmann.
Seekordne intervjuu on Baeri-uurija Erki Tammiksaarega, Taimi Paali reisikiri räägib Taist, aga Toomas Jüriado väidab, et mõnel pool saab linnas läbi ka prügikastideta.

Loodusajakiri




Ajakiri loodus käis Matsalu filmifestivalil

Ehkki tuleviku Maranite ja Jüsside kasvulava on tõenäoliselt just Matsalu loodusfilmide festival, jäi teist aastat toimunud põnev üritus peaaegu täielikult Eesti meedia tähelepanu alt välja. Ajakirja Loodus reportaaž parimatest loodusfilmidest ja loodusfotograafide töötubadest annab ülevaate sellest ainulaadsest üritusest - oma loodusfilmide festivali pole ju isegi soomlastel.
Looduse oktoobrikuu veergudel julgustavad teadlased Dmitri Teperik ja Illar Leuhin meid bakteritega sinasõbraks saama. Kas teadsite, et ainuüksi meie suus elab neid sadu miljoneid ruutmilliliitri kohta? Kas teadsite, et enamus neist on meie sõbrad? Inimene elab päevast päeva nende pisiolenditega koos, ilma et ta nende toimimisest midagi teaks.
Loodus kiidab ka käsitsi valmistatud lubjatooteid ja selgitab, miks restauraatorid eelistavad just traditsioonilisel viisil tehtud lupja. Loodus reisib ka lastega mägimatkale Hibiinidesse ning kutsub vaatama Vereta Jahi parimaid fotosid.

Loodusajakiri





Keskkonnainspektsioon on tänavu registreerinud üle 6000 õiguserikkumise

Keskkonnainspektsiooni üheksa kuu kokkuvõtete järgi on tänavu registreeritud 6105 keskkonnaalast õiguserikkumist. Endistviisi on kõige arvukamalt rikkumisi kalapüügi ja metsanduse valdkonnas.
Kalapüügieeskirjade rikkumisi registreeriti 3355 korral. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tänavu enam kui paarsada kalapüügiga seotud rikkumist rohkem. Maakondadest on kalapüügieeskirjade rikkumise esikolmikus Tartumaa 656, Pärnumaa 614 ja Võrumaa 545 juhtumiga. Üle 400 rikkumise on ka Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Metsaga seotud õiguserikkumiste osas on märgata vähenemist. Kui eelmise aasta samal ajal oli metsanduse valdkonnas kokku 1318 rikkumist, siis tänavu on rikkumisi 1093 - neist ebaseaduslikke raieid 408 ning muid metsaalaseid õiguserikkumisi 685. Ebaseaduslikest raietest 186 pandi toime omaniku või erastaja poolt, 222 juhul oli tegemist metsavargusega.
Ebaseaduslikud raied on võrreldes mullusega vähenenud näiteks Ida-Virumaal 112 juhtumilt 80-le ja Põlvamaal 82 juhtumilt 53-le.
Samas on Lääne-Virumaal ebaseaduslike raiete arv peaaegu poole võrra suurenenud. Seal on tänavu registreeritud 68 rikkumist.
Jäätmeseaduse rikkumisi registreeriti 549 korral. Selles valdkonnas on probleemsemateks piirkondadeks Pärnu- ja Harjumaa ligi 80 rikkumisega ning Ida-Virumaa ligi 70 rikkumisega.
Kokku on Keskkonnainspektsioon teinud tänavu 370 ettekirjutust, trahvinud 3517 isikut ja teinud hoiatusi 182 korral.
Õiguserikkumiste eest on määratud trahve kogusummas 3 718 408 krooni, millele lisanduvad keskkonnale tekitatud kahju eest sissenõutavad summad. Keskkonnakahju suuruseks on hinnatud üle 55 miljoni krooni.
Rikkujate suhtes on Keskkonnainspektsioon koos politseiga alustanud kriminaalmenetlust 303 korral.
Keskkonnajärelevalve varasemate statistiliste koondandmetega on võimalik lähemalt tutvuda Keskkonnainspektsiooni kodulehel www.kki.eehttp://www.kki.ee.

Keskkonnainspektsioon


RMK teenis üheksa kuuga 734 miljonit krooni

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teenis 2004. aasta esimese üheksa kuuga 734 miljonit krooni, mis moodustab 78% selleks aastaks eelarvesse planeeritud tuludest ning on 11 miljonit krooni enam mullu samal ajal teenitust.
Valdava osa tuludest teenis RMK kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügist, muudest tegevustest saadi 2004. aasta esimese üheksa kuuga tulu 46 miljonit krooni.
Kokku müüs RMK 2004. aasta esimese üheksa kuuga 1,66 miljonit tihumeetrit kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali, mis moodustab 73% eeldatavast tänavusest müügimahust. Kasvava metsa raieõiguse osakaal ulatub tänavu RMK poolt müüdud puidukogusest 305 554 tihumeetrini (keskmine hind 272 kr/tihumeeter), müüdud metsamaterjali hulk on 1 354 165 tihumeetrit (keskmine hind 447 kr/tihumeeter).
Võrreldes 2003. aasta esimese üheksa kuuga on tänavuaastane puidu müügimaht 13,5% väiksem. RMK finantsdirektor Jaanus Laasi sõnul on see tingitud 2004. aastaks kavandatud väiksematest raiemahtudest, raiete peatamisest Natura 2000 eelvalikualadel ning vihmase suve tõttu ebasoodsateks kujunenud metsa ülestöötamise tingimustest.
Küll aga on Laasi sõnul tänu jätkuvale nõudlusele kasvanud müüdava puidu hind. "Võrreldes eelmise aastaga on uuendusraiete raieõiguse keskmine hind tõusnud 15,5% ning metsamaterjali müügihind suurenenud 14,3%," märkis Laas.
Uuendusraiete raieõiguse ja uuendusraietel ülestöötatud metsamaterjali müügist saadud tulult arvestab RMK riigieelarvesse tasutavaks metsatuluks 26%. Üheksa kuuga on uuendusraiete müügilt saadud metsatulu 134,7 miljonit krooni, mis moodustab 77% käesoleva aasta eelarvesse kavandatust.
Igaüheõigusel tuginevate looduskasutusvõimaluste pakkumisele ja elanikkonna loodusteadlikkuse edendamisele on RMK tänavu panustanud 9,5 miljonit krooni.
Eesti riigimetsa majandaja RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesandeks on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali ning korraldab metsatöid, ulukihoolet ning jahi- ja loodusturismi. Samuti loob RMK oma puhkealadel võimalusi igaüheõiguse alusel metsa külastamiseks ning jagab loodushariduslikku teavet.

RMK


Ohtlike võõrliikide Eestisse toomine on keelatud

19. oktoobril avaldatakse Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kohta. Määrus käsitleb võõrliike, mille Eestisse sissetoomine tehistingimustes pidamiseks on keelatud ja mis võivad Eestis levides ohustada siinset looduslikku tasakaalu ning tekitada majanduslikku kahju.
Võõrliikide loodusesse laskmine on keelatud looduskaitseseadusega, homme avaldatav määrus käsitleb neid võõrliike, kes on kõige ohtlikumad ja invasiivsemad ning keda ei tohi Eestis isegi tehistingimustes kasvatada. Paljusid määruses nimetatud liike ei esine Eestis ka praegu, kuid mõned neist (nt kährik, mink, karuputk) kasvavad-elavad siin juba ammu. Olemasolevate võõrliikide isendeid ei tule Eestist välja viia, kuid nende juurdetoomine on keelatud.
Võõrliigid on meie looduslikule mitmekesisusele väga ohtlikud. Näiteks on tänaseks mink e. ameerika naarits haaranud oma valdusesse siinse põlise asuka euroopa naaritsa elupaigad ja tõrjunud sellega euroopa naaritsa välja. Euroopa naaritsa asurkonda üritatakse praegu Hiiumaal suurte jõupingutustega taastada.
Keelatud võõrliikide nimekirja kuuluvad taimeliikidest nt mürgised karuputked, loomaliikidest aga imetajad, nagu kanada kobras, tähnikhirv, kabehirv, kanada saarmas, ameerika naarits ehk mink, kährikkoer, valgesaba-pampahirv, ondatra, küülik (looduslik vorm), muflon, hallorav. Lindudest on nimestikus valgepõsk-händpart ja vähkidest kitsasõraline vähk, ogapõskne vähk, signaalvähk. Samuti kuulub nimekirja putukaid: Wollenweber kartuli-kiduuss, männi-laguuss, ameerika valgekaruslane (liblikas) ja Megachile rotundata (mesilane).
Vastavate võõrliikide nimekirja kehtestamine ei välista Eestis nende liikide kasvatamist täielikult. Erandina võib kasvatamist jätkata keskkonnaministri loa alusel. Nii on looduskaitseseaduse (§ 57 lõige 5) kohaselt looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel.
Määruse eelnõu koostamise käigus toimusid ka läbirääkimised Eesti karusloomakasvatajate esindajatega. Läbirääkimiste käigus jõuti järeldusele, et uusi mingi- ja kährikufarme Eestis asutada ei tohi, kuid olemasolevad farmid võivad tööd jätkata keskkonnaministri loa alusel. Paljudes Lääne-Euroopa farmides on mingi kasvatamine täiesti keelatud (nt Suurbritannias) ning suurtootjad suunduvad järjest enam Ida-Euroopasse. Eesti püüab seda pealetungi ennetada.
Keskkonnaministri määrus nr 126 "Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri" jõustub 22. oktoobrist 2004, v.a. mingi ja kähriku suhtes, kelle tarvis on ettenähtud üleminekuaeg.

Keskkonnaministeerium


Parimad taaskasutajad saavad tunnustatud

13. oktoobril andis keskkonnaminister Villu Reiljan üle Ragn-Sells AS-i poolsed Aasta Taaskasutaja auhinnad. Ragn-Sells tunnustab taaskasutajaid juba kolmandat aastat.
Auhinna väljaandmise eesmärgiks on tunnustada jäätmete valikkogumist nende taaskasutamise eesmärgil ning selle abil edendada keskkonnahoidlikku eluviisi ning jätkusuutlikku majandamist. Kõik auhinnad on võrdse kaaluga, st nende saajaid pingeritta ei seata. Samuti ei anta auhindu välja kogutud taaskasutatavate jäätmeliikide lõikes.
Kolm suurt Aasta Taaskasutaja auhinda antakse üle ettevõtetele, kes on aasta jooksul tegelenud jäätmete sortimisega ning andnud olulise panuse erinevate jäätmeliikide - paberi, papi, kile jms taaskasutamisse. Aasta Taaskasutaja kandidaadiks ei saa olla ettevõte, kelle põhiline tootmisjääk on taaskasutatav materjal (näit trükikoda). Suurte Aasta Taaskasutajate valimisel olid olulisteks kriteeriumideks kogutud taaskasutatavate jäätmete kvaliteet ja kogused, huvi laiendada valikkogutavate jäätmete nimistut, tõsta valikkogutavate jäätmete puhtust ning propageerida valikkogumist nii oma töötajate kui ka partnerite hulgas teavitamise ja koolituse abil.
Kolm väikest Aasta Taaskasutaja auhinda antakse üle organisatsioonidele ja ettevõtetele, kus kohtsorditud jäätmekogused ei ole suured, küll aga liigiti kogutavate jäätmete nimistu pikk ning huvi laiendada kohtsortimist ja selle tegevuse kvaliteeti väga suur. Olulist rolli mängib auhinnasaaja tahe edendada valikkogumist. Väikese Aasta Taaskasutaja kandidaatideks sobivad näiteks kohalikud omavalitsused, koolid, korteriühistud jne.
Ragn-Sells alustas auhindade väljaandmise traditsiooni 2002. aastal, kui ettevõte tähistas oma kümnendat tegutsemisaastat Eestis. Esimesel aastal oli auhinnasaajaid kolm: AS Tallink, A-Selver AS ja Eesti Coca-Cola Joogid AS.
2003. aastal laiendas Ragn-Sells auhinnatavate ringi eesmärgiga väärtustada mitte ainult taaskasutatavate jäätmete suurt kogust ja kvaliteeti, vaid ka panust jäätmete kohtsorteerimisalase teavitustöö tegemisel.
Aasta Taaskasutajad 2003 olid Prisma Peremarket AS, S-Marten AS, Tartu Tarbijate Ühistu, Nõo Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus ja NO REST Kinnisvara AS.

Keskkonnaministeerium/AS Ragn-Sells


Külastajad hindavad Kuressaaret Eesti linnadest kõige kõrgemalt

Eesti 16 suuremas linnas tehtud uuring "Eesti linnad külalise pilgu läbi" andis viimase nelja aasta jooksul kolmandat korda esikoha Kuressaarele.
Turu-uuringute AS- i läbiviidud küsitluses pälvis oma külastajatelt kõrgeima üldhinde Kuressaare, asudes esikohale möödunudaastase liidri Pärnu asemele.
Linnade võrdluses oli Kuressaare 13 kategoorias parimal kohal kolme näitaja poolest: linna välisilme (puhtus, majade korrashoid), vaatamisväärsused, liiklemist hõlbustavad märgistused ja viidad. Lisaks saavutas Kuressaare viies kategoorias teise positsiooni.
"Kuressaare tugevaimateks külgedeks peavadki külastajad linna vaatamisväärsusi ja välisilmet; nõrgimateks aga parkimiskorraldust ning teede-tänavate korrashoidu," lausus Turu-uuringute AS-i uuringuosakonna juht Liisa Talving. Tema sõnul oli Kuressaarele antud üldhinne 5-pallisel skaalal 4,54, Pärnu kogus teisena 4, 52 palli.
"Kuressaarele on esikoht viimase nelja aasta jooksul juba kolmas, sest linn juhtis üldhinde poolest edetabelit ka 2001. ja 2002. aastal," ütles Liisa Talving.
Kuressaaret hindasid keskmisest kõrgemalt linna harvem külastavad inimesed, madalamalt aga seal igapäevaselt asju ajavad inimesed. Külastajatelt sai linn kõrgeimaid hinnanguid vaatamisväärsuste eest. 5-pallisel skaalal anti sellele keskmiseks hindeks 4,6. Kõrgelt hinnati ka linna välisilmet ja haljasalade-parkide korrashoidu. Madalaima hinde pälvis Kuressaare teede ja tänavate korrashoid, linna nõrgaks kohaks peetakse ka parkimiskorraldust.
Uuring viidi läbi 16 Eesti suuremas linnas: Haapsalus, Kuressaares, Narvas, Rakveres, Paides, Pärnus, Tallinnas, Tartus, Viljandis, Võrus ning sel aastal esmakordselt ka Kärdlas, Narva-Jõesuus, Otepääl, Põltsamaal, Raplas ja Valgas. Hinnanguid linnadele andsid vaid iga konkreetse linna külastajad.
Kokku küsitleti 996 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat, mis tagas esinduslikud ning kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale üldistatavad tulemused. Vastajad leiti juhuvaliku alusel. Küsitlusmeetodina kasutati trükitud ankeedi alusel läbiviidavat silmast silma intervjuud. Intervjuud viidi läbi eesti ja vene keeles.

Infoturism.ee


SÜNDMUS



Külla Tallinna Loomaaiale
Kolmapäeval, 27. oktooberil 2004


Tallinna Loomaaed ei ole pelgalt paik, kus huvilised saavad eksootilisi loomi uudistada. Loomaaia tegemisi tutvustab Tiit Maran, Naaritsa projekti projektijuht ja Eesti CITES-i teaduskomitee esimees. Jutuks tuleb:

Ohustatud liigid ja nendega kaubitsemine - kui üks põhiline liikide hävimise põhjus.
Washingtoni konventsioon kui rahvusvaheline meede ohustatud liikidega kaubitsemise piiramisel ja selle rakendumise probleemid.
Kaubitsemisaluseid liike Tallinna loomaaia kollektsioonis.
Ohustatud liigi taastamine - naaritsa asurkonna loomisest Hiiumaal ja Saaremaal: Loomaaia paljunduskeskuse külastus.

Kogunemine Tallinna Loomaaia Paldiski mnt värava juurde kell 17.00, lõpp samas kell 20.00.
Hind 135 krooni, Horisondi tellijale 115 krooni.
Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Osavõtumaks kanda hiljemalt 20. oktoobril Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.

Loodusajakiri


Konverents "Säästvus läbi arengu"

Kultuurikeskus Pro Patria ja Konrad Adenaueri Fond esitlevad
"Säästvus läbi arengu"
Avalik konverents tarbimishulluse ja säästvuse vastuolust
Koht: Tallinna Matkamaja suur saal (IV korrus).
Aeg: 28. oktoober 2004 kell 11.00-16.00.
Eesistujad: Tarmo Kruusimäe ja Kairi Saar.
Esinejad: Tõnis Lukas, Enn Kasak, Aleksander Pulver, Aleksei Lotman, Raul Rebane, Mikk Sarv, Olavi Tammemäe, Kaul Nurm, Tõnis Kaasik, Jan Kaus.

Pro Patria/Konrad Adenaueri Fond


UUDISTAJA SOOVITAB

Tulge sõitma Leonardo da Vinci "Lendava laevaga"!

Leonardo da Vinci lennumasinat "Lendav laev" on võimalik Energiakeskuses alates oktoobri keskpaigast kõigil huvilistel katsetada. Energiakeskus asub Tallinnas, Põhja pst 29. Energiakeskus on interaktiivseid ekspositsioone pakkuv õppe- ja vabaajakeskus lastele, noortele ja peredele. Oleme avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 ja laupäeval 12-17. Lisainformatsiooni leiab interneti aadressil http://www.energiakeskus.ee.
"Lendava laeva" juhtimiseks on ette nähtud kangid, mille abil saab tiibu ja saba kallutada. Eksponaadi sees ja ümber toimuvad ettetellimisel lendamise ja õhuga seotud teadusteatri etendused.
"Lendav laev" on üks neist Leonardo da Vinci visualiseeritud ideedest, mis väljendab kuulsa leiduri rikast kujutlusmaailma. Energiakeskuse poolt ehitatud õhusõiduki korpuseks on 8-meetrine paat, tiibade siruulatuseks on 16 meetrit ja neid saab liigutada väntmehhanismi abil.
Eksponaadi ehitamist alustati 2004. aasta kevadel, kui Energiakeskus sai Lennuliiklusteeninduse AS-ilt sihtotstarbelise toetuse (25 500 krooni) lennumasina ehitamiseks ja Eesti lennundusalase ekspositsiooni arendamiseks.
Leonardo da Vinci on tuntud kui Itaalia renessansiaegne leidur, teadlane ja kunstnik. Oma leiutustegevusega on ta jätnud ajalukku kustumatu jälje. Selle aluseks on muidugi asjaolu, et ta joonistas eskiisidena üles kõik oma mõtted ja need on tänaseni ka säilinud. Lisaks helikopterile leiutas Leonardo da Vinci ka langevarju, kraana, veski, riidekudumismasina, auto, tanki ja suure hulga muid seadmeid.
Kokku on Leonardo da Vinci töid säilinud umbes 6000 ühikut.

Lisainformatsiooni Leonardo da Vinci töödest leiab aadressil: http://www.museoscienza.org/english/leonardo/default.htm

Energiakeskus


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet