Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

< UUDISTAJA
08. mrts 2005


HAKKAB JUHTUMA






Roheliste rattaretk uurib, kuidas elab Otep

Aeg: 6. -- 9. mai;
Paikkond: Otep maastikukaitseala;
Teekond:
1. pev. Tehvandi Otepl, Meegaste, Hellenurme, Nuni, Leigo talu 1. laager; 65 km.
2. pev. Leigo, Valgjrve, Kooraste, Urvaste, Sangaste lossi lhedal 2. laager; 85 km.
3. pev. Sangaste, Keeni, Kuutsemgi, Harimgi, Kriku, Phajrv. 55 km.
Need on vaid tuntuimad paigad. Kuid meie teele jb enamjaolt tundmatu ja pnev Otep.
Teemad: prgimajandus ja Natura 2000: kuidas need aitavad edendada elu.
Hellenurme mis ja loodusteadlane Middendorff. Sangaste loss ja visionr Berg. Kriku ja tippsport looduses.
Esinejad: Dag, Terminaator, Noorkuu ja teisedki.
Registreerimine: 11. 30. aprill.
Info: Loodusajakiri, 6115 320; loodusajakiri. Tpsem info vt loodusajakiri; roheline
Loodusajakiri





UUDISED

Florese inimene pandi pihta

Ajakirja Nature vrske, 3. mrtsi number teatab, et mdunud aasta lpul teadusmaailmas suuri laineid lnud Florese inimese osa konte on kadunud. Jutt on Indoneesias Florese saarel leitud luudest, mis kinnitasid Homo sapiensi senitundmatu krvalharu eksisteerimist sel saarel vaid 18 000 aasta eest. Kuu aega prast artikli avaldamist viis luud oma laborisse analsile Indoneesia antropoloog Teuku Jacob. lejnud uurimisrhm oli sellest omavolist jahmunud. Jacob hakkas seepeale ldsusele teatama, et tegu pole uue inimliigiga. Ta vitis, et luud prinevad inimese kbusvormilt.
Veebruaris nitas Jacob luid veel kahele antropoloogile. Ja lubas need siis tagastada. 23. veebruaril luud Indoneesia Arheoloogiakeskusesse ka judsid. Ent nende seast puuduvad mned ribiluu tkid.
Enamik antropolooge on ndseks veendunud, et tegu on senitundmatu inimliigi Homo floresiensis jnustega. See leid sunnib inimese rnnakute ja plvnemise lugu mber hindama.
Loodusajakiri


Leiti kaugeim galaktika

Astronoomid avalikustasid siiani nhtuist kaugeima galaktika. See asub 9 miljardi valgusaasta kaugusel. Senine kaugusrekord on 8,5 miljardit valgusaastat. See thendab, et avastatud galaktika sai valmis 4,5 miljardit aastat prast Suurt Pauku. Universumi vanuseks peetakse praegu 13,5 miljardit valgusaastat. Tol ajal oli hiiglaslikke galaktikaid veel vhe, nii et kaugemal kui 7,5 miljardit valgusaastat on leitud vaid kuus thessteemi. Kaugeid galaktikaid otsitakse, et otsustada, kas ndsed kosmoloogilised mudelid, mis kirjeldavad, kuidas Universum tekkis ja kuidas see areneb, on iged. Teade avastatud galaktikast avaldatakse ajakirjas Astrophysical Journal.
Loodusajakiri


Eesti plevkivikemikaalid testiti euroklbulikuks

Ligi kaks aastat kestnud ja 18 miljonit krooni maksma linud projekti tulemusel on tnaseks testitud heksa Eestis toodetavat unikaalset plevkemikaali ja tagatud nende ps Euroopa Liidu turule. Projekti kigus uuriti kemikaalide mrgisust, fsikalis-keemilisi omadusi ning mrati ainete ohtlikkus inimese tervisele ja mbritsevale keskkonnale.
Plevkivikemikaalide testid viis lbi Suurbritannia ettevte SafePharm Laboratories Ltd. Tde kogumaksumus oli 1,167 mln eurot ning seda rahastasid EL Phare projekt, Eesti riik ja ettevtjad. Kuigi plevkivittlejate hinnangul oli nende panus liiga suur, peavad nad seda oma tegevuse jtkamisel paratamatuks vljaminekuks.
Eestis toodetakse plevkivist mitmeid kemikaale, mis on maailmas ainulaadsed nii oma tooraine kui omaduste poolest. Plevkivili tootmise krvalproduktina tekkivast fenoolirikkast veest eraldatavad plevkivifenoolid on niteks lhteaineks erinevate vaikude valmistamisel. Tehislikult toodetavate fenoolide krval on looduslikud plevkivifenoolid keskkonnale ohutumad. Eesti keemiatstuse toodeteks on veel niteks plevkivist valmistatud koks, bituumen ja pigi.
Testide tulemusel selgus, et osade kemikaalide ohtlikkus osutus kohati viksemaks, kui seda esialgu arvati, mis vib anda tiendava argumendi toodete turustamiseks Euroopa Liidus.
Eesti Keemiatstuse Liit/Loodusajakiri


KIKi keskkonnaprogrammidel uus rahastamise kord

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamise kord on muutunud. Alates kesolevast aastast on finantseerimise korra lisana kehtestatud abiklblike kulude regulatsioon. Selles dokumendis on kirjeldatud kulusid ja nende arvestamise phimtteid, mida KIK peab abiklblikeks ja mida mitte. Maakonnas arendatavate projektide rahastamiseks slmitavate lepingute ja aruannete koosklastamist maakondade keskkonnateenistustes KIK enam ei nua. Uus kord on kttesaadav www.kik.ee.
Loodusajakiri


Prandkoosluste kaitse hing ei nustu maaelu arengukava muudatustega

Prandkoosluste kaitse hing (PK) ei nustu, et 2005.-2006. aastal jb toetatava tegevusena vaeselapse ossa poollooduslike koosluste hooldamine.
Pllumajandusministri mrus "2005. aastal antavad Euroopa Liidu hise pllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused" muudab kinnitatud maaelu arengukava sisuliselt, nendib PK. Seal puudub poollooduslike koosluste hooldus, mis sisaldus senises kavas. Nii tsine muudatus pidanuks kindlasti enne eespool nimetatud mruse kinnitamist olema huvigruppidega laiemalt lbi arutatud, vidab PK oma pressiteates. Huvigruppidele organiseeritud koosolek toimus alles prast mruse kinnitamist pllumajandusministri poolt. PK on seisukohal, et loodushoiutoetused ei ole piisavad, et tagada liigirikaste koosluste psimist. Et tegemist on ka Euroopa Liidu maksumaksja raha sihiprase kasutamise ksimusega, kavatseb PK prduda Euroopa Komisjoni poole palvega mitte kinnitada maaelu arengukava viimaseid muudatusi.
Prandkoosluste Kaitse hing/Loodusajakiri





SNDMUS

Maarahva looduslikke phapaiku ksitlev konverents

Neljapeval, 17. mrtsil kl 10.00 algab Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse vikeses saalis konverents Ajaloolised looduslikud phapaigad eile, tna, homme. Ksitletakse maarahva ajalooliste looduslike phapaikade -- nagu hiied, ksikud phad puud, kivid ja allikad -- uurimise ja kaitsega seotud probleeme. Kultuuriminister Urmas Paet moodustas hiljuti riikliku hiite programmi trhma, mida juhib muinsuskaitseameti peadirektor Agne Trummal. Selle ettevalmistamiseks on meldud ka eelolev konverents. Kik kultuuri- ja loodusprandi hoidjad on kutsutud.
Konverentsi korraldab Maavalla Koda koos Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu likooli ajaloo osakonnaga.
Soovitav eelregistreerimine. Lhem teave tel 56 686 892, koda@maavald.ee
Maavalla Koda/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Pirita je korrastustalgud

Matkaklubi Kuukala ja Eesti Noorte Looduskaitse hing korraldavad 5-8. mail Pirita jel kanuudega koristustalgud. Kogutud jtmed suunatakase mberttlemisele. Tegevus toimub Pirita je Kose ja Rae valla ning Tallinna linna osadel. Palun teatage oma kaasalmissoovist Taavi Pallasele Kuukalast, kuukala, selleks et arvestada toiduportsjoneid ja jaotuda kanuudesse.
Kuukala/Loodusajakiri


GM-organisme selgitav trkis

Keskkonnaministeerium andis vlja geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalsi ksitleva trkise Kuidas hinnata GMO-de mju inimestele ja loodusele". 24-lehekljelises nii eesti kui vene keeles ilmunud trkises antakse levaade GMO-ga seonduvate riskide hindamisest, riskianalsi etappidest ning viiakse lbi ka mned nitlikud hindamised.
Vt trkist ministeeriumi kodulehel: ministeerium


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:

Vru rahvaksitluses ji peale nende inimeste arvamus, kes pooldavad htset kohanime Kubja praeguse Kubija asemel. Vru linnavalitsuse kohanimeteemalises ksitluses osales kokku 73 inimest, kirjutab Vrumaa Teataja. Hletanutest eelistas 39 vtta nii tnava kui ka jrve nimena kasutusele Kubja ning 34 pooldas Kubijat.

Kommentaar:

On tore see vrokeste algatus muuta Eesti kaarti rahvahletusega. See on teline ja demokraatlik. Uudistaja teeb ettepaneku korraldada rahvaksitlus: Kas Vru linn peaks kandma nime 1)Vru; 2)Tamula; 3)Midagi muud.
Piisab, kui ksitlusest vtab osa 3 inimest.


KIIRKOMMENTAAR

Plevkivikemikaale testiti euroklbulikuks

sja teatati, et heksa Eesti plevkivist valmistatud keemiatoodet on kuulutatud euroklbulikuks. See thendab: need pole mrgisemad, kui lubatud. Mni neist on koguni palju puhtam, kui lubatud. Need on tootmise jkveest saadavad fenoolid, millest omakorda saab vaike -- olgu siis liimimiseks vi plastmasside valmistamiseks. Lisaks veel bituumen ja pigi.
Aastaid ja aastaid on kneldud, et plevkivi ahju ajamine pole kige igem selle maavara rahaks tegemise moodus. Tore kuulda, et Eesti plevkivikeemiatstus polegi vlja surnud. Ehkki niteks need rajatised, kus plevkivist li aetakse, ei klbaks isegi mitte muuseumi. Euroklblikuks tunnistamine on kallis lbu. Veel kallim on korrastada plevkivitstus ndisaegse keskkonnaga tegevuseks. Kas plevkivist saab nii palju raha vlja pigistada, et ometi kord selle tootmine muutuks ka inimsbralikuks, pole veel teada. See ei sltu ainult Eesti tahtest, vaid suuresti ikka naftahindadest.
Tiit Kndler


LAIDAME VIGA

Valgusaastast sai kilomeeter

Mdunud ndala Uudistaja UUDISED tegi he paraja suurusega vea. Kirjutas, et leitud tume galaktika asub meist 50 miljoni kilomeetri kaugusel. Ime veel, et ei kirjutanud 50 kilomeetrit. Tegelikult arvatakse see asuvat 50 miljoni valgusaasta kaugusel. Nii et kes end juba sinnapoole teele asutas, pidagu veel veidi aru. Tname thelepanelikku lugejat vea avastamise eest.
Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012