Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
12. aprill 2005


ALGAS REGISTREERIMINE






UUDISTAJA SOOVITAB

Loodus tutvustab tundmatut Otepd ja muid imeloomi

Ajakirja Loodus aprillinumber phendab seoses Roheliste Rattaretkega palju jaksu Oteple ja selle mbruskonnale. Siit leiavad kasulikke npuniteid ka need rattamatkajad, kes retkega ei hine. Jalgrataste korrastamisest, matkavarustusest. Jalgrattaga linnas sitmisest. Toodud kaardi ja paigalugude jrgi saab rattur sita Otep kandis suvelgi. Teine suur teemastik Looduses on loodusfotograafia. Tuuakse Soome loodusfotovistluse vitjate pilte, vrreldakse sealset vistlust meie omadega. Ja nidatakse npuga, kuidas linde-loomi fotojahtida. Keda huvitab, kuidas rohelised on riigi vi firmadega kohtus kinud ja kes on jnud alla, kes peale sellelgi on Loodusesse asja. Kuidas minna na Talabskije ostrova? Aga palun, vaadake jrele. Kes on ndisaja hernehirmutis? Kus rebane lendab? Noh, eks lugege Loodust.
Loodusajakiri





Foorum petab sstma

27. aprillil algusega kell 9.00 toimub Tallinna Tehnikalikoolis Ehitajate tee 5 Keskkonnaministeeriumi, Sstva Eesti Instituudi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt korraldatav Sstva Arengu Foorum 2005. Osa vivad vtta kik huvilised. Soovijail palutakse registreerida enne 22. aprilli siin: registreerimine.


Klastage keskkonnatelki

Kui satute ndalavahetusel Tallinna Lauluvljakule Maaema messile, siis astuge lbi ka keskkonnatelgist. kokrati poolt peetav telk pakub keskkonnalaseid mnge, nidendid, meisterdamisvimalusi, viktoriine, loenguid. Tutvustatakse keskkonnasbralikke firmasid ja keskkonnaalaseid trkiseid. Vt lhemalt www.okokratt.ee.
Loodusajakiri


HUVIRHMAD

Orienteerujad ei saa hakkama metsata

ks huvirhm, kes kuidagi metsata hakkama ei saa, on orienteerujad. Maikuu orienteerumiskalendrist Tallinna ja selle lhimbruse huvilistele ilmneb, et ainult mni reedene pev on o-vaba. Ime, et jtkub korraldajaid, kes kik need kaardid, rajad, punktide metsa viimised ja toomised ning ajavtud ra teevad. Ja nnda hena vhestest rahvasporti arendavad. Eelmisel aastal osales Eesti orienteerumispevakutel 4467 inimest 30176 korral. Vt lhemalt orienteerumine.
Eesti Orienteerumisliit/Loodusajakiri


UUDISED

pilaste keskkonna-alaste uurimistde konverents

Mdunud ndalal toimus Tallinna Pedagoogilises Seminaris leriigiline pilaste keskkonna-alaste uurimistde konverents. Valmis ka trkis pilaste keskkonna-alaseid tid 2005". Tde autorid tutvustasid oma tid konverentsil stendiettekannetes. Osalejad on oodatud suvelaagrisse, mida toetavad haridus-ja teadusministeerium ning KIK. Rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olmpiaadil Trgis esindavad Eestit Kaidi Karu, Mari Sarv ja Marillis Mehik.
Eesti Noorsoot Keskus


Natura laiendas kaitsealasid

Valitsus kiitis heaks nelja looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskirjad ja uue, Valga- ja Viljandimaa piiresse jva Rubina looduskaitseala. Naturaprased kaitse-eeskirjad on nd Varangu looduskaitsealal Lne-Virumaal, Mustallika looduskaitsealal Jgevamaal ning Nva maastikukaitsealal ja Lihula maastikukaitsealal Lne- ja Prnumaal. 1923 hektari suurune Rubina looduskaitseala loodi Valgamaa Pdrala ja Helme valla ning Viljandimaa Karksi ja Tarvastu valla piiresse eesmrgiga kaitsta Natura 2000 mistes olulisi taime- ja loomaliike, Rubina sood ja Veisjrve. Seal leidub nii rndlindude peatuspaiku kui omapraseid raba- ja metsamaastikke.
KM/Loodusajakiri


Enim ohustavad tervist mikroosakesed

Saastunud hu tttu suri aastal 2000 Euroopa Liidu maades enneaegselt 300 000 inimest. Nnda kinnitab anals, mille tegi programm Puhas hk Euroopale (Clean Air for Europe, CAFE). Tervisele kujutavad kige suuremat ohtu hus hljuvad mikroosakesed. Nende tttu suri enneaegselt 150 korda enam inimesi kui hu lemrase osoonisisalduse tttu.
Acid News/Loodusajakiri


GM-plluviljad vivad tsta Iiri pllunduse jtkusuutlikkust

Iiri Kuningliku Akadeemia bioloogiaajakirja Biology and Environment mrtsinumbris ilmus artikkel uuringu tulemustega, mille eesmrgiks oli juda jlile geneetiliselt muundatud viljade kasvatamise koloogilisele ja majanduslikule mjule Iirimaal. koloog Conor Meade ja taimepatoloog Ewen Mullins kinnitavad pressiteates: Uut tehnoloogiat peab muidugi hoolikalt kontrollima. Meie leidsime kindlaid tendeid selle kohta, et mned GM-pllukultuurid vimaldavad pllumajanduse keskkonnamju enam kontrollida ja vivad nnda koloogilises mttes olla vhem kahjulikud kui tavaprased plluviljad. Teadlased vidavad, et geneetilist muundatud plluviljade poolt tstatatud koloogilistele ksimustele saab vastata, ent oleks loomulik, et Iirimaa teeks oma uuringud ise.
Kogu pllumajandus mjutab keskkonda ja uuring nitas, et GM-viljad vivad seda mju leevendada, vhendades sltuvust umbrohutrjevahenditest. Nnda vivad GM-viljad etendada positiivset osa Iirimaa sstlikus pllumajanduses.
Teadlased kinnitavad, et looduses ei kitu GM-viljadest pgenenud geenid teisiti kui tavalistest viljadest pgenenud geenid. Need ei kinnistu, kui ei ole taimele olulised ellujmiseks. Pllukatsetused ja pidev jlgimine vivad keskkonda soovimatute GM-viljade eest kaitsta.
Artikli leiab siit www.ria.ie. Loodusajakiri


Umbrohumrk vib mrgitada kahepaikseid

Maailmakuulus umbrohumrk Roundup vib tappa ka kahepaiksed. Sellisele jreldusele judsid Pittsburgi likooli teadlased eesotsas koloog Rick Relicaga. Tulemused tulid teadlaste snutsi neile llatuseks, kuna trjevahendite tootja Monsanto on pidevalt toonitanud, et lubatud kontsentratsiooni letamata pole hda midagi. Kurja juureks peetakse trjevahendis sisalduvat glfosaadi nimelist kemikaali. Seda toodavad ka Monsanto GM-viljad, sealhulgas kuulus Roundup Mais. Et selle toimet uurida, pandi 25 liiki vee-elukad elama ue paigutatud suurde vanni. Siis pritsiti nende elupaika umbrohutrjevedelikuga. Selle tulemusena vhenes kahepaiksete elusmass 70 protsendi vrra. Ussikestele ja zooplanktonile mrk ei mjunud. Monsanto vidab, et uurijad letasid lubatud kontsentratsiooni seitsmekordselt. On teadlasi, kes kinnitava aga, et kahepaiksetele ei mju mitte glfosaat, vaid hoopis aine, mida lisatakse trjevahendile, et mrk taime siledast pinnaks lbi saaks.
New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

Hirmuratav teadust

Kui tahate teada, kas pesupulber ikka on nnda keskkonnasbralik nagu telekast tuleb, siis puistake seda akvaariumisse ja vaadake, mis kaladega juhtub. Et see on kniline? Kuid mu mletamist mda just nnda hes kunagises Nukogude Eesti aegses telesaates tehti. Et see oli nukogude aeg? Aga mis te nd, lugege vaid meie Uudistaja viimast uudist. Kuidas tehti kindlaks Pittsburgis, et umbrohumrk on mrgine ka kahepaiksetele? Vga lihtsalt. Puistati seda nende akvaariumisse. Selgus, et on ikka kll. Ja selle kohta hiskavad nii mnedki keskkondlased, et nete, Monsanto Roundup on mrgine. Aga keegi ei hiska, et sherdused teadlased on ise mrgised. Ja rumalad ka. Ega siis kski pllumees ometi umbrohumrki konnatiiki pritsi. Sinna juab see ikka lbi maa ja vee. Huvitav, kui niteks vetist konnatiiki lasta, kas kahepaiksed pistavad selle peale rmsalt krooksuma.
Moraal? Lolle leidub ka mujal maailmas.
Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012