Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
01. märts 2005


UUDISED



Roheliste rattaretk uurib, kuidas elab Otepää

Aeg: 6. -- 9. mai;
Paikkond: Otepää maastikukaitseala;
Teekond:
1. päev. Tehvandi Otepääl, Meegaste, Hellenurme, Nõuni, Leigo talu 1. laager; 65 km.
2. päev. Leigo, Valgjärve, Kooraste, Urvaste, Sangaste lossi lähedal 2. laager; 85 km.
3. päev. Sangaste, Keeni, Kuutsemägi, Harimägi, Kääriku, Pühajärv. 55 km.
Need on vaid tuntuimad paigad. Kuid meie teele jääb enamjaolt tundmatu ja põnev Otepää.
Teemad: prügimajandus ja Natura 2000: kuidas need aitavad edendada elu.
Esinejad: Dagö, Terminaator, Noorkuu ja teisedki.
Registreerimine: 11. – 30. aprill.
Info: Loodusajakiri, 6115 320; loodusajakiri. Täpsem info vt loodusajakiri; roheline
Loodusajakiri





Astronoomid avastasid esimese tumeda galaktika

Kuidas leida heinakuhjast öösel nõela, kui kellegi taskulamp pimestab teie silmi ja nõel ise pole silmaga nähtav ega käega katsutav? Selleks peab olema astronoom. Sest nemad leidsid üles meist 50 miljoni kilomeetri kaugusel oleva tumeda galaktika, millelt saadetud signaale kõige tundlikum silm ei näe. Küll aga saab registreerida vesiniku saadetud 21-sentimeetrise lainepikkusega raadiosageduslikke laineid.
Nõnda astronoomid ka Inglismaal asuva Lovelli teleskoobi ja Costa Ricas asuva Arecibo raadioteleskoobi vahendusel tegid. Ja avastasid hiiglasliku ainekogumi, mida nimetasid tumedaks galaktikaks. Tume galaktika koosneb peaaegu täielikult tumedast ainest. Sellesse on koondunud suur hulk massi, mis pöörleb nagu galaktika, ent ei sisalda tähtesid.
Tume aine on siiani mõistatuslik. Pole teada, kas see paikneb segiläbi tähtedega või neist eraldi. Kuna tumedat ainet on viis korda enam tavalisest ainest, on sellest koosneva galaktika avastamine suur asi.
Tumedat ainet ei saa avastada otseselt, vaid kaudselt. Mõõtes galaktikate pöörlemise kiirust, selgus – see on nõnda suur, et galaktikad peaksid kesktõuke jõu mõjul laiali lendama. Et need seda ei tee, peab kooshoidva jõuna toimima tume aine. Arvatakse, et tumedad galaktikad tekivad, kui mateeria tihedus on tähtedest koosneva galaktika moodustumiseks liiga väike.
Nature/Loodusajakiri


Komeedijälitaja möödub Maast

Euroopa Kosmoseagentuuri komeedijälitaja Rosetta lendab 4. märtsil Maa lähedalt mööda. Kui taevas on selge, võib seda näha teleskoopide või binoklitega. See läheneb Maale Lõvi tähtkuju kandist. Komeedijälitaja jõuab Maale lähimale kell 23:10 Kesk-Euroopa aja järgi ning on siis vaid 1900 kilomeetri kõrgusel Mehhiko kohal, olles enne lennanud üle Euroopa. Euroopas võib komeedijälitajat näha 4. märtsi õhtul, ent mitte palja silmaga.
Rosetta teeb kaare ümber Maa ja suundub tagasi Marsi poole, millest see lendab mööda 26. veebruaril 2007. aastal. Need möödalennud on vajalikud kosmoselaeva kiirendamiseks. Enne kui see oma eesmärgi poole tuiskama hakkab, tuleb teha neli möödalendu – kolm korda Maast ja üks kord Marsist. Eesmärgiks on jõuda komeedini nimega 67P/Tshurjumov-Gerasimenko. Aastal 2014 pärale jõudes saadab Rosetta komeedi pinnale maanduja Philae. Maast möödudes katsetatakse Rosetta aparatuuri, kasutades Kuud asteroidi asemikuna. Oma teekonnal möödub Rosetta ka kahest tõelisest asteroidist.
Rosetta jäädvustamiseks on välja kuulutatud fotovõistlus, millest saab lugeda esa.
AlphaGalileo/Loodusajakiri


Teadlased leidsid haakristile rakenduse

Vaevalt kuu pärast seda, kui poliitikud kutsusid haakristi Euroopas keelustama, leidsid teadlased sellele rakenduse optilises kommunikatsioonis ja kvantkrüptograafias. Southamptoni ülikooli teadlased avastasid, et kui kanda ruutmillimeetrisele alusele kümneid tuhandeid kullast svastikaid, pöörab selline rakk vaguse polarisatsioonitasandit. Sealjuures pöördub polarisatsioon olenevalt svastika harude suunast päri- või vastupäeva.
Vasakpoolset svastikat parempoolse peale panna ei saa, nii nagu ei saa panna paremasse kätte vasaku käe kinnast. Käelised ehk kiraalsed metamaterjalid võivad olla abiks valgusesignaalide kodeerimisel. Põhjus on selles, et haakrist koosneb vaid vertikaalsetest ja horisontaalsetest sirgjoontest, ent sellel on siiski parem- või vasakkäelisus.
AlphaGalileo/Loodusajakiri


Rohelised peavad Tallinna liiklust keskkonnavaenulikuks

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on mures, et Tallinn eelistab keskkonnavaenulikku autotransporti ühistranspordile ja kergliiklusele. Nad leiavad, et linna suuremad tee-ehitusplaanid (nt Via Baltica ühendusteed, Lõuna- ja Põhjaväil) on seni põhjendamata -- puudub transpordi arengukava alternatiivsete strateegiate hinnangud.
Euroopa kogemusest on teada, et teedeehitus on kalleim viis ummikute suurendamiseks, mitte vähendamiseks.
"Tallinn on hetkel veel suhteliselt säästva transpordisüsteemiga linn, kus suurem osa inimestest saab oma igapäevased käigud jalgsi ja ühistranspordiga tehtud," ütles ERL juhatuse liige Mari Jüssi, "millegipärast lähtuvad aga praegused teede-ehitusplaanid sellest, et Tallinna autostumine on 10 -- 20 aasta pärast ligi kaks korda suurem.” Keskkonnaorganisatsioonid esitasid linnavalitsusele ettepanekuid tervikliku ja säästva transpordi arengukava koostamiseks.
Tallinnas kulub üle 2 miljardi krooni aastas ummikutele ja transpordi põhjustatud tervise- ning keskkonnahädadele. Seda raha autokasutajad ühegi aktsiisi või maksuga kinni ei maksa. Linnajuhid lootsid, et hädadele toob lahenduse transpordiameti uuenenud struktuur ja peatselt algatatav liikumise ja parkimise arengukava.
Eesti Roheline Liikumine/Loodusajakiri





SÜNDMUS

Kuidas ennustada ilma

Järgmine Tähetorni ringi koosolek toimub 1. märtsil kell 17.30 Tartu Tähetornis Toomemäel. Marko Kaasik räägib teemal "Lühiajaline ja pikaajaline ilmaprognoos -- milles seisneb erinevus?"
Tähetorni ring


KÜSIMUS JA VASTUS

Me pajatame e-riigist, kuid samal ajal ei taha poliitikud ega valijad säherdusest asjast kuuldagi. Pole mingit lootust, et nad näiteks teie e-mailidele vastaksid. Või oma värskeid vaateid ja uskumusi internetis näha pakuksid. Ühe keskmise poliitiku kodulehekülg on nagu paar päeva korgita pudelis seisnud õlu. Kas siinkohal on Eesti ometi kord ainulaadne?

Vastab Uudistaja AlphaGalileo ja iseenda kogemuste põhjal:

Ei, ei ole. Reaalajas tehtav poliitika on ikka veel vähemuste spordiala mujalgi. Oxfordi Interneti Instituudi tehtud uurimus näitas, et vastupidiselt interneti kasvavale pealetungile väldivad valijad seda nagu tuld. Vaid kaks protsenti Briti valijaist on külastanud poliitikute kodulehekülgi. Eelistatum on telefon (39 protsenti), kirjakirjutamine (20 protsenti). Sellele järgnevad võrdselt e-mail (12 protsenti) ja näost näkku kontakt (11 protsenti). Järeldus? Aga see, et uute tehnoloogiate juurutamine vajab ka nende tutvustamist ja aktiivset turundust.


KIIRKOMMENTAAR

Tumeda aine hele lugu

Kui Eesti täheteadlased Jaan Einasto eestvõttel hakkasid uurima, miks ikka meie sõsargalaktika Andromeeda nii kiiresti pöörleb, jõudsid nad järeldusele, et seda ümbritseb tumedast ainest kroon. Muidugi neid ei usutud. Nii nagu ei usutud 80 aasta eest ka Ernst Öpikut, kes tõestas, et Andromeeda ei asu Linnutee galaktikas, vaid on sellest eraldi. Lõpuks loomulikult tuli uskuda nii Öpikut kui Einastot. Kuid alles siis, kui asja tõestasid ka Ameerika astronoomid. Nüüd on jõutud arusaamisele, et mõni galaktika võibki olla ainult tume kroon. Mis ei suuda sünnitada ühtegi tähte. See avastus on teadmiseks võetud ka tänu Jaan Einasto võitlusele, et tunnustataks galaktika tumeda krooni olemasolu. Oh jah, mitte kroon – selle nime pakkus ju eestlane. Vaid halo, nii nagu ameeriklased pakkusid. Ja mis ka käibele läks.
Tiit Kändler







28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012