Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
14. detsember 2004


UUDISTAJA SOOVITAB



Soovite saada Loodusajakirja väljaandeid alates uue aasta jaanuarist?
Ei ole veel tellinud?
Tellige enne selle nädala reedet, 17. detsembrit!






Looduses liikuja plaadike

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus on valmis saanud CD-plaadi, millelt näeb ja kuuleb, kus Eestis omanikuprobleemideta matkata ja ööbida saab.
RMK loodusradade, metsaonnide, piknikukohtade, lõkke- ja telkimisplatside võrgustik katab nüüdseks terve Eesti. Siiski, Vormsil veel ei ole. Need on paigad, mida hooldatakse ja kuhu igal kahejalgsel, olgu linnul või inimesel, lubatud minna. Aga need on ka paigad, kus imetajast kahejalgne peab arvestama, et temast midagi sihukest maha ei jääks, et mõnel teisel häbi ja halb hakkab.
CD pealkirjaga “Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel” sisaldab andmeid alates 25-st looduskeskusest kuni 130 lõkkekoha ja 178 matkarajani välja.
Mis halb, et ega seda CD-d matkale kaasa võtta saa. Kui just läpptoppi seljakotti ei topi. Ka on info sellel üldisemat ja kohalemeelitavat laadi. Kes tahab teada täpsemalt, saab vaadata RMK koduleheküljelt www.rmk.ee alapeatükist “Puhkus riigimetsas”.
Loodusajakiri


Meisterdavad linnumaju

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab Kompanii tänaval majas nr 10 teisipäeval, 14.detsembril kl 16 kõigile loodushuvilistele lindude toidumaja meisterdamise pisifestivali. Soovitatakse kaasa võtta omameisterdatud toidumajakesed, mis võiksid teistele heaks eeskujuks olla. Ornitoloogiaühing jagab asjakohaseid selgitusi ja nõuandeid lindude toitmiseks, vaatlemiseks ja loendamiseks talvel. Tutvustatakse ka linde, kes toidumajakesi külastavad.
Ühiselt valmistatakse lindude toidumaja ja küsitakse nõu asjatundjatelt. Materjali võiks kaasa võtta. Teatud kogus vahendeid on ka kohapeal olemas. Auhinnad Eesti Ornitoloogiaühingult ja Jungentilt. Meisterdamisvahendid Ehituse ABC-lt.
Tartu Keskkonnahariduse Keskus


UUDISED

Tekib Eesti esimene tuuleveskite kogukond

Pakri poolsaare tipus osaliselt endise NL piirivalve õppekeskuse maa-alal püstitatakse kaheksa tuulegeneraatorit. 18,4 MW võimsusega tuulepark hakkab tootma umbes protsendi Eestis tarbitavast elektrist. Jaanuariks saab paika kaheksa Nordex N90 tuulejaama. Sellise tuulegeneraatori võimsus on 2,3 MW, masti kõrgus 80 m ning tiiviku siruulatus 90 m. Esimene tuulegeneraator peaks alustama tegevust juba sel nädalal, tuulepark valmib lõplikult 2005.a. märtsiks.
Tuulepargi omanikuks on Norra energeetikaettevõtte Vardar AS Eesti tütarettevõte OÜ Pakri Tuulepark. Vardar AS on Norra Buskerud’i maakonna energeetikakontsern, mis on tegelenud peamiselt hüdroelektri- ja tuuleelektrijaamadega.
Pakri tuulepargi eeldatav aastane elektritoodang 56 GWh vastab umbes ühele protsendile elektrienergia lõpptarbimisest Eestis. Riigi eesmärk on tõsta aastaks 2010 taastuvelektri osakaal 5,1 protsendini lõpptarbimisest. Tuulepargi toodang võib ülal hoida umbes 10 000 kodumajapidamist.
Pakri Tuulepark/Loodusajakiri


Uued teated lindudelt

Kana genoom on kompaktsem kui imetajal. See koosneb 20 000 -- 23 000 geenist, mille moodustab miljard DNA tähte. Inimese genoomis on umbes sama palju geene, ent 3 miljardit tähte.
Linnud lahknesid imetajatest 310 miljoni aasta eest. Inimesed ei oska enam valmistada mune, ent kasvatavad juukseid. Misvastu linnul on nokk ja suled. Kõigest hoolimata on imetajal ja linnul ühised 70 miljonit DNA aluspaari.
Kuid lindude omavaheline sugulus pole üldsegi selge. Kaks liiki võivad välja näha sarnased, ent ei pruugi olla lähedased geneetilised sugulased. Uurinud 150 linnuperekonna genoomi, leidsid teadlased kaks erinevat evolutsioonilist sugupuud. Ning nende vahel hulganisti näiteid koonduvast evolutsioonist – protsessist, milles eri liigid omandavad arengu käigus ühtelaadi välimuse ja jagavad sama ökonurgakest. Mõlemas sugupuus on esindatud kakulaadsed öölinnud, nektarist elatuvad kõveranokalised tiivulised ja puu otsas elamiseks väändunud varvastega linnud. Nõnda ei avalda välimuse järgi liigitamine lindude omavahelise suguluse tagamaid.
New Scientist/Loodusajakiri


Seitse aastatuhandet purjutamist

Hiljutised keemilised analüüsid näitavad, et hiina külaelanikud valmistasid alkohoolseid jooke juba 7000 aastat tagasi. Siiani pärinesid vanimad tõendid alkohoolsete jookide valmistamisest 5400 aasta tagusest Iraanist. Samal ajal tekkis põllundus, kasutati ränikivist tööriistu ja relvi. Iidne jook valmistati riisist, meest ja viirpuu viljadest.
New Scientist/Loodusajakiri





TERVISEKS

Kes tahab lapsi, ärgu võtku sülle arvutit

Arvuti süles hellitamine võib meestele kalliks maksma minna. See võib vähendada nende lootust saada isaks. Sülearvuti tundide kaupa süleshoidmine ning sellega kaasnev jalgade pikaajaline kooshoidmine suurendab nimmetemperatuuri tervelt 2,8 pügala võrra. Selline temperatuuri tõus on piisav, et mõjutada seemnerakkude kvaliteeti. Seda muidugi juhul, kui arvutit hoitakse süles süstemaatiliselt, mitu korda päevas ja päev päeva kõrval.
New Scientist/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Fakt:
Hääletusmaraton kiitis Paluküla Hiiemäe planeeringu heaks
Möödunud neljapäeval pidasid Kehtna vallavolinikud hääletusmaratoni, mis tipnes heakskiitva otsusega võtta vastu Paluküla puhke- ja spordikeskuse detailplaneering koos otsust motiveeriva osaga. Poolt oli 16 vallavolikogu liiget ning vastu kaks. “Kehtna volikogu ei taganenud juba varem tehtud otsusest,” sõnas Kehtna vallavolikogu esimees Märt Riisenberg. Esimest korda võeti detailplaneering vastu 21. septembril.
Selle peale esitasid vaide Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja Aivar Jürisalu. Põhjenduseks toodi otsuse vähest motiveeringut.
Detailplaneeringusse jäid tõstukid, spordiväljakud ja hoonestus. Tugevaks argumendiks loeti, et Paluküla 31 täiskasvanust on keskuse vastu ainult üks. Motiveeringus määratleti, et Palukülast võiks tervise- ja sporditegevuse kõrval saada keskkonnakaitse ja loodushariduse keskus. Samuti ei piirata Paluküla Hiiemäe kasutamist kultuskohana. Motiveeringus rõhutati, et detailplaneeringu koosolekud olid demokraatlikud, sest koos käidi kuus korda.
Allikas: Nädaline


Kommentaar:
Seda oligi oodata
Nii nagu ei kao maamunalt jahimehed, nii ei kao ka inimesed, kes tahavad mägesid tõsta paigast ja jõgesid ümber suunata. Paluküla mägede puhul pole ju asi selles, kas keegi tahab võtta maha ühe puu rohkem või vähem. Küsimus on, et tahetakse looduslik mägi hoopistükkis ära hävitada. Nii nagu hävitati ära looduslik Väike-Munamägi. Mistahes “mullatööd” tähendavad ju mäe suurema või vähema osa ümbertõstmist. Ja olgu hiiemägi või ei, selline tegevus peaks igale endast lugupidavale eestlasele lihtsalt vastukarva olema. Iseloomulik on ka põhjendus: kõik külaelanikud seda asja tahavad. Tuleb siis nii välja, et Eesti on ikkagi hõimude tallermaa, mitte mingi iseseisev riik. Aga Eesti Naislaulu Seltsile säherdune asi meeldib. Ega siis ilmaasjata valitud Kehtna vallavolikogu esimees Märt Riisenberg aasta isaks.
Uudistaja


KIIRKOMMENTAAR

Surmatants prügimäe otsas

Juba ära hakkava tüütama need uudised, kuidas Eestis piirkondlikke prügilaid tekitatakse. Kord protestib üks, kord teine pool. Harjumaal on asi nõnda, et kaks konkureerivat prügifirmat otsivad ise kohta, kus saavad, ja püüavad kohalikke nõusse meelitada.
Veelkordne näide, et seal, kus vaja, meil riiki pole. See on ju ometi riigi asi leida need paikkonnad Eestis, kuhu prügilaid on mõistlik rajada. Täpsema paikapaneku jaoks on välja mõeldud maavalitsus.
Pole iga küla asi otsustada, kuidas prügilate võrgustik üles ehitatakse. Samuti pole see iga prügifirma asi. Niikaua, kui riik seda ei taipa, jäämegi loodusesse laialimäärdunud prügilaks.
Tiit Kändler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012