UUDISTAJA
15. veebruar 2005

UUDISED

Ajakiri Loodus vaeb, miks Eesti rannajoon taganeb

Kui mõelda, et Eesti pindala suureneb iga aastaga mitme hektari võrra ja põhjarannik tõuseb aastas paar millimeetrit, oleks loogiline oletada, et ka rannad vallutavad merelt maad juurde. Enam kui 700 aasta eest olla laevad sõitnud otse Lihula linnuse alla. Praegu jääb see Matsalu lahest enam kui nelja km kaugusele. Ent jaanuaritormi ja ka teiste suurte tormide tagajärjed ei jäta kahtlust, et meri nõuab rannalt maad juurde. Kakumäe rändrahn, mis viieteist aasta eest ehtis alles klindiastangut, seisab nüüd 12 meetri kaugusel meres. Miks me oma rannajoone tegelikest muutustest nii vähe teame, vaevad geoloogid Sten ja Kalle Suuroja.
Fotosafari eestvedajad Soomest Jari Peltomäki ja Lassi Rautiainen soovitavad intervjuus Loodusele luua ka Eestisse fotoretkede süsteem. Jari pärjati hiljuti ühe maailma parima linnufotokonkursi tiitliga “International Wildbird Photographer 2004” (“Rahvusvaheline Linnufotograaf 2004”). Tema sõnul aitasid nii kõrgele jõuda just kodumaiste fotosafaride pildistamisvõimalused. Kas haarame võimalusest kinni?
Kuidas hunti jälitada? Eestis on vähe professionaalseid ulukiseirajaid. Hundiseirel koos Marko Kübarsepaga selgub, miks seiret vaja on ja miks üldloenduse andmed on ebatäpsemad seireandmetest.
Aleksei Turovski uurib, miks kukk on valitud hiina 12-aastase tsükli üheks peategelaseks ning rännumees Hendrik Relve kaardistab Eesti kõige tähtsamad allikad.
Loodusajakiri





Hea Eesti idee teadvustab uute mõtete vajalikkust

Möödunud nädala teisipäeval kuulutati avatuks innovatsiooniteadlikkuse ehk Hea Eesti Idee programm. Tallinna Reaalkoolis toimunud üritusel esinesid peaminister Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansip ning haridus- ja teadusminister Toivo Maimets. Programmi eesmärgiks on ärgitada Eesti elanikke olema uuendusmeelsed. “Innovatsioon võib vahel ebaõnnestuda ja tuua kahjumit, kuid sellega mittetegelevad ettevõtted seisavad varem või hiljem silmitsi raskustega,” ütles Ansip. Programm toetab ka õpilaste ja õpetajate loovuse arendamist. Ei unustata ka poliitikakujundajaid ja arvamusliidreid. Sel aastal kuulutatakse välja kaks taotlusvooru – koolidele suunatud kevadel ja arvamusliidritele suunatud suvel.
Loodusajakiri


Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut saab 25-seks

Kolmapäeval tähistab oma 25ndat sünnipäeva Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI). Kasvanud üles Küberneetika Instituudis akadeemik Endel Lippmaa juhtimisel töötanud füüsikute, keemikute ja bioloogide perest, on KBFIst nüüdseks saanud peaaegu et igakülgne loodust uuriv teadusasutus. KBFI katuse all tegutseb analüütilise spektromeetria tippkeskus, kus uuritakse nii pärilikkusainet kui valke, nii uusi ühendeid, millest toota pesuvahendeid kui neid, mille sees toota elektrit. Nii nagu fosforiidisõjas olid KBFI teadlased eesliinil, nii on nad seda ka praeguste keskkonnahädade uurimisel.
KBFI on avalik-õiguslik juriidiline isik, kus töötab 140 inimest. Instituudi direktor on füüsikadoktor Ago Samoson.
Loodusajakiri


Süvasadama kohtuprotsess katkeb

Esmaspäeva hommikul korraldasid Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Roheline Liikumine (ERL) pressikonverentsi Saarema süvasadama teemal.
Keskkonnaühenduste ja kohalike omavalitsuste ning Keskkonnaministeeriumi (KM) vahelised vaidlused Saaremaa süvasadama planeeringute seaduslikkuse üle on toimunud juba kuus aastat. Viimase kohtuvaidluse KM vastu ERL ja ELF kaotasid ja kohus mõistis kahelt organisatsioonilt Keskkonnaministeeriumi kasuks välja 35000 krooni kohtukulusid. Keskkonnaministeerium palkas ERLi ja ELFi vastu kohtus käimiseks advokaadibüroo Raidla & Partnerid ning kulutas selleks vähemalt 218 618 krooni.
ELF ja ERL teatasid, et loobuvad ringkonnakohtu otsuse edasikaebamisest Riigikohtusse, sest neil pole selleks raha. Nad märkisid, et riik on kulutanud vaidluse peale rohkem raha, kui sellele, et teha planeerimise käigus hästi kaalutud otsuseid. Kohtuotsus keskkondlasi ometi ei rahulda, kuna see eirab Århusi konventsiooni peamist põhimõtet -- keskkonnaühenduste õigust olla kaasatud keskkonnaotsuste langetamisse.
ELF ja ERL loodavad, et kui Saaremaale Tamme süvasadamat ehitama hakatakse, arvestab Tallinna Sadam varasemate läbirääkimiste sisuks olnud tingimustega. Kuna kohtuprotsessis on jäänud vastuseta küsimus, missugustel tingimustel tuleb korraldada arendustegevust Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel hoiualadel, pöörduvad keskkonnaühendused vastava hinnangu saamiseks Euroopa Komisjoni poole.
”Keskkonnaministeeriumi tegevus lähtub peamiselt jõupositsioonilt, mitte soovist kodanikuühendustega sisulist dialoogi pidades saavutada keskkonnale parim võimalik lahendus,” teatavad ELF ja ERL.
ELF/Loodusajakiri


Dolly kloonijad said loa inimese embrüo kloonimiseks

Briti valitsus andis möödunud nädalal inimese embrüote kloonimise litsentsi Ian Wilmutile, Roslandi Instituudi teadlasele, kes juhtis lammas Dolly kloonimist. Teadlane plaanib kloonitud embrüote abil uurida, kuidas närvirakud hulluks lähevad ja motoorsete neuronite haiguse põhjustavad.
Suurbritannia oli esimene maa, mis legaliseeris inimembrüote kloonimise. Alates 2001. aastast on Wilmut siiski alles teine litsentsi saanu.
Uuritavad rakud saadakse patsiendilt kloonitud embrüost. Selline nn terapeutiline kloonimine ei tegele embrüotest imikute kasvatamisega.
MSNBCnews/Loodusajakiri

SÜNDMUS

---

Lageraie avastamiseks pole vaja helikoptereid

Järgmine Tähetorni ringi koosolek toimub 15.veebruaril kell 17.30 Tartu Tähetornis Toomemäel. Urmas Peterson räägib tehiskaaslastelt tehtavast maapinna kaugseirest, eriti aga selle kasutamisest lageraiealade uurimisel.
Loodusajakiri


Teaduskohvik kutsub arutlema GM-taimede üle

Selle nädala neljapäeval, 17. veebruaril arutlevad briti teadlane Ray Mathias ja Marek Strandberg koos huvilistega selle üle, kas geneetiliselt muundatud organismid on suur samm edasi teaduses ja põllumajanduses või on tegemist hukatusliku nähtusega. Kolmas kohvikuõhtu sarjast Cafe Scientifique, mida Eestis korraldavad Briti Nõukogu ja Ahhaa keskus, leiab aset Tartus Wilde pubis.
2004. aastal istutasid 17 riigi 8,25 miljonit geneetiliselt muundatud põllukultuure 81 miljonile hektarile -- see on 20 protsendi võrra enam kui 2003. aastal. Hiinast Lõuna-Aafrikani on täheldatud väiketalupidajate elujärje märkimisväärset paranemist. Ometi pole pärast kümneaastast kommertslikku viljelust poliitiline ja sotsiaalne toetus GM-kultuuridele Euroopas kuigi suur. Teaduskohvikus lahatakse poliitmajanduslike survegruppide ja kasumist huvitatud biotehnoloogiafirmade vahelise tulise vaidluse tagamaid.
Ray Mathias on üle 20 aasta uurinud taimede biotehnoloogiat. Samuti on ta tegelenud alternatiivsete õliseemnetaimede aretamisega.
Teaduskohvik/Loodusajakiri


Ministeerium avab Metsakooli

15. veebruaril 2005 toimub keskkonnaministeeriumi uues hoones (Tallinn, Narva mnt 7a) algusega 10.00 Metsakooli esimene koolipäev.
Metsakool on ajakirjanikele ja metsandusega seotud otsustajatele suunatud seminaride sari, mille eesmärk on tutvustada ja selgitada metsaga seonduvat nii koolipingis kui ka praktilises tegevuses. Metsakool koosneb kolmest seminarist, viimane neist toimub Soomes.
Lisainfo avalike suhete osakonna spetsialist Elo Kalmet, tel 6262 908.
Loodusajakiri