Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
04. jaanuar 2004




UUDISED



Uus mte: Eesti Looduse originaalne ksitlus looduskaitsest

Mdunud aasta maikuus liitus Eesti looduskaitse ametlikult Euroopa Liidu looduskaitsessteemiga. Sellele eelnesid prandkoosluste ja mrgalade inventeerimised, Natura 2000 alade valik, loodushoiutoetused jpm.
Soome raadioajakirjanik Veikko Neuvonen vaatleb meie loodust ja looduskaitset phjanaabri pilguga. Muu hulgas nimetab ta Matsalut phjamaade looduse sravaimaks prliks.
Keskkonnaprobleemide juured on evolutsioonilised, vidab loomakoloog Peeter Hrak. Inimkonna hdade peaphjus pole mitte eemaldumine loodusest ja loomulikkusest, vaid pigem asjaolu, et me seda piisavalt teinud ei ole. Inimeste tarbimismaania mistmise vti peitub sugulise valiku mehhanismidest arusaamises. Lepa-aasta lpetab Mall Hiieme levaade leppadest rahvaluules, uskumustes ja rahvameditsiinis. Detsembrinumbrist saab lugeda linnakajakatest kui meie elustiili peegeldajatest; Eesti linnustikust mrkamatult kadunud tutkast; intervjuud Edgar Kanti tde jtkaja, geograafiaprofessor Anne Buttimeriga; Grnimaast; paraphklist; vaenukiest ja paljust muust.
Loodusajakiri


Uus hoiatus: koerale koera toit

Vibolla ei saa nii mnelegi meie armastatud kodukoerale saatuslikuks vhevrtuslik koeratoit? kitselt armastame koera liiga palju. Ja sdame teda kakaod sisaldavate maiustustega? Kakao ei ole koerale kohane toit. Tema kehas puuduvad fermendid, mis kakaod lagundaks. Nii et armastus koera vastu jgu ikka, kuid seda on parem avaldada mne rammusa kondi nol.
Loodusajakiri





Uus vimalus: Eestist vib saada kosmoseriik

Kosmosesse lhetatud rmpsu hulk hakkab juba letama mistlikke piire. Nii niteks pillas USA astronaut Jim Voss 2001. aastal avakosmoses ttades kest kingakarbisuuruse triistakomplekti. Seejrel tuli rahvusvahelise kosmosejaama trajektoori muuta, et mitte riistakastiga kokku prgata.
le viie millimeetrise lbimduga ainet, mille inimene on orbiidile poetanud, ringleb seal juba rohkem kui looduslikku, niteks meteoriitidest prit ainet. Seal vib leida metalliprahti, vene satelliidist prit tuumareaktori jtunud ktust, aga ka lihtsalt paarsada prgikotti, mille Mir-i meeskond jaamast vlja viskas. Nnda ringleb kuni 2000 km krgusel vhemalt 5000 tonni rmpsu.
Isegi vikesed jtmetkid vivad teha palju pahandust. On ju suhteline kiirus suur. Nii vib satelliidi kokkuprget vaid 1,3 millimeetrise alumiiniumtkikesega vrrelda psikuuliga, kmnesentimeetrise tkiga kokkuprge vrdub aga 25 dnamiidipadruni lgijuga.
Kuid siiani ei kehti kosmoses mingid keskkonnadirektiivid. Nii et miks ei viks Eesti sel aastal saada kosmoseriigiks, kui tuleb lagedale algatusega kosmose saastamine reguleerida.
Allikas:Tietassa tapahtuu


UUDISTAJA SOOVITAB

Uus raamat: Reisigem Jri Engelbrechti mtteradadel

sna vana aasta lpul ilmus Eestis kaks populaarteaduslikku raamatut. Mlema autoriks akadeemik Jri Engelbrecht. ks neist eestikeelne Mtterajad, teine ingliskeelne Attractors of Thoughts. Kirjastajaks Eesti Teaduste Akadeemia. Eestikeelne kogumik koondab Engelbrechti kned, saatesnad akadeemia kogumikele, aga ka kirjutised teaduspoliitikast, mis enamjaolt ajakirjanduses ilmunud. On ka reisipilte, intervjuusid. Tuumakam ja originaalsem on esseistika, milles Jri Engelbrecht lahkab oma eriala. Kirjutab maailma lihtsusest ja keerukusest, kaosest ja dnaamika ilust.
Ingliskeelne kogumik on hem, siit on vlja jetud pevapoliitilisemad kirjutised. Hea tutvustus Eesti teadusliku mtte liikumisest.
Loodusajakiri


KIIRKOMMENTAAR

Uus soov: Teeme mtlemise selgemaks!

Balti klint kandideerib UNESCO maailma kultuuri- ja loodusprandi nimekirja. Nnda teatas keskkonnaministeerium mdunud aasta lpul. Lhemal uurimisel tuli siiski ilmsiks, et ei kandideeri mitte kogu tuhandekilomeetrine Balti klint, vaid seitse selle liku. Lisaks juhtisid asjatundjat thelepanu, et atraktiivsetest on vlja jnud Pite, mis htede ametnike arvates justkui oleks Udria kaitsealal, teoiste arvates aga ei ole ka.
Mida sa hing kostad! Aga seda, et uuel aastal paksime ikka selgema ja tpsema snastuse poole. Milleks rahvast eksitada, kui kaitse alla pakutakse vaid mningaid klindi like. Mitte et see halb oleks, kki ei olegi. Halb on aga see, et lpuks ei saa enam keegi aru, mida siis ikka maailmaprandisse pakutakse. See oleks ju sama hea olnud, kui rahvale oleks kneldud, et Tallinna vanalinn saab UNESCO kaitse, prast oleks aga selgunud, et kaitse all on vaid Viru tnav ja Raekoja plats.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema15.html

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012