Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
23. november 2004


UUDISED





Eesti Loodus rgib seente sugulisest paljunemisest

Eesti Looduse novembrinumbris vtab Bellis Kullman lhema vaatluse alla seeneriigi varjatud maailma - seente seksuaalelu. See on omajagu pnev, sest just seeneriigis saab jlgida teed, mida mda on kulgenud areng mittesuguliselt sugulise paljunemise poole. Lugeja saab teada, mis on paraseks ja kustkaudu kulgeb areng telise seksini. Ain Kull vaeb vimalikke ohtusid, mida tuulikud tekitavad nii maastikule, elusloodusele kui ka inimesele. Aivo Vares tutvustab lhemalt lodumetsade valitsejat - sangleppa: see kiirekasvuline puu annab vrtuslikku puitu ja rikastab mulda lmmastikuga.
Intervjuu selles numbris on botaanikaprofessor Meelis Prteliga, kes annab lootust, et taimeteadus koos teiste looduslooliste alusteadustega tuseb taas au sisse. Iiri Ikonen kiidab Eesti loopealseid ja manitseb neid hoolikamalt hoidma.
Kaitsealadest tutvustatakse Kesselaiu maastikukaitseala ja Euroopa haruldustest must-toonekurge.
Matkahimulisi kutsub Katre Palo Vrumaale, sna Lti piiri res asuvale Luhasoo maastikukaitsealale. Reisikiri on seekord Suurbritanniast: Siiri Merila-Hubbard vestab looduskaunist ja pneva kultuuriprandiga Walesist.
Loodusajakiri




Gorizont Estonii

Vene keeles lugejatele meldud ajakiri Gorizont Estonii avaldab sedapuhku Eesti Looduses ilmunud Margus Otsa loo valge-toonekurest, Horisondis avaldatud Ivar Leimuse loo aardeleidudest ja Looduses ilmunud Helen Arusoo loo trhvelseentest. Lisaks intervjuu Toomas Pauliga, lood kanepist, Antarktikast, Neerutist, triitonitest, lepapuust, veest. Esmailmujad on Maksim Zinovjevi artikkel veepuhastusest, Valentin Voloshko levaade Eesti allveeujumisest, Herbert Zukkeri seenelugu. Loodusajakiri

Kuulutati vlja riigi teaduspreemiate konkurss

Eesti Vabariigi teaduspreemiad mratakse Eesti teadusttajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadust tulemuste eest alates 1991. aastast. Preemia mramisel vetakse arvesse eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustid. Teadusvaldkonnad on: tppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia, tehnikateadused, arstiteadus, geo- ja bioteadused, pllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused. Ettepanekuid preemiate mramiseks vivad teha likoolide ja teadusasutuste nukogud ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud.
Riigi teaduspreemiate komisjon ootab premeerimisettepanekuid kuni 25. detsembrini aadressil: Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn.
Vabariigi Valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse le Eesti Vabariigi aastapeval 24. veebruaril 2005. a.
TA

KSIMUS JA VASTUS

Tallinna Nmme linnaosa valitsus on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse arvata linnaosa rabad Natura 2000 vrgustikku. Millistest rabadest on jutt? Kas Pskla-Harku vi Vabaduse puiesteest luna poole jvast? Kui reaalseks Te peate selle taotluse rahuldamist? Kas elamuehituse arendajate surve taotluse rahuldamist ei takista?

Vastab Hanno Pevkur, Nmme linnaosa vanem

Taotluse sisu hendas endas kiki Nmme territooriumile jvaid rabasid. See thendab, et peamise vrtusena neme suurimat rabaala Nmmel, ehk Pskla raba, kus said sel aastal meie poolt korda tehtud ja vlja puhastatud raba lbivad teed ning kuhu planeerime jrgmisel aastal rajada looduspperaja (projekti koostas Metsaekspert). Lisaks panime kirja Harku raba selle osa, mis jb Nmme territooriumile. Saatsime kirja teadmiseks ka Harku vallale. Olen rkinud Harku Vallavolikogu esimehega ja ta lubas ksimust arutada jrgmisel vallavolikogu istungil, misjrel on tenoline, et ka Harku vald hineb selle taotlusega ja nii saaks taotleda tervet Harku raba.
Meie jaoks on aga esmathtis Pskla raba. Seal on kindlasti elamas koprad ja sinikaelpardid, kes on ka Natura liiginimestikus sees, aga kindlasti on seal veel teisigi looma- ja linnuliike, kelle kaitse on vajalik. Rkimata muidugi unikaalsest taimestikust ja sellest, kuidas toimub tna rabataimestiku n- taastekkimine prast plengut. Kinnisvaraarendajate survet ei karda, kuna nendele aladele on ratlemata keeruline ehitada ja lisaks kehtib meil juba Nmme ehitusmrus, mis vlistab ehitustegevuse rabaaladel.
Taotluse rahuldamise koha pealt on midagi raske arvata, aga tahaks loota, et see siiski kaalutakse lbi ja taotlus saab positiivse lahendi, kuna tegemist on sna ainulaadsete nn linnarabadega ja ka looduskaitseliselt vga pnevate aladega.

Vastab Kadri Mller, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist:

Keskkonnaministeeriumisse judis Nmme Linnaosa taotlus llitada Natura 2000 vrgustikku Pskla ja Harku rabad, 22. novembril. ldiselt on sellised Natura vrgustikku llitamise ettepanekud alati teretulnud.
Nagu kikide teiste laekunud ettepanekutega, tellime ka eelnimetatud aladele esmalt inventuuri kaardistamaks alal esinevaid loodusdirektiivi I lisa elupaigatpe ja II lisa liikide elupaiku ning linnudirektiivi linnuliikide elupaiku. Inventuuride tulemusena selgub, kas pakutud ala vastab Natura 2000 alade valikukriteeriumitele vi mitte ja kui vastab, siis on vimalik alustada ala kaitse alla vtmise menetlust vastavalt looduskaitseseadusele. Pskla raba ja Harku raba inventuurid llitame tenoliselt juba jrgmise aasta inventuuride kavasse.
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012