Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

Loodusajakiri
UUDISTAJA
16. november 2004


UUDISED



Horisont lahkab varjast ainet ja lhnataju

KVARGID. Selle aasta viimane Horisont on mitmel moel, eesktt aga fsik Jaak Lhmuse kirjatki lbi, vtnud vaatluse alla kvargid. Jaak Lhmuse artikkel Universumi-eosed laboris selgitab, mis on kvark-gluuonplasma ehk siis milline oli aine mned mikrosekundid prast Suurt Pauku. Jaak Lhmus tutvustab ka tnavusel aastal Nobeli fsikapreemia vriliseks tunnustatud uurimusi, mis samuti kvarke ksitlevad.
LHNAD. Keemiaprofessor Margus Lopp ja doktorant Allan Niidu annavad levaate tnavustest Nobelitest keemia- ning fsioloogia ja meditsiini alal: keemiapreemia saanud tdest oodatakse otsest abi vitluses vhiga, fsioloogia- ja meditsiinipreemiaga hinnatud td aga on aidanud vlja selgitada, kuidas me tunneme lhnu.
INIMESED. Toimetaja Rein Veskime intervjueerib tarkvaraakadeemik Enn Tugut, kes on osalenud nii Eesti esimese ekskavaatori kui ka esimese miniarvuti tegemisel. Tehnikakandidaat Leho Lhmus tutvustab Eesti elektriraudtee esimesi pevi ajast, mil elektriraudteed polnud veel ei Soomes ega Venemaal. Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg aga lahkab artiklis Misnikust talunikuks saksa pllumeeste saatust prast noore Eesti Vabariigi poolt lbi viidud agraarreformi. Astronoom Urmas Haud kirjutab kummalisest raadioastronoomiast ja Tnu Viik meenutab hiljuti neljakmneseks saanud Travere observatooriumi rolli Eesti kultuuriloos.
MAAVRIN. Veel ksib Horisont geoloogiaprofessoritelt Vino Puuralt (Eesti) ja Tom Flodnilt (Rootsi), miks hiljuti Eestis maa vrises, ning ajaloolaselt Karin Hiiemaalt, et millisest Sudaanist me igupoolest viimasel ajal kogu aeg rgime. Olmpiaadirubriigis on juttu rahvusvahelisest geograafia- ja informaatikaolmpiaadist ning meie noorte edust neil jukatsumistel.
Nobeli preemiate kohta vt
nobel1
nobel2
Loodusajakiri





Teaduste Akadeemia valis uue juhatuse

PRESIDENDID. Mdunud ndalal toimunud Eesti Teaduste Akadeemia ldkogul valiti uus juhatus. Lisaks eelmisel Akadeemia ldkogul valitud president Richard Villemsile on juhatuses nd asepresidendid Jri Engelbrecht ja Ain-Elmar Kaasik ning peasekretr Leo Mtus. Juhatuse nn vabaliikmeteks valiti Ene Ergma, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Jaan Ross, Enn Tugu, Mart Ustav, Mihkel Veiderma ja Haldur im. Akadeemia juhatuse liikmeteks kinnitati ka osakondade ldkogude poolt valitud osakonnajuhatajad Peeter Saari, Rein Kttner, Ilmar Koppel ja Peeter Tulviste.
Akadeemia medali vriliseks tunnistati Ain-Elmar Kaasik, lo Lumiste ja Loit Reintam. Ndseks on medaleid omistatud 135 inimesele.
UUS AJALUGU. ldkogul kuulati ra elut eest sel aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia saanud Tartu likooli emeriitprofessori Sulev Vahtre ettekanne Eesti ajaloost ja tnapevast. Ksitledes Eesti ajalooteaduse arengu erinevaid etappe ja edasise arengu perspektiive, mrkis ettekandja ka vajadust suhtuda kriitiliselt mnessegi ajaloo ksitlusel kibele linud mti. Ajaloolaste lesanne on ksitleda probleeme, lhtudes konkreetsest ajaloolisest situatsioonist ning anda meie ajaloo alast teavet ka teistele rahvastele.
Teaduste Akadeemia


Balti Assamblee kultuuripreemia Arvo Krikmannile

Eesti Teaduste Akadeemia sai teate, et tnavune Balti Assamblee kultuuripreemia teaduse vallas on omistatud akadeemik Arvo Krikmannile uurimist Kaasaegse metafoori teooria panus vanasnade uurimisse ja metafooriteooria arengusuundi ksitleva teoreetilise kontseptsiooni esitamise eest.
5000 euro suurune Balti Assamblee preemia antakse eesti juhtivale folkloristile Arvo Krikmannile ktte Riias 17. detsembril.
Teaduste Akadeemia


Raamat rohelise pllumajanduse vimalikkusest EL-is

Eesti Roheline Liikumine (Friends of the Earth Estonia) avaldas sja uue tlketrkise. Tegu on Euroopa Maasprade aruandega Euroopa Liidu laienemine ja pllumajandus: riskid ja vimalused. Euroopa Maasprade (Friends of the Earth Europe, FoEE) rahvusvahelise kampaania eesmrgiks on piisava hiskondliku toetuse loomine EL-i hise pllumajanduspoliitika uue ja tegeliku reformi lbiviimiseks.
Maht 81 lk, 15 joonist, 5 tabelit. Raamat on saadaval nii trkisena kui internetis, vt www.roheline.ee/books. Allalaadimine vtab veidi aega, maht 26 MB.
ERL/Loodusajakiri


SNDMUS



htu arheoloogiakeskuses

Kolmapeval, 8. detsembril

Kutsume kiki huvilisi mneks tunniks klla arheoloogidele, kelle 2004. aasta vlitde thtsamaid tulemusi tutvustab MT Arheoloogiakeskuse koostatud vljapanek. Asjatundjatelt saame kuulda, kuidas on lood meie muististe uurimisega ning kas on jtkuvalt loota uusi llatavaid leide, mille phjal avarduvad meie teadmised muistsetest aegadest.
Samuti tutvume arheoloogiamuuseumi ekspositsiooniga, mis kajastab Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandini. Laborites neme, kuidas leiumaterjale uuritakse, ning saame hoida kes ehtsat muinasaegset kivikirvest.
Vljapanekuid tutvustab ja selgitusi jagab lle Tamla.
Algus kell 16.30 Arheoloogiakeskuses, Tallinn, Rtli tnav 10.
Kestvus: 3 tundi.
Hind 65 krooni, Horisondi tellijaile 55 krooni.
Igale osavtjale tasuta MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet vi telefonil 648 22 71
Osavtumaks kanda hiljemalt 6. detsembriks Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.
Loodusajakiri


Keskkonnasbraliku pllumajanduse konverents

AEG JA KOHT. Karula Rahvuspargi administratsioon kutsub kaasa mtlema konverentsil 19. novembril algusega kell 9.40 Tartus T Raamatukogus W. Struve 1.
TEEMAD.
Milleks looduskaitsjale pllumees ja pllumehele looduskaitsja?-- Alex Lotman
Mahepllumajandus Eestis ja Euroopas -- Merit Mikk
Eesti hobune -- meie oma hobu -- Ago Ruus
Lammas loodus- ja majandusmaastikul -- Tiit Kaivo
Eesti maakari -- saavutused ja tuleviku perspektiivid -- Kde Kalamees
Keskkonnasbralik lihaveisekasvatus -- kas jtkusuutlik tegevus? -- Kalmer Visnapuu
Toetuste ssteem 2007-2013, viketalude perspektiiv -- Ain Kendra
Osalemine on tasuta, registreeruda hiljemalt 17. novembriks telefonil 78 28 350 vi karula.
rituse pevakava on saadaval
karula.
Karula RP/Loodusajakiri


Mis on hiiemed arheoloogi jaoks?

AEG JA KOHT. Neljapeval, 18. kooljakuul (18.11) algusega kl 18.00 toimub Tallinnas Rataskaevu tn 10 Von Krahli teatri 2. korruse proovisaalis Hrjapea Koja htu.
TEEMA. Arheoloog Tnno Jonuks peab ettekande Kalmete pstekaevamised Kunda Hiiemel. Hiitest arheoloogi pilguga. Tnno Jonuks on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur. Tema magistrivitekiri ksitleb Eesti metalliaja usundit. Kunda Hiiemest ja seal toimunust vib lhemalt lugeda hiied Maavald/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Heureka teaduskeskus nitab kerget elu

Helsingi lhedal Vantaas asuvas Heureka teaduskeskuses on avatud nitus automaatidest meie elus. Vljas on kodus ja tl kasutatavate automaatide ttavaid mudeleid. Saab reguleerida linnaliiklust ja muuta seda sstvamaks. Saab ka mngida robotiga et tunda omal nahal, kui kerge see on. Automaate on kikjal, inimese sees, looduses ja kosmoses, tleb nituse ks autoreid, Soome Automatiseerimishingu esimees Matti Ketonen. Ent automaate on ehitanud ja he ehitab inimene ise. Seda ehitusprotsessi nitusel ka eksponeeritakse. Tnu pelgalt automaatidele pole elu vaid kerge, ent ka kalamees ei saa alati kala, ent tema oskus kestab, tleb Ketonen. Vt nitustest Heurekas lhemalt www.heureka.fi.
Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

Teaduslik nimemaagia: Eesti likool

Soomes on olemas Helsingi likool. Ja Turu likool. Ja Oulu likool. Ja Tampere likool. Ja Joensuu ja Jyvskyl ja Kuopio ja Lapi ja Vaasa likoolid. Vibolla veel mni likool. Ja soomlasi ei ole eestlastest 10 korda rohkem.
Kui aga keski tahab teha Tallinna likooli, kostab Tartu likoolist kohe kva kisa: nii ei tehta. Ei mingit teaduslikku phjendust. Vaid et lihtsalt nii ei tehta. Kuigi tegemist on vaid olemasolevate krgkoolide mber nimetamisega. Snal pole ometi nii suurt judu, kui esmapilgul nib olevat.
Nii et valida on kahe asja vahel. Kas tunnistame, et maailmas vivad vajadusel olla ka Tallinna ja minuprast Prnu vi Valga likool. Vi siis vtame vastu seaduse, mis lubab Eestis olemas olla vaid hel likooli-nimelisel asjal. Ja see olgu siis juba nimega Eesti likool. Sest kes seda ikka teab, et Tartu ja Tallinna likoolid asuvad just Eesti-nimelisel maal?
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klpsake jrgnevale viitele vi kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=6

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012