Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
07. detsember 2004


UUDISED



Eesti plevkivi sammub ikka saastajate esirinnas

Eesti elektrijaamad on Euroopa 100 suurima saastaja hulgas 31. kohal (Eesti elektrijaam) ja 33. kohal (Balti elektrijaam). Need paiskavad kahe peale kokku hku aastas 79 000 tonni vveldioksiidi ja lisaks veel 38 000 tonni lmmastikoksiide ning 6 mln tonni ssihappegaasi. Nii et kahe peale kokku mahuks kmne vngema saastaja sekka ra. Andmed avaldas Rootsi keskkondlaste vljaanne Acid News ning need prinevad 2001. aastast.
Loodusajakiri


Teaduskeskuste koost

Euroopa ks esinduslikumaid teaduskeskusi, Helsingi lhedal Vantaas asuv Heureka on pikka aega teinud koostd Tallinna energia-teaduskeskuse ja Tartu AHHAA teaduskeskustega. Lisaks on Heurekalt saanud abi Eesti rahva Muuseum, Tallinna Tervishoiumuuseum ja Tartu likooli ajaloomuuseum. Suur osa siiani tehtud tst on kaetud EU InterregIIIA programmi rahadest. EL-ist vib meie teaduskeskuste tarbeks saada raha edaspidigi, kuid see eeldab ka Eesti-poolset rahastamist.
Koost eesmrgiks on olnud tuua Eestisse teave ndisaegsete teaduskeskuste toimimise kohta. Ideeks pole olnud mitte nituste hest kohast teise vedamine, vaid ideede levitamine, millest saavad kasu mlemad osapooled, tleb Heureka teadus- ja arendusjuht Hannu Salmi. Tema snul on ka eestlasi hakanud Heurekas kima ha enam ja enam. Praeguseks on eestlased suurim vlismaalastest klastajate rhm Heurekas, tleb ta.
Loodusajakiri


Vaidlus kestab

Vaidlus Palukla me tuleviku le jtkub. Kuu alul esitasid keskkondlased Kehtna vallamajas Palukla puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu vaidekomisjoni koosolekul omapoolse kompromissvariandi. Selle jrgi loobutaks detailplaneeringus metstukitest, kohtunike majast, autokaravanide parklast ning mastaapsetest spordivljakutest, samuti lumekahurite jaoks hdrantkaevude rajamisest. Nende hoonete ja rajatiste ehitamine nuaks ulatuslikke pinnasetid ning muudaks oluliselt maastiku ilmet maastikukaitsealal, kuid kompromissvariandis rhutatakse, et kaitse-eeskirja muutmine ei ole otstarbekas. Kui kik ettepanekud kompleksselt detailplaneeringusse sisse viidaks, oleks vimalik vaidlused praegusel hetkel lpetada.
Loodusajakiri


KSIMUS JA VASTUS

Kui reaalseks te peate eelmises uudises kirjeldatud kompromissvariandi teostumist?

Vastab kompromissiotsija Lembi Sepp Lalli klast Rapla maakonnast:

Arvestades toodud ettepanekutega, keskenduks detailplaneering tervisespordile, oleks koosklas maastikukaitseala ja primusmaastiku silitamise phimtetega. Nende kolme mrksna -- looduskaitse, tervisespordi ja primusmaastiku -- olulisusega Hiieme maaksusel olid vaidekomisjoni liikmed heselt nus 2. detsembril Kehtna vallamajas toimunud arutelul. Kompromissvariandiga nustumine annaks vimaluse reaalselt nidata tahet arendada tervisesporti koosklas loodus- ja primusmaastiku kaitsega. Ma usun, et 9. detsembril koguneval Kehtna vallavolikogul on olemas hea tahe ja arusaam kompromissvariandi elluviimise vajalikkusest.





SNDMUS



htu arheoloogiakeskuses

Kolmapeval, 8. detsembril

Kutsume kiki huvilisi mneks tunniks klla arheoloogidele, kelle 2004. aasta vlitde thtsamaid tulemusi tutvustab MT Arheoloogiakeskuse koostatud vljapanek. Asjatundjatelt saame kuulda, kuidas on lood meie muististe uurimisega ning kas on jtkuvalt loota uusi llatavaid leide, mille phjal avarduvad meie teadmised muistsetest aegadest.
Samuti tutvume arheoloogiamuuseumi ekspositsiooniga, mis kajastab Eesti esiajalugu kiviajast kuni 13. sajandini. Laborites neme, kuidas leiumaterjale uuritakse, ning saame hoida kes ehtsat muinasaegset kivikirvest.
Vljapanekuid tutvustab ja selgitusi jagab lle Tamla.
Algus kell 16.30 Arheoloogiakeskuses, Tallinn, Rtli tnav 10.
Kestvus: 3 tundi.
Hind 65 krooni, Horisondi tellijaile 55 krooni.
Igale osavtjale tasuta MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet vi telefonil 648 22 71
Osavtumaks kanda hiljemalt 6. detsembriks Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.
Loodusajakiri


Hariv fotoreis Lahemaale

11. detsembril toimub fotoretk talvisesse Lahemaa Rahvusparki. Geoloogist loodusfotograafi Tnis Saadre juhtimisel klastame ja pildistame mitmeid looduskauneid paiku. Fotoalast nu saab ksida Heiko Kruusilt Morgan Fotost.
Retke alustame Jgala joalt. Soovi korral klastame hiljaaegu renoveeritud Linname hdroelektrijaama Jgala jel, mille juures peaks ka avanema vimalus pildistada talvituvaid veelinde. Edasi sidame Viru rappa, kus teeme vikese matka laugaste vahel vaatetornini kulgeval laudteel.
Et voolav vesi on talvisel ajal pilditegemiseks atraktiivne, siis klastame jrgnevalt veel kolme lhestikku asetsevat juga: Nmmeveskit, Joaveskit ja Vasaristit. Teel Viinistusse kime lbi suure hiidrahnu -- Jaani-Tooma suurkivi -- juurest ning kui aeg vimaldab ja osalejatel huvi on, siis ka Tammispea hiidrahnu juurest. Viinistul saab pildistada talvist merd. htlasi vtame aja maha kergeks eineks Viinistu kunstimuuseumis. Kel huvi, saab kaeda ka Jaan Manitski kunstikollektsiooni. Vajadusel peatusi tehes sidame retke lpp-punkti Palmsesse. Sealses misapargis oma retke ka lpetame, sest selleks ajaks hakkab valge aeg ka otsa saama.
Retk toimub osalejate oma liiklusvahenditega. Liikumisvahendi puudumine ei tohiks saada takistuseks, sest ritame kik soovijad autodesse mahutada. Kes soovib aga oma sidukulusid jagada ja teisi retkelisi oma autosse vtta, andke sellest mrku. Et valget aega ra kasutada, koguneme retkeks juba laupeva hommikul kell 9.00 Jgala joa juures asuvas parklas. Retke orienteeruv lpp kell 16.00.
Retkel osalemine on tasuline: tiskasvanuile 200 krooni, pilastele, lipilastele 150 krooni. Vajalik on eelregistreerimine hiljemalt retkele eelneval peval telefonil 56 483 480 vi e-kirjaga aadressil heiko@morgan.ee.


UUDISTAJA SOOVITAB

Raamat kuulsast keemikust Paul Kogermanist

Ajal, mil jlle rgitakse nafta lppemisest, tuseb plevkivi ha enam pinnale. Paul Kogerman teadis sellest Eesti rmust ja nuhtlusest enam kui keegi teine tema ajal. Nd on Kogermani perekond ja pilased ja teised asjahuvilised pannu kokku ning Teaduste Akadeemia Kirjastus avaldanud raamatu sellest markantsest Eesti teadlasest. Kuidas plevkivi tekkis ja kuidas seda paremini annaks kasutada need ksimused olid philised, mida Paul Kogerman 80 aasta eest lahendama asus. Plevkivi oli tolgi ajal strateegiline maavara, ja ei psenud Kogerman selle tundjana lbi heitlike aastate puutumatuna. Ehk tuli surmgi 60-aastasele mehele 1951. aastal tnu plevkivi strateegilisusele?
Kes seda teab. Kll aga annab raamat, mille kallal on ttanud Paul Kogermani minia keemik Aili Kogerman, keemik Helvi Hdrejrv ja bibliograaf Imbi Kaasik, ksikasjaliku pildi nii Kogermanist kui teadlasest ja tema ajastust nii nagu tleb selle pealkirigi Paul Kogerman ja tema aeg. Eestis ei ilmu just sageli raamatuid loodusteadlastest. Nnda tasub huvilistel sellel teosel silm peale visata. On ka ohtralt fotosid.
Tiit Kndler


ASJATUNDJA

Valitsus vttis vastu mruse, mis reguleerib jgede tkestamist. Jtkame selle kommenteerimist.
Mruses on eldud, et tkestusrajatis peab olema selline, et see tagaks kalade lbipsu. Kuidas on see majanduslikult ja tehniliselt vimalik? Ka peab olema tagatud sanitaarvooluhulk. Kes selle mrab? Kas need arvud on meie jgede jaoks juba olemas?


Jaak Tambets, Eesti Loodushoiukeskuse juhatuse liige:

Pean mrust progressiivseks. Puht veemeeste tehtuna, on siin llatuslikult kirjas kalameestele sobilikud nuded -- kaladele lbipsu tagamine, laskuva kala turbiini sattumise vltimine, sanitaarvooluhulga tagamine. Viimane on minu teada seni defineerimata, seda on mratud vajadusel segase metoodika alusel.
Kui hakatakse sanitaarvooluhulka defineerima ja selle mramise metoodikat seadustama, tuleks arvesse vtta kindlasti ka je koloogilise kvaliteedi (veepoliitika raamdirektiivi thenduses) silitamise nudeid. Ka kaladele les- ja allavoolu lbipsu tagamisel peavad nuded olema tpsustatud. Vga progressiivne on eelviimane paragrahv. Sellega minu arvates seatakse ka prast 1995. aastat ehitatud paisudele lalloetletud nuded. Seda erikasutusloa uuendamisel.


Rein Jrveklg, kalateadlane:

Phimtteliselt mrus hea ja ige, aga palju konkreetseid asju, millest lpuks kik sltub, jb lahtiseks ja mratlemata: -- niteks sanitaarvooluhulk. See ei olegi kuskil defineeritud, mis see on ja kuidas seda mrata. Osa veemehi peab igeks kasutada 1972.a NSVL-s kasutatud sanitaarvooluhulga mramise metoodikat, et see on 5-protsendilise tenosusega ette tulev minimaalne 30 peva keskmine. See on aga je elustiku tielik hvitamine. See, mis juhtub kord 20 aasta jooksul ja mis iseenesest on loodusele pnts, muudetakse igapevaseks reegliks.
igem oleks ldse rkida mitte sanitaarvooluhulgast, vaid koloogilisest vooluhulgast, mis peab iga paisu juures olema tagatud. See peab tagama normaalse kossteemi silimise paisust allavoolu.
Phimtteliselt on ige, et kalade lbips tuleb tagada, aga kuidas seda teha ja kuidas tuvastada, et nd on tagatud, see jb mratlemata. Kas ks mittettav nigel kalatee on piisav? Sama puudutab ka kalade turbiinidesse psu tkestamise nuet. Viks olla selgelt kirjas, et vre lbimt on lubatud kuni 25 mm.


KIIRKOMMENTAAR

Ohjeldagem tvihikuid!

Lpuks ometi on koolilaste vanemad hakanud kisa tstma selle le, et tvihikud ja pikud on nii kallid. Selline ohjeldamatu raiskamine tuleks kohe lpetada. Kas keegi on ldse melnud, et milleks seda tvihikut leldse vaja on. Pigem peaks toetama e-vihikut.
Ja ega ka koolipikud pea olema siis kige kallimal paberil ning tisvrvis. Vhemasti mitte kik. Sstvast arengust on sellisel puhul asi kaugel. Ja kui neme, et Eesti on innovatiivsuse kasvus Euroopas viimaste seas -- kas siis mitte ajast ja arust tvihikud pole ks veskikivi, mille peaks kaela kljest lahti likama.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012