Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
23. märts 2004


q UUDISED





Eesti Metsa kevadnumber kõneleb raiepidude ajajärgu lõpust

Nagu ütleb usutluses ajakirja kevadnumbrile keskkonnaminister Villu Reiljan, võtsid paljud metsaomanikud, kes oma metsi kättesaamise järel raiuma asusid, tekkinud olukorda nagu taevast sülle sadanud kingitust. Usuti ka seda, et kui taevas juba metsa kinkis, küllap külvab taevas siis ka langile uue metsa. Nii juhtuski. Külvajaks polnud siiski mitte taevas, vaid loodus. Ja endise männi- või kuusemetsa asemele tuli enamasti lepa- ja muu lehtpuu võsa.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id=257&id_a=240
Ka metsatööstusel näis Eesti vabanemisega olevat saabunud piiramatu kasvu aeg. Viimastel aastatel on aga metsatööstust tabanud ebameeldiv tõdemus, et metsi pole enam raiumiseks kusagilt juurde võtta. Puitu tuleb aina rohkem sisse tuua piiri tagant, Venemaalt.
Suur osa Eesti Metsa kevadnumbrist on pühendatud meie metsanduspoliitikale ja metsanduse arengule Eestis. Peale intervjuu keskkonnaministriga saab lugeda Andres Onemari kirjutatud ülevaadet looduskaitsealade haldusreformi kavadest, Rainer Kuuba arutlust meie metsakorralduse ümberkujundamise vajadustest ning metsaülem Elor Ilmeti tagasivaadet senistele reformidele riigimetsas.
Veel kirjutab Kaljo Voolma metsamehe kevadekuulutajatest ehk puidu- ja säsiüraskitest. Aira Toss jutustab, kuidas tegutsevad Hiiumaa metsaomanikud. Antakse ülevaade tänavu kavandatavatest suurüritustest: metsanädalast aprillis, 1 miljoni puu istutamisest mais ja tantsupeost juulis. Need kõik toimuvad deviisi all "Las jääda ükski mets".

Loodusajakiri







Rannametsas vaatetorn jätkab saja-aastast traditsiooni

Eelmisel reedel avati Pärnumaal Rannametsa luidetel Torni- ehk Sõjamäel Eesti Ornitoloogiaühingu ja riigimetsa majandaja RMK koostöös valminud vaatetorn. Rannametsa vaatetorni ülemine vaateplatvorm asub 15 m kõrgusel. Koos Tornimäe 34-meetrise luiteharjaga on vaatleja enam kui viiekümne meetri kõrgusel merepinnast. Sealt näeb 50 km kaugusele Tolkuse rabale, Pärnu lahele Kihnuni välja. Tornist on ka hea jälgida loomade tegemisi. Juba on nähtud rabaseid, tetri, merikotkast, musträhni ja muid tegelasi. Omalaadse kokkusattumusena valmis vaatetorn selle paiga esimese torni rajamise sajandaks aastapäevaks, sest esimest, kartograafilistel ülesannetel püstitatud torni on mainitud 1904. aastal.

EOÜ


Ökokratt lõpetas koolitusseminaride sarja

Märtsi esimesel pooleltoimusid Lõuna-Eestis Waide motellis, Harjumaal Palmse Loodusmajas ja Järvamaal Väätsal keskkonnahariduslikud seminarid "Jäätmete käitlemine looduse kaitseks". Osales poolteistsada omavalitsuse töötaja, õpetaja ja lasteaiakasvataja Harju-, Järva-, Tartu-, Põlva-, Viljandi-, Võru-, Lääne- Rapla- Pärnumaa ning Ida- ja Lääne-Virumaalt. Kõigil seminaridel õppisid kohalviibijad selgeks tantsu "Ära viska prügi maha!" Koolituse käigus valmisid näitlikud keskkonnanädala kavad, mida tutvustati teistelegi. Kevadine keskkonnanädal viiakse läbi lasteasutustes aprilli lõpus -mai alguses. Tublimad osalejad löövad kaasa Puhta Prügi Peol.

MTÜ Ökokratt


Helmeid Hendrik Relvelt

Põltsamaa kultuurikeskuses avati loodusemehe ja Eesti Metsa vastutava toimetaja Hendrik Relve fotonäitus "Helmeid maailma loodusest". Näitusefotod tutvustavad maailma loodusimesid ja põlisrahvaid, Maa looduse rikkalikku mitmekesisust liustikest ja kõrbetest savannide ning dþungliteni. Näituse avamisele järgneb loodusõhtu, kus Hendrik Relve näitab slaidiprogrammi Madagaskari loodusest.

Loodusajakiri


SÜNDMUS

Seest suurem Eesti ning selle lehed ja tähed

Loodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MTÜ määras Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiad "Seest suurem Eesti". Preemiad määrati kõige teadussõbralikumale meediaväljaandele, aasta üllatajale teaduse populariseerimises ning parimate artiklite ja fotode eest meie ajakirjades Horisont, Eesti Loodus, Loodus, Eesti Mets. Aastaauhind määrati teist korda ja selleks on sedapuhku loodusfotograaf Ingmar Muusikuse Eesti Looduse loomafotovõistlusel preemia saanud foto õhus kaklevatest valgetest toonekurgedest. Auhindade väljakuulutamine toimub 24. märtsil kell 16.00 Tallinnas Akadeemilise raamatukogu fuajees Rävala pst 10.
Samas esitletakse ka uut aastaraamatut "Lehed ja tähed", mis käsitleb normi ja äärmust looduses ja teaduses. Eesti parimad popularisaatorid kirjutavad seal äärmuslastest Eesti taimede, imetajate, putukate seas. Juttu tehakse äärmuslikest riikidest ja hulludest ideedest teaduses. Suurimatest ja vanimatest elusolenditest ja meie oma meoteoriitidest. Väljasuremisest, kosmosereisidest ja inimese kohast tulevikus. Raamat on kohapeal saadaval soodushinnaga.

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Obinitsa kääbaste kohal toimuv metsaraie on ajakirjanduses üles äratanud hulga esivanemate hingi. Uudiskiri jäi nõutuks ja küsis asjatundjatelt, mida sellisest raiest arvata. Miks pole muinsuskaitse raiumise vastu? Mida arvab keskkonnateenistus?

Arnold Unt, muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor:

Riiklikult korraldatud muinsuskaitsetegevus peab tagama seni teadaolevate ja võimalike uute avastatavate arheoloogiamälestiste säilimise. Mälestiste säilimist ohustab kaks tegurit - inimesed ise ja elusloodus oma seadustega. Mõlemaid on võimatu välistada, küll saab inimeste käitumist mõjutada hariduslike ja repressiivsete meetoditega, looduse lagundavat mõju mälestistele saab paraku ainult aeglustada. Kuna kääpal kasvav mastimänd ei kaitse kuidagi muistset matmispaika, siis ei saa nõuda ka selle puu säilitamist viitega kääpale. Kui on mingeid teisi põhjuseid, siis tuleks sellest ka nii rääkida ja teavitada muinsuskaitsjaid ja mälestise omanikke, et saaks võimaluste piires arvestada asjassepuutuvate isikute soovide ja arvamustega. Täpsustuseks: "Asjassepuutuvatena" ei ole mõeldud seltskondi, kelle mõttekaaslased naaberriikides karusloomakasvandusi tühjendavad, erinevaid ususekte ja anonüümseid DELFI kommentaatoreid. Seto kuningriik koos oma sootskaga on küll igati asjassepuutuv, paraku on meedias loodud kuvand pärandi ja elukeskkonna kaitsjatest 180 kraadi erinev tegelikkusest - setode kalmistult pillutakse kõik rämps ja prügi kääbaste alale, viimase viie aasta jooksul on kohalike süül hävinenud ka üks kääbas. Võib ju mõista, et "15 minuti kuulsuse" saavutamiseks oli kasulik sellised "pisiasjad" unustada, aga liigne rolli sisseelamine muutub päev-päevalt inetumaks. Loodan siiski, et sõimu, valede ja needmistega ei ole võimalik pikka liugu teha - ühel hetkel on "pind perses".


Ena Poltimäe, Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja:

Keskkonnateenistus saab seisukoha võtta lähtudes metsaseadusest ja kaitstavate loodusobjektide kaitse seadusest. Looduskaitsealaga tegemist ei ole, on muinsuskaitse ja seda reguleerib teine ametkond. Ka ei ole see ala inventuuridega tunnistatud Natura alaks. Ajalehes olid esitatud valeandmed - protestisime, aga seda ei avaldatud. Lageraiet teatati 12 hektarile, muul alal olid aegjärksed, harvendus-, valik-, ja sanitaarraided. Raiet meie teada praegu ei toimu ja suulise info kohaselt on omanik nõus metsa raiuma mitme etapina. Kohalikega on olnud ka asjast juttu ja nad otsivad võimalusi maa omandamiseks või ajaloolise (muinsus) kaitsepiiranguteks. Ei vääriselupaikade inventuur,muud inventuurid ega metsakorraldus ei ole teinud ettepanekut kõne all olev ala kaitse alla võtta. Kaitsepiirangute kehtestamiseks on tarvis omaniku nõusolekut.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Miks näeb metsas puude taga ainult puid, taevas aga on tähtede vahel must?

Kui ilmaruumis oleks tohutu arv tähti, peaks öine taevas tõepoolest sarnanema tiheda metsaga ja olema ere nagu Päike. Nii pole see tänu Universumi paisumisele. Kui Universum oli palju noorem, vaid 100000 aastat vana, oli kogu taevas ere. Ainult et seda keegi ei näinud. Ei olnud veel tähti, aatomeid ega molekule. Praeguseks on Universumi temperatuur ja tihedus vähenenud, nii et ühes kuupmeetris on keskmiselt vaid üks aatom. Maal saadud kõige hõredamas vaakumis on 1000 miljardit korda enam aatomeid.

Tiit Kändler


KIIRKOMMENTAAR

Natura 2000: mingem alla Munamäelta!

Natura 2000 projekti õnn ja õnnetus peitub eelkõige looduses eneses. Või õigemini selle alahindamises EL-i ametnike poolt. Kui ühtse looduskaitsevõrgustiku süsteem 1990. aastate alul käivitati, peeti aastat 2000 kaugeks, et selleks ajaks asjaga ühele poole saadakse. Kuid unustati, et ühele poole saamine tähendab looduse inventuuri inimese poolt. Kaks kanget kivi jahvatavad aeglaselt. Kuigi linnukaitsealade ja elupaikade direktiivid on justkui valmis, pole neid mitmel EL-i maal veel lõpuni rakendatud. Mis siis kõnelda Eestist, kus asjaga hakati tõsisemalt tegelema alles 1990. aastate lõpul. Ning kus kurval kombel ei võetud õppust Soome jubedatest kogemustest, mis tipnesid maaomanike näljastreikidega kruusakarjäärides. Rahvast tuleb teavitada ja ajakirjandust õpetada, kuid seda võrdse partnerluse korras. Kindel see, et Natura 2000 elluviivad jõud teavad asjast enam - kuid see ei tähenda teps mitte, et nad ei peaks oma munamägede otsast alla ronima.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012