UUDISTAJA
12. jaanuar 2005

UUDISTAJA SOOVITAB

Teorbio huvilised lähevad valetama

Juba 31. korda saab toimuma teoreetilise bioloogia kevadkool: seekord on teemaks “Vale teooria”. Aeg ning koht esialgsetel andmetel 13.-15. mai 2005. a. Kaisma Suurjärve puhkekülas. Järgmine ringkiri täpsustab.
Ilmub ettekannete kogumik. Võimalikel autoritel palutakse oma kaastöömõtetest korraldajatele hiljemalt 15. aprilliks teada anda. Mida varem, seda parem. Info ingmar.tulva@ut.ee või maarja.optik@ut.ee. Mineviku kohta vt tbk

. Kuid ikkagi, mis on siis “Vale teoooria” kevadkooli kontekstis?

Sellele vaastavad korraldajad nõnda:
Võimalused pettuse, vale ja valetamise sisukaks defineerimiseks eluslooduse eri tasanditel. Bioloogiliste valede tüpoloogia. Vale erinevus eksitusest (ja suhted vastuolu, vääruse, erinevuse, ebareaalsuse jt. lähedaste mõistetega). Kas valetamine peab olema "teadlik", ettekavatsetud vms (ja mis vahet seal on)? Valetamise "teadlikkuse" kriteeriumid eri tasandeil.
Minimaalne valetav süsteem, minimaalne petta saav süsteem. Valetamise mehhanism. Kas nt bakterid üritavad üksteist petta? Pettus molekulaarsel tasandil. Kas transkriptsiooni v translatsiooni v metüleerimise vead on valetamine? Kas rämps-DNA peab ka valetama, et teda genoomist välja ei visataks?
Pettus liikidevahelistes bioloogilistes interaktsioonides. Pettus antagonistlikes interaktsioonides -- varjevärvus, mimikri (sh pesaparasiidid), vale immunoloogilisel tasandil (sh molekulaarne mimikri). Pettus mutualistlikes interaktsioonides -- koevolutsioon mutualismist parasitismiks ja tagasi (sh mükoriisa, eukarüootsuse teke). Valetamise evolutsiooniline stabiilsus.
Pettus liigi sees -- kasud ja kahjud isendi seisukohalt ning kaasmõjud kogu süsteemile. Konkurendile valetamine. Partnerile valetamine. Järglasele ja vanemale valetamine (ka lootena). Valetama õppimine -- lapsesuu ei valeta?
Käitumisökoloogilise valetamise evolutsiooniline stabiilsus.
Pettus isendi sees. Kas organid, rakud ja organellid petavad üksteist?
Petmisvõimaluste ärakasutamine -- kas ravimine on organismi petmine?
Enesepettus. Platseeboefekt ja selle esinemine erinevatel organismidel.
Kõik eelpoolne on enda kohta valetamine, aga kas valetatakse ka millegi muu kohta?
Inimvale psühholoogia ja füsioloogia, reaktsioonide evolutsiooniline taust. Valedetektor.
Inimvale ökoloogia. Inimliku valetamise sarnasused ja erinevused võrreldes muude elukate valetamise käitumisökoloogiaga. Valetamine reklaamis, mainekujunduses, turunduses, poliitikas, religioonis, folklooris jne? Valetamise juriidilisi aspekte; nt kas, millal ja kui palju on valetamine kuritegu? Valetamine teadustegevuses; bioloogiliste fenomenide (ja katsete) petlikkus ja nende väärinterpretatsioonid; ekslikud teooriad ja seisukohad teaduses, nende edasi- ja tagasiviiv jõud.
Uudistaja küsimus: kui kõigele sellele 3 päevaga vastatakse, kas on see vale või tõsi?


Käsmu Meremuuseum jätkab üha

Ka uuel aastal on Käsmu Meremuuseum kõigile huvilistele alati avatud. Muuseumi kodulehele www.kasmu.ee sai üles ka 2005. aasta ürituste kava.
Traditsiooniliselt jätkame ka lastele temaatiliste programmide tegemist. Sellest aastast on programmide läbiviijad asjakohastes kostüümides.
Uudisena saab alates sellest aastast ka talvel kasutada muuseumi merevaatega verandat reisiseltskondadel puhkamiseks ning seltskondlike koosviibimiste ja koosolekute läbiviimiseks. Eriti efektne õhtuti küünlavalgel vanaaegse grammafonimuusika saatel. Soovi korral võime pakkuda kohvi ja küpsiseid ning kuulsat Käsmu grilllõhet. Muuseumis on olemas ka korralik klaver.
Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi juhataja
Info: tel 52 97135, 32 38136
muuseum
www.kasmu.ee


Ajakiri Akadeemia kirjutab bioloogilise info päritolust

Akadeemia selle aasta esimene number avaldab tõlke Stephen C Meyer´i möödunud aastal ilmunud artiklist, kus ta tutvustab nüüdisteooriaid bioloogilise info pärtitolu kohta. Tummine lugemine. Samas kirjutab Rein Taagepera julgusest olla nõrk, Donald Davidson aga sellest, kuidas tahtenõrkus üldse on võimalik. Kel nõrk tahe –- või siis vastupidi, tugev -- võiks neid lugusid lehtiseda.
Loodusajakiri


Noored avaldasid Euroliidu subjektiivse atlase

Aastavahetusel ilmus lagedale üks üsna esoteeriline trükis, milles Eesti Kunstiülikooli üliõpilased on kaardistanud eurooliidu, nii nagu nad seda näevad. “Subjective Atlas of the European Union from on Estonian Point of View”. Vaat nii. Asjad, elu-olu, graafika. Siit saab näha sedagi, mis on Euroopa populaarsemad värvid.
Loodusajakiri


Fotoretk Kõrvemaale Hendrik Relvega

Rännumees, loodusemees, fotomees Hendrik Relve viib huvilised talvisele Kõrvemaale laupäeval, 15. jaanuaril. Seekord on sihtkohaks vähem tuntud, kuid mitte vähem huvipakkuv Voose kant.
Päev möödub üheskoos pildistades, suheldes ja loodust tundma õppides. Vahelduseks kuuma jook, vorstikesed.
Koguneme 15. jaanuaril kell 9.45-10.00 Kose-Ristil bussipeatuse ja "Tarekese" vahele jäävas parklas, sealt edasi juba üheskoos. Jätame autod Voose küla lähistele ning matkame Hendrikuga 5 kilomeetrit. Kõnnime piki Voose oosi, käime Taaramäel ja Jägala jõe ääres. Teeme lõket, vahetame muljeid ja kinnitame keha. Laiali minnakse hämaruses.
Osavõtutasu 200 krooni, õpilased ja üliõpilased 150 krooni. Registreerimine e-kirjaga heiko> või telefonidel 6454311 või 56 483480.


UUDISTAJA
12. jaanuar 2005

SÜNDMUS

---

Mida torm ära tegi? Paar aastat paari päevaga

Asko Lõhmus, bioloog

Oleme oma teadustöödes kasutanud Metsakaitse- ja Uuenduskeskuse andmeid tormimurdude ja -heidete keskmise pindala kohta Eestis, mis 20. saj. teisel poolel oli umbes 2700 ha aastas. Eesti metsasus on mõistagi suurenenud ja seepärast pole pindalad päris hästi võrreldavad, kuid eeltoodud number on tähendanud üle 30-aastastes puistutes (kus see kõik peamiselt aset leiab) aastast kadu u 0,25 protsenti.
Ehk siis laias laastus murdis see torm umbes poolteist korda rohkem aasta "normist". Muude looduslike fluktuatsioonide ulatusi vaadates pole seega tegemist millegi väga erakordsega, aga eks aasta summa näita.
Küsimus tekkis aga uudiseid vaadates, kus selgitati, et valdavalt ei ole praegu tegemist "lagedaks murdunud" alade, vaid üksikpuudega. Et äkki pole ikka igal pool mõistlik värskelt murdunut ära koristada, arvestades, et Eestis on lagupuidu hulgad metsamaal umbkaudu kümme korda madalamad kui looduslikult võiks eeldada ning meie erinevus Põhjamaadest palju väiksem kui varem arvatud (u. kaks korda). St kus majanduslik efekt on küsitav ning langenud puude liik ja paiknemine ulatuslikku üraskirüüstet ei soosi, võiks need puud pigem metsa jätta. Kaitsealade kaitsemetsades (rääkimata hoiumetsadest) aga ei tohiks koristustöid küll ette võtta muidu kui inimeste ohutuse, matkaradade vm eripõhjustel.
Ja veel üks kurb lugu. Manilaiust on saanud Manisäär.


Vilsandi linnuriik peab vastu

Head uut linnuaastat kõigile!
Tänavune heitlik talv on meie merelahed hoidnud jäävabana ja merelindudel on suhteliselt head toitumistingimused. Nii ongi koondunud Vilsandi Rahudepealse ning Atla lahe lõugastesse ligi 700 kühmnokk-luike, lisaks arvukalt sõtkaid, aule, sinikaelparte jt merelinde. Päevas on korraga nähtud tegutsemas 8 merikotkast.
Kirjuhahkade maksimaalseks arvukuseks oleme sel talvel loendanud 800 isendit. Kuidas ka edaspidine talve käik kujuneb, alati on esimesed kevadekuulutajad saabunud veebruari lõpupäevadel ja märtsi alul esimese hõbekajakate rändelainena, 5. märtsist aga saabuvad põldlõokesed, hallhaned, kuldnokad. Head vastupidamist -- kevade tulekuni on jäänud vaid kaks kuud!
Arvo Kullapere, juhtaja








KIIRKOMMENTAAR

---

Kevad, suvi, sügis talv ... ja jälle kevad

Juhtusin just nädalakese eest nägema Korea filmi pühamehest, kes elas keset järve ehitatud vaimajas. Kasvatas seal üht poissi. Kuidas kasvatas ja mis siis juhtus, eks uurige ise. Aga siinkohal on oluline, et majake oli sõltuvalt aastaajast ikka vahel üle ujutatud. Kuid see oli ehitatud teadlikult järvele. Ükski arukas inimene pole Eestis küll lunaga oma maja ehitanud randa või tõusulaine meelevalda. Ka kõige vaesemad mitte.
Nüüd aga, oh sa imet, nõuab kodulehekülg Infoturist, et riik teaks korvama SPAdele tormi poolt tekitatud kahju. SPA selleks ongi, et seal möllaksid veed. Ma saaksin aru, kui need jääksid aastateks kuivale, siis võiks ehk kahju tahta.
Sama kehtib nende kodanike kohta, kes ei mõista hinnata ajaloolist kogemust. Nagu teatas Leo Filippov Saaremaalt, ei saanud seal rajutuule tõusuvees kahjustada ükski põlisküla ega ajalooline rajatis. Kahju kannatasid eelkõige need objektid kus oli rannajoone looduslikkust muudetud või vägistatud.
Tiit Kändler