Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
05. aprill 2005


HAKKAB JUHTUMA






UUDISTAJA SOOVITAB



Horisondiga Tartu fsikute juurde
Laupeval, 9. aprillil

Sidame Tartu likooli fsika instituuti. Eesti suurima fsikaalase uurimisasutuse ttajad tutvustavad oma tegemisi. Saame kuulda, kuidas valmistatakse ja uuritakse tulevikutehnoloogiate tarvis hukesi kilesid, kuidas rakendatakse lasereid fotosnteesi uurimisel, mis toimub eksimeerlaseris, kuidas funktsioneerib nanomehaanika, milliseid materjale vajab tuleviku termotuumareaktor.
Kik keerukad asjad, mis tehakse arusaadavaks ka pris tavalisele inimesele.
Vljasit Sakala parklast kell 8.30, lpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Igale osavtjale tasuta MT Loodusajakirja vljaanne.
Eelinfo ja registreerimine tel. 648 2271 vi cornet
Osavtumaks kanda hiljemalt 5. aprillil Cornet Groupi arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas, vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.


Tulekul juunis!
Lnemaa ja Prnumaa huvitavamad misad

4. juuni misareisi juhib Ants Hein.





Eesti Metsa kevadnumber: suurtormi llatavad tagajrjed

Tnavune 9. jaanuari raju oli kll kange, kuid 1967. aasta maru vastu ta ei saanud: tollal murdus meie metsades umbkaudu viis korda rohkem puid. Ainuksi tihumeetrite krvutamisest nende kahe suurtormi vrdlemiseks siiski ei piisa. Ndses metsanduslikus situatsioonis peegeldub tormi mju teisiti kui veerand sajandi eest. Eesti metsatstuse sektor pidanuks rmustama: toormenappus, mille le enne tormi hdaldati, oli kui peoga phitud. Kuid peagi selgus, et puidu hind hakkab langema ning, mis veel hullem, Eestist asutakse metsatmasinaid viima Rootsi, sest seal makstakse tormimurru koristamise eest paremini. Alles muretseti, et metsamasinad seisavad jude, nd jrsku on neist puudus. Need on kindlasti alles esimesed ootamatused: kindlasti saavad viimase tormi jrelmjud olema paljus llatavad. Eesti Metsa kevadnumbri kaks avaartiklit ksitlevad tnavust suurtormi ja selle tagajrgi. Ulvar Kaubi valgustab tormiga seonduvat riigimetsa ja Jaanus Aun erametsa sektori poolelt. Metsatstuse esindajatest vtab sna Indrek Tust. Ta juhib metsaomanike thelepanu peenpalgi vrtusele. Peale selle annab Kalle Karoles levaate globaalsest metsandusest, Arvo Tullus hbriidhaavast ning Malle Kurm ja Tnu Mls mnni piirkondlikest katsekultuuridest. Veel saab lugeda metsavahtide elust sja eel. Esitatakse metsanduskroonikat ning esitletakse vrsket metsanduskirjandust. Tutvustatakse ka metsandala kava.
Hendrik Relve





UUDISED

Selgusid phikoolide paremad loodusteaduste tundjad

Aprilli esimesel ndalavahetusel Tartu likoolis toimunud Eesti esimese phikoolipilaste loodusteaduste olmpiaadi ldvitjaks prjati Kadrina Keskkooli 9. klassi pilane Marit Puusepp. ldvidu ti lekaalukas vit teooriavoorus, kus ta valis lahendamiseks integreeritud loodusteaduste mooduli, ja edukas esinemine olmpiaadi teisel peval toimunud eksperimentaalses voorus. Loodusteaduste olmpiaadile oli kutsutud osalema102 pilast fsika-, keemia-, bioloogiaolmpiaadi piirkonnavoorude tulemuste phjal.
Keemialesannete lahendamisel oli parim Tallinna Inglise Kolledi 9.klassi pilane Andres Laan. Fsikamooduli teoorialesanded lahendasid maksimumtulemusega kaks pilast -- Fjodor Gainullin Tallinna Tnisme Reaalkoolist ja Andrei Klevtsov Tallinna Kesklinna Vene Gmnaasiumist. Laboris oli kige osavam Tartu Kivilinna Gmnaasiumi 9. klassi pilane Andres Ainelo, kes teooria- ja eksperimentaalvooru kokkuvttes sai teise koha. Kompleksarvestuses saavutas kolmanda koha Priit Pruks Tartu Miina Hrma Gmnaasiumi 9. klassist. Valiti vlja 12 pilast, kelle hulgast moodustatakse prast T teaduskoolis toimuvaid treeningsessioone kaks kolmeliikmelist vistkonda, mis esindavad Eestit Euroopa Liidu loodusteaduste olmpiaadil maikuus Iirimaal Galways.
Olmpiaadi korraldamist ja Eesti pilaste osalemist Euroopa Liidu loodusteaduste olmpiaadil finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.
HTM


Ilmus Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat

Jrjekordses aastaraamatus on leida akadeemik Hans Trassi levaade Eesti looduseuurijate pevadest, kirjutisi eelajaloolisest inimesest ja pool-looduslikest taimekooslustest Eestis, taimkatte uuringutest Eesti rannikumaastikes, sookurgedest, srjametsadest, muldadest. Autorid, toimetajad ja toimetuskolleegiumi liikmed saavad raamatu tasuta, mgihind 75 krooni.
LUS


Karula Tarupetti uus number

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupetti kevadine number. Seekordses numbris ksitletakse jrgmisi teemasid:
Saab taotleda loodushoiutoetusi. Karula rahvuspark hakkab tegema uut kaitsekorralduskava. Rahvuspargi ja teiste kohalike organisatsioonide kesoleva aasta plaanid. Nituste ja koolituste kava 2005.aastal. Rahvuspark toetab veel ht prandkultuuri kaduvat osa. Nitus Elupaik prandmaastik. Karula inimesed ja loodus.
Lehte saab lugeda aadressil www.karularahvuspark.ee.
Karula Rahvuspargi Administratsioon


Loobugem tellimata reklaamist

Eesti Noorte Looduskaitse hing (ENL) alustas sellel ndalal tellimata reklaamist loobumise kampaaniaga Ei rmpspostile!. Selleks korraldatati nidend rmpsposti elutskli kohta. Alates 4. aprillist saab ENL kodulehel www.enly.ee tita avaldust tellimata reklaamist loobumiseks. Kampaania raames jaotatakse 30 000 postkastile pandavat kleebist, eesmrgiks on vhendada paberi, trki ja transpordi ressursside raiskamist, sest rmpsposti kasutegur on Tartu lipilaste Looduskaitseringi uuringu phjal umbes neli protsenti.
Eesti Noorte Looduskaitse hing


KIIRKOMMENTAAR

Rmpspost ja rmpstehased

Kahju on muidugi sellest tst ja vaevast, mida inimesed on ninud ja mis soovimatu reklaamina hoobilt prgi sekka rndab. Kuid kas pole niteks pakend, mis laiutab kusagil apteegi- vi poeriiulil ja sisaldab vahel vaevalt neljandiku vrra oma vimalikust mahust, veel suurem raiskamine?
Reklaam on nagu vihm, mis sajab taevast alla, tahad sa vi ei taha. Vi nagu arve, mida pead paratamatult maksma. Ehkki ei tahaks. Pole ju lpuks selge, kas e-arve on ikka loodushoidlikum kui tavaline paberarve. Peab ju selle saamiseks kulutama elektrit ja plastmassi ja elektroonikat, mille toel ja millest arvuti les ehitatud ja kigus hoitakse. Ja kui mail lbi ei tule vi arvuti kvaketas tuksi lheb? Nii et igaks juhuks pead thtsamad arved ikka vlja trkkima. Sedapuhku siis oma raha eest.
Vahel on ootamatu reklaam postkastis ka lbus -- vi vhemasti tekitab see mulje, et oled maailma osa. hes vihmaga, mis paratamatult kaela sajab. Reklaam on igatahes lbusam, kui teade sajamiljonilise Vike-Maarja raipetehase varjus toimetatud sahkermahkerist.
Loodusajakiri



<
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012