Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. detsember 2004


UUDISTAJA SOOVITAB



Soovite saada Loodusajakirja vljaandeid alates uue aasta jaanuarist?
Ei ole veel tellinud?
Tellige enne selle ndala reedet, 17. detsembrit!






Looduses liikuja plaadike

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus on valmis saanud CD-plaadi, millelt neb ja kuuleb, kus Eestis omanikuprobleemideta matkata ja bida saab.
RMK loodusradade, metsaonnide, piknikukohtade, lkke- ja telkimisplatside vrgustik katab ndseks terve Eesti. Siiski, Vormsil veel ei ole. Need on paigad, mida hooldatakse ja kuhu igal kahejalgsel, olgu linnul vi inimesel, lubatud minna. Aga need on ka paigad, kus imetajast kahejalgne peab arvestama, et temast midagi sihukest maha ei jks, et mnel teisel hbi ja halb hakkab.
CD pealkirjaga Looduses liikumise vimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel sisaldab andmeid alates 25-st looduskeskusest kuni 130 lkkekoha ja 178 matkarajani vlja.
Mis halb, et ega seda CD-d matkale kaasa vtta saa. Kui just lpptoppi seljakotti ei topi. Ka on info sellel ldisemat ja kohalemeelitavat laadi. Kes tahab teada tpsemalt, saab vaadata RMK kodulehekljelt www.rmk.ee alapeatkist Puhkus riigimetsas.
Loodusajakiri


Meisterdavad linnumaju

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab Kompanii tnaval majas nr 10 teisipeval, 14.detsembril kl 16 kigile loodushuvilistele lindude toidumaja meisterdamise pisifestivali. Soovitatakse kaasa vtta omameisterdatud toidumajakesed, mis viksid teistele heaks eeskujuks olla. Ornitoloogiahing jagab asjakohaseid selgitusi ja nuandeid lindude toitmiseks, vaatlemiseks ja loendamiseks talvel. Tutvustatakse ka linde, kes toidumajakesi klastavad.
hiselt valmistatakse lindude toidumaja ja ksitakse nu asjatundjatelt. Materjali viks kaasa vtta. Teatud kogus vahendeid on ka kohapeal olemas. Auhinnad Eesti Ornitoloogiahingult ja Jungentilt. Meisterdamisvahendid Ehituse ABC-lt.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus


UUDISED

Tekib Eesti esimene tuuleveskite kogukond

Pakri poolsaare tipus osaliselt endise NL piirivalve ppekeskuse maa-alal pstitatakse kaheksa tuulegeneraatorit. 18,4 MW vimsusega tuulepark hakkab tootma umbes protsendi Eestis tarbitavast elektrist. Jaanuariks saab paika kaheksa Nordex N90 tuulejaama. Sellise tuulegeneraatori vimsus on 2,3 MW, masti krgus 80 m ning tiiviku siruulatus 90 m. Esimene tuulegeneraator peaks alustama tegevust juba sel ndalal, tuulepark valmib lplikult 2005.a. mrtsiks.
Tuulepargi omanikuks on Norra energeetikaettevtte Vardar AS Eesti ttarettevte O Pakri Tuulepark. Vardar AS on Norra Buskerudi maakonna energeetikakontsern, mis on tegelenud peamiselt hdroelektri- ja tuuleelektrijaamadega.
Pakri tuulepargi eeldatav aastane elektritoodang 56 GWh vastab umbes hele protsendile elektrienergia lpptarbimisest Eestis. Riigi eesmrk on tsta aastaks 2010 taastuvelektri osakaal 5,1 protsendini lpptarbimisest. Tuulepargi toodang vib lal hoida umbes 10 000 kodumajapidamist.
Pakri Tuulepark/Loodusajakiri


Uued teated lindudelt

Kana genoom on kompaktsem kui imetajal. See koosneb 20 000 -- 23 000 geenist, mille moodustab miljard DNA thte. Inimese genoomis on umbes sama palju geene, ent 3 miljardit thte.
Linnud lahknesid imetajatest 310 miljoni aasta eest. Inimesed ei oska enam valmistada mune, ent kasvatavad juukseid. Misvastu linnul on nokk ja suled. Kigest hoolimata on imetajal ja linnul hised 70 miljonit DNA aluspaari.
Kuid lindude omavaheline sugulus pole ldsegi selge. Kaks liiki vivad vlja nha sarnased, ent ei pruugi olla lhedased geneetilised sugulased. Uurinud 150 linnuperekonna genoomi, leidsid teadlased kaks erinevat evolutsioonilist sugupuud. Ning nende vahel hulganisti niteid koonduvast evolutsioonist protsessist, milles eri liigid omandavad arengu kigus htelaadi vlimuse ja jagavad sama konurgakest. Mlemas sugupuus on esindatud kakulaadsed linnud, nektarist elatuvad kveranokalised tiivulised ja puu otsas elamiseks vndunud varvastega linnud. Nnda ei avalda vlimuse jrgi liigitamine lindude omavahelise suguluse tagamaid.
New Scientist/Loodusajakiri


Seitse aastatuhandet purjutamist

Hiljutised keemilised analsid nitavad, et hiina klaelanikud valmistasid alkohoolseid jooke juba 7000 aastat tagasi. Siiani prinesid vanimad tendid alkohoolsete jookide valmistamisest 5400 aasta tagusest Iraanist. Samal ajal tekkis pllundus, kasutati rnikivist triistu ja relvi. Iidne jook valmistati riisist, meest ja viirpuu viljadest.
New Scientist/Loodusajakiri





TERVISEKS

Kes tahab lapsi, rgu vtku slle arvutit

Arvuti sles hellitamine vib meestele kalliks maksma minna. See vib vhendada nende lootust saada isaks. Slearvuti tundide kaupa sleshoidmine ning sellega kaasnev jalgade pikaajaline kooshoidmine suurendab nimmetemperatuuri tervelt 2,8 pgala vrra. Selline temperatuuri tus on piisav, et mjutada seemnerakkude kvaliteeti. Seda muidugi juhul, kui arvutit hoitakse sles sstemaatiliselt, mitu korda pevas ja pev peva krval.
New Scientist/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Fakt:
Hletusmaraton kiitis Palukla Hiieme planeeringu heaks
Mdunud neljapeval pidasid Kehtna vallavolinikud hletusmaratoni, mis tipnes heakskiitva otsusega vtta vastu Palukla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering koos otsust motiveeriva osaga. Poolt oli 16 vallavolikogu liiget ning vastu kaks. Kehtna volikogu ei taganenud juba varem tehtud otsusest, snas Kehtna vallavolikogu esimees Mrt Riisenberg. Esimest korda veti detailplaneering vastu 21. septembril.
Selle peale esitasid vaide Palukla Hiieme Hoiu Seltsing ja Aivar Jrisalu. Phjenduseks toodi otsuse vhest motiveeringut.
Detailplaneeringusse jid tstukid, spordivljakud ja hoonestus. Tugevaks argumendiks loeti, et Palukla 31 tiskasvanust on keskuse vastu ainult ks. Motiveeringus mratleti, et Paluklast viks tervise- ja sporditegevuse krval saada keskkonnakaitse ja loodushariduse keskus. Samuti ei piirata Palukla Hiieme kasutamist kultuskohana. Motiveeringus rhutati, et detailplaneeringu koosolekud olid demokraatlikud, sest koos kidi kuus korda.
Allikas: Ndaline


Kommentaar:
Seda oligi oodata
Nii nagu ei kao maamunalt jahimehed, nii ei kao ka inimesed, kes tahavad mgesid tsta paigast ja jgesid mber suunata. Palukla mgede puhul pole ju asi selles, kas keegi tahab vtta maha he puu rohkem vi vhem. Ksimus on, et tahetakse looduslik mgi hoopistkkis ra hvitada. Nii nagu hvitati ra looduslik Vike-Munamgi. Mistahes mullatd thendavad ju me suurema vi vhema osa mbertstmist. Ja olgu hiiemgi vi ei, selline tegevus peaks igale endast lugupidavale eestlasele lihtsalt vastukarva olema. Iseloomulik on ka phjendus: kik klaelanikud seda asja tahavad. Tuleb siis nii vlja, et Eesti on ikkagi himude tallermaa, mitte mingi iseseisev riik. Aga Eesti Naislaulu Seltsile sherdune asi meeldib. Ega siis ilmaasjata valitud Kehtna vallavolikogu esimees Mrt Riisenberg aasta isaks.
Uudistaja


KIIRKOMMENTAAR

Surmatants prgime otsas

Juba ra hakkava ttama need uudised, kuidas Eestis piirkondlikke prgilaid tekitatakse. Kord protestib ks, kord teine pool. Harjumaal on asi nnda, et kaks konkureerivat prgifirmat otsivad ise kohta, kus saavad, ja pavad kohalikke nusse meelitada.
Veelkordne nide, et seal, kus vaja, meil riiki pole. See on ju ometi riigi asi leida need paikkonnad Eestis, kuhu prgilaid on mistlik rajada. Tpsema paikapaneku jaoks on vlja meldud maavalitsus.
Pole iga kla asi otsustada, kuidas prgilate vrgustik les ehitatakse. Samuti pole see iga prgifirma asi. Niikaua, kui riik seda ei taipa, jmegi loodusesse laialimrdunud prgilaks.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012