UUDISTAJA
15. märts 2005

HAKKAB JUHTUMA

UUDISED

---

Horisont kirjutab tsunamist

Märtsikuu Horisont on tähelepanu keskmesse tõstnud Kagu-Aasia tsunami ja tsunamis kõige enam kannatada saanud piirkonna Acehi. Katastroofist on möödunud juba pea kolm kuud, seepärast ei paku uus Horisont uut teavet mitte niivõrd katastroofi enda kohta, kui selgitab, mis asi see tsunami üldse on ja kuidas tekib. Eestimaa jaanuarikuist uputust ette ennustanud mereuurija Tarmo Soomere artiklist selgub, et iseenesest on tsunami laine nagu laine ikka, hirmsaks muutub ta teatud asjaolude kokkulangemisel. Acehi ja atjeede vabadusvõitlusega seonduvat valgustab väikerahvaste huvide eest seisev Andrus Mölder. Seekordses Horisondis on Andrus Mölderiga ka lühike intervjuu, kus ta selgitab, miks atjeede, tšetšeenide, kurdide ja paljude teiste riigita rahvaste saatus talle nii südamelähedane on.
Lisaks pakub Horisont intervjuud ajalooprofessor Mati Lauriga, kes on 2004. aasta riigi teaduspreemia laureaat, ning füüsikadoktor Madis Kiisaga, kes on aastaid töötanud Rootsi ja Saksamaa teaduskeskustes. Füüsik Harry Alles kirjutab heeliumikristallidest, mis eksisteerivad vaid laboris, füüsikatudeng Mihkel Kama tutvustab eurooplaste edukat missiooni Saturni suurimal kaaslasel Titanil, astronoom Urmas Haud jätkab raadioastronoomia võimaluste lahkamist.
Alles on ka kõik tuttavad rubriigid: Tartu ülikooli teaduskooli direktor Viire Sepp kirjutab andekatest noortest, Tiit Kändler veidruste eest jagatavatest Ig Nobelitest, Rein-Karl Loide lahingkopteritest. Veel on võimalus lahendada loogikaülesandeid lampidega ja lülituda tänavuse aasta Enigma-võistlusesse, kus üldauhinnaks 1000 krooni eest raamatuid. Üksainus küsimus on esitatud teaduskeskuse AHHAA projektijuhile Tiiu Sillale, kes tutvustab, mis on Café Scientifique.
Tsunami artiklit vt tsunami
Loodusajakiri





Ministeeriumid toetavad loodusharidust

Möödunud nädalal kirjutasid haridusminister ja keskkonnaminister alla ühise tegevuse memorandumi, mis käsitleb keskkonnaharidust. Keskkonnateadlikkust ja säästvat arengut toetav haridus on seni toimunud vaid projektipõhiselt. See ei taga aga õppe jätkusuutlikkust ja tihti ka kvaliteeti. Keskkonnaministeerium soovib, et projektipõhise rahastamise kõrval oleks keskkonnahariduse osas olemas ka riiklik baasrahastamise süsteem. Memorandumi toel asuvad keskkonnaministeerium ning haridus- ja teadusministeerium tegema koostööd säästvat arengut toetava hariduse, sh loodushariduse ja keskkonnahariduse vallas.
Säästvat arengut toetava hariduse kontseptsiooni töötab välja Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde loodud keskkonnahariduse ja säästvat arengut toetava hariduse töörühm, kus osalevad mõlema ministeeriumi esindajad ja keskkonnahariduse eksperdid.
Eesmärgiks on arvestada iga õpilase pearaha sisse ka keskkonnaalaseks tegevuseks mõeldud vahendid, et üldhariduskoolides loodust tundma õppida ning lülitada õppekavadesse teema "Keskkond ja säästev areng". Üheks eesmärgiks on taastada keskkonnahariduse tugikeskuste võrgustik nii lastele kui täiskasvanutele.
Keskkonnaministeerium/Loodusajakiri


Algas uus keskkonnaharidusprojekt

Teisipäeval, 15.märtsil algas neli kuud kestev keskkonnaharidusprojekt ”Säästa vett ja väldi selle reostust!” Projekt algab koolitusseminaridega 15. märtsil Tallinnas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse saalis ja 17.märtsil Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis.
Projektis osalemise nõusoleku on andnud 15 maakonna 55 omavalitsust, kus on ühtekokku 140 lasteaeda ning kooli ligi 25 600 lapsega. Lasteaedade ja koolide õpetajad ning omavalitsuse spetsialistid koostavad koolituse tulemusena näidiskeskkonnanädala kava. Projekti kulminatsiooniks saab olema maikuus Paunküla veehoidla ääres läbiviidav Puhta Vee Pidu, kuhu oodatakse projektis osalevate haridusasutuste lapsi.
MTÜ Ökokratt


SÜNDMUS

---

Horisondiga füüsikute juurde

Horisondi järgmine teadusreis viib laupäeval, 9. aprillil Tartu ülikooli füüsika instituuti.
Eesti suurima füüsikaalase uurimisasutuse töötajad tutvustavad oma tegemisi. Väljasõit Sakala parklast kell 8.30, lõpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Eelinfo ja registreerimine telefonil 648 2271 või cornet
Loodusajakiri


Algavad füüsika-aasta loengud

Rahvusvahelise füüsika-aasta (WYP2005) puhul korraldab Eesti Füüsika Selts avalikkusele, sealhulgas ja eriti gümnaasiumiõpilastele, mõeldud akadeemiliste loengute sarja, kus Eesti juhtivad teadlased räägivad oma eriala huvitavamatest arengutest, probleemidest ja perspektiividest. Avaloengu peab akadeemik Jaan Einasto: "Maailma ehitusest". See toimub neljapäeval, 24. märtsil algusega kl. 16:00 Tartu Ülikooli aulas. Loengut saab reaalajas jälgida ka internetist aadressil video.
Eesti Füüsika Selts


Keskkonnatelk alustas hooaega

Keskkonnatelk, mis möödunud aastal sai Keskkonnaministeeriumilt tunnustuse "Keskkonnateoke 2004", alustas hooaega 12.–13. märtsil puhkuse- ja vabaaja messil “Suvi 2005”. Näha sai maastikuvibu varustust ja lihasenergial töötavaid elektriseadmeid.
Keskkonnatelk tegutseb alates 2003. aastast eesmärgiga tõsta inimeste keskkonnateadlikkust ning levitada säästvat elu- ja mõtteviisi. Erinevatele huvigruppidele pakutakse huvitavat ja harivat tegevust: toimuvad mängud, tehakse näidendeid, meisterdatakse. Oma teadmisi saab proovile panna viktoriinides, kuulata loenguid ja ettekandeid. Siin saavad firmad võimaluse tutvustada oma keskkonnasõbralikku toodet või teenust, pakkuda külastajaile harivat tegevust või huvitavat kuulamist-vaatamist vastavalt oma tegevusalale. Näidatakse õppefilme ning levitatakse keskkonnaalaseid väljaandeid ja materjale, jagatakse meeneid. Aasta jooksul loodetakse telki kuni 100 000 külastajat.
Sellel aastal tutvustab Keskkonnatelk oma tegevust 25 päeva jooksul väga erinevatel üritustel üle Eesti: Maaema messil Tallinna Lauluväljakul, Kuusalu laadal, Narva kevadlaadal, Roheliste rattaretkel Otepääl, Eesti turismi- ja käsitöölaadal “EHE 2005” Rocca al Mare vabaõhumuuseumis, Tamsalu päevadel, Jänedas toimuvatel Aia- ja Lillepäevadel ning talupäevadel, Porkuni päevadel ja Paunvere Väljanäitusel. Vt lähemalt okokratt.
MTÜ Ökokratt


ASJATUNDJA

---

Eelmine Uudistaja tõi uudise ühe kauge objekti avastamisest. Kahjuks oli seal viga -- ei avastatud mitte ülikauge galaktika, vaid koguni galaktikaparv. Kuidas selline parv tekkida sai?

Vastab astronoom Erik Tago:

Alustuseks annan artikli aadressi, kus juttu galaktika kaugusrekordist (13.32 miljardit valgusaastat):
galaktika
Galaktikad võivad olla parvedes või mitte. Parved tekivad osade juba tekkinud galaktikate gravitatsioonilise kuhjumise teel, mis vajab aega. Seega on varaseimad (ja ka kaugeimad) galaktikad kaugemal kui varaseimad parvegalaktikad. Seda võibolla kajastabki kaugusrekordite erinevus.
Kuid see lihtne pilt ei tarvitse olla päris õige, sest parvede tekkeks peab olema varem nn protoparv, mis tekib tumeda aine pilvedes ehk nn tumedates halodes (dark halo). Seega võib olla, et parved ja galaktikad neis tekivad umbes üheaegselt ja et kõik galaktikad on parvedes või gruppides. Seepärast on üha kaugemate parvede avastamine väga tähtis -- sellest sõltub, missugune kosmoloogia kehtib.
Parve avastamine ja kauguse mõõtmine on raskem kui sama ühe galaktika jaoks. Siis poleks kaugusrekorditel ka suurt erinevust. Asja teeb veel segasemaks seegi, et parvedes galaktikad liituvad ja tekkinud suuremad galaktikad on kaugelt hoopis kergemini vaadeldavad kui parvedesse mittekuuluvad esialgsed väikesed galaktikad.


KIIRKOMMENTAAR

---

Puud olid hellad velled

Puud olid hellad velled, kuid pole seda enam mitte. Vähemasti Eesti arhitektide arvates. Rotermanni kvartalisse Tallinnasse ehitab OÜ Manutent kortereid ja äripindu. Ning arhitekt Villem Tomiste on tulnud suurepärasele mõttele hoida kokku loodust ja ehitada sinna hoopis kunstpuud. Arhitekti meelest ei sobi tema geniaalset arhitektuuri kaunistama looduslikud puud, sest need on alul liiga väikesed. Plekkpuud on aga kohe algusest peale valmis. Loodetavasti istutab arhitekt plekkpuude otsa ka plekklinnud. Ning tema korterites elama ja poodides käima hakkavad tõelised plekkmehed ja kuldnaised.
Tiit Kändler

---

<