Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. jaanuar 2005


UUDISTAJA SOOVITAB



Teorbio huvilised lhevad valetama

Juba 31. korda saab toimuma teoreetilise bioloogia kevadkool: seekord on teemaks Vale teooria. Aeg ning koht esialgsetel andmetel 13.-15. mai 2005. a. Kaisma Suurjrve puhkeklas. Jrgmine ringkiri tpsustab.
Ilmub ettekannete kogumik. Vimalikel autoritel palutakse oma kaastmtetest korraldajatele hiljemalt 15. aprilliks teada anda. Mida varem, seda parem. Info ingmar.tulva@ut.ee vi maarja.optik@ut.ee. Mineviku kohta vt tbk

. Kuid ikkagi, mis on siis Vale teoooria kevadkooli kontekstis?

Sellele vaastavad korraldajad nnda:
Vimalused pettuse, vale ja valetamise sisukaks defineerimiseks eluslooduse eri tasanditel. Bioloogiliste valede tpoloogia. Vale erinevus eksitusest (ja suhted vastuolu, vruse, erinevuse, ebareaalsuse jt. lhedaste mistetega). Kas valetamine peab olema "teadlik", ettekavatsetud vms (ja mis vahet seal on)? Valetamise "teadlikkuse" kriteeriumid eri tasandeil.
Minimaalne valetav ssteem, minimaalne petta saav ssteem. Valetamise mehhanism. Kas nt bakterid ritavad ksteist petta? Pettus molekulaarsel tasandil. Kas transkriptsiooni v translatsiooni v metleerimise vead on valetamine? Kas rmps-DNA peab ka valetama, et teda genoomist vlja ei visataks?
Pettus liikidevahelistes bioloogilistes interaktsioonides. Pettus antagonistlikes interaktsioonides -- varjevrvus, mimikri (sh pesaparasiidid), vale immunoloogilisel tasandil (sh molekulaarne mimikri). Pettus mutualistlikes interaktsioonides -- koevolutsioon mutualismist parasitismiks ja tagasi (sh mkoriisa, eukarootsuse teke). Valetamise evolutsiooniline stabiilsus.
Pettus liigi sees -- kasud ja kahjud isendi seisukohalt ning kaasmjud kogu ssteemile. Konkurendile valetamine. Partnerile valetamine. Jrglasele ja vanemale valetamine (ka lootena). Valetama ppimine -- lapsesuu ei valeta?
Kitumiskoloogilise valetamise evolutsiooniline stabiilsus.
Pettus isendi sees. Kas organid, rakud ja organellid petavad ksteist?
Petmisvimaluste rakasutamine -- kas ravimine on organismi petmine?
Enesepettus. Platseeboefekt ja selle esinemine erinevatel organismidel.
Kik eelpoolne on enda kohta valetamine, aga kas valetatakse ka millegi muu kohta?
Inimvale pshholoogia ja fsioloogia, reaktsioonide evolutsiooniline taust. Valedetektor.
Inimvale koloogia. Inimliku valetamise sarnasused ja erinevused vrreldes muude elukate valetamise kitumiskoloogiaga. Valetamine reklaamis, mainekujunduses, turunduses, poliitikas, religioonis, folklooris jne? Valetamise juriidilisi aspekte; nt kas, millal ja kui palju on valetamine kuritegu? Valetamine teadustegevuses; bioloogiliste fenomenide (ja katsete) petlikkus ja nende vrinterpretatsioonid; ekslikud teooriad ja seisukohad teaduses, nende edasi- ja tagasiviiv jud.
Uudistaja ksimus: kui kigele sellele 3 pevaga vastatakse, kas on see vale vi tsi?


Ksmu Meremuuseum jtkab ha

Ka uuel aastal on Ksmu Meremuuseum kigile huvilistele alati avatud. Muuseumi kodulehele www.kasmu.ee sai les ka 2005. aasta rituste kava.
Traditsiooniliselt jtkame ka lastele temaatiliste programmide tegemist. Sellest aastast on programmide lbiviijad asjakohastes kostmides.
Uudisena saab alates sellest aastast ka talvel kasutada muuseumi merevaatega verandat reisiseltskondadel puhkamiseks ning seltskondlike koosviibimiste ja koosolekute lbiviimiseks. Eriti efektne htuti knlavalgel vanaaegse grammafonimuusika saatel. Soovi korral vime pakkuda kohvi ja kpsiseid ning kuulsat Ksmu grilllhet. Muuseumis on olemas ka korralik klaver.
Aarne Vaik, Ksmu Meremuuseumi juhataja
Info: tel 52 97135, 32 38136
muuseum
www.kasmu.ee


Ajakiri Akadeemia kirjutab bioloogilise info pritolust

Akadeemia selle aasta esimene number avaldab tlke Stephen C Meyeri mdunud aastal ilmunud artiklist, kus ta tutvustab ndisteooriaid bioloogilise info prtitolu kohta. Tummine lugemine. Samas kirjutab Rein Taagepera julgusest olla nrk, Donald Davidson aga sellest, kuidas tahtenrkus ldse on vimalik. Kel nrk tahe - vi siis vastupidi, tugev -- viks neid lugusid lehtiseda.
Loodusajakiri


Noored avaldasid Euroliidu subjektiivse atlase

Aastavahetusel ilmus lagedale ks sna esoteeriline trkis, milles Eesti Kunstilikooli lipilased on kaardistanud eurooliidu, nii nagu nad seda nevad. Subjective Atlas of the European Union from on Estonian Point of View. Vaat nii. Asjad, elu-olu, graafika. Siit saab nha sedagi, mis on Euroopa populaarsemad vrvid.
Loodusajakiri


Fotoretk Krvemaale Hendrik Relvega

Rnnumees, loodusemees, fotomees Hendrik Relve viib huvilised talvisele Krvemaale laupeval, 15. jaanuaril. Seekord on sihtkohaks vhem tuntud, kuid mitte vhem huvipakkuv Voose kant.
Pev mdub heskoos pildistades, suheldes ja loodust tundma ppides. Vahelduseks kuuma jook, vorstikesed.
Koguneme 15. jaanuaril kell 9.45-10.00 Kose-Ristil bussipeatuse ja "Tarekese" vahele jvas parklas, sealt edasi juba heskoos. Jtame autod Voose kla lhistele ning matkame Hendrikuga 5 kilomeetrit. Knnime piki Voose oosi, kime Taaramel ja Jgala je res. Teeme lket, vahetame muljeid ja kinnitame keha. Laiali minnakse hmaruses.
Osavtutasu 200 krooni, pilased ja lipilased 150 krooni. Registreerimine e-kirjaga heiko> vi telefonidel 6454311 vi 56 483480.


UUDISTAJA
12. jaanuar 2005


SNDMUS

Mida torm ra tegi? Paar aastat paari pevaga

Asko Lhmus, bioloog

Oleme oma teadustdes kasutanud Metsakaitse- ja Uuenduskeskuse andmeid tormimurdude ja -heidete keskmise pindala kohta Eestis, mis 20. saj. teisel poolel oli umbes 2700 ha aastas. Eesti metsasus on mistagi suurenenud ja seeprast pole pindalad pris hsti vrreldavad, kuid eeltoodud number on thendanud le 30-aastastes puistutes (kus see kik peamiselt aset leiab) aastast kadu u 0,25 protsenti.
Ehk siis laias laastus murdis see torm umbes poolteist korda rohkem aasta "normist". Muude looduslike fluktuatsioonide ulatusi vaadates pole seega tegemist millegi vga erakordsega, aga eks aasta summa nita.
Ksimus tekkis aga uudiseid vaadates, kus selgitati, et valdavalt ei ole praegu tegemist "lagedaks murdunud" alade, vaid ksikpuudega. Et kki pole ikka igal pool mistlik vrskelt murdunut ra koristada, arvestades, et Eestis on lagupuidu hulgad metsamaal umbkaudu kmme korda madalamad kui looduslikult viks eeldada ning meie erinevus Phjamaadest palju viksem kui varem arvatud (u. kaks korda). St kus majanduslik efekt on ksitav ning langenud puude liik ja paiknemine ulatuslikku raskirstet ei soosi, viks need puud pigem metsa jtta. Kaitsealade kaitsemetsades (rkimata hoiumetsadest) aga ei tohiks koristustid kll ette vtta muidu kui inimeste ohutuse, matkaradade vm eriphjustel.
Ja veel ks kurb lugu. Manilaiust on saanud Manisr.


Vilsandi linnuriik peab vastu

Head uut linnuaastat kigile!
Tnavune heitlik talv on meie merelahed hoidnud jvabana ja merelindudel on suhteliselt head toitumistingimused. Nii ongi koondunud Vilsandi Rahudepealse ning Atla lahe lugastesse ligi 700 khmnokk-luike, lisaks arvukalt stkaid, aule, sinikaelparte jt merelinde. Pevas on korraga nhtud tegutsemas 8 merikotkast.
Kirjuhahkade maksimaalseks arvukuseks oleme sel talvel loendanud 800 isendit. Kuidas ka edaspidine talve kik kujuneb, alati on esimesed kevadekuulutajad saabunud veebruari lpupevadel ja mrtsi alul esimese hbekajakate rndelainena, 5. mrtsist aga saabuvad pldlokesed, hallhaned, kuldnokad. Head vastupidamist -- kevade tulekuni on jnud vaid kaks kuud!
Arvo Kullapere, juhtaja








KIIRKOMMENTAAR

Kevad, suvi, sgis talv ... ja jlle kevad

Juhtusin just ndalakese eest ngema Korea filmi phamehest, kes elas keset jrve ehitatud vaimajas. Kasvatas seal ht poissi. Kuidas kasvatas ja mis siis juhtus, eks uurige ise. Aga siinkohal on oluline, et majake oli sltuvalt aastaajast ikka vahel le ujutatud. Kuid see oli ehitatud teadlikult jrvele. kski arukas inimene pole Eestis kll lunaga oma maja ehitanud randa vi tusulaine meelevalda. Ka kige vaesemad mitte.
Nd aga, oh sa imet, nuab koduleheklg Infoturist, et riik teaks korvama SPAdele tormi poolt tekitatud kahju. SPA selleks ongi, et seal mllaksid veed. Ma saaksin aru, kui need jksid aastateks kuivale, siis viks ehk kahju tahta.
Sama kehtib nende kodanike kohta, kes ei mista hinnata ajaloolist kogemust. Nagu teatas Leo Filippov Saaremaalt, ei saanud seal rajutuule tusuvees kahjustada kski pliskla ega ajalooline rajatis. Kahju kannatasid eelkige need objektid kus oli rannajoone looduslikkust muudetud vi vgistatud.
Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012