Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. veebruar 2005


UUDISED



Teaduste Akadeemia president pühitseti ametisse

Toompeal Teaduste Akadeemia peamajas pühitseti 28. jaanuaril ametisse Eesti Teaduste Akadeemia uus president. Oma ametiraha andis akadeemik Richard Villemsile üle senine president Jüri Engelbrecht. Sündmus tõi kohale veel kolmanda presidendi Arnold Rüütli, riigikogu esimehe akadeemik Ene Ergma ning teadus- ja haridusministri Toivo Maimetsa. Lisaks neile muidugi palju teisi tähtsaid inimesi nii naabrusest kui siseriigist.
Jüri Engelbrecht soovis oma kõnes, et Teaduste Akadeemia oleks jätkuvalt teadmiste fookuses. Bioloogiadoktorist minister Toivo Maimets kuulutas, et teadmistepõhine riik tuleb niikuinii. Pidades silmas Euroopa Liitu. Küsimus on vaid selles, kas Eesti sõidab selles rongis jänest, jookseb kõrval kaasa või jääb pika mokaga lihtsalt järele vahtima. Vastust Maimets siiski ei andnud.
TA vastne president Richard Villems kõneles, et teadus peab muutuma atraktiivseks järgnevale põlvkonnale. Ühtne Euroopa teadusruum kustutab üha kiireneva tempoga piire rahvusriikide teadus- ja arenduskoostöö vahel. “Nishid keskpärasusele kaovad,” kinnitas Villems.
Et kaitstakse mingi teaduskraad või saadakse professori kutse, ei anna põhjust jääda pidama. Ka ei tohi piirduda ainult primitiivse artiklite arvu kokkulugemisega. Lähtuda tuleb pigem sellest, et kas keegi kolleegidest on teadlase tööd ka märganud.
Akadeemik Villems soovib, et Teaduste Akadeemia alustaks konsultatsioone eesmärgiga tuua Eesti Teadusfond tagasi TA katuse alla. Samuti ka SA Archimedese see osa, mille funktsiooniks on EL teadus- ja arendustegevuse programmide toetamine Eestis.
Loodusajakiri


Kes sündis aia sees?

Tallinna loomaaias sündis mullu teiste seas järgmisi imetajatest imeloomi: Goral (haruldane loom, kes on maailma loomaaedadest esindatud ainult Tallinnas), valgetups marmoset, 94 Euroopa naaritsat, 3 przhevalski hobust, 4 buhhaara hirve, 29 Davidi hirve, 2 metsaporo, gaur, muskusveis, 5 dagestani tuura, 6 kuubani tuura, 9 keerdarv-kitse, 6 nuubia kaljukitse, 13 afgaani uriaali, 11 tadzhiki uriaali, 11 taga-kaukaasia mägilammast, 6 sinilammast.
BNS/Loodusajakiri


EKO peab valitsust karuks

Eesti Keskkonnaorganisatsioonide Koda (EKO) nimetas möödunud aasta negatiivseima ja positiivseima teo tegijad. Karuteene tegijaks sai Vabariigi valitsus, kes pole suutnud täita Helsingi Konventsiooniga võetud kohustusi Läänemere merekeskkonna kaitsel. Sestap pole tagatud naftareostuse seire Eesti territoriaalvetes ja ei olda valmis naftareostuse koheseks likvideerimiseks avamerel.
Nimetusega “Roheline tegu” pärjati Riigikontrolli keskkonnavaldkonna tulemusauditite eest. Nendega juhiti tähelepanu riigiorganite ja -asutuste tegematajätmistele keskkonnaalaste kohustuste täitmisel ja eriti Läänemere keskkonna kaitsel. Lisaks märkis EKO ära 2004. aasta jooksul tublisti kosunud kodanikualgatuse ehk siis kohalikud inimesed, kes aktiivselt kaitsevad ja hoiavad oma kodukoha elu- ja looduskeskkonda.
EKO/Loodusajakiri





UUDISTAJA SOOVITAB

Tõlkige oma toataimed eesti keelde

Enamjaolt on lillepoodides müüdavad toataimed – aga ka aiapoodide aiataimed – varustatud vaid võõrkeelsete nimesiltidega. Võite oma kodus kehtestada keeleseaduse ning taimed ladina keelest eesti keelde tõlkida. Taimenimed koos ladina vastetega on saadaval aadressil taimenimed.


Tartu Tähetorn tutvustab virtuaalset muuseumi

Teisipäeval, 1. veebruaril toimub Tähetorni ringi koosolek kell 17.30 Tähetornis Toomemäel. Jaan Pelt räägib teemal "Tartu Observatooriumi virtuaalne muuseum".


Mati Kose märjad pildid Vilsandi RP keskuses

Vilsandi Rahvuspark kutsub kolmapäeval, 2. veebruaril algusega kell 11 Loona mõisa loodusfotograaf Mati Kose pildinäituse avamisele. Sellega tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Rahvuspargi töötajad tutvustavad Vilsandi rahvusparki kui märgala.
Vilsandi RP


Ärge unustage valguskuplit!

Nädala lõpus 3.-- 6.veebruaril võib kl 18--21 imetleda valguskuplit Tallinna vanalinna kohal. Valguskuplit näeb Tallinna erinevatest paigust -- all-linnast kõrguva kuplina, Toompealt aga laiuva valgustekina. See on esimene omalaadne maailmas.
Ürituse keskmest Raekoja platsilt lastakse hõljuma 300 heeliumiga täidetud hiiglaslikku valget õhupalli, ümbritsevatelt katustelt puhutakse pallide alla suitsupilv. Platsi keskele toodud helgiheitjad suunatakse nii saavutatud kuplile, mis peegeldab valguse platsile tagasi.
Nii et nädala lõpul valguskupli alla!
Loodusajakiri


VAATA IMET!

Ökoturistid nosiksid maheloomi

Ökoturistid keelduvad poetoitu söömast ja nõuavad, et neile kantaks lauale maheloomi. Maheloom on looma selline liik, keda on kasvatatud eriti loomasõbralikult. Tema saab ökoloogiliselt puhast toitu ja enne tapale viimist ei tohi langeda stressi.
Mahetootmise kõrval turiste võõrustavad ettevõtjad kurtsid möödunud nädalal põllumajandusministeeriumile, et seadus piirab ökoturistide soovide täitmist. Loomade kaugele tapale vedamine ja auto peale ajamine tekitab neis stressi. See aga halvendab liha kvaliteeti. Sellist looma ökoturist süüa ei taha.
Praegu ei luba seadusandlus turistidele arhailisel viisil süüa valmistada. Hetkel pole veel lahendust leitud, kuidas ettevõtjad saaksid ökoturistide soove seadusekuulekalt täita.
BNS/Loodusajakiri


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike
Virumaa keskkonnateenistuse lõhnakomisjon tundis eelmisel nädalal Ebavere mäe lähedal hirmsat haisu. BNSi teatel levitas haisu Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehas. Eksperdid läksid Ebavere külas asuva tehase lähedale, nuusutasid ja andsid hinnangu. Hindamise tulemusel selgus, et lõhna esinemise tugevus on küllaltki suur – kümme protsenti üle lubatud taseme.


Kommentaar
Teatavasti tõusis just Ebavere mäelt lendu Tarapita ja lendas, hele jutt taga, Saaremaale välja. Mõned, sealhulgas Lennart Meri, seostavad seda lendu Kaali kraatrite tekkega. Nüüd võib kaaluda versiooni, et Tarapita haistis oma ninaga tulevikku.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas võtta kõige valutumalt kaalus maha?

Vastab Associated Press terviseuudiskirja MSNBC.com vahendusel:

Lühidalt öeldes: nihelege terviseks. USAs asuva Mayo haigla teadlased on jõudnud järeldusele, et mitte niivõrd igapäevased jõusaalikülastused, kui just pidev nihelemine, edasi-tagasi kõndimine ja rahutus vähendavad teie kehakaalu. Ülekaaluline inimene istub päevas keskeltläbi 2,5 tundi enam kui tema väiksema kehakaaluga liigikaaslane. Liikumisvaegus ei tulene mitte motivatsiooni puudusest, vaid aju keemiast, arvavad teadlased. Vabatahtlikele tõmmati selga eriline, anduritega varustatud aluspesu. Nii registreeriti katsealuste iga liigutus. Selgus, et isegi kui kõhnad katsealused kaalus juurde võtsid, ei jäänud nad kauemaks istuma kui tavaliselt. Kui aga paksukesed veidi alla võtsid, ei teinud see neid veel suuremaks liikujaks.





KIIRKOMMENTAAR

Kas kuulete, väriseb maa!

Eestis toimus laupäeva pärastlõunal maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 3,8 magnituudi Richteri skaala järgi. Maavärin registreeriti kell 15.18, selle epitsenter oli Kärdla lähistel 25 kilomeetri sügavusel. Viimati oli Eestis maavärinat tunda 21. septembril. Kuid registreerida me maavärinaid enam täpselt ei saa. Kaks seismograafi meil ongi. Üks neist on läbi ligunenud, teine ei tööta. Nii et tuleb otsustada meelte abil. Või jääda lootma teistele. Maavärinad aga muutuvad siinmail üha sagedasemaks. Kas lähtume siingi samast loogikast, mis mereilmaennustuse puhul – laisa katuseparandaja loogikast? Sest kui on kuiv, siis ei pea ju katus vett pidama. Ja kui sajab, siis katust ju parandada ei saa.
Tiit Kändler







Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet