UUDISTAJA
23. november 2004

UUDISED

Eesti Loodus räägib seente sugulisest paljunemisest

Eesti Looduse novembrinumbris võtab Bellis Kullman lähema vaatluse alla seeneriigi varjatud maailma - seente seksuaalelu. See on omajagu põnev, sest just seeneriigis saab jälgida teed, mida mööda on kulgenud areng mittesuguliselt sugulise paljunemise poole. Lugeja saab teada, mis on paraseks ja kustkaudu kulgeb areng tõelise seksini. Ain Kull vaeb võimalikke ohtusid, mida tuulikud tekitavad nii maastikule, elusloodusele kui ka inimesele. Aivo Vares tutvustab lähemalt lodumetsade valitsejat - sangleppa: see kiirekasvuline puu annab väärtuslikku puitu ja rikastab mulda lämmastikuga.
Intervjuu selles numbris on botaanikaprofessor Meelis Pärteliga, kes annab lootust, et taimeteadus koos teiste looduslooliste alusteadustega tõuseb taas au sisse. Iiri Ikonen kiidab Eesti loopealseid ja manitseb neid hoolikamalt hoidma.
Kaitsealadest tutvustatakse Kesselaiu maastikukaitseala ja Euroopa haruldustest must-toonekurge.
Matkahimulisi kutsub Katre Palo Võrumaale, üsna Läti piiri ääres asuvale Luhasoo maastikukaitsealale. Reisikiri on seekord Suurbritanniast: Siiri Merila-Hubbard vestab looduskaunist ja põneva kultuuripärandiga Walesist.
Loodusajakiri




Gorizontõ Estonii

Vene keeles lugejatele mõeldud ajakiri Gorizontõ Estonii avaldab sedapuhku Eesti Looduses ilmunud Margus Otsa loo valge-toonekurest, Horisondis avaldatud Ivar Leimuse loo aardeleidudest ja Looduses ilmunud Helen Arusoo loo trühvelseentest. Lisaks intervjuu Toomas Pauliga, lood kanepist, Antarktikast, Neerutist, triitonitest, lepapuust, veest. Esmailmujad on Maksim Zinovjevi artikkel veepuhastusest, Valentin Voloshko ülevaade Eesti allveeujumisest, Herbert Zukkeri seenelugu. Loodusajakiri

Kuulutati välja riigi teaduspreemiate konkurss

Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest alates 1991. aastast. Preemia määramisel võetakse arvesse eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud teadustöid. Teadusvaldkonnad on: täppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia, tehnikateadused, arstiteadus, geo- ja bioteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused. Ettepanekuid preemiate määramiseks võivad teha ülikoolide ja teadusasutuste nõukogud ning Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud.
Riigi teaduspreemiate komisjon ootab premeerimisettepanekuid kuni 25. detsembrini aadressil: Eesti Teaduste Akadeemia, Kohtu 6, 10130 Tallinn.
Vabariigi Valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 2005. a.
TA

KÜSIMUS JA VASTUS

---

Tallinna Nõmme linnaosa valitsus on keskkonnaministeeriumile esitanud taotluse arvata linnaosa rabad Natura 2000 võrgustikku. Millistest rabadest on jutt? Kas Pääsküla-Harku või Vabaduse puiesteest lõuna poole jäävast? Kui reaalseks Te peate selle taotluse rahuldamist? Kas elamuehituse arendajate surve taotluse rahuldamist ei takista?

Vastab Hanno Pevkur, Nõmme linnaosa vanem

Taotluse sisu ühendas endas kõiki Nõmme territooriumile jäävaid rabasid. See tähendab, et peamise väärtusena näeme suurimat rabaala Nõmmel, ehk Pääsküla raba, kus said sel aastal meie poolt korda tehtud ja välja puhastatud raba läbivad teed ning kuhu planeerime järgmisel aastal rajada loodusõpperaja (projekti koostas Metsaekspert). Lisaks panime kirja Harku raba selle osa, mis jääb Nõmme territooriumile. Saatsime kirja teadmiseks ka Harku vallale. Olen rääkinud Harku Vallavolikogu esimehega ja ta lubas küsimust arutada järgmisel vallavolikogu istungil, misjärel on tõenäoline, et ka Harku vald ühineb selle taotlusega ja nii saaks taotleda tervet Harku raba.
Meie jaoks on aga esmatähtis Pääsküla raba. Seal on kindlasti elamas koprad ja sinikaelpardid, kes on ka Natura liiginimestikus sees, aga kindlasti on seal veel teisigi looma- ja linnuliike, kelle kaitse on vajalik. Rääkimata muidugi unikaalsest taimestikust ja sellest, kuidas toimub täna rabataimestiku n-ö taastekkimine pärast põlengut. Kinnisvaraarendajate survet ei karda, kuna nendele aladele on äraütlemata keeruline ehitada ja lisaks kehtib meil juba Nõmme ehitusmäärus, mis välistab ehitustegevuse rabaaladel.
Taotluse rahuldamise koha pealt on midagi raske arvata, aga tahaks loota, et see siiski kaalutakse läbi ja taotlus saab positiivse lahendi, kuna tegemist on üsna ainulaadsete nn linnarabadega ja ka looduskaitseliselt väga põnevate aladega.

Vastab Kadri Möller, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist:

Keskkonnaministeeriumisse jõudis Nõmme Linnaosa taotlus lülitada Natura 2000 võrgustikku Pääsküla ja Harku rabad, 22. novembril. Üldiselt on sellised Natura võrgustikku lülitamise ettepanekud alati teretulnud.
Nagu kõikide teiste laekunud ettepanekutega, tellime ka eelnimetatud aladele esmalt inventuuri kaardistamaks alal esinevaid loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpe ja II lisa liikide elupaiku ning linnudirektiivi linnuliikide elupaiku. Inventuuride tulemusena selgub, kas pakutud ala vastab Natura 2000 alade valikukriteeriumitele või mitte ja kui vastab, siis on võimalik alustada ala kaitse alla võtmise menetlust vastavalt looduskaitseseadusele. Pääsküla raba ja Harku raba inventuurid lülitame tõenäoliselt juba järgmise aasta inventuuride kavasse.