Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
25. jaanuar 2005




UUDISED



Eesti Loodus: seenega seene vastu!

Eesti Looduse jaanuarinumber vtab kigepealt ette 2005. aasta puu -- haava, kes hoolimata vrisevatest lehtedest ja mdanema kippuvast tvest on tegelikult huvitav ja vrtuslik metsapuu. Teema avamiseks saab sna meie parim haavatundja lo Tamm.
Mrt Hanso ja Tiia Drenkhan tutvustavad suurt korbikut -- seent, keda kasutatakse vga ohtliku metsatve, juurepessu trjeks. Siim Veski aga vidab kodumaise jrvemuda uuringutele toetudes, et soojenev kliima vib phjustada hoopis kliimajahenemist.
Uute kaitsealade sarjas rgib Uudo Timm Peetri je maastikukaitsealast Eesti lunapiiril: seal vib nha muidu nii phjaeestilikku lubjakivipaljandit, kndida knnapuu-humala metsas ja kui nne on, siis kohtuda isegi liharuldase linnu siniraaga. Euroopa haruldustest tutvustavad Kunnar Klaas, Herki Tuus ja Tiit Paaver meie vete ihaldatuimat, ent samas sna ohustatud kala -- lhet.
Intervjuu annab seekord Kalev Sepp, kes mdunud aastal valiti maailma looduskaitseliidu (IUCN) regionaalseks saadikuks. Birgit Itse kutsub matkama Naissaare lunarajale. Marko Kaasik ja Tnu Ploompuu kirjutavad plevkivituha mjust Kirde-Eesti rabadele: turbasammal hvib ja turvast ei teki, seetttu jb hust sidumata tuhandeid tonne ssinikdioksiidi. Vaido Kraav ja Tnis Siilanarusk meenutavad Eesti merealade kaardistamise ajalugu ja rgivad ka tnapevast.
Loodusajakiri


Valguskuppel Tallinna kohal vrtustab kehva ilma

3.-- 6.veebruaril vib neljal jrjestikusel htul kl 18--21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Idee prineb Hollandi arhitektilt Winy Maasilt, kes pakkus selle vlja Hansalite 2004 workshopil. Valguskuplit neb Tallinna erinevatest paigust, all-linnast krguva kuplina, Toompealt aga laiuva valgustekina. See on esimene omalaadne maailmas.
rituse keskmest Raekoja platsilt lastakse hljuma 300 heeliumiga tidetud hiiglaslikku valget hupalli, mbritsevatelt katustelt puhutakse pallide alla suitsupilv. Platsi keskele toodud prozhektorid suunatakse nii saavutatud kuplile, mis peegeldab valguse platsile tagasi. Valgus muutub erinevate atmosfrinhtuste mjul -- vihm, lumi, udu, sudu jms. Vastupidiselt tava-arusaamale heast ilmast meelitab installatsioon inimesi ue ja vrtustab ka koledamat ilma, sest valguskupli ideoloogia kohaselt -- mida kehvem ilm, seda parem!
ritust toetavad Philips Lighting, Hollandi Kuningriigi Tallinna Suursaatkond, Eesti Energia, OSRAM, E&T light, Ramirent, RUF, Eesti AGA.
zizi&yoyo


Tartus valmib uusvana hansalodi

Igapevatna ujuvate hdroelektrijaamadega tegelev Priit Jagomgi on leidnud nii palju mttekaaslasi ja toetust, et Tartus Emaje kaldale vanasse vetelpstejaama ehitatud lodjatelgis algab esimese lodja ehitus. Rpina kandi metsadest prit laudadest ja emapalgist tuleb hemastiline lodi, mis peab vettelaskmiseks valmis olema tnavu kesksuveks, Tartu rahvusvaheliste hansapevade ajaks. Lodi tuleb 11-12 meetrit pikk, seitse meetrit lai ja umbes kolme meetri krguse pardaga. Erinevalt vanadest lotjadest pole uue eesmrk enam kaubavedu, vaid lbusidud.
Lodjakoja juures avatakse sisevete paatide-laevade muuseum ning ksitkojad puuseppadele, seppadele ja kiemeistritele. Kaugemas tulevikus peaks lodjakoja mber taastatama arhitekt Arnold Matteuse aegne linnaujula.
Hansalodja taastamise eelarve on kuus miljonit krooni, sellest 4,7 miljonit sai selts Phare turismiinfrastruktuuri toetusprogrammist, Tartu linn lisab 830 000 krooni ning pool miljonit peab lodjaselts ise leidma.
BNS/Postimees


Raamat maailma globaalsest julgeolekust

USA tuntud keskkonnaorganisatsioon The Worldwatch Institute on avaldanud uue raamatu maailma seisundist. Selles State of the World 2005 nime kandvas levaateteoses keskendutakse globaalse julgeoleku mbermratlemisele, kui snasnalt tlkida.
Idee on selles, et maailma julgeolek sltub ha enam keskkonnast. Sealhulgas toidust, veest, naftamajandusest. Mihhail Gorbatshovi eessnaga ilustatud raamat siiski mingeid otseseid julgeoleku suurendamise retsepte ei paku. Kll aga toob hulgaliselt niteid, kuidas keskkonnatingimuste halvenemine mjutab otseselt inimeste elusid.
Loodusajakiri


Akadeemia president phitsetakse ametisse

Reedel phitsetakse ametisse ehk inaugureeritakse Eesti teaduste Akadeemia uus president Richard Villems. Molekulaarbioloogi ja geneetikuna tuntud akadeemik Villems valiti presidendiks mdunud aasta 6. oktoobril, tema ametiaeg kestab viis aastat.
Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

Energiakeskus nitab igavest judu

Sel neljapeval avatakse Tallinnas Energiakeskuses Phja pst 29 nitus Igavesed jumasinad. Kas keskus on suutnud ellu viia he inimkonna suure unistuse, selgub kohapeal.
Loodusajakiri


Loode tammiku seminar

Koolituskeskus Osilia kutsub huvilisi selle ndala neljapeval 2005.a kell 16.00 Kuressaare kuursaali Pargi 2 Loode tammiku kui Lnemere prli teemalisele seminarile.
Kavas ettekanded tammiku taimestikust, seeneleidudest, samblast, liblikatest ja linnustikust. Ning muidugi sealsetest puudest ja nende seotusest kultuuriga. Kes huvitatud, saab hendust tel 45 56 576 vi osilia
Loodusajakiri







ASJATUNDJA

Soomestumine ja eestistumine

Seoses viimaste poliitiliste sndmustega, mille seas president Rtli Moskvaskik, on Eestis hakatud uuesti rkima sellisest ajalooterminist nagu soomestumine. Mis asi see soomestumine on, kirjutab Horisondi jaanuarinumbris varalahkunud ajaloolane Hannes Walter sna phjaliku loo. Vt lhemalt soomestumine


KSIMUS JA VASTUS

Kui palju kaalus teadaolevalt ks suuremaid beebisid, kes sndinud?

Vastus meditsiiniuuidste agentuurilt MSNBC:
Brasiilias sndis mne peva eest kaheksakilogrammine poiss. Ta tuli ilmale keisrilikega ning tema 38-aastane ema on diabeetik, kes kalduvadki suuremaid beebisid snnitama.


KIIRKOMMENTAAR

Putukapdjana vihmametsas

Eelmise ndala ETV Pealtngija tutvustas ht Eesti putukapdjat, kes Uues Maailmas vimalikult kalleid mutukaid jahib. See ti meelde Ernst Enno luuletuse ks rohutirts lks kndima. Ei saanud aga kndida, sest ht-teist tuli vastu ja ette. Loodushuviliste seas puhkes vike sbralik vaidluski, et kas sherdune teguviis on eetiline vi pole.
Vibolla oleme siiski liiga kivistunud? Las poiss pab, palju ta neid mutukaid ikka ktte saab. Ja meil endal on vahelduseks standardsetele poliitikavgitegudele vtta neid, kes vitlevad seentega seente vastu kui neid, kes ehitavad vana hansalotja kui neid, kes Tallinna taeva tahavad ra valgustada vi neid, kes teevad nitusi igaveste jumasinate ajaloost. Ernst Enno muidugi kike seda ette nha ei suutnud. Kuid meie vime ju vahel vaadata enda mber ja leida vahelduseks ka mnusaid hullukesi, kes tegelevad esmapilgul kasutute asjadega.
Lppude lpuks oleme ju kik omamoodi putukapdjad vihmametsades.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012