UUDISTAJA
05. aprill 2005

HAKKAB JUHTUMA

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Horisondiga Tartu füüsikute juurde
Laupäeval, 9. aprillil

Sõidame Tartu ülikooli füüsika instituuti. Eesti suurima füüsikaalase uurimisasutuse töötajad tutvustavad oma tegemisi. Saame kuulda, kuidas valmistatakse ja uuritakse tulevikutehnoloogiate tarvis õhukesi kilesid, kuidas rakendatakse lasereid fotosünteesi uurimisel, mis toimub eksimeerlaseris, kuidas funktsioneerib nanomehaanika, milliseid materjale vajab tuleviku termotuumareaktor.
Kõik keerukad asjad, mis tehakse arusaadavaks ka päris tavalisele inimesele.
Väljasõit Sakala parklast kell 8.30, lõpp samas kell 18.
Hind 185 krooni, Horisondi tellijale 170 krooni.
Igale osavõtjale tasuta MTÜ Loodusajakirja väljaanne.
Eelinfo ja registreerimine tel. 648 2271 või cornet
Osavõtumaks kanda hiljemalt 5. aprillil Cornet Groupi arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas, või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.


Tulekul juunis!
Läänemaa ja Pärnumaa huvitavamad mõisad

4. juuni mõisareisi juhib Ants Hein.





Eesti Metsa kevadnumber: suurtormi üllatavad tagajärjed

Tänavune 9. jaanuari raju oli küll kange, kuid 1967. aasta maru vastu ta ei saanud: tollal murdus meie metsades umbkaudu viis korda rohkem puid. Ainuüksi tihumeetrite kõrvutamisest nende kahe suurtormi võrdlemiseks siiski ei piisa. Nüüdses metsanduslikus situatsioonis peegeldub tormi mõju teisiti kui veerand sajandi eest. Eesti metsatööstuse sektor pidanuks rõõmustama: toormenappus, mille üle enne tormi hädaldati, oli kui peoga pühitud. Kuid peagi selgus, et puidu hind hakkab langema ning, mis veel hullem, Eestist asutakse metsatöömasinaid viima Rootsi, sest seal makstakse tormimurru koristamise eest paremini. Alles muretseti, et metsamasinad seisavad jõude, nüüd järsku on neist puudus. Need on kindlasti alles esimesed ootamatused: kindlasti saavad viimase tormi järelmõjud olema paljus üllatavad. Eesti Metsa kevadnumbri kaks avaartiklit käsitlevad tänavust suurtormi ja selle tagajärgi. Ulvar Kaubi valgustab tormiga seonduvat riigimetsa ja Jaanus Aun erametsa sektori poolelt. Metsatööstuse esindajatest võtab sõna Indrek Tust. Ta juhib metsaomanike tähelepanu peenpalgi väärtusele. Peale selle annab Kalle Karoles ülevaate globaalsest metsandusest, Arvo Tullus hübriidhaavast ning Malle Kurm ja Tõnu Möls männi piirkondlikest katsekultuuridest. Veel saab lugeda metsavahtide elust sõja eel. Esitatakse metsanduskroonikat ning esitletakse värsket metsanduskirjandust. Tutvustatakse ka metsanädala kava.
Hendrik Relve





UUDISED

---

Selgusid põhikoolide paremad loodusteaduste tundjad

Aprilli esimesel nädalavahetusel Tartu Ülikoolis toimunud Eesti esimese põhikooliõpilaste loodusteaduste olümpiaadi üldvõitjaks pärjati Kadrina Keskkooli 9. klassi õpilane Marit Puusepp. Üldvõidu tõi ülekaalukas võit teooriavoorus, kus ta valis lahendamiseks integreeritud loodusteaduste mooduli, ja edukas esinemine olümpiaadi teisel päeval toimunud eksperimentaalses voorus. Loodusteaduste olümpiaadile oli kutsutud osalema102 õpilast füüsika-, keemia-, bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoorude tulemuste põhjal.
Keemiaülesannete lahendamisel oli parim Tallinna Inglise Kolledþi 9.klassi õpilane Andres Laan. Füüsikamooduli teooriaülesanded lahendasid maksimumtulemusega kaks õpilast -- Fjodor Gainullin Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Andrei Klevtsov Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist. Laboris oli kõige osavam Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 9. klassi õpilane Andres Ainelo, kes teooria- ja eksperimentaalvooru kokkuvõttes sai teise koha. Kompleksarvestuses saavutas kolmanda koha Priit Pruks Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 9. klassist. Valiti välja 12 õpilast, kelle hulgast moodustatakse pärast TÜ teaduskoolis toimuvaid treeningsessioone kaks kolmeliikmelist võistkonda, mis esindavad Eestit Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil maikuus Iirimaal Galways.
Olümpiaadi korraldamist ja Eesti õpilaste osalemist Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium.
HTM


Ilmus Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat

Järjekordses aastaraamatus on leida akadeemik Hans Trassi ülevaade Eesti looduseuurijate päevadest, kirjutisi eelajaloolisest inimesest ja pool-looduslikest taimekooslustest Eestis, taimkatte uuringutest Eesti rannikumaastikes, sookurgedest, sürjametsadest, muldadest. Autorid, toimetajad ja toimetuskolleegiumi liikmed saavad raamatu tasuta, müügihind 75 krooni.
LUS


Karula Tarupettäi uus number

Ilmunud on Karula rahvuspargi infolehe Tarupettäi kevadine number. Seekordses numbris käsitletakse järgmisi teemasid:
Saab taotleda loodushoiutoetusi. Karula rahvuspark hakkab tegema uut kaitsekorralduskava. Rahvuspargi ja teiste kohalike organisatsioonide käesoleva aasta plaanid. Näituste ja koolituste kava 2005.aastal. Rahvuspark toetab veel üht pärandkultuuri kaduvat osa. Näitus “Elupaik – pärandmaastik. Karula inimesed ja loodus.”
Lehte saab lugeda aadressil www.karularahvuspark.ee.
Karula Rahvuspargi Administratsioon


Loobugem tellimata reklaamist

Eesti Noorte Looduskaitse Ühing (ENLÜ) alustas sellel nädalal tellimata reklaamist loobumise kampaaniaga “Ei rämpspostile!“. Selleks korraldatati näidend rämpsposti elutsükli kohta. Alates 4. aprillist saab ENLÜ kodulehel www.enly.ee täita avaldust tellimata reklaamist loobumiseks. Kampaania raames jaotatakse 30 000 postkastile pandavat kleebist, eesmärgiks on vähendada paberi, trüki ja transpordi ressursside raiskamist, sest rämpsposti kasutegur on Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi uuringu põhjal umbes neli protsenti.
Eesti Noorte Looduskaitse Ühing


KIIRKOMMENTAAR

---

Rämpspost ja rämpstehased

Kahju on muidugi sellest tööst ja vaevast, mida inimesed on näinud ja mis soovimatu reklaamina hoobilt prügi sekka rändab. Kuid kas pole näiteks pakend, mis laiutab kusagil apteegi- või poeriiulil ja sisaldab vahel vaevalt neljandiku võrra oma võimalikust mahust, veel suurem raiskamine?
Reklaam on nagu vihm, mis sajab taevast alla, tahad sa või ei taha. Või nagu arve, mida pead paratamatult maksma. Ehkki ei tahaks. Pole ju lõpuks selge, kas e-arve on ikka loodushoidlikum kui tavaline paberarve. Peab ju selle saamiseks kulutama elektrit ja plastmassi ja elektroonikat, mille toel ja millest arvuti üles ehitatud ja käigus hoitakse. Ja kui mail läbi ei tule või arvuti kõvaketas tuksi läheb? Nii et igaks juhuks pead tähtsamad arved ikka välja trükkima. Sedapuhku siis oma raha eest.
Vahel on ootamatu reklaam postkastis ka lõbus -- või vähemasti tekitab see mulje, et oled maailma osa. Ühes vihmaga, mis paratamatult kaela sajab. Reklaam on igatahes lõbusam, kui teade sajamiljonilise Väike-Maarja raipetehase varjus toimetatud sahkermahkerist.
Loodusajakiri

---

<