Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. veebruar 2005


UUDISED



Teaduste Akadeemia president phitseti ametisse

Toompeal Teaduste Akadeemia peamajas phitseti 28. jaanuaril ametisse Eesti Teaduste Akadeemia uus president. Oma ametiraha andis akadeemik Richard Villemsile le senine president Jri Engelbrecht. Sndmus ti kohale veel kolmanda presidendi Arnold Rtli, riigikogu esimehe akadeemik Ene Ergma ning teadus- ja haridusministri Toivo Maimetsa. Lisaks neile muidugi palju teisi thtsaid inimesi nii naabrusest kui siseriigist.
Jri Engelbrecht soovis oma knes, et Teaduste Akadeemia oleks jtkuvalt teadmiste fookuses. Bioloogiadoktorist minister Toivo Maimets kuulutas, et teadmistephine riik tuleb niikuinii. Pidades silmas Euroopa Liitu. Ksimus on vaid selles, kas Eesti sidab selles rongis jnest, jookseb krval kaasa vi jb pika mokaga lihtsalt jrele vahtima. Vastust Maimets siiski ei andnud.
TA vastne president Richard Villems kneles, et teadus peab muutuma atraktiivseks jrgnevale plvkonnale. htne Euroopa teadusruum kustutab ha kiireneva tempoga piire rahvusriikide teadus- ja arenduskoost vahel. Nishid keskprasusele kaovad, kinnitas Villems.
Et kaitstakse mingi teaduskraad vi saadakse professori kutse, ei anna phjust jda pidama. Ka ei tohi piirduda ainult primitiivse artiklite arvu kokkulugemisega. Lhtuda tuleb pigem sellest, et kas keegi kolleegidest on teadlase td ka mrganud.
Akadeemik Villems soovib, et Teaduste Akadeemia alustaks konsultatsioone eesmrgiga tuua Eesti Teadusfond tagasi TA katuse alla. Samuti ka SA Archimedese see osa, mille funktsiooniks on EL teadus- ja arendustegevuse programmide toetamine Eestis.
Loodusajakiri


Kes sndis aia sees?

Tallinna loomaaias sndis mullu teiste seas jrgmisi imetajatest imeloomi: Goral (haruldane loom, kes on maailma loomaaedadest esindatud ainult Tallinnas), valgetups marmoset, 94 Euroopa naaritsat, 3 przhevalski hobust, 4 buhhaara hirve, 29 Davidi hirve, 2 metsaporo, gaur, muskusveis, 5 dagestani tuura, 6 kuubani tuura, 9 keerdarv-kitse, 6 nuubia kaljukitse, 13 afgaani uriaali, 11 tadzhiki uriaali, 11 taga-kaukaasia mgilammast, 6 sinilammast.
BNS/Loodusajakiri


EKO peab valitsust karuks

Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koda (EKO) nimetas mdunud aasta negatiivseima ja positiivseima teo tegijad. Karuteene tegijaks sai Vabariigi valitsus, kes pole suutnud tita Helsingi Konventsiooniga vetud kohustusi Lnemere merekeskkonna kaitsel. Sestap pole tagatud naftareostuse seire Eesti territoriaalvetes ja ei olda valmis naftareostuse koheseks likvideerimiseks avamerel.
Nimetusega Roheline tegu prjati Riigikontrolli keskkonnavaldkonna tulemusauditite eest. Nendega juhiti thelepanu riigiorganite ja -asutuste tegematajtmistele keskkonnaalaste kohustuste titmisel ja eriti Lnemere keskkonna kaitsel. Lisaks mrkis EKO ra 2004. aasta jooksul tublisti kosunud kodanikualgatuse ehk siis kohalikud inimesed, kes aktiivselt kaitsevad ja hoiavad oma kodukoha elu- ja looduskeskkonda.
EKO/Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

Tlkige oma toataimed eesti keelde

Enamjaolt on lillepoodides mdavad toataimed aga ka aiapoodide aiataimed varustatud vaid vrkeelsete nimesiltidega. Vite oma kodus kehtestada keeleseaduse ning taimed ladina keelest eesti keelde tlkida. Taimenimed koos ladina vastetega on saadaval aadressil taimenimed.


Tartu Thetorn tutvustab virtuaalset muuseumi

Teisipeval, 1. veebruaril toimub Thetorni ringi koosolek kell 17.30 Thetornis Toomemel. Jaan Pelt rgib teemal "Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum".


Mati Kose mrjad pildid Vilsandi RP keskuses

Vilsandi Rahvuspark kutsub kolmapeval, 2. veebruaril algusega kell 11 Loona misa loodusfotograaf Mati Kose pildinituse avamisele. Sellega thistatakse rahvusvahelist mrgalade peva. Rahvuspargi ttajad tutvustavad Vilsandi rahvusparki kui mrgala.
Vilsandi RP


rge unustage valguskuplit!

Ndala lpus 3.-- 6.veebruaril vib kl 18--21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Valguskuplit neb Tallinna erinevatest paigust -- all-linnast krguva kuplina, Toompealt aga laiuva valgustekina. See on esimene omalaadne maailmas.
rituse keskmest Raekoja platsilt lastakse hljuma 300 heeliumiga tidetud hiiglaslikku valget hupalli, mbritsevatelt katustelt puhutakse pallide alla suitsupilv. Platsi keskele toodud helgiheitjad suunatakse nii saavutatud kuplile, mis peegeldab valguse platsile tagasi.
Nii et ndala lpul valguskupli alla!
Loodusajakiri


VAATA IMET!

koturistid nosiksid maheloomi

koturistid keelduvad poetoitu smast ja nuavad, et neile kantaks lauale maheloomi. Maheloom on looma selline liik, keda on kasvatatud eriti loomasbralikult. Tema saab koloogiliselt puhast toitu ja enne tapale viimist ei tohi langeda stressi.
Mahetootmise krval turiste vrustavad ettevtjad kurtsid mdunud ndalal pllumajandusministeeriumile, et seadus piirab koturistide soovide titmist. Loomade kaugele tapale vedamine ja auto peale ajamine tekitab neis stressi. See aga halvendab liha kvaliteeti. Sellist looma koturist sa ei taha.
Praegu ei luba seadusandlus turistidele arhailisel viisil sa valmistada. Hetkel pole veel lahendust leitud, kuidas ettevtjad saaksid koturistide soove seadusekuulekalt tita.
BNS/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike
Virumaa keskkonnateenistuse lhnakomisjon tundis eelmisel ndalal Ebavere me lhedal hirmsat haisu. BNSi teatel levitas haisu Vike-Maarja loomsete jtmete kitlemise tehas. Eksperdid lksid Ebavere klas asuva tehase lhedale, nuusutasid ja andsid hinnangu. Hindamise tulemusel selgus, et lhna esinemise tugevus on kllaltki suur kmme protsenti le lubatud taseme.


Kommentaar
Teatavasti tusis just Ebavere melt lendu Tarapita ja lendas, hele jutt taga, Saaremaale vlja. Mned, sealhulgas Lennart Meri, seostavad seda lendu Kaali kraatrite tekkega. Nd vib kaaluda versiooni, et Tarapita haistis oma ninaga tulevikku.


KSIMUS JA VASTUS

Kuidas vtta kige valutumalt kaalus maha?

Vastab Associated Press terviseuudiskirja MSNBC.com vahendusel:

Lhidalt eldes: nihelege terviseks. USAs asuva Mayo haigla teadlased on judnud jreldusele, et mitte niivrd igapevased jusaaliklastused, kui just pidev nihelemine, edasi-tagasi kndimine ja rahutus vhendavad teie kehakaalu. lekaaluline inimene istub pevas keskeltlbi 2,5 tundi enam kui tema viksema kehakaaluga liigikaaslane. Liikumisvaegus ei tulene mitte motivatsiooni puudusest, vaid aju keemiast, arvavad teadlased. Vabatahtlikele tmmati selga eriline, anduritega varustatud aluspesu. Nii registreeriti katsealuste iga liigutus. Selgus, et isegi kui khnad katsealused kaalus juurde vtsid, ei jnud nad kauemaks istuma kui tavaliselt. Kui aga paksukesed veidi alla vtsid, ei teinud see neid veel suuremaks liikujaks.





KIIRKOMMENTAAR

Kas kuulete, vriseb maa!

Eestis toimus laupeva prastlunal maavrin, mille tugevuseks mdeti 3,8 magnituudi Richteri skaala jrgi. Maavrin registreeriti kell 15.18, selle epitsenter oli Krdla lhistel 25 kilomeetri sgavusel. Viimati oli Eestis maavrinat tunda 21. septembril. Kuid registreerida me maavrinaid enam tpselt ei saa. Kaks seismograafi meil ongi. ks neist on lbi ligunenud, teine ei tta. Nii et tuleb otsustada meelte abil. Vi jda lootma teistele. Maavrinad aga muutuvad siinmail ha sagedasemaks. Kas lhtume siingi samast loogikast, mis mereilmaennustuse puhul laisa katuseparandaja loogikast? Sest kui on kuiv, siis ei pea ju katus vett pidama. Ja kui sajab, siis katust ju parandada ei saa.
Tiit Kndler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012