Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
15. mrts 2005


HAKKAB JUHTUMA






UUDISED

Horisont kirjutab tsunamist

Mrtsikuu Horisont on thelepanu keskmesse tstnud Kagu-Aasia tsunami ja tsunamis kige enam kannatada saanud piirkonna Acehi. Katastroofist on mdunud juba pea kolm kuud, seeprast ei paku uus Horisont uut teavet mitte niivrd katastroofi enda kohta, kui selgitab, mis asi see tsunami ldse on ja kuidas tekib. Eestimaa jaanuarikuist uputust ette ennustanud mereuurija Tarmo Soomere artiklist selgub, et iseenesest on tsunami laine nagu laine ikka, hirmsaks muutub ta teatud asjaolude kokkulangemisel. Acehi ja atjeede vabadusvitlusega seonduvat valgustab vikerahvaste huvide eest seisev Andrus Mlder. Seekordses Horisondis on Andrus Mlderiga ka lhike intervjuu, kus ta selgitab, miks atjeede, teteenide, kurdide ja paljude teiste riigita rahvaste saatus talle nii sdamelhedane on.
Lisaks pakub Horisont intervjuud ajalooprofessor Mati Lauriga, kes on 2004. aasta riigi teaduspreemia laureaat, ning fsikadoktor Madis Kiisaga, kes on aastaid ttanud Rootsi ja Saksamaa teaduskeskustes. Fsik Harry Alles kirjutab heeliumikristallidest, mis eksisteerivad vaid laboris, fsikatudeng Mihkel Kama tutvustab eurooplaste edukat missiooni Saturni suurimal kaaslasel Titanil, astronoom Urmas Haud jtkab raadioastronoomia vimaluste lahkamist.
Alles on ka kik tuttavad rubriigid: Tartu likooli teaduskooli direktor Viire Sepp kirjutab andekatest noortest, Tiit Kndler veidruste eest jagatavatest Ig Nobelitest, Rein-Karl Loide lahingkopteritest. Veel on vimalus lahendada loogikalesandeid lampidega ja llituda tnavuse aasta Enigma-vistlusesse, kus ldauhinnaks 1000 krooni eest raamatuid. ksainus ksimus on esitatud teaduskeskuse AHHAA projektijuhile Tiiu Sillale, kes tutvustab, mis on Caf Scientifique.
Tsunami artiklit vt tsunami
Loodusajakiri





Ministeeriumid toetavad loodusharidust

Mdunud ndalal kirjutasid haridusminister ja keskkonnaminister alla hise tegevuse memorandumi, mis ksitleb keskkonnaharidust. Keskkonnateadlikkust ja sstvat arengut toetav haridus on seni toimunud vaid projektiphiselt. See ei taga aga ppe jtkusuutlikkust ja tihti ka kvaliteeti. Keskkonnaministeerium soovib, et projektiphise rahastamise krval oleks keskkonnahariduse osas olemas ka riiklik baasrahastamise ssteem. Memorandumi toel asuvad keskkonnaministeerium ning haridus- ja teadusministeerium tegema koostd sstvat arengut toetava hariduse, sh loodushariduse ja keskkonnahariduse vallas.
Sstvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni ttab vlja Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde loodud keskkonnahariduse ja sstvat arengut toetava hariduse trhm, kus osalevad mlema ministeeriumi esindajad ja keskkonnahariduse eksperdid.
Eesmrgiks on arvestada iga pilase pearaha sisse ka keskkonnaalaseks tegevuseks meldud vahendid, et ldhariduskoolides loodust tundma ppida ning llitada ppekavadesse teema "Keskkond ja sstev areng". heks eesmrgiks on taastada keskkonnahariduse tugikeskuste vrgustik nii lastele kui tiskasvanutele.
Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Algas uus keskkonnaharidusprojekt

Teisipeval, 15.mrtsil algas neli kuud kestev keskkonnaharidusprojekt Ssta vett ja vldi selle reostust! Projekt algab koolitusseminaridega 15. mrtsil Tallinnas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse saalis ja 17.mrtsil Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis.
Projektis osalemise nusoleku on andnud 15 maakonna 55 omavalitsust, kus on htekokku 140 lasteaeda ning kooli ligi 25 600 lapsega. Lasteaedade ja koolide petajad ning omavalitsuse spetsialistid koostavad koolituse tulemusena nidiskeskkonnandala kava. Projekti kulminatsiooniks saab olema maikuus Paunkla veehoidla res lbiviidav Puhta Vee Pidu, kuhu oodatakse projektis osalevate haridusasutuste lapsi.
MT kokratt


SNDMUS



Horisondiga fsikute juurde

Horisondi jrgmine teadusreis viib laupeval, 9. aprillil Tartu likooli fsika instituuti.
Eesti suurima fsikaalase uurimisasutuse ttajad tutvustavad oma tegemisi. Vljasit Sakala parklast kell 8.30, lpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Eelinfo ja registreerimine telefonil 648 2271 vi cornet
Loodusajakiri


Algavad fsika-aasta loengud

Rahvusvahelise fsika-aasta (WYP2005) puhul korraldab Eesti Fsika Selts avalikkusele, sealhulgas ja eriti gmnaasiumipilastele, meldud akadeemiliste loengute sarja, kus Eesti juhtivad teadlased rgivad oma eriala huvitavamatest arengutest, probleemidest ja perspektiividest. Avaloengu peab akadeemik Jaan Einasto: "Maailma ehitusest". See toimub neljapeval, 24. mrtsil algusega kl. 16:00 Tartu likooli aulas. Loengut saab reaalajas jlgida ka internetist aadressil video.
Eesti Fsika Selts


Keskkonnatelk alustas hooaega

Keskkonnatelk, mis mdunud aastal sai Keskkonnaministeeriumilt tunnustuse "Keskkonnateoke 2004", alustas hooaega 12.13. mrtsil puhkuse- ja vabaaja messil Suvi 2005. Nha sai maastikuvibu varustust ja lihasenergial ttavaid elektriseadmeid.
Keskkonnatelk tegutseb alates 2003. aastast eesmrgiga tsta inimeste keskkonnateadlikkust ning levitada sstvat elu- ja mtteviisi. Erinevatele huvigruppidele pakutakse huvitavat ja harivat tegevust: toimuvad mngud, tehakse nidendeid, meisterdatakse. Oma teadmisi saab proovile panna viktoriinides, kuulata loenguid ja ettekandeid. Siin saavad firmad vimaluse tutvustada oma keskkonnasbralikku toodet vi teenust, pakkuda klastajaile harivat tegevust vi huvitavat kuulamist-vaatamist vastavalt oma tegevusalale. Nidatakse ppefilme ning levitatakse keskkonnaalaseid vljaandeid ja materjale, jagatakse meeneid. Aasta jooksul loodetakse telki kuni 100 000 klastajat.
Sellel aastal tutvustab Keskkonnatelk oma tegevust 25 peva jooksul vga erinevatel ritustel le Eesti: Maaema messil Tallinna Lauluvljakul, Kuusalu laadal, Narva kevadlaadal, Roheliste rattaretkel Otepl, Eesti turismi- ja ksitlaadal EHE 2005 Rocca al Mare vabahumuuseumis, Tamsalu pevadel, Jnedas toimuvatel Aia- ja Lillepevadel ning talupevadel, Porkuni pevadel ja Paunvere Vljanitusel. Vt lhemalt okokratt.
MT kokratt


ASJATUNDJA

Eelmine Uudistaja ti uudise he kauge objekti avastamisest. Kahjuks oli seal viga -- ei avastatud mitte likauge galaktika, vaid koguni galaktikaparv. Kuidas selline parv tekkida sai?

Vastab astronoom Erik Tago:

Alustuseks annan artikli aadressi, kus juttu galaktika kaugusrekordist (13.32 miljardit valgusaastat):
galaktika
Galaktikad vivad olla parvedes vi mitte. Parved tekivad osade juba tekkinud galaktikate gravitatsioonilise kuhjumise teel, mis vajab aega. Seega on varaseimad (ja ka kaugeimad) galaktikad kaugemal kui varaseimad parvegalaktikad. Seda vibolla kajastabki kaugusrekordite erinevus.
Kuid see lihtne pilt ei tarvitse olla pris ige, sest parvede tekkeks peab olema varem nn protoparv, mis tekib tumeda aine pilvedes ehk nn tumedates halodes (dark halo). Seega vib olla, et parved ja galaktikad neis tekivad umbes heaegselt ja et kik galaktikad on parvedes vi gruppides. Seeprast on ha kaugemate parvede avastamine vga thtis -- sellest sltub, missugune kosmoloogia kehtib.
Parve avastamine ja kauguse mtmine on raskem kui sama he galaktika jaoks. Siis poleks kaugusrekorditel ka suurt erinevust. Asja teeb veel segasemaks seegi, et parvedes galaktikad liituvad ja tekkinud suuremad galaktikad on kaugelt hoopis kergemini vaadeldavad kui parvedesse mittekuuluvad esialgsed vikesed galaktikad.


KIIRKOMMENTAAR

Puud olid hellad velled

Puud olid hellad velled, kuid pole seda enam mitte. Vhemasti Eesti arhitektide arvates. Rotermanni kvartalisse Tallinnasse ehitab O Manutent kortereid ja ripindu. Ning arhitekt Villem Tomiste on tulnud suureprasele mttele hoida kokku loodust ja ehitada sinna hoopis kunstpuud. Arhitekti meelest ei sobi tema geniaalset arhitektuuri kaunistama looduslikud puud, sest need on alul liiga vikesed. Plekkpuud on aga kohe algusest peale valmis. Loodetavasti istutab arhitekt plekkpuude otsa ka plekklinnud. Ning tema korterites elama ja poodides kima hakkavad telised plekkmehed ja kuldnaised.
Tiit Kndler



<
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012