Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
09. mrts 2004


UUDISED



Horisont tutvustab kuldses keskeas Maad

Horisondi selle aasta teises numbris tutvustavad geoloogid Mare Isakar ja Heldur Nestor olusid maal 65 miljonit ja enam aastat tagasi - niisiis ajal, mida nimetatakse Keskaegkonnaks. Keskaegkonnas toimunu mjutab meie elu iga pev, kui tidame auto bensiinipaaki mustast kullast toodetud bensiiniga vi liigutame veebipangas virtuaalseid summasid, millistele vastavad kullakogused peituvad pangakeldrites. Keskaegkond oli aeg, mil Maal valitsesid hiidsisalikud, kelle krval esimesed rotisuurused imetajad lausa varju jid. See oli hlmikpuude itsengu aeg, aga just siis hakkasid Maa ilmet muutma esimesed istaimed. Tol ajal tabas Maad kuumalaine ja toimusid kiksugu sorti katastroofid.
Vt. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=224&id_a=217

Tnavu mdub 65 aastat Teise maailmasja puhkemisest. Selle sja ks episoode oli ka Talvesda, mille le arutleb ajaloolane Heino Arume, analsides, kas selle sja lpp oleks vinud olla teistsugune. Igatahes sundis see Eesti sjave lemjuhatajat kindral Johan Laidoneri, kelle 120. snniaastapeva Eesti ldsus veebruaris thistas, omal ajal hes ohvitseridele peetud knes manitsema: "Pidage luad, mu hrrad!" Tartu likooli Kunstimuuseumi peavarahoidja Ingrid Sahk tutvustab ainulaadseid eksponaate Eestis - Mesopotaamia aladelt prinevad vikseid kiilkirjatahvleid, mis on kindral Johan Laidoneri kingitus Tartu likoolile. Meedik Kuulo Kutsar vidab, et tervishoiu vaatepunktist on vaktsineerimisest thtsam olnud vaid inimkonna varustamine ohutu joogiveega ning et inimelude pstmise seisukohast letab vaktsineerimise vrtus kaugelt antibiootikumide kasutusele vtust tulenenud tulu. Eks just vaktsiinidele loodab inimsugu ka hetkel leviva linnugripiga vitlemisel. Sjaajaloolane Hannes Walter mtiskleb oma essees, et eestlaste ja hetkel oma presidendiga kimpus olevate leedulaste ajalugu on olnud pigem erinev.
Horisondi intervjuu on vastvalitud akadeemik Enn Mellikoviga ning rgib pikeseenergeetika tulevikust ja Tallinna Tehnikalikooli Materjaliteaduse Instituudi Eesti kalleima labori tegemistest maailmatasemel pikesepatareide valmistamisel.
Juttu tehakse veel taevaakendest, viimasel ajal Marsil toimunust, Eesti vimalikust Antarktikajaamast, vikese maailma paratamatusest ning sellestki, miks kinosaalides nii tugevalt lhnab.

Loodusajakiri


Vikerraadio loobus horoskoobist

Seoses Vikerhommiku kava muutmisega 1. mrtsist loobus Vikerraadio kiki hommikuprogrammi toimetajate ksmeelsel toetusel edastamast kella 8.50 ajal pevahoroskoopi ajalehtedes avaldatud teksti phjal. Sellist teemat ja informatsiooni peeti avalik-iguslikule ringhlingule sobimatuks, isegi desinformeerivaks. Selle asemel kuulevad kuulajad nd kella 8.50 paiku levaadet sama kuupeva sndmustest lbi ajaloo, sealhulgas hele sndmusele vi isiku thtpevale phjalikumat thelepanu prates.

Mart Ummelas


Ajalookirjanduse preemia "Lahtirakendamisele"

5. mrtsi pealelunal kuulutati Riigiarhiivi Madara tnava uurimissaalis vlja 2003. aasta Eesti ajalookirjanduse preemia. Ekspertkomisjon koosseisus Enn Kng, Mait Kiv, Vino Sirk ja Valter Lang mras selle preemia komisjoni esimehe Vino Sirgi snul sna ksmeelselt ajaloolase Jaak Valge raamatule Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918-1924 (Rahvusarhiiv), tstes seejuures esile ka kigi lejnud kandideerijate krget taset.
Teised kandideerijad olid: Margus Laidre Snumitooja vi salakuulaja? Ndisaegse diplomaatia ltted 1454-1725(Varrak), Mati Mandeli Lnemaa 5.-13. sajandi kalmed (Eesti Ajaloomuuseum), koguteos Eesti ajalugu IV. Phjasjast prisorjuse kaotamiseni (petatud Eesti Selts), Ants Heina Eesti misaarhitektuur: historismist juugendini ja kogumik Eesti aastal 1200 (Argo).
Intervjuu Jaak Valgega avaldas tnavuse aasta esimene Horisont.
Koguteose Eesti ajalugu IV. Phjasjast prisorjuse kaotamiseni le mtiskles Lauri Vahtre mdunud aasta viiendas Horisondis.
Misaarhitektuuri raamatu autori Ants Heina juhendamisel saab sita vaatama Jrvamaa misaid koos Horisondi teadusreisiga 27. mrtsil.

Loodusajakiri


Meie mees igas sadamas - Priit Vesilind

"Kui leheajakirjanik ritab piltlikult eldes puutkkidest hobust kokku panna, siis meie ajakirjanik leiab tahumata kivi ja puhastab sellest hobuse kuju vlja," snastab tabavalt oma td National Geographicu ajakirjanik Priit Vesilind. Maailmakuulsa vljaande tmeetod eeldab kaks-kolm kuud materjali kogumist ja alles viie kuu mdudes, vahest ka aasta prast, artikli ilmumist. Suur ajaressurss snnitab prleid. Mees, kes le kolmekmne aasta on ttanud he maailma tuntuima loodusajakirja juures, on oma karjri jooksul kirjutanud (vaid!) 35 artiklit, see-eest pikka ja phjalikku. Tervelt neli neist rgivad Eestist- kirjutatud vahemikul 1980-2000. "National Geographicu toimetus oli omal ajal sna tdinenud sellest vikesest maast, millest ikka ja jlle ajakirja kaante vahel lugusid ilmus - kui melda kui palju vikerahvaid on maailmas ja kui mitu korda vhem nad thelepanu saavad," muigab Priit Vesilind, Eesti teemade sdikas kaitsja. Eesti Vabariigi president on tema td tunnustanud Valgethe ordeniga. Omal ajal suutis Vesilind maalida nukogude aja Eestist nii pelutavalt tetruu pildi, et nukogude pool ritas teda valelikeks tembelda ja asi ra keelata.
Lpuks on Vesilinnu kmulised artiklid ka eesti keelde tlgitud - kirjastus Varrak esitleb tna tema artiklite kogumit "Eestlane iga sadamas", kus lisaks Eesti teemadele leiab ka artikleid teistest Vesilinnu rnnakutest. Ajakirja Loodus aprillinumbris ilmub Priit Vesilinnuga pikem usutlus.

Loodusajakiri


Kiviaabits, hakka phe!

Helsingi lhedal Vantaas Heureka teaduskeskuse ees on plats, kuhu les pandud Soome kivid. Rahnud - et taskus ra tassida ei saaks. Ja jutud juures. Eestis sihukest asja veel pole, ehk kardetakse, et vtavad ja hakkavad loopima. Siiski on kivimehed ehk kiviteadlased tekitanud kivikogumid, mida lahkelt koolidele ja muiduhuvilistele soovitada vib. Selles on 36 erinevat pala ning see maksab 1400 krooni, kibemaks lisaks. Kivikogumist kasvas vlja ka Eesti kivimeid tutvustav raamat, "Kiviaabits. Eesti kivimid", mis sja trkist ilmus. Kalle Suuroja, Eesti kivide suur sber ja populariseerija, autoriks. Siit vib leida, milline kivi kotti pista, kui kalale minna. Aga ka seda, mis kividega me Eestis ldse tegemist teeme.

Loodusajakiri


Loodusajakirjad vrtustavad aineolmpiaade

Selle aasta fsika- ja keemiaolmpiaadid on juba toimunud. Oodata jb veel matemaatika-, bioloogia- ja geograafiaolmpiaade. Loodusajakirjade toimetus peab pialt meie koolipilaste helgematele peadele. Ja on pannud vlja auhindadeks kokku paarkmmend Horisondi ja Eesti Looduse aastatellimust ning sama palju aastaraamatuid "Lehed ja Thed". Ajakiri Horisont hoiab meie olmpiaadikangelastel silma peal kogu aasta lbi.

Loodusajakiri


Selgusid leriigilise keemiaolmpiaadi vitjad

6. mrtsil Tartu likoolis lppenud leriigilise keemiaolmpiaadi vitjad on Tallinna Reaalkooli abiturient Kaur Adamson (petaja A. Ermann), Tartu Hugo Treffneri Gmnaasiumi 11.klassi pilane Mikk Mraus (petaja E. Paabo), 10.klasside pilastest oli parim Martin Saar Tallinna Inglise Kolledist (petaja L. Kippasto) ja 9.klasside arvestuses Margit Ool Saaremaa hisgmnaasiumist (petaja A. Teigamgi). Kokku jagati T Ajaloo Muuseumis toimunud lputseremoonial diplomeid rohkem kui viiekmnele pilasele.
Eesti koolinoorte 51.keemiaolmpiaadi lppvooru kutsuti pilased piirkonnavoorude tulemuste phjal, kus osales le 1200 pilase. Lppvistlusest vttis osa 99 pilast 45 gmnaasiumist. Lppvooru tulemuste phjal nimetati Eesti vistkonna kandidaadid nii Balti keemiaolmpiaadiks, mis toimub maikuus Tartus kui ka juulikuus Ateenas toimuvaks rahvusvaheliseks keemiaolmpiaadiks.
Olmpiaadi korraldamist toetasid HTM ja T keemiaosakond, oma auhinnad olid riigi parimatele noortele keemikutele vlja pannud ka kirjastused Koolibri, Avita, EEK. MT Loodusajakiri eriauhinnad - Horisondi aastatellimused - plvisid nooremate klasside parimad eksperimentaatorid: Janar Merilo (Prnu hisgmnaasium, 10.kl., petaja E. Saks), Dmitri Shmidt (Narva Kesklinna G, 10.kl, petaja T. Lodeikina), Margit Ool (Saaremaa G, 9.kl, petaja A.Teigamgi) ning olmpiaadi noorim osavtja Andes Laan, kes pib Tallinna Inglise Kolledi 8. klassis, kuid vistles 9.klasside arvestuses ja saavutas seal 3. koha.

Viire Sepp,
T Teaduskooli direktor



Selgusid leriigilise fsikaolmpiaadi vitjad

7.-8.mrtsil Tartu likoolis toimunud 51.leriigilise fsikaolmpiaadi lppvoorus osales 58 gmnaasiumide pilast ja 46 phikoolide pilast. Olmpiaadil lahendati nii teoreetilisi kui eksperimentaaseid lesandeid. Gmnaasiumide vanuserhma ldvitjaks tuli Narva Humanitaargmnaasiumi 11.kl pilane Aleksandr Morozenko. Ta plvis I jrgu diplomi ning htlasi kindlustas endale koha suvel Luna-Koreas toimuva rahvusvahelise fsikaolmpiaadi vistkonnas. T Fsika Insituut omistas vitjale oma krgeima autasu - vimpli. Teise I jrgu diplomi gmnaaiumide vanuserhmas sai sama kooli 12.kl. pilane Fjodor Novoilov. Mlema noormehe petaja on Nadeda Terkaina.
Ka phikoolide arvestuses olid I jrgu diplomite vitjad Narvast: Humanitaargmnaasiumi 9.kl. pilane Andrei Loitski ja Kesklinna Gmnaaiumi 9.kl. pilane Aleksei Filippov.
MT Loodusajakiri eriauhinnad - Horisondi aastatellimused - said gmnaasiumi vanuserhma edukaimad neiud Ktlin Hein (Tallinna Reaalkool) ja Irina Ljubovskaja (Mustame Reaalgmnaasium).
O Reves Grupp poolt vlja pandud raamatutega "Universumi mikromaailm" otsustas rii tunnustada phikooli parimaid ttarlapsi, kelleks olid Tatjana Sokolova (Jhvi Vene Gmnaasium, phikoolide ldarvestuses 3.tulemus)ja Kristel Kosk (Tallinna Reaalkool).

Olmpiaadi tulemused www.ttkool.ut.ee/olympiaadid

Viire Sepp,
T Teaduskooli direktor















ASJATUNDJA

Geenimuundamine kontrolli alla

4. mrtsil kiitis valitsus heaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) keskkonda viimise seaduse eelnu. Uudiskiri ksis asjatundjatelt, mis on selle seaduse iva.


Seaduseelnu leiate http://eoigus.just.ee/ kui aknasse eelnu pealkiri kirjutate nt sna geneetiliselt.

Lilika Kais, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist:

Seaduse eesmrk on kaitsta inimest ja keskkonda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise negatiivsete tagajrgede eest, tagada geenitehnika turvaline kasutamine ja selle arendamine eetiliselt vastuvetaval viisil. Seadus reguleerib nii geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist kui ka geneetiliselt muundatud organismide vi neid sisaldavate vi nendest koosnevate toodete turustamist. Kui keegi soovib Eestis turustada vi kasvatada EL liikmesriigis lubatud GMO toodet, siis selleks enam luba ei ole vaja taotleda.
Seaduse adressaatideks on seega isikud, kes taotlevad varem turule lubamata GMO tbiga toote turustamist vi turustamise eesmrgil keskkonda viimist vi mistahes GMO keskkonda viimist muul eesmrgil kui turustamine (viimane on tavaliselt pllukatsed). Toodetele kohaldatakse EL-s turule lubatud toodete suhtes mrgistamise ja saatedokumentatsiooni nudeid.
Eestis viib GMO analse lbi Keemilise ja Bioloogilise Fsika Instituut, kelle labor on ametlikult nimetatud Euroopa Komisjoni juures asuvasse GMO laborite vrku. Labor on vimeline uurima, kas toode sisaldab GMO-sid. Seda, kui suur protsent tpselt tootes GMO-sid on, ei saa Eestis hinnata. Selleks tuleb proovid saata mnesse vljaspool Eestit asuvasse laborisse. Kuid selleks vajalik aparatuur loodetakse ka KBFI-sse soetada RO projekti kigus.

Erkki Truve, TT geenitehnoloogia professor ja KBFI teadlane:

Antud seadus on jtkuks eelmisele samanimelisele seadusele. Asja olemuse vib kokku vtta jrgmiselt - kui soovitakse geneetiliselt muundatud organismi (GMO-d) kasutada vljaspool laborit, siis tuleb selleks taotleda vastav luba. Loa andmisel saab aga mravaks teostatav riskianals, mis peab kindlaks tegema, kas knealuse GMO keskkonda viimisel vivad kaasneda negatiivsed tagajrjed inimese tervisele ja/vi keskkonnale. Loa annab keskkonnaminister, teda nustab antud ksimuses geenitehnoloogia komisjon. Kik see on stestatud ka praegu kehtivas seaduses. Uue seaduse kehtimahakkamisel muutub kontroll senisest veelgi rangemaks, samuti on nd paika pandud GMO-de piirilese liikumisega seonduv.


KSIMUSED JA VASTUSED

Kuuldavasti on otsustatud endiste piirivalve vaatetornide saatus ning need jagatakse vanarauafirmale. Teiselt poolt ehitavad looduskaitsega tegelevad ametkonnad ja firmad uusi vaatetorne. Kas piirivalve vaatetornide asjus on konsulteeritud Keskkonnaministeeriumiga ja kui, siis miks need hvitatakse, selle asemel et rahvast teenima panna?

Peeter Kaar,
siseministeeriumi riigivara osakonna juhataja:


Endiste piirivalve vaatetornide puhul on tegemist amortiseerunud militaarrajatistega, mis ei ole meldud kasutamiseks vaatetornidena turistele. Amortiseerunud vaatetornide kasutamisel juhtuda vivate nnetuste ennetamiseks tuleb need demonteerida ja utiliseerida.




KIIRKOMMENTAAR

Ta prleb siiski!

Kui sumerid tuhandeid aastaid tagasi sodiaagi thtkujud vlja mtlesid, ei osanud ka kige osavamad astroloogid ennustada, et horoskoope nelja-viie tuhande aasta prast he Euroopa vikese maa riigiraadios iga pev ette loetakse. Noil tuhandete aastate tagustel aegadel oli astroloogia ja astronoomia lahutamatud distsipliinid. Ndseks on olukord siiski muutunud, nii nagu on ka muutunud Pikese sisenemisajad sodiaagi thtkujudesse (vt Loodus nr 3,2003, Urmas Sisask ja Anne Kahro, Astroloogia ennustab minevikku). Ometi ei pea meie kangelaslikud tulevikuposijad seda tsiasja mikski ja tegutsevad ikka vana hea Mesopotaamia malli kohaselt. Ning ega tele nkku vaatamiseks pole ka phjust, kui Eestis vib vaid parim mlumngur les lugeda need vhesed vljaanded, mis niteks igapevahoroskoope ei avalda. Mni kaugelt vaadates endast lugupeetav leht peab astrolooge kogunisti palgal - nii nagu tegi seda Kaubandus- ja Tstuskoda kmmekond aastat tagasi. Aga eks eralehed tea ise, mida teevad, ja tegelikult kaitsevad nad ennast horoskoopide trkkimisega omamoodi - kik kiks justkui naljaga pooleks, kllap siis ka nn uuriva ajakirjanduse snnitatud lood. Naljaga pooleks on horoskoope soovitatud lugedagi. Tore on. Kuid kui riik nende avaldamist toetab, on see siiski ju snum, olgu naljaga pooleks vi veerandiks antud - et midagi neis ikka on. Nd on viimaks Vikerraadio seltskond horoskoobindusest loobunud (vt uudis). Ja oligi pramine aeg! Niigi oli hbi kuulata, kuidas ausad ja arukad ajakirjanikud kuidagiviisi poolpsest neid Baabloni vljade ilmutisi meie ette veeretasid. Kui lisada, et Vikerraadio annab iga pev ka vhemalt he teadusuudise, siis saab kigest sellest vaid rmu tunda. Maa polegi lame - ja ta prleb siiski!

Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012