UUDISTAJA
21. detsember 2004

UUDISED

Molekulaargeneetika labori aastapäev

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika labor tähistas nädala alul oma 20. sünnipäeva. Labor on etendanud Eesti teaduses geneetikapioneeri osa ning on õieti üllatav, et see on tegutsenud nii vähe aega. Ja saavutanud nii palju. Selle laboriga on olnud seotud paljud Eesti tuntud molekulaarbioloogid nagu labori esimene juhataja Mart Saarma, järgnevad juhatajad Raivo Vilu, Merike Kelve ja Priit Kogerman. Kõik nemad ja paljud teised teadlased esinesid ka aastapäevakonverentsil.
Loodusajakiri


Uued ajaloodoktorid

Esmaspäeval kaitsti Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna doktorinõukogus kahe teadlase doktoritöid. Soome Akadeemia endine kauaaegne asepresident Heikki Kallio kaitses doktoritööd Soome ja Eesti teadussuhetest aastatel 1940–1991 ja Tallinna Tehnikaülikooli teadur Vahur Mägi doktoritööd teemal „Inseneriühendused Eesti riigi ühistegevuses ja kultuuris aastatel 1918–1940“.
Mõlemad uurimisvaldkonnad on seni Eesti ajalooteaduses jäänud tagaplaanile ning nende süvakäsitlus ja ka esmakordselt esitatav faktimaterjal pälvib seetõttu suurt huvi.
TA


Keskkonnaalal jagati välja 80 000 krooni

Esmaspäeval jagati keskkonnaministeeriumis viimase aasta jooksul elluviidud keskkonnaalaste, sh keskkonnateadlikkust tõstvate tegevuste eest 80 000 kroonine auhinnafond.
Konkursiga soovib keskkonnaministeerium tunnustada üle-Eestilist keskkonnaalast tööd, mis on tehtud pühendumise ja suure initsiatiiviga. Kandidaadid seadsid üles maakondlikud keskkonnateenistused ja ministeeriumi osakonnad. Keskkonnateo konkursist soovib ministeerium kujundada iga-aastase traditsiooni.
Konkursi võitjateks kuulutati kolm osalejat:
Esimene preemia, 25 000 krooni, läks Laulu-ja Tantsupeo SA-le projekti “Las jääda ükski mets" eest.
Teine preemia, 15 000 krooni, läks MTÜ Kiideva Külaseltsile loodusturismi arendamise eest Kiidevas.
Kolmas preemia, 10 000 krooni, läks Koonga Looduse SA-le ja selle juhile Kaljo Brandtile Nedrema puisniidu taastamise ja korrashoiu eest.
Lastele suunatud Keskkonnateokese kategooria nominendid olid aga niivõrd tasavägised ja kõik üheväärset tunnustamist väärivad, et neid kõiki otsustati premeerida 5000 krooniga. Keskkonnateokese preemia said Ala Põhikool, Kabala Põhikool, Ruth Rang ja Erla Soots MTÜ-st Võrkorav, Viljandi lasteaed Mesimumm, MTÜ Peraküla Teater ja MTÜ Ökokratt.
Keskkonnaministeerium


SÜNDMUS

---

Avati laste loodusfoto näitus

Esmaspäeval avati Tallinnas Rahvusraamatukogus näitus "Laps ja Loodus 2004", kus osaleb 141 1. klassi last paljudest Eesti koolidest ja ka Riia Eesti koolist.
Studio Viridise korraldatav loodushariduslik ettevõtmine "Laps ja Loodus" toimub viiendat aastat. Lastele jagatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud AGFA fotoaparaadid ja antakse ülesanne pildistada loodust nii, nagu nemad seda näevad. Kui varem on see järjepidev üritus toimunud alati kevadel, siis sedapuhku otsustati lapsed kaameratega metsa saata sügisel.
Algkooliealised lapsed näevad ümbritsevat paljuski täiskasvanutest erinevalt. Neil ei ole veel välja kujunenud hoiakud või arusaamad, mis tähelepanuvõimet, loovust ja erksust tublisti piiravad.
Projektis osalevad klassid valitakse igal aastal välja korraldajate poolt.
Sel aastal osalevad Tallinna 21. Kool, Tõstamaa Keskkool, Kihnu Põhikool, Neeme Algkool Harjumaalt, Sargvere Põhikool Järvamaalt, Lauka Põhikool Hiiumaalt, Tartu Slaavi Gümnaasium, Peeter Raja linnuhuviliste laste ring Lao Linnujaamast Pärnumaalt ja Riia Eesti Kool.
Üritust toetasid AGFA (Olympus Eesti), Keskkonnainvesteeringute Keskus, Fotoklubi, Eesti Loodusmuuseum, Looduse Omnibuss, UNICEF, Regio jt.
Studio Viridis





TERVISEKS

---

Uni ja söögiisu võivad olla seotud

Une kestvus võib olla seotud keha võimega sada lahti ebavajalikest kilogrammidest. Inimestel, kes magavad ööseti pidevalt vähem kui viis tundi, on vähem rohkem isu tõstvat ja vähem seda vähendavaid hormoone. Isu reguleerivate hormoonide hulga muutused võivad põhjustada ülekaalulisust.
Allikas: Scientific American


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

---

Faktike:
Eestile GMO-vabadus
Oma möödunud nädalal toimunud paneelarutelust ajendatuna otsustas Eesti Looduskaitse Selts esitada üldsusele, kõigile asjast huvitatud ühendustele ja Vabariigi Valitsusele üleskutse muuta Eesti GMO-vabaks piirkonnaks. Ehk nagu väljendas üks arutlejaist, dr Viive Rosenberg -- kingime Euroopa Liidule ühe GMO-vaba oaasi, ala, kus ei lasta ei loodusesse, põldudele ega lautadesse GM organisme.
Selts pöördub ühtlasi oma mõttekaaslaste poole kogu Euroopas ettepanekuga toetada seda üleskutset.
Teatavasti ei võimalda EL seadustik mingi ühe siseriikliku aktiga GMO-de Eestis kasutamist ära keelata. Küll aga on võimalik tugeva tahtmise korral leida põhjendused, mille pinnal saab algatada läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Eestile kui väikesele EL osale sellise kogu Euroopat tõenäoliselt huvitava, esialgu kasvõi eksperimentaalse, staatuse saamiseks.
ELKS

Kommentaar:
Kui kallis on GMO-vabadus?
Eesti Looduskaitse Selts on tulnud välja ideega kuulutada Eesti GMO-vabaks piirkonnaks. Esmapilgul üllas mõte. Geenmuundatud elu võib osutuda ohtlikumaks kui arvatakse. Kuid ometi on GMO-d olemas. Ja ei tule unustada, et need pole mitte pelgalt tomatid, kartulid, mais, soja ja muu lihtsamat sorti söödav kraam. GMO-d on ka hiired, mille peal katsetatakse uusi ravimeid. Ja teised imetajad, mis ravimeid piimaga välja lüpsavad. GMO-d on pärmid ja bakterid, mida kasutatakse toiduainetööstuses. GM-taimed on enamiku sojajahutoodete sees.
Kuidas, pagan võtaks, Eesti kõigest sellest hoiduda saaks? Lugesin just äsja uudist selle kohta, et kolibakteris hakatakse kasvatama nanokristalle ülikiirete mikrokiipide jaoks. Kas pole see veel hullem kui mingi GMO?
Tundub küll nõnda, et ega GMO-dest ei pääse. Küll aga peab püüdma neid mingi kontrolli all hoida. Jõulude eel on ehk sobilik meenutada, et Jumal ise valmistas inimese GM-olendina, ja seejärel tegi valmis veel ühe, Jeesus Kristuse.
Tiit Kändler

---

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15