Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
09. märts 2004


UUDISED



Horisont tutvustab kuldses keskeas Maad

Horisondi selle aasta teises numbris tutvustavad geoloogid Mare Isakar ja Heldur Nestor olusid maal 65 miljonit ja enam aastat tagasi - niisiis ajal, mida nimetatakse Keskaegkonnaks. Keskaegkonnas toimunu mõjutab meie elu iga päev, kui täidame auto bensiinipaaki mustast kullast toodetud bensiiniga või liigutame veebipangas virtuaalseid summasid, millistele vastavad kullakogused peituvad pangakeldrites. Keskaegkond oli aeg, mil Maal valitsesid hiidsisalikud, kelle kõrval esimesed rotisuurused imetajad lausa varju jäid. See oli hõlmikpuude õitsengu aeg, aga just siis hakkasid Maa ilmet muutma esimesed õistaimed. Tol ajal tabas Maad kuumalaine ja toimusid kõiksugu sorti katastroofid.
Vt. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=224&id_a=217

Tänavu möödub 65 aastat Teise maailmasõja puhkemisest. Selle sõja üks episoode oli ka Talvesõda, mille üle arutleb ajaloolane Heino Arumäe, analüüsides, kas selle sõja lõpp oleks võinud olla teistsugune. Igatahes sundis see Eesti sõjaväe ülemjuhatajat kindral Johan Laidoneri, kelle 120. sünniaastapäeva Eesti üldsus veebruaris tähistas, omal ajal ühes ohvitseridele peetud kõnes manitsema: "Pidage lõuad, mu härrad!" Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi peavarahoidja Ingrid Sahk tutvustab ainulaadseid eksponaate Eestis - Mesopotaamia aladelt pärinevad väikseid kiilkirjatahvleid, mis on kindral Johan Laidoneri kingitus Tartu ülikoolile. Meedik Kuulo Kutsar väidab, et tervishoiu vaatepunktist on vaktsineerimisest tähtsam olnud vaid inimkonna varustamine ohutu joogiveega ning et inimelude päästmise seisukohast ületab vaktsineerimise väärtus kaugelt antibiootikumide kasutusele võtust tulenenud tulu. Eks just vaktsiinidele loodab inimsugu ka hetkel leviva linnugripiga võitlemisel. Sõjaajaloolane Hannes Walter mõtiskleb oma essees, et eestlaste ja hetkel oma presidendiga kimpus olevate leedulaste ajalugu on olnud pigem erinev.
Horisondi intervjuu on vastvalitud akadeemik Enn Mellikoviga ning räägib päikeseenergeetika tulevikust ja Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliteaduse Instituudi Eesti kalleima labori tegemistest maailmatasemel päikesepatareide valmistamisel.
Juttu tehakse veel taevaakendest, viimasel ajal Marsil toimunust, Eesti võimalikust Antarktikajaamast, väikese maailma paratamatusest ning sellestki, miks kinosaalides nii tugevalt lõhnab.

Loodusajakiri


Vikerraadio loobus horoskoobist

Seoses Vikerhommiku kava muutmisega 1. märtsist loobus Vikerraadio kõiki hommikuprogrammi toimetajate üksmeelsel toetusel edastamast kella 8.50 ajal päevahoroskoopi ajalehtedes avaldatud teksti põhjal. Sellist teemat ja informatsiooni peeti avalik-õiguslikule ringhäälingule sobimatuks, isegi desinformeerivaks. Selle asemel kuulevad kuulajad nüüd kella 8.50 paiku ülevaadet sama kuupäeva sündmustest läbi ajaloo, sealhulgas ühele sündmusele või isiku tähtpäevale põhjalikumat tähelepanu pöörates.

Mart Ummelas


Ajalookirjanduse preemia "Lahtirakendamisele"

5. märtsi pealelõunal kuulutati Riigiarhiivi Madara tänava uurimissaalis välja 2003. aasta Eesti ajalookirjanduse preemia. Ekspertkomisjon koosseisus Enn Küng, Mait Kõiv, Väino Sirk ja Valter Lang määras selle preemia komisjoni esimehe Väino Sirgi sõnul üsna üksmeelselt ajaloolase Jaak Valge raamatule “Lahtirakendamine. Eesti Vabariigi majanduse stabiliseerimine 1918-1924” (Rahvusarhiiv), tõstes seejuures esile ka kõigi ülejäänud kandideerijate kõrget taset.
Teised kandideerijad olid: Margus Laidre “Sõnumitooja või salakuulaja? Nüüdisaegse diplomaatia lätted 1454-1725”(Varrak), Mati Mandeli “Läänemaa 5.-13. sajandi kalmed” (Eesti Ajaloomuuseum), koguteos “Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni” (Õpetatud Eesti Selts), Ants Heina “Eesti mõisaarhitektuur: historismist juugendini” ja kogumik “Eesti aastal 1200” (Argo).
Intervjuu Jaak Valgega avaldas tänavuse aasta esimene Horisont.
Koguteose “Eesti ajalugu IV. Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni” üle mõtiskles Lauri Vahtre möödunud aasta viiendas Horisondis.
Mõisaarhitektuuri raamatu autori Ants Heina juhendamisel saab sõita vaatama Järvamaa mõisaid koos Horisondi teadusreisiga 27. märtsil.

Loodusajakiri


Meie mees igas sadamas - Priit Vesilind

"Kui leheajakirjanik üritab piltlikult öeldes puutükkidest hobust kokku panna, siis meie ajakirjanik leiab tahumata kivi ja puhastab sellest hobuse kuju välja," sõnastab tabavalt oma tööd National Geographicu ajakirjanik Priit Vesilind. Maailmakuulsa väljaande töömeetod eeldab kaks-kolm kuud materjali kogumist ja alles viie kuu möödudes, vahest ka aasta pärast, artikli ilmumist. Suur ajaressurss sünnitab pärleid. Mees, kes üle kolmekümne aasta on töötanud ühe maailma tuntuima loodusajakirja juures, on oma karjääri jooksul kirjutanud (vaid!) 35 artiklit, see-eest pikka ja põhjalikku. Tervelt neli neist räägivad Eestist- kirjutatud vahemikul 1980-2000. "National Geographicu toimetus oli omal ajal üsna tüdinenud sellest väikesest maast, millest ikka ja jälle ajakirja kaante vahel lugusid ilmus - kui mõelda kui palju väikerahvaid on maailmas ja kui mitu korda vähem nad tähelepanu saavad," muigab Priit Vesilind, Eesti teemade südikas kaitsja. Eesti Vabariigi president on tema tööd tunnustanud Valgetähe ordeniga. Omal ajal suutis Vesilind maalida nõukogude aja Eestist nii pelutavalt tõetruu pildi, et nõukogude pool üritas teda valelikeks tembelda ja asi ära keelata.
Lõpuks on Vesilinnu kõmulised artiklid ka eesti keelde tõlgitud - kirjastus Varrak esitleb täna tema artiklite kogumit "Eestlane iga sadamas", kus lisaks Eesti teemadele leiab ka artikleid teistest Vesilinnu rännakutest. Ajakirja Loodus aprillinumbris ilmub Priit Vesilinnuga pikem usutlus.

Loodusajakiri


Kiviaabits, hakka pähe!

Helsingi lähedal Vantaas Heureka teaduskeskuse ees on plats, kuhu üles pandud Soome kivid. Rahnud - et taskus ära tassida ei saaks. Ja jutud juures. Eestis sihukest asja veel pole, ehk kardetakse, et võtavad ja hakkavad loopima. Siiski on kivimehed ehk kiviteadlased tekitanud kivikogumid, mida lahkelt koolidele ja muiduhuvilistele soovitada võib. Selles on 36 erinevat pala ning see maksab 1400 krooni, käibemaks lisaks. Kivikogumist kasvas välja ka Eesti kivimeid tutvustav raamat, "Kiviaabits. Eesti kivimid", mis äsja trükist ilmus. Kalle Suuroja, Eesti kivide suur sõber ja populariseerija, autoriks. Siit võib leida, milline kivi kotti pista, kui kalale minna. Aga ka seda, mis kividega me Eestis üldse tegemist teeme.

Loodusajakiri


Loodusajakirjad väärtustavad aineolümpiaade

Selle aasta füüsika- ja keemiaolümpiaadid on juba toimunud. Oodata jääb veel matemaatika-, bioloogia- ja geograafiaolümpiaade. Loodusajakirjade toimetus peab pöialt meie kooliõpilaste helgematele peadele. Ja on pannud välja auhindadeks kokku paarkümmend Horisondi ja Eesti Looduse aastatellimust ning sama palju aastaraamatuid "Lehed ja Tähed". Ajakiri Horisont hoiab meie olümpiaadikangelastel silma peal kogu aasta läbi.

Loodusajakiri


Selgusid üleriigilise keemiaolümpiaadi võitjad

6. märtsil Tartu Ülikoolis lõppenud üleriigilise keemiaolümpiaadi võitjad on Tallinna Reaalkooli abiturient Kaur Adamson (õpetaja A. Ermann), Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.klassi õpilane Mikk Müraus (õpetaja E. Paabo), 10.klasside õpilastest oli parim Martin Saar Tallinna Inglise Kolledžist (õpetaja L. Kippasto) ja 9.klasside arvestuses Margit Ool Saaremaa Ühisgümnaasiumist (õpetaja A. Teigamägi). Kokku jagati TÜ Ajaloo Muuseumis toimunud lõputseremoonial diplomeid rohkem kui viiekümnele õpilasele.
Eesti koolinoorte 51.keemiaolümpiaadi lõppvooru kutsuti õpilased piirkonnavoorude tulemuste põhjal, kus osales üle 1200 õpilase. Lõppvõistlusest võttis osa 99 õpilast 45 gümnaasiumist. Lõppvooru tulemuste põhjal nimetati Eesti võistkonna kandidaadid nii Balti keemiaolümpiaadiks, mis toimub maikuus Tartus kui ka juulikuus Ateenas toimuvaks rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks.
Olümpiaadi korraldamist toetasid HTM ja TÜ keemiaosakond, oma auhinnad olid riigi parimatele noortele keemikutele välja pannud ka kirjastused Koolibri, Avita, EEK. MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad - Horisondi aastatellimused - pälvisid nooremate klasside parimad eksperimentaatorid: Janar Merilo (Pärnu Ühisgümnaasium, 10.kl., õpetaja E. Saks), Dmitri Shmidt (Narva Kesklinna G, 10.kl, õpetaja T. Lodeikina), Margit Ool (Saaremaa ÜG, 9.kl, õpetaja A.Teigamägi) ning olümpiaadi noorim osavõtja Andes Laan, kes õpib Tallinna Inglise Kolledži 8. klassis, kuid võistles 9.klasside arvestuses ja saavutas seal 3. koha.

Viire Sepp,
TÜ Teaduskooli direktor



Selgusid üleriigilise füüsikaolümpiaadi võitjad

7.-8.märtsil Tartu Ülikoolis toimunud 51.üleriigilise füüsikaolümpiaadi lõppvoorus osales 58 gümnaasiumide õpilast ja 46 põhikoolide õpilast. Olümpiaadil lahendati nii teoreetilisi kui eksperimentaaseid ülesandeid. Gümnaasiumide vanuserühma üldvõitjaks tuli Narva Humanitaargümnaasiumi 11.kl õpilane Aleksandr Morozenko. Ta pälvis I järgu diplomi ning ühtlasi kindlustas endale koha suvel Lõuna-Koreas toimuva rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi võistkonnas. TÜ Füüsika Insituut omistas võitjale oma kõrgeima autasu - vimpli. Teise I järgu diplomi gümnaaiumide vanuserühmas sai sama kooli 12.kl. õpilane Fjodor Novožilov. Mõlema noormehe õpetaja on Nadežda Tšerkašina.
Ka põhikoolide arvestuses olid I järgu diplomite võitjad Narvast: Humanitaargümnaasiumi 9.kl. õpilane Andrei Lošitski ja Kesklinna Gümnaaiumi 9.kl. õpilane Aleksei Filippov.
MTÜ Loodusajakiri eriauhinnad - Horisondi aastatellimused - said gümnaasiumi vanuserühma edukaimad neiud Kätlin Hein (Tallinna Reaalkool) ja Irina Ljubovskaja (Mustamäe Reaalgümnaasium).
OÜ Reves Grupp poolt välja pandud raamatutega "Universumi mikromaailm" otsustas žürii tunnustada põhikooli parimaid tütarlapsi, kelleks olid Tatjana Sokolova (Jõhvi Vene Gümnaasium, põhikoolide üldarvestuses 3.tulemus)ja Kristel Kosk (Tallinna Reaalkool).

Olümpiaadi tulemused www.ttkool.ut.ee/olympiaadid

Viire Sepp,
TÜ Teaduskooli direktor















ASJATUNDJA

Geenimuundamine kontrolli alla

4. märtsil kiitis valitsus heaks geneetiliselt muundatud organismide (GMO) keskkonda viimise seaduse eelnõu. Uudiskiri küsis asjatundjatelt, mis on selle seaduse iva.


Seaduseelnõu leiate http://eoigus.just.ee/ kui aknasse eelnõu pealkiri kirjutate nt sõna geneetiliselt.

Lilika Kais, Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist:

Seaduse eesmärk on kaitsta inimest ja keskkonda geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise negatiivsete tagajärgede eest, tagada geenitehnika turvaline kasutamine ja selle arendamine eetiliselt vastuvõetaval viisil. Seadus reguleerib nii geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimist kui ka geneetiliselt muundatud organismide või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist. Kui keegi soovib Eestis turustada või kasvatada EL liikmesriigis lubatud GMO toodet, siis selleks enam luba ei ole vaja taotleda.
Seaduse adressaatideks on seega isikud, kes taotlevad varem turule lubamata GMO tüübiga toote turustamist või turustamise eesmärgil keskkonda viimist või mistahes GMO keskkonda viimist muul eesmärgil kui turustamine (viimane on tavaliselt põllukatsed). Toodetele kohaldatakse EL-s turule lubatud toodete suhtes märgistamise ja saatedokumentatsiooni nõudeid.
Eestis viib GMO analüüse läbi Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, kelle labor on ametlikult nimetatud Euroopa Komisjoni juures asuvasse GMO laborite võrku. Labor on võimeline uurima, kas toode sisaldab GMO-sid. Seda, kui suur protsent täpselt tootes GMO-sid on, ei saa Eestis hinnata. Selleks tuleb proovid saata mõnesse väljaspool Eestit asuvasse laborisse. Kuid selleks vajalik aparatuur loodetakse ka KBFI-sse soetada ÜRO projekti käigus.

Erkki Truve, TTÜ geenitehnoloogia professor ja KBFI teadlane:

Antud seadus on jätkuks eelmisele samanimelisele seadusele. Asja olemuse võib kokku võtta järgmiselt - kui soovitakse geneetiliselt muundatud organismi (GMO-d) kasutada väljaspool laborit, siis tuleb selleks taotleda vastav luba. Loa andmisel saab aga määravaks teostatav riskianalüüs, mis peab kindlaks tegema, kas kõnealuse GMO keskkonda viimisel võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed inimese tervisele ja/või keskkonnale. Loa annab keskkonnaminister, teda nõustab antud küsimuses geenitehnoloogia komisjon. Kõik see on sätestatud ka praegu kehtivas seaduses. Uue seaduse kehtimahakkamisel muutub kontroll senisest veelgi rangemaks, samuti on nüüd paika pandud GMO-de piiriülese liikumisega seonduv.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Kuuldavasti on otsustatud endiste piirivalve vaatetornide saatus ning need jagatakse vanarauafirmale. Teiselt poolt ehitavad looduskaitsega tegelevad ametkonnad ja firmad uusi vaatetorne. Kas piirivalve vaatetornide asjus on konsulteeritud Keskkonnaministeeriumiga ja kui, siis miks need hävitatakse, selle asemel et rahvast teenima panna?

Peeter Kaar,
siseministeeriumi riigivara osakonna juhataja:


Endiste piirivalve vaatetornide puhul on tegemist amortiseerunud militaarrajatistega, mis ei ole mõeldud kasutamiseks vaatetornidena turistele. Amortiseerunud vaatetornide kasutamisel juhtuda võivate õnnetuste ennetamiseks tuleb need demonteerida ja utiliseerida.




KIIRKOMMENTAAR

Ta pöörleb siiski!

Kui sumerid tuhandeid aastaid tagasi sodiaagi tähtkujud välja mõtlesid, ei osanud ka kõige osavamad astroloogid ennustada, et horoskoope nelja-viie tuhande aasta pärast ühe Euroopa väikese maa riigiraadios iga päev ette loetakse. Noil tuhandete aastate tagustel aegadel oli astroloogia ja astronoomia lahutamatud distsipliinid. Nüüdseks on olukord siiski muutunud, nii nagu on ka muutunud Päikese sisenemisajad sodiaagi tähtkujudesse (vt Loodus nr 3,2003, Urmas Sisask ja Anne Kahro, Astroloogia ennustab minevikku). Ometi ei pea meie kangelaslikud tulevikuposijad seda tõsiasja mikski ja tegutsevad ikka vana hea Mesopotaamia malli kohaselt. Ning ega tõele näkku vaatamiseks pole ka põhjust, kui Eestis võib vaid parim mälumängur üles lugeda need vähesed väljaanded, mis näiteks igapäevahoroskoope ei avalda. Mõni kaugelt vaadates endast lugupeetav leht peab astrolooge kogunisti palgal - nii nagu tegi seda Kaubandus- ja Tööstuskoda kümmekond aastat tagasi. Aga eks eralehed tea ise, mida teevad, ja tegelikult kaitsevad nad ennast horoskoopide trükkimisega omamoodi - kõik käiks justkui naljaga pooleks, küllap siis ka nn uuriva ajakirjanduse sünnitatud lood. Naljaga pooleks on horoskoope soovitatud lugedagi. Tore on. Kuid kui riik nende avaldamist toetab, on see siiski ju sõnum, olgu naljaga pooleks või veerandiks antud - et midagi neis ikka on. Nüüd on viimaks Vikerraadio seltskond horoskoobindusest loobunud (vt uudis). Ja oligi päramine aeg! Niigi oli häbi kuulata, kuidas ausad ja arukad ajakirjanikud kuidagiviisi poolpõsest neid Baabüloni väljade ilmutisi meie ette veeretasid. Kui lisada, et Vikerraadio annab iga päev ka vähemalt ühe teadusuudise, siis saab kõigest sellest vaid rõõmu tunda. Maa polegi lame - ja ta pöörleb siiski!

Tiit Kändler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet