Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

< UUDISTAJA
08. märts 2005


HAKKAB JUHTUMA






Roheliste rattaretk uurib, kuidas elab Otepää

Aeg: 6. -- 9. mai;
Paikkond: Otepää maastikukaitseala;
Teekond:
1. päev. Tehvandi Otepääl, Meegaste, Hellenurme, Nõuni, Leigo talu 1. laager; 65 km.
2. päev. Leigo, Valgjärve, Kooraste, Urvaste, Sangaste lossi lähedal 2. laager; 85 km.
3. päev. Sangaste, Keeni, Kuutsemägi, Harimägi, Kääriku, Pühajärv. 55 km.
Need on vaid tuntuimad paigad. Kuid meie teele jääb enamjaolt tundmatu ja põnev Otepää.
Teemad: prügimajandus ja Natura 2000: kuidas need aitavad edendada elu.
Hellenurme mõis ja loodusteadlane Middendorff. Sangaste loss ja visionäär Berg. Kääriku ja tippsport looduses.
Esinejad: Dagö, Terminaator, Noorkuu ja teisedki.
Registreerimine: 11. – 30. aprill.
Info: Loodusajakiri, 6115 320; loodusajakiri. Täpsem info vt loodusajakiri; roheline
Loodusajakiri





UUDISED

Florese inimene pandi pihta

Ajakirja Nature värske, 3. märtsi number teatab, et möödunud aasta lõpul teadusmaailmas suuri laineid löönud Florese inimese osa konte on kadunud. Jutt on Indoneesias Florese saarel leitud luudest, mis kinnitasid Homo sapiensi senitundmatu kõrvalharu eksisteerimist sel saarel vaid 18 000 aasta eest. Kuu aega pärast artikli avaldamist viis luud oma laborisse analüüsile Indoneesia antropoloog Teuku Jacob. Ülejäänud uurimisrühm oli sellest omavolist jahmunud. Jacob hakkas seepeale üldsusele teatama, et tegu pole uue inimliigiga. Ta väitis, et luud pärinevad inimese kääbusvormilt.
Veebruaris näitas Jacob luid veel kahele antropoloogile. Ja lubas need siis tagastada. 23. veebruaril luud Indoneesia Arheoloogiakeskusesse ka jõudsid. Ent nende seast puuduvad mõned ribiluu tükid.
Enamik antropolooge on nüüdseks veendunud, et tegu on senitundmatu inimliigi Homo floresiensis jäänustega. See leid sunnib inimese rännakute ja põlvnemise lugu ümber hindama.
Loodusajakiri


Leiti kaugeim galaktika

Astronoomid avalikustasid siiani nähtuist kaugeima galaktika. See asub 9 miljardi valgusaasta kaugusel. Senine kaugusrekord on 8,5 miljardit valgusaastat. See tähendab, et avastatud galaktika sai valmis 4,5 miljardit aastat pärast Suurt Pauku. Universumi vanuseks peetakse praegu 13,5 miljardit valgusaastat. Tol ajal oli hiiglaslikke galaktikaid veel vähe, nii et kaugemal kui 7,5 miljardit valgusaastat on leitud vaid kuus tähesüsteemi. Kaugeid galaktikaid otsitakse, et otsustada, kas nüüdsed kosmoloogilised mudelid, mis kirjeldavad, kuidas Universum tekkis ja kuidas see areneb, on õiged. Teade avastatud galaktikast avaldatakse ajakirjas Astrophysical Journal.
Loodusajakiri


Eesti põlevkivikemikaalid testiti eurokõlbulikuks

Ligi kaks aastat kestnud ja 18 miljonit krooni maksma läinud projekti tulemusel on tänaseks testitud üheksa Eestis toodetavat unikaalset põlevkemikaali ja tagatud nende pääs Euroopa Liidu turule. Projekti käigus uuriti kemikaalide mürgisust, füüsikalis-keemilisi omadusi ning määrati ainete ohtlikkus inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.
Põlevkivikemikaalide testid viis läbi Suurbritannia ettevõte SafePharm Laboratories Ltd. Tööde kogumaksumus oli 1,167 mln eurot ning seda rahastasid EL Phare projekt, Eesti riik ja ettevõtjad. Kuigi põlevkivitöötlejate hinnangul oli nende panus liiga suur, peavad nad seda oma tegevuse jätkamisel paratamatuks väljaminekuks.
Eestis toodetakse põlevkivist mitmeid kemikaale, mis on maailmas ainulaadsed nii oma tooraine kui omaduste poolest. Põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina tekkivast fenoolirikkast veest eraldatavad põlevkivifenoolid on näiteks lähteaineks erinevate vaikude valmistamisel. Tehislikult toodetavate fenoolide kõrval on looduslikud põlevkivifenoolid keskkonnale ohutumad. Eesti keemiatööstuse toodeteks on veel näiteks põlevkivist valmistatud koks, bituumen ja pigi.
Testide tulemusel selgus, et osade kemikaalide ohtlikkus osutus kohati väiksemaks, kui seda esialgu arvati, mis võib anda täiendava argumendi toodete turustamiseks Euroopa Liidus.
Eesti Keemiatööstuse Liit/Loodusajakiri


KIKi keskkonnaprogrammidel uus rahastamise kord

Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamise kord on muutunud. Alates käesolevast aastast on finantseerimise korra lisana kehtestatud abikõlblike kulude regulatsioon. Selles dokumendis on kirjeldatud kulusid ja nende arvestamise põhimõtteid, mida KIK peab abikõlblikeks ja mida mitte. Maakonnas arendatavate projektide rahastamiseks sõlmitavate lepingute ja aruannete kooskõlastamist maakondade keskkonnateenistustes KIK enam ei nõua. Uus kord on kättesaadav www.kik.ee.
Loodusajakiri


Pärandkoosluste kaitse ühing ei nõustu maaelu arengukava muudatustega

Pärandkoosluste kaitse ühing (PKÜ) ei nõustu, et 2005.-2006. aastal jääb toetatava tegevusena vaeselapse ossa poollooduslike koosluste hooldamine.
Põllumajandusministri määrus "2005. aastal antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused" muudab kinnitatud maaelu arengukava sisuliselt, nendib PKÜ. Seal puudub poollooduslike koosluste hooldus, mis sisaldus senises kavas. “Nii tõsine muudatus pidanuks kindlasti enne eespool nimetatud määruse kinnitamist olema huvigruppidega laiemalt läbi arutatud,” väidab PKÜ oma pressiteates. Huvigruppidele organiseeritud koosolek toimus alles pärast määruse kinnitamist põllumajandusministri poolt. PKÜ on seisukohal, et loodushoiutoetused ei ole piisavad, et tagada liigirikaste koosluste püsimist. Et tegemist on ka Euroopa Liidu maksumaksja raha sihipärase kasutamise küsimusega, kavatseb PKÜ pöörduda Euroopa Komisjoni poole palvega mitte kinnitada maaelu arengukava viimaseid muudatusi.
Pärandkoosluste Kaitse Ühing/Loodusajakiri





SÜNDMUS

Maarahva looduslikke pühapaiku käsitlev konverents

Neljapäeval, 17. märtsil kl 10.00 algab Tallinnas Rahvusraamatukogu konverentsikeskuse väikeses saalis konverents “Ajaloolised looduslikud pühapaigad eile, täna, homme”. Käsitletakse maarahva ajalooliste looduslike pühapaikade -- nagu hiied, üksikud pühad puud, kivid ja allikad -- uurimise ja kaitsega seotud probleeme. Kultuuriminister Urmas Paet moodustas hiljuti riikliku hiite programmi töörühma, mida juhib muinsuskaitseameti peadirektor Agne Trummal. Selle ettevalmistamiseks on mõeldud ka eelolev konverents. Kõik kultuuri- ja looduspärandi hoidjad on kutsutud.
Konverentsi korraldab Maavalla Koda koos Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ajaloo osakonnaga.
Soovitav eelregistreerimine. Lähem teave tel 56 686 892, koda@maavald.ee
Maavalla Koda/Loodusajakiri


UUDISTAJA SOOVITAB

Pirita jõe korrastustalgud

Matkaklubi „Kuukala” ja Eesti Noorte Looduskaitse Ühing korraldavad 5-8. mail Pirita jõel kanuudega koristustalgud. Kogutud jäätmed suunatakase ümbertöötlemisele. Tegevus toimub Pirita jõe Kose ja Rae valla ning Tallinna linna osadel. Palun teatage oma kaasalöömissoovist Taavi Pallasele ”Kuukalast”, kuukala, selleks et arvestada toiduportsjoneid ja jaotuda kanuudesse.
Kuukala/Loodusajakiri


GM-organisme selgitav trükis

Keskkonnaministeerium andis välja geneetiliselt muundatud organismide (GMO) riskianalüüsi käsitleva trükise “Kuidas hinnata GMO-de mõju inimestele ja loodusele". 24-leheküljelises nii eesti kui vene keeles ilmunud trükises antakse ülevaade GMO-ga seonduvate riskide hindamisest, riskianalüüsi etappidest ning viiakse läbi ka mõned näitlikud hindamised.
Vt trükist ministeeriumi kodulehel: ministeerium


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:

Võru rahvaküsitluses jäi peale nende inimeste arvamus, kes pooldavad ühtset kohanime Kubja praeguse Kubija asemel. Võru linnavalitsuse kohanimeteemalises küsitluses osales kokku 73 inimest, kirjutab Võrumaa Teataja. Hääletanutest eelistas 39 võtta nii tänava kui ka järve nimena kasutusele Kubja ning 34 pooldas Kubijat.

Kommentaar:

On tore see võrokeste algatus muuta Eesti kaarti rahvahääletusega. See on tõeline ja demokraatlik. Uudistaja teeb ettepaneku korraldada rahvaküsitlus: Kas Võru linn peaks kandma nime 1)Võru; 2)Tamula; 3)Midagi muud.
Piisab, kui küsitlusest võtab osa 3 inimest.


KIIRKOMMENTAAR

Põlevkivikemikaale testiti eurokõlbulikuks

Äsja teatati, et üheksa Eesti põlevkivist valmistatud keemiatoodet on kuulutatud eurokõlbulikuks. See tähendab: need pole mürgisemad, kui lubatud. Mõni neist on koguni palju puhtam, kui lubatud. Need on tootmise jääkveest saadavad fenoolid, millest omakorda saab vaike -- olgu siis liimimiseks või plastmasside valmistamiseks. Lisaks veel bituumen ja pigi.
Aastaid ja aastaid on kõneldud, et põlevkivi ahju ajamine pole kõige õigem selle maavara rahaks tegemise moodus. Tore kuulda, et Eesti põlevkivikeemiatööstus polegi välja surnud. Ehkki näiteks need rajatised, kus põlevkivist õli aetakse, ei kõlbaks isegi mitte muuseumi. Eurokõlblikuks tunnistamine on kallis lõbu. Veel kallim on korrastada põlevkivitööstus nüüdisaegse keskkonnaga tegevuseks. Kas põlevkivist saab nii palju raha välja pigistada, et ometi kord selle tootmine muutuks ka inimsõbralikuks, pole veel teada. See ei sõltu ainult Eesti tahtest, vaid suuresti ikka naftahindadest.
Tiit Kändler


LAIDAME VIGA

Valgusaastast sai kilomeeter

Möödunud nädala Uudistaja UUDISED tegi ühe paraja suurusega vea. Kirjutas, et leitud tume galaktika asub meist 50 miljoni kilomeetri kaugusel. Ime veel, et ei kirjutanud 50 kilomeetrit. Tegelikult arvatakse see asuvat 50 miljoni valgusaasta kaugusel. Nii et kes end juba sinnapoole teele asutas, pidagu veel veidi aru. Täname tähelepanelikku lugejat vea avastamise eest.
Loodusajakiri



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet