Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
04. jaanuar 2004




UUDISED



Uus mõte: Eesti Looduse originaalne käsitlus looduskaitsest

Möödunud aasta maikuus liitus Eesti looduskaitse ametlikult Euroopa Liidu looduskaitsesüsteemiga. Sellele eelnesid pärandkoosluste ja märgalade inventeerimised, Natura 2000 alade valik, loodushoiutoetused jpm.
Soome raadioajakirjanik Veikko Neuvonen vaatleb meie loodust ja looduskaitset põhjanaabri pilguga. Muu hulgas nimetab ta Matsalut põhjamaade looduse säravaimaks pärliks.
Keskkonnaprobleemide juured on evolutsioonilised, väidab loomaökoloog Peeter Hõrak. Inimkonna hädade peapõhjus pole mitte eemaldumine loodusest ja loomulikkusest, vaid pigem asjaolu, et me seda piisavalt teinud ei ole. Inimeste tarbimismaania mõistmise võti peitub sugulise valiku mehhanismidest arusaamises. Lepa-aasta lõpetab Mall Hiiemäe ülevaade leppadest rahvaluules, uskumustes ja rahvameditsiinis. Detsembrinumbrist saab lugeda linnakajakatest kui meie elustiili peegeldajatest; Eesti linnustikust märkamatult kadunud tutkast; intervjuud Edgar Kanti tööde jätkaja, geograafiaprofessor Anne Buttimeriga; Gröönimaast; parapähklist; vaenuköiest ja paljust muust.
Loodusajakiri


Uus hoiatus: koerale koera toit

Võibolla ei saa nii mõnelegi meie armastatud kodukoerale saatuslikuks väheväärtuslik koeratoit? Äkitselt armastame koera liiga palju. Ja söödame teda kakaod sisaldavate maiustustega? Kakao ei ole koerale kohane toit. Tema kehas puuduvad fermendid, mis kakaod lagundaks. Nii et armastus koera vastu jäägu ikka, kuid seda on parem avaldada mõne rammusa kondi näol.
Loodusajakiri





Uus võimalus: Eestist võib saada kosmoseriik

Kosmosesse lähetatud rämpsu hulk hakkab juba ületama mõistlikke piire. Nii näiteks pillas USA astronaut Jim Voss 2001. aastal avakosmoses töötades käest kingakarbisuuruse tööriistakomplekti. Seejärel tuli rahvusvahelise kosmosejaama trajektoori muuta, et mitte riistakastiga kokku põrgata.
Üle viie millimeetrise läbimõõduga ainet, mille inimene on orbiidile poetanud, ringleb seal juba rohkem kui looduslikku, näiteks meteoriitidest pärit ainet. Seal võib leida metalliprahti, vene satelliidist pärit tuumareaktori jäätunud kütust, aga ka lihtsalt paarsada prügikotti, mille Mir-i meeskond jaamast välja viskas. Nõnda ringleb kuni 2000 km kõrgusel vähemalt 5000 tonni rämpsu.
Isegi väikesed jäätmetükid võivad teha palju pahandust. On ju suhteline kiirus suur. Nii võib satelliidi kokkupõrget vaid 1,3 millimeetrise alumiiniumtükikesega võrrelda püsikuuliga, kümnesentimeetrise tükiga kokkupõrge võrdub aga 25 dünamiidipadruni löögijõuga.
Kuid siiani ei kehti kosmoses mingid keskkonnadirektiivid. Nii et – miks ei võiks Eesti sel aastal saada kosmoseriigiks, kui tuleb lagedale algatusega kosmose saastamine reguleerida.
Allikas:Tietassa tapahtuu


UUDISTAJA SOOVITAB

Uus raamat: Reisigem Jüri Engelbrechti mõtteradadel

Üsna vana aasta lõpul ilmus Eestis kaks populaarteaduslikku raamatut. Mõlema autoriks akadeemik Jüri Engelbrecht. Üks neist eestikeelne “Mõtterajad”, teine ingliskeelne “Attractors of Thoughts”. Kirjastajaks Eesti Teaduste Akadeemia. Eestikeelne kogumik koondab Engelbrechti kõned, saatesõnad akadeemia kogumikele, aga ka kirjutised teaduspoliitikast, mis enamjaolt ajakirjanduses ilmunud. On ka reisipilte, intervjuusid. Tuumakam ja originaalsem on esseistika, milles Jüri Engelbrecht lahkab oma eriala. Kirjutab maailma lihtsusest ja keerukusest, kaosest ja dünaamika ilust.
Ingliskeelne kogumik on õhem, siit on välja jäetud päevapoliitilisemad kirjutised. Hea tutvustus Eesti teadusliku mõtte liikumisest.
Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

Uus soov: Teeme mõtlemise selgemaks!

Balti klint kandideerib UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi nimekirja. Nõnda teatas keskkonnaministeerium möödunud aasta lõpul. Lähemal uurimisel tuli siiski ilmsiks, et ei kandideeri mitte kogu tuhandekilomeetrine Balti klint, vaid seitse selle lõiku. Lisaks juhtisid asjatundjat tähelepanu, et atraktiivsetest on välja jäänud Päite, mis ühtede ametnike arvates justkui oleks Udria kaitsealal, teoiste arvates aga ei ole ka.
Mida sa hing kostad! Aga seda, et uuel aastal püüaksime ikka selgema ja täpsema sõnastuse poole. Milleks rahvast eksitada, kui kaitse alla pakutakse vaid mõningaid klindi lõike. Mitte et see halb oleks, äkki ei olegi. Halb on aga see, et lõpuks ei saa enam keegi aru, mida siis ikka maailmapärandisse pakutakse. See oleks ju sama hea olnud, kui rahvale oleks kõneldud, et Tallinna vanalinn saab UNESCO kaitse, pärast oleks aga selgunud, et kaitse all on vaid Viru tänav ja Raekoja plats.
Tiit Kändler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema15.html

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet