Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
30. november 2004


UUDISED



Jgede tkestamisele seati uued tkked

Mdunud neljapeval kiitis valitsus heaks mruse eelnu Vooluveekogu tkestamisele esitatavad nuded, millega reguleeritakse isikute vi ettevtete tegevust, kes soovivad veekogu tkestada, olgu siis elektri toomiseks vi muul otstarbel. Olulised nuded eelnus: Arvestades vooluveekogu ja tkestusrajatise omapra, peab tkestusrajatis olema selline, et see tagaks kalade lbipsu.
Tkestusrajatisest allpool tuleb tagada sanitaarvooluhulk vi looduslik ravool, kui looduslik ravool on sanitaarvooluhulgast viksem.
Vooluveekogu tkestamine tuleb koosklastada maaomanikuga, kellele kuuluvale maale tkestusrajatis ehitatakse. Avariist peab viivitamatult teatama vee erikasutusloa andjale ja keskkonnainspektsioonile.
KM/Loodusajakiri


Marsile plaanitakse looduskaitsealasid

Inimese jalg pole Marsile veel astunud, kuid juba kavandatakse seal luua looduskaitsealasid. Maal loodud rahvusparkide eeskujul on Briti teadlased vlja pakkunud planeedipargid Marsil. Kui ka neis elu pole, siis haruldane maastik ometi -- kaitstakse ju Maalgi geoloogilisi mlestusmrke nagu Eestis pankrannikut. Lppude lpuks on Marsile saadetud Mars Polar Lander ja tenoliselt ka Beagle 2, mis oma jnustega seda planeeti saastanud. Vlja on valitud seitse piirkonda, sealhulgas jised polaarmtsid. Parem vara kui mitte kunagi -- see hdlause viks Marsi puhul sna kasulik olla.
Nature/Loodusajakiri


Tuvil magnet noka otsas

Lindude orienteerimisvime on saanud vhemasti tuvide puhul seletuse. Uus-Meremaa teadlastel nnestus teha rida katseid, mis nitasid, et tuvi lanokas on imepeened magnetilised raudoksiidist aineosakesed. Kui neid krvalise magnetiga hirida vi nokk tuimestada, ei leia tuvi enam oma kodu les. Arvatakse, et ka vikerforell leiab meres les oma snnije tema ninas peituvate magnetiliste osakeste abil.
Nature/Loodusajakiri





SNDMUS



htu arheoloogiakeskuses

Kolmapeval, 8. detsembril

Kutsume kiki huvilisi mneks tunniks klla arheoloogidele, kelle 2004. aasta vlitde thtsamaid tulemusi tutvustab MT Arheoloogiakeskuse koostatud vljapanek. Asjatundjatelt saame kuulda, kuidas on lood meie muististe uurimisega ning kas on jtkuvalt loota uusi llatavaid leide, mille phjal avarduvad meie teadmised muistsetest aegadest.
Samuti tutvume arheoloogiamuuseumi ekspositsiooniga, mis kajastab Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandini. Laborites neme, kuidas leiumaterjale uuritakse, ning saame hoida kes ehtsat muinasaegset kivikirvest.
Vljapanekuid tutvustab ja selgitusi jagab lle Tamla.
Algus kell 16.30 Arheoloogiakeskuses, Tallinn, Rtli tnav 10.
Kestvus: 3 tundi.
Hind 65 krooni, Horisondi tellijaile 55 krooni.
Igale osavtjale tasuta MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet vi telefonil 648 22 71
Osavtumaks kanda hiljemalt 6. detsembriks Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.
Loodusajakiri


KSIMUS JA VASTUS

Viimasel ajal on tulnud teateid Tallinna Kakume pankranniku ulatuslikust lagunemisest, mis ohustab siduteid ja isegi elamuid. Mletatavasti algas Kakume pankranniku lhkumine Merirahu nimelisest elurajoonist. Sellega kaasnes pankranniku pealsete metsade langetamine. Kas praegune ranniku lagunemine on sellise inimtegevuse jtk?
Kas poleks toimuvat arvestades ehitatavate hoonete jaoks mistlik kehtestada Harjumaal mingi eriline, kaldakaitse seadusega kehtestatavast suurem kaugus?


Vastab Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka:

Arvan, et pankranniku lhkumine on looduslik protsess ja sellega peaks kik arendajad arvestama, et maa taganeb. Ei julge elda, kas tegevus Merirahus seda kiirendas, sest merega seotu on keeruline ja seda tunneb ilmselt vhe spetsialiste. Looduskaitseseadus annab iguse ehituskeeluvndit suurendada omavalitsusele ldplaneeringuga. Kohati oleks see otstarbekas. Metsade kaitseks ja ehitustegevuse piiramiseks ulatub metsamaal ehituskeeluvnd piiranguvndi piirini.


ASJATUNDJA

Valitsus vttis vastu mruse, mis reguleerib jgede tkestamist. Mruses on eldud, et tkestusrajatis peab olema selline, et see tagaks kalde lbipsu? Kuidas on see majanduslikult ja tehniliselt vimalik? Ka peab olema tagatud sanitaarvooluhulk. Kes selle mrab? Kas need arvud on meie jgede jaoks juba olemas?

Hendrik Pldoja, keskkonnaministeeriumi veeosakonna vee peaspetsialist:

Mruses on eldud, et arvestades vooluveekogu ja tkestusrajatise omapra, peab tkestusrajatis olema selline, et see tagaks kalade lbipsu. Lbips peab olema tagatud, arvestades veekogu ning tkestusrajatise omapra. See thendab, et vee erikasutusloa taotluse menetlusel vaatab loa menetleja juhtumit keskkonnamju hindamise raames saadud info phjal.
Sanitaarvooluhulga mramiseks on teaduslik metoodika olemas ja sanitaarvooluhulk mratakse keskkonnamju hindamise kigus.
Kas vastaval veekogul on vajalik tagada kaladele vaba lbips, sltub sellest, kas seal elab siirde- ja/vi poolsiirdekalu, kes rndavad kudemis- ja talvitumispaikadesse. Siis vaadatakse, millise efekti annab kalapsu rajamine -- kas lesvoolu on sobilikke elupaiku, kudealasid jne. Juhul, kui lesvoolu on neid vga vhe, siis pole mtet ka kalapsu rajada. Edasi tuleb arvestada, milline on tkestusrajatis -- kas sinna on vimalik ehitada efektiivset kalalbipsu, kas see on majanduslikult mttekas (tuleb kalkuleerida loodusele tekitatavat kahju, ehitusele ja ekspluatatsioonile tehtavaid kulutusi). Vib juhtuda, et mistlik on leida mingi kompromissvariant -- niteks nudes tkestajalt kalade asustamist.


KIIRKOMMENTAAR

Jlle see Kakume pank

Kakume poolsaare pankrannik on nagu lhikese perioodiga meteoor, mis iga aasta-paari jrel jlle kord Eestimaad puudutab. Nd siis tuleb vlja, et meri pureb poolsaart edasi ja siduteed on ohus. Asi kerkis teravaks juba viie-kuue aasta eest, mil elamuehitus sellel siiani metsasel alal kima lks. Maru kutsus esile Merirahu nimeline elamuala. Selle ehitamisel lhuti paar kilomeetrit pankrannikut, et teha sadam ja rajada selle alla tee. Tegevus vabastas siiani tundmatu Kakume Vanakese, kes nd tervele poolsaarele merevee peale tahab lasta. Eks loodus vta ikka oma. Kurb vaid see, et majaehitajate kisa kohaselt peaksid linna-ja riigialamad nende lolluse kinni maksma. Kui Eesti oli veel mereriik, ei tulnud keegi selle peale, et suisa mereranna piirile maja ehitada. Vi kui siis kige vaesemad, kellele seal hti jaoks koht annetati. Sest igaks teadis, et tuulte ja tormide valda elama minna on ebamugav ja ohtlik.
Tiit Kndler





Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012