UUDISTAJA
25. jaanuar 2005



UUDISED

Eesti Loodus: seenega seene vastu!

Eesti Looduse jaanuarinumber võtab kõigepealt ette 2005. aasta puu -- haava, kes hoolimata värisevatest lehtedest ja mädanema kippuvast tüvest on tegelikult huvitav ja väärtuslik metsapuu. Teema avamiseks saab sõna meie parim haavatundja Ülo Tamm.
Märt Hanso ja Tiia Drenkhan tutvustavad suurt korbikut -- seent, keda kasutatakse väga ohtliku metsatõve, juurepessu tõrjeks. Siim Veski aga väidab kodumaise järvemuda uuringutele toetudes, et soojenev kliima võib põhjustada hoopis kliimajahenemist.
Uute kaitsealade sarjas räägib Uudo Timm Peetri jõe maastikukaitsealast Eesti lõunapiiril: seal võib näha muidu nii põhjaeestilikku lubjakivipaljandit, kõndida künnapuu-humala metsas ja kui õnne on, siis kohtuda isegi üliharuldase linnu – siniraaga. Euroopa haruldustest tutvustavad Kunnar Klaas, Herki Tuus ja Tiit Paaver meie vete ihaldatuimat, ent samas üsna ohustatud kala -- lõhet.
Intervjuu annab seekord Kalev Sepp, kes möödunud aastal valiti maailma looduskaitseliidu (IUCN) regionaalseks saadikuks. Birgit Itse kutsub matkama Naissaare lõunarajale. Marko Kaasik ja Tõnu Ploompuu kirjutavad põlevkivituha mõjust Kirde-Eesti rabadele: turbasammal hävib ja turvast ei teki, seetõttu jääb õhust sidumata tuhandeid tonne süsinikdioksiidi. Vaido Kraav ja Tõnis Siilanarusk meenutavad Eesti merealade kaardistamise ajalugu ja räägivad ka tänapäevast.
Loodusajakiri


Valguskuppel Tallinna kohal väärtustab kehva ilma

3.-- 6.veebruaril võib neljal järjestikusel õhtul kl 18--21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Idee pärineb Hollandi arhitektilt Winy Maasilt, kes pakkus selle välja Hansalite 2004 workshopil. Valguskuplit näeb Tallinna erinevatest paigust, all-linnast kõrguva kuplina, Toompealt aga laiuva valgustekina. See on esimene omalaadne maailmas.
Ürituse keskmest Raekoja platsilt lastakse hõljuma 300 heeliumiga täidetud hiiglaslikku valget õhupalli, ümbritsevatelt katustelt puhutakse pallide alla suitsupilv. Platsi keskele toodud prozhektorid suunatakse nii saavutatud kuplile, mis peegeldab valguse platsile tagasi. Valgus muutub erinevate atmosfäärinähtuste mõjul -- vihm, lumi, udu, sudu jms. Vastupidiselt tava-arusaamale “heast ilmast” meelitab installatsioon inimesi õue ja väärtustab ka koledamat ilma, sest valguskupli ideoloogia kohaselt -- mida kehvem ilm, seda parem!
Üritust toetavad Philips Lighting, Hollandi Kuningriigi Tallinna Suursaatkond, Eesti Energia, OSRAM, E&T light, Ramirent, RUF, Eesti AGA.
zizi&yoyo


Tartus valmib uusvana hansalodi

Igapäevatööna ujuvate hüdroelektrijaamadega tegelev Priit Jagomägi on leidnud nii palju mõttekaaslasi ja toetust, et Tartus Emajõe kaldale vanasse vetelpäästejaama ehitatud lodjatelgis algab esimese lodja ehitus. Räpina kandi metsadest pärit laudadest ja emapalgist tuleb ühemastiline lodi, mis peab vettelaskmiseks valmis olema tänavu kesksuveks, Tartu rahvusvaheliste hansapäevade ajaks. Lodi tuleb 11-12 meetrit pikk, seitse meetrit lai ja umbes kolme meetri kõrguse pardaga. Erinevalt vanadest lotjadest pole uue eesmärk enam kaubavedu, vaid lõbusõidud.
Lodjakoja juures avatakse sisevete paatide-laevade muuseum ning käsitöökojad puuseppadele, seppadele ja köiemeistritele. Kaugemas tulevikus peaks lodjakoja ümber taastatama arhitekt Arnold Matteuse aegne linnaujula.
Hansalodja taastamise eelarve on kuus miljonit krooni, sellest 4,7 miljonit sai selts Phare turismiinfrastruktuuri toetusprogrammist, Tartu linn lisab 830 000 krooni ning pool miljonit peab lodjaselts ise leidma.
BNS/Postimees


Raamat maailma globaalsest julgeolekust

USA tuntud keskkonnaorganisatsioon The Worldwatch Institute on avaldanud uue raamatu maailma seisundist. Selles “State of the World 2005” nime kandvas ülevaateteoses keskendutakse “globaalse julgeoleku ümbermääratlemisele”, kui sõnasõnalt tõlkida.
Idee on selles, et maailma julgeolek sõltub üha enam keskkonnast. Sealhulgas toidust, veest, naftamajandusest. Mihhail Gorbatshovi eessõnaga ilustatud raamat siiski mingeid otseseid julgeoleku suurendamise retsepte ei paku. Küll aga toob hulgaliselt näiteid, kuidas keskkonnatingimuste halvenemine mõjutab otseselt inimeste elusid.
Loodusajakiri


Akadeemia president pühitsetakse ametisse

Reedel pühitsetakse ametisse ehk inaugureeritakse Eesti teaduste Akadeemia uus president Richard Villems. Molekulaarbioloogi ja geneetikuna tuntud akadeemik Villems valiti presidendiks möödunud aasta 6. oktoobril, tema ametiaeg kestab viis aastat.
Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

---

Energiakeskus näitab igavest jõudu

Sel neljapäeval avatakse Tallinnas Energiakeskuses Põhja pst 29 näitus “Igavesed jõumasinad”. Kas keskus on suutnud ellu viia ühe inimkonna suure unistuse, selgub kohapeal.
Loodusajakiri


Loode tammiku seminar

Koolituskeskus Osilia kutsub huvilisi selle nädala neljapäeval 2005.a kell 16.00 Kuressaare kuursaali Pargi 2 Loode tammiku kui Läänemere pärli teemalisele seminarile.
Kavas ettekanded tammiku taimestikust, seeneleidudest, samblast, liblikatest ja linnustikust. Ning muidugi sealsetest puudest ja nende seotusest kultuuriga. Kes huvitatud, saab ühendust tel 45 56 576 või osilia
Loodusajakiri







ASJATUNDJA

---

Soomestumine ja eestistumine

Seoses viimaste poliitiliste sündmustega, mille seas president Rüütli Moskvaskäik, on Eestis hakatud uuesti rääkima sellisest ajalooterminist nagu soomestumine. Mis asi see soomestumine on, kirjutab Horisondi jaanuarinumbris varalahkunud ajaloolane Hannes Walter üsna põhjaliku loo. Vt lähemalt soomestumine


KÜSIMUS JA VASTUS

---

Kui palju kaalus teadaolevalt üks suuremaid beebisid, kes sündinud?

Vastus meditsiiniuuidste agentuurilt MSNBC:
Brasiilias sündis mõne päeva eest kaheksakilogrammine poiss. Ta tuli ilmale keisrilõikega ning tema 38-aastane ema on diabeetik, kes kalduvadki suuremaid beebisid sünnitama.


KIIRKOMMENTAAR

---

Putukapüüdjana vihmametsas

Eelmise nädala ETV Pealtnägija tutvustas üht Eesti putukapüüdjat, kes Uues Maailmas võimalikult kalleid mutukaid jahib. See tõi meelde Ernst Enno luuletuse “Üks rohutirts läks kõndima”. Ei saanud aga kõndida, sest üht-teist tuli vastu ja ette. Loodushuviliste seas puhkes väike sõbralik vaidluski, et kas säherdune teguviis on eetiline või pole.
Võibolla oleme siiski liiga kivistunud? Las poiss püüab, palju ta neid mutukaid ikka kätte saab. Ja meil endal on vahelduseks standardsetele poliitikavägitegudele võtta neid, kes võitlevad seentega seente vastu kui neid, kes ehitavad vana hansalotja kui neid, kes Tallinna taeva tahavad ära valgustada või neid, kes teevad näitusi igaveste jõumasinate ajaloost. Ernst Enno muidugi kõike seda ette näha ei suutnud. Kuid meie võime ju vahel vaadata enda ümber ja leida vahelduseks ka mõnusaid hullukesi, kes tegelevad esmapilgul kasutute asjadega.
Lõppude lõpuks oleme ju kõik omamoodi putukapüüdjad vihmametsades.
Tiit Kändler

---

Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15