Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
23. mrts 2004


q UUDISED





Eesti Metsa kevadnumber kneleb raiepidude ajajrgu lpust

Nagu tleb usutluses ajakirja kevadnumbrile keskkonnaminister Villu Reiljan, vtsid paljud metsaomanikud, kes oma metsi kttesaamise jrel raiuma asusid, tekkinud olukorda nagu taevast slle sadanud kingitust. Usuti ka seda, et kui taevas juba metsa kinkis, kllap klvab taevas siis ka langile uue metsa. Nii juhtuski. Klvajaks polnud siiski mitte taevas, vaid loodus. Ja endise mnni- vi kuusemetsa asemele tuli enamasti lepa- ja muu lehtpuu vsa.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=257&id_a=240
Ka metsatstusel nis Eesti vabanemisega olevat saabunud piiramatu kasvu aeg. Viimastel aastatel on aga metsatstust tabanud ebameeldiv tdemus, et metsi pole enam raiumiseks kusagilt juurde vtta. Puitu tuleb aina rohkem sisse tuua piiri tagant, Venemaalt.
Suur osa Eesti Metsa kevadnumbrist on phendatud meie metsanduspoliitikale ja metsanduse arengule Eestis. Peale intervjuu keskkonnaministriga saab lugeda Andres Onemari kirjutatud levaadet looduskaitsealade haldusreformi kavadest, Rainer Kuuba arutlust meie metsakorralduse mberkujundamise vajadustest ning metsalem Elor Ilmeti tagasivaadet senistele reformidele riigimetsas.
Veel kirjutab Kaljo Voolma metsamehe kevadekuulutajatest ehk puidu- ja ssiraskitest. Aira Toss jutustab, kuidas tegutsevad Hiiumaa metsaomanikud. Antakse levaade tnavu kavandatavatest suurritustest: metsandalast aprillis, 1 miljoni puu istutamisest mais ja tantsupeost juulis. Need kik toimuvad deviisi all "Las jda kski mets".

Loodusajakiri







Rannametsas vaatetorn jtkab saja-aastast traditsiooni

Eelmisel reedel avati Prnumaal Rannametsa luidetel Torni- ehk Sjamel Eesti Ornitoloogiahingu ja riigimetsa majandaja RMK koosts valminud vaatetorn. Rannametsa vaatetorni lemine vaateplatvorm asub 15 m krgusel. Koos Tornime 34-meetrise luiteharjaga on vaatleja enam kui viiekmne meetri krgusel merepinnast. Sealt neb 50 km kaugusele Tolkuse rabale, Prnu lahele Kihnuni vlja. Tornist on ka hea jlgida loomade tegemisi. Juba on nhtud rabaseid, tetri, merikotkast, mustrhni ja muid tegelasi. Omalaadse kokkusattumusena valmis vaatetorn selle paiga esimese torni rajamise sajandaks aastapevaks, sest esimest, kartograafilistel lesannetel pstitatud torni on mainitud 1904. aastal.

EO


kokratt lpetas koolitusseminaride sarja

Mrtsi esimesel pooleltoimusid Luna-Eestis Waide motellis, Harjumaal Palmse Loodusmajas ja Jrvamaal Vtsal keskkonnahariduslikud seminarid "Jtmete kitlemine looduse kaitseks". Osales poolteistsada omavalitsuse ttaja, petaja ja lasteaiakasvataja Harju-, Jrva-, Tartu-, Plva-, Viljandi-, Vru-, Lne- Rapla- Prnumaa ning Ida- ja Lne-Virumaalt. Kigil seminaridel ppisid kohalviibijad selgeks tantsu "ra viska prgi maha!" Koolituse kigus valmisid nitlikud keskkonnandala kavad, mida tutvustati teistelegi. Kevadine keskkonnandal viiakse lbi lasteasutustes aprilli lpus -mai alguses. Tublimad osalejad lvad kaasa Puhta Prgi Peol.

MT kokratt


Helmeid Hendrik Relvelt

Pltsamaa kultuurikeskuses avati loodusemehe ja Eesti Metsa vastutava toimetaja Hendrik Relve fotonitus "Helmeid maailma loodusest". Nitusefotod tutvustavad maailma loodusimesid ja plisrahvaid, Maa looduse rikkalikku mitmekesisust liustikest ja krbetest savannide ning dungliteni. Nituse avamisele jrgneb loodushtu, kus Hendrik Relve nitab slaidiprogrammi Madagaskari loodusest.

Loodusajakiri


SNDMUS

Seest suurem Eesti ning selle lehed ja thed

Loodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MT mras Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiad "Seest suurem Eesti". Preemiad mrati kige teadussbralikumale meediavljaandele, aasta llatajale teaduse populariseerimises ning parimate artiklite ja fotode eest meie ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodus, Eesti Mets. Aastaauhind mrati teist korda ja selleks on sedapuhku loodusfotograaf Ingmar Muusikuse Eesti Looduse loomafotovistlusel preemia saanud foto hus kaklevatest valgetest toonekurgedest. Auhindade vljakuulutamine toimub 24. mrtsil kell 16.00 Tallinnas Akadeemilise raamatukogu fuajees Rvala pst 10.
Samas esitletakse ka uut aastaraamatut "Lehed ja thed", mis ksitleb normi ja rmust looduses ja teaduses. Eesti parimad popularisaatorid kirjutavad seal rmuslastest Eesti taimede, imetajate, putukate seas. Juttu tehakse rmuslikest riikidest ja hulludest ideedest teaduses. Suurimatest ja vanimatest elusolenditest ja meie oma meoteoriitidest. Vljasuremisest, kosmosereisidest ja inimese kohast tulevikus. Raamat on kohapeal saadaval soodushinnaga.

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Obinitsa kbaste kohal toimuv metsaraie on ajakirjanduses les ratanud hulga esivanemate hingi. Uudiskiri ji nutuks ja ksis asjatundjatelt, mida sellisest raiest arvata. Miks pole muinsuskaitse raiumise vastu? Mida arvab keskkonnateenistus?

Arnold Unt, muinsuskaitseameti Vrumaa vaneminspektor:

Riiklikult korraldatud muinsuskaitsetegevus peab tagama seni teadaolevate ja vimalike uute avastatavate arheoloogiamlestiste silimise. Mlestiste silimist ohustab kaks tegurit - inimesed ise ja elusloodus oma seadustega. Mlemaid on vimatu vlistada, kll saab inimeste kitumist mjutada hariduslike ja repressiivsete meetoditega, looduse lagundavat mju mlestistele saab paraku ainult aeglustada. Kuna kpal kasvav mastimnd ei kaitse kuidagi muistset matmispaika, siis ei saa nuda ka selle puu silitamist viitega kpale. Kui on mingeid teisi phjuseid, siis tuleks sellest ka nii rkida ja teavitada muinsuskaitsjaid ja mlestise omanikke, et saaks vimaluste piires arvestada asjassepuutuvate isikute soovide ja arvamustega. Tpsustuseks: "Asjassepuutuvatena" ei ole meldud seltskondi, kelle mttekaaslased naaberriikides karusloomakasvandusi thjendavad, erinevaid ususekte ja anonmseid DELFI kommentaatoreid. Seto kuningriik koos oma sootskaga on kll igati asjassepuutuv, paraku on meedias loodud kuvand prandi ja elukeskkonna kaitsjatest 180 kraadi erinev tegelikkusest - setode kalmistult pillutakse kik rmps ja prgi kbaste alale, viimase viie aasta jooksul on kohalike sl hvinenud ka ks kbas. Vib ju mista, et "15 minuti kuulsuse" saavutamiseks oli kasulik sellised "pisiasjad" unustada, aga liigne rolli sisseelamine muutub pev-pevalt inetumaks. Loodan siiski, et simu, valede ja needmistega ei ole vimalik pikka liugu teha - hel hetkel on "pind perses".


Ena Poltime, Vrumaa keskkonnateenistuse juhataja:

Keskkonnateenistus saab seisukoha vtta lhtudes metsaseadusest ja kaitstavate loodusobjektide kaitse seadusest. Looduskaitsealaga tegemist ei ole, on muinsuskaitse ja seda reguleerib teine ametkond. Ka ei ole see ala inventuuridega tunnistatud Natura alaks. Ajalehes olid esitatud valeandmed - protestisime, aga seda ei avaldatud. Lageraiet teatati 12 hektarile, muul alal olid aegjrksed, harvendus-, valik-, ja sanitaarraided. Raiet meie teada praegu ei toimu ja suulise info kohaselt on omanik nus metsa raiuma mitme etapina. Kohalikega on olnud ka asjast juttu ja nad otsivad vimalusi maa omandamiseks vi ajaloolise (muinsus) kaitsepiiranguteks. Ei vriselupaikade inventuur,muud inventuurid ega metsakorraldus ei ole teinud ettepanekut kne all olev ala kaitse alla vtta. Kaitsepiirangute kehtestamiseks on tarvis omaniku nusolekut.


KSIMUSED JA VASTUSED

Miks neb metsas puude taga ainult puid, taevas aga on thtede vahel must?

Kui ilmaruumis oleks tohutu arv thti, peaks ine taevas tepoolest sarnanema tiheda metsaga ja olema ere nagu Pike. Nii pole see tnu Universumi paisumisele. Kui Universum oli palju noorem, vaid 100000 aastat vana, oli kogu taevas ere. Ainult et seda keegi ei ninud. Ei olnud veel thti, aatomeid ega molekule. Praeguseks on Universumi temperatuur ja tihedus vhenenud, nii et hes kuupmeetris on keskmiselt vaid ks aatom. Maal saadud kige hredamas vaakumis on 1000 miljardit korda enam aatomeid.

Tiit Kndler


KIIRKOMMENTAAR

Natura 2000: mingem alla Munamelta!

Natura 2000 projekti nn ja nnetus peitub eelkige looduses eneses. Vi igemini selle alahindamises EL-i ametnike poolt. Kui htse looduskaitsevrgustiku ssteem 1990. aastate alul kivitati, peeti aastat 2000 kaugeks, et selleks ajaks asjaga hele poole saadakse. Kuid unustati, et hele poole saamine thendab looduse inventuuri inimese poolt. Kaks kanget kivi jahvatavad aeglaselt. Kuigi linnukaitsealade ja elupaikade direktiivid on justkui valmis, pole neid mitmel EL-i maal veel lpuni rakendatud. Mis siis knelda Eestist, kus asjaga hakati tsisemalt tegelema alles 1990. aastate lpul. Ning kus kurval kombel ei vetud ppust Soome jubedatest kogemustest, mis tipnesid maaomanike nljastreikidega kruusakarjrides. Rahvast tuleb teavitada ja ajakirjandust petada, kuid seda vrdse partnerluse korras. Kindel see, et Natura 2000 elluviivad jud teavad asjast enam - kuid see ei thenda teps mitte, et nad ei peaks oma munamgede otsast alla ronima.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012