Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. november 2004


UUDISED



Jõgede tõkestamisele seati uued tõkked

Möödunud neljapäeval kiitis valitsus heaks määruse eelnõu “Vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded”, millega reguleeritakse isikute või ettevõtete tegevust, kes soovivad veekogu tõkestada, olgu siis elektri toomiseks või muul otstarbel. Olulised nõuded eelnõus: “Arvestades vooluveekogu ja tõkestusrajatise omapära, peab tõkestusrajatis olema selline, et see tagaks kalade läbipääsu.”
“Tõkestusrajatisest allpool tuleb tagada sanitaarvooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on sanitaarvooluhulgast väiksem.”
Vooluveekogu tõkestamine tuleb kooskõlastada maaomanikuga, kellele kuuluvale maale tõkestusrajatis ehitatakse. Avariist peab viivitamatult teatama vee erikasutusloa andjale ja keskkonnainspektsioonile.
KM/Loodusajakiri


Marsile plaanitakse looduskaitsealasid

Inimese jalg pole Marsile veel astunud, kuid juba kavandatakse seal luua looduskaitsealasid. Maal loodud rahvusparkide eeskujul on Briti teadlased välja pakkunud planeedipargid Marsil. Kui ka neis elu pole, siis haruldane maastik ometi -- kaitstakse ju Maalgi geoloogilisi mälestusmärke nagu Eestis pankrannikut. Lõppude lõpuks on Marsile saadetud Mars Polar Lander ja tõenäoliselt ka Beagle 2, mis oma jäänustega seda planeeti saastanud. Välja on valitud seitse piirkonda, sealhulgas jäised polaarmütsid. Parem vara kui mitte kunagi -- see hüüdlause võiks Marsi puhul üsna kasulik olla.
Nature/Loodusajakiri


Tuvil magnet noka otsas

Lindude orienteerimisvõime on saanud vähemasti tuvide puhul seletuse. Uus-Meremaa teadlastel õnnestus teha rida katseid, mis näitasid, et tuvi ülanokas on imepeened magnetilised raudoksiidist aineosakesed. Kui neid kõrvalise magnetiga häirida või nokk tuimestada, ei leia tuvi enam oma kodu üles. Arvatakse, et ka vikerforell leiab meres üles oma sünnijõe tema ninas peituvate magnetiliste osakeste abil.
Nature/Loodusajakiri





SÜNDMUS



Õhtu arheoloogiakeskuses

Kolmapäeval, 8. detsembril

Kutsume kõiki huvilisi mõneks tunniks külla arheoloogidele, kelle 2004. aasta välitööde tähtsamaid tulemusi tutvustab MTÜ Arheoloogiakeskuse koostatud väljapanek. Asjatundjatelt saame kuulda, kuidas on lood meie muististe uurimisega ning kas on jätkuvalt loota uusi üllatavaid leide, mille põhjal avarduvad meie teadmised muistsetest aegadest.
Samuti tutvume arheoloogiamuuseumi ekspositsiooniga, mis kajastab Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandini. Laborites näeme, kuidas leiumaterjale uuritakse, ning saame hoida käes ehtsat muinasaegset kivikirvest.
Väljapanekuid tutvustab ja selgitusi jagab Ülle Tamla.
Algus kell 16.30 Arheoloogiakeskuses, Tallinn, Rüütli tänav 10.
Kestvus: 3 tundi.
Hind 65 krooni, Horisondi tellijaile 55 krooni.
Igale osavõtjale tasuta MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet või telefonil 648 22 71
Osavõtumaks kanda hiljemalt 6. detsembriks Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.
Loodusajakiri


KÜSIMUS JA VASTUS

Viimasel ajal on tulnud teateid Tallinna Kakumäe pankranniku ulatuslikust lagunemisest, mis ohustab sõiduteid ja isegi elamuid. Mäletatavasti algas Kakumäe pankranniku lõhkumine Merirahu nimelisest elurajoonist. Sellega kaasnes pankranniku pealsete metsade langetamine. Kas praegune ranniku lagunemine on sellise inimtegevuse jätk?
Kas poleks toimuvat arvestades ehitatavate hoonete jaoks mõistlik kehtestada Harjumaal mingi eriline, kaldakaitse seadusega kehtestatavast suurem kaugus?


Vastab Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka:

Arvan, et pankranniku lõhkumine on looduslik protsess ja sellega peaks kõik arendajad arvestama, et maa taganeb. Ei julge öelda, kas tegevus Merirahus seda kiirendas, sest merega seotu on keeruline ja seda tunneb ilmselt vähe spetsialiste. Looduskaitseseadus annab õiguse ehituskeeluvööndit suurendada omavalitsusele üldplaneeringuga. Kohati oleks see otstarbekas. Metsade kaitseks ja ehitustegevuse piiramiseks ulatub metsamaal ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini.


ASJATUNDJA

Valitsus võttis vastu määruse, mis reguleerib jõgede tõkestamist. Määruses on öeldud, et tõkestusrajatis peab olema selline, et see tagaks kalde läbipääsu? Kuidas on see majanduslikult ja tehniliselt võimalik? Ka peab olema tagatud sanitaarvooluhulk. Kes selle määrab? Kas need arvud on meie jõgede jaoks juba olemas?

Hendrik Põldoja, keskkonnaministeeriumi veeosakonna vee peaspetsialist:

Määruses on öeldud, et arvestades vooluveekogu ja tõkestusrajatise omapära, peab tõkestusrajatis olema selline, et see tagaks kalade läbipääsu. Läbipääs peab olema tagatud, arvestades veekogu ning tõkestusrajatise omapära. See tähendab, et vee erikasutusloa taotluse menetlusel vaatab loa menetleja juhtumit keskkonnamõju hindamise raames saadud info põhjal.
Sanitaarvooluhulga määramiseks on teaduslik metoodika olemas ja sanitaarvooluhulk määratakse keskkonnamõju hindamise käigus.
Kas vastaval veekogul on vajalik tagada kaladele vaba läbipääs, sõltub sellest, kas seal elab siirde- ja/või poolsiirdekalu, kes rändavad kudemis- ja talvitumispaikadesse. Siis vaadatakse, millise efekti annab kalapääsu rajamine -- kas ülesvoolu on sobilikke elupaiku, kudealasid jne. Juhul, kui ülesvoolu on neid väga vähe, siis pole mõtet ka kalapääsu rajada. Edasi tuleb arvestada, milline on tõkestusrajatis -- kas sinna on võimalik ehitada efektiivset kalaläbipääsu, kas see on majanduslikult mõttekas (tuleb kalkuleerida loodusele tekitatavat kahju, ehitusele ja ekspluatatsioonile tehtavaid kulutusi). Võib juhtuda, et mõistlik on leida mingi kompromissvariant -- näiteks nõudes tõkestajalt kalade asustamist.


KIIRKOMMENTAAR

Jälle see Kakumäe pank

Kakumäe poolsaare pankrannik on nagu lühikese perioodiga meteoor, mis iga aasta-paari järel jälle kord Eestimaad puudutab. Nüüd siis tuleb välja, et meri pureb poolsaart edasi ja sõiduteed on ohus. Asi kerkis teravaks juba viie-kuue aasta eest, mil elamuehitus sellel siiani metsasel alal käima läks. Maru kutsus esile Merirahu nimeline elamuala. Selle ehitamisel lõhuti paar kilomeetrit pankrannikut, et teha sadam ja rajada selle alla tee. Tegevus vabastas siiani tundmatu Kakumäe Vanakese, kes nüüd tervele poolsaarele merevee peale tahab lasta. Eks loodus võta ikka oma. Kurb vaid see, et majaehitajate kisa kohaselt peaksid linna-ja riigialamad nende lolluse kinni maksma. Kui Eesti oli veel mereriik, ei tulnud keegi selle peale, et suisa mereranna piirile maja ehitada. Või kui siis kõige vaesemad, kellele seal hüti jaoks koht annetati. Sest igaüks teadis, et tuulte ja tormide valda elama minna on ebamugav ja ohtlik.
Tiit Kändler





Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet