Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. mrts 2005


UUDISED



Roheliste rattaretk uurib, kuidas elab Otep

Aeg: 6. -- 9. mai;
Paikkond: Otep maastikukaitseala;
Teekond:
1. pev. Tehvandi Otepl, Meegaste, Hellenurme, Nuni, Leigo talu 1. laager; 65 km.
2. pev. Leigo, Valgjrve, Kooraste, Urvaste, Sangaste lossi lhedal 2. laager; 85 km.
3. pev. Sangaste, Keeni, Kuutsemgi, Harimgi, Kriku, Phajrv. 55 km.
Need on vaid tuntuimad paigad. Kuid meie teele jb enamjaolt tundmatu ja pnev Otep.
Teemad: prgimajandus ja Natura 2000: kuidas need aitavad edendada elu.
Esinejad: Dag, Terminaator, Noorkuu ja teisedki.
Registreerimine: 11. 30. aprill.
Info: Loodusajakiri, 6115 320; loodusajakiri. Tpsem info vt loodusajakiri; roheline
Loodusajakiri





Astronoomid avastasid esimese tumeda galaktika

Kuidas leida heinakuhjast sel nela, kui kellegi taskulamp pimestab teie silmi ja nel ise pole silmaga nhtav ega kega katsutav? Selleks peab olema astronoom. Sest nemad leidsid les meist 50 miljoni kilomeetri kaugusel oleva tumeda galaktika, millelt saadetud signaale kige tundlikum silm ei ne. Kll aga saab registreerida vesiniku saadetud 21-sentimeetrise lainepikkusega raadiosageduslikke laineid.
Nnda astronoomid ka Inglismaal asuva Lovelli teleskoobi ja Costa Ricas asuva Arecibo raadioteleskoobi vahendusel tegid. Ja avastasid hiiglasliku ainekogumi, mida nimetasid tumedaks galaktikaks. Tume galaktika koosneb peaaegu tielikult tumedast ainest. Sellesse on koondunud suur hulk massi, mis prleb nagu galaktika, ent ei sisalda thtesid.
Tume aine on siiani mistatuslik. Pole teada, kas see paikneb segilbi thtedega vi neist eraldi. Kuna tumedat ainet on viis korda enam tavalisest ainest, on sellest koosneva galaktika avastamine suur asi.
Tumedat ainet ei saa avastada otseselt, vaid kaudselt. Mtes galaktikate prlemise kiirust, selgus see on nnda suur, et galaktikad peaksid kesktuke ju mjul laiali lendama. Et need seda ei tee, peab kooshoidva juna toimima tume aine. Arvatakse, et tumedad galaktikad tekivad, kui mateeria tihedus on thtedest koosneva galaktika moodustumiseks liiga vike.
Nature/Loodusajakiri


Komeedijlitaja mdub Maast

Euroopa Kosmoseagentuuri komeedijlitaja Rosetta lendab 4. mrtsil Maa lhedalt mda. Kui taevas on selge, vib seda nha teleskoopide vi binoklitega. See lheneb Maale Lvi thtkuju kandist. Komeedijlitaja juab Maale lhimale kell 23:10 Kesk-Euroopa aja jrgi ning on siis vaid 1900 kilomeetri krgusel Mehhiko kohal, olles enne lennanud le Euroopa. Euroopas vib komeedijlitajat nha 4. mrtsi htul, ent mitte palja silmaga.
Rosetta teeb kaare mber Maa ja suundub tagasi Marsi poole, millest see lendab mda 26. veebruaril 2007. aastal. Need mdalennud on vajalikud kosmoselaeva kiirendamiseks. Enne kui see oma eesmrgi poole tuiskama hakkab, tuleb teha neli mdalendu kolm korda Maast ja ks kord Marsist. Eesmrgiks on juda komeedini nimega 67P/Tshurjumov-Gerasimenko. Aastal 2014 prale judes saadab Rosetta komeedi pinnale maanduja Philae. Maast mdudes katsetatakse Rosetta aparatuuri, kasutades Kuud asteroidi asemikuna. Oma teekonnal mdub Rosetta ka kahest telisest asteroidist.
Rosetta jdvustamiseks on vlja kuulutatud fotovistlus, millest saab lugeda esa.
AlphaGalileo/Loodusajakiri


Teadlased leidsid haakristile rakenduse

Vaevalt kuu prast seda, kui poliitikud kutsusid haakristi Euroopas keelustama, leidsid teadlased sellele rakenduse optilises kommunikatsioonis ja kvantkrptograafias. Southamptoni likooli teadlased avastasid, et kui kanda ruutmillimeetrisele alusele kmneid tuhandeid kullast svastikaid, prab selline rakk vaguse polarisatsioonitasandit. Sealjuures prdub polarisatsioon olenevalt svastika harude suunast pri- vi vastupeva.
Vasakpoolset svastikat parempoolse peale panna ei saa, nii nagu ei saa panna paremasse ktte vasaku ke kinnast. Kelised ehk kiraalsed metamaterjalid vivad olla abiks valgusesignaalide kodeerimisel. Phjus on selles, et haakrist koosneb vaid vertikaalsetest ja horisontaalsetest sirgjoontest, ent sellel on siiski parem- vi vasakkelisus.
AlphaGalileo/Loodusajakiri


Rohelised peavad Tallinna liiklust keskkonnavaenulikuks

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on mures, et Tallinn eelistab keskkonnavaenulikku autotransporti histranspordile ja kergliiklusele. Nad leiavad, et linna suuremad tee-ehitusplaanid (nt Via Baltica hendusteed, Luna- ja Phjavil) on seni phjendamata -- puudub transpordi arengukava alternatiivsete strateegiate hinnangud.
Euroopa kogemusest on teada, et teedeehitus on kalleim viis ummikute suurendamiseks, mitte vhendamiseks.
"Tallinn on hetkel veel suhteliselt sstva transpordissteemiga linn, kus suurem osa inimestest saab oma igapevased kigud jalgsi ja histranspordiga tehtud," tles ERL juhatuse liige Mari Jssi, "millegiprast lhtuvad aga praegused teede-ehitusplaanid sellest, et Tallinna autostumine on 10 -- 20 aasta prast ligi kaks korda suurem. Keskkonnaorganisatsioonid esitasid linnavalitsusele ettepanekuid tervikliku ja sstva transpordi arengukava koostamiseks.
Tallinnas kulub le 2 miljardi krooni aastas ummikutele ja transpordi phjustatud tervise- ning keskkonnahdadele. Seda raha autokasutajad hegi aktsiisi vi maksuga kinni ei maksa. Linnajuhid lootsid, et hdadele toob lahenduse transpordiameti uuenenud struktuur ja peatselt algatatav liikumise ja parkimise arengukava.
Eesti Roheline Liikumine/Loodusajakiri





SNDMUS

Kuidas ennustada ilma

Jrgmine Thetorni ringi koosolek toimub 1. mrtsil kell 17.30 Tartu Thetornis Toomemel. Marko Kaasik rgib teemal "Lhiajaline ja pikaajaline ilmaprognoos -- milles seisneb erinevus?"
Thetorni ring


KSIMUS JA VASTUS

Me pajatame e-riigist, kuid samal ajal ei taha poliitikud ega valijad sherdusest asjast kuuldagi. Pole mingit lootust, et nad niteks teie e-mailidele vastaksid. Vi oma vrskeid vaateid ja uskumusi internetis nha pakuksid. he keskmise poliitiku koduleheklg on nagu paar peva korgita pudelis seisnud lu. Kas siinkohal on Eesti ometi kord ainulaadne?

Vastab Uudistaja AlphaGalileo ja iseenda kogemuste phjal:

Ei, ei ole. Reaalajas tehtav poliitika on ikka veel vhemuste spordiala mujalgi. Oxfordi Interneti Instituudi tehtud uurimus nitas, et vastupidiselt interneti kasvavale pealetungile vldivad valijad seda nagu tuld. Vaid kaks protsenti Briti valijaist on klastanud poliitikute koduleheklgi. Eelistatum on telefon (39 protsenti), kirjakirjutamine (20 protsenti). Sellele jrgnevad vrdselt e-mail (12 protsenti) ja nost nkku kontakt (11 protsenti). Jreldus? Aga see, et uute tehnoloogiate juurutamine vajab ka nende tutvustamist ja aktiivset turundust.


KIIRKOMMENTAAR

Tumeda aine hele lugu

Kui Eesti theteadlased Jaan Einasto eestvttel hakkasid uurima, miks ikka meie ssargalaktika Andromeeda nii kiiresti prleb, judsid nad jreldusele, et seda mbritseb tumedast ainest kroon. Muidugi neid ei usutud. Nii nagu ei usutud 80 aasta eest ka Ernst pikut, kes testas, et Andromeeda ei asu Linnutee galaktikas, vaid on sellest eraldi. Lpuks loomulikult tuli uskuda nii pikut kui Einastot. Kuid alles siis, kui asja testasid ka Ameerika astronoomid. Nd on jutud arusaamisele, et mni galaktika vibki olla ainult tume kroon. Mis ei suuda snnitada htegi thte. See avastus on teadmiseks vetud ka tnu Jaan Einasto vitlusele, et tunnustataks galaktika tumeda krooni olemasolu. Oh jah, mitte kroon selle nime pakkus ju eestlane. Vaid halo, nii nagu ameeriklased pakkusid. Ja mis ka kibele lks.
Tiit Kndler







28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012