UUDISTAJA
12. aprill 2005

ALGAS REGISTREERIMINE

UUDISTAJA SOOVITAB

---

Loodus tutvustab tundmatut Otepääd ja muid imeloomi

Ajakirja Loodus aprillinumber pühendab seoses Roheliste Rattaretkega palju jaksu Otepääle ja selle ümbruskonnale. Siit leiavad kasulikke näpunäiteid ka need rattamatkajad, kes retkega ei ühine. Jalgrataste korrastamisest, matkavarustusest. Jalgrattaga linnas sõitmisest. Toodud kaardi ja paigalugude järgi saab rattur sõita Otepää kandis suvelgi. Teine suur teemastik Looduses on loodusfotograafia. Tuuakse Soome loodusfotovõistluse võitjate pilte, võrreldakse sealset võistlust meie omadega. Ja näidatakse näpuga, kuidas linde-loomi fotojahtida. Keda huvitab, kuidas rohelised on riigi või firmadega kohtus käinud ja kes on jäänud alla, kes peale – sellelgi on Loodusesse asja. Kuidas minna na Talabskije ostrova? Aga palun, vaadake järele. Kes on nüüdisaja hernehirmutis? Kus rebane lendab? Noh, eks lugege Loodust.
Loodusajakiri





Foorum õpetab säästma

27. aprillil algusega kell 9.00 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis Ehitajate tee 5 Keskkonnaministeeriumi, Säästva Eesti Instituudi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni poolt korraldatav Säästva Arengu Foorum 2005. Osa võivad võtta kõik huvilised. Soovijail palutakse registreerida enne 22. aprilli siin: registreerimine.


Külastage keskkonnatelki

Kui satute nädalavahetusel Tallinna Lauluväljakule Maaema messile, siis astuge läbi ka keskkonnatelgist. Ökokrati poolt peetav telk pakub keskkonnalaseid mänge, näidendid, meisterdamisvõimalusi, viktoriine, loenguid. Tutvustatakse keskkonnasõbralikke firmasid ja keskkonnaalaseid trükiseid. Vt lähemalt www.okokratt.ee.
Loodusajakiri


HUVIRÜHMAD

---

Orienteerujad ei saa hakkama metsata

Üks huvirühm, kes kuidagi metsata hakkama ei saa, on orienteerujad. Maikuu orienteerumiskalendrist Tallinna ja selle lähiümbruse huvilistele ilmneb, et ainult mõni reedene päev on o-vaba. Ime, et jätkub korraldajaid, kes kõik need kaardid, rajad, punktide metsa viimised ja toomised ning ajavõtud ära teevad. Ja nõnda ühena vähestest rahvasporti arendavad. Eelmisel aastal osales Eesti orienteerumispäevakutel 4467 inimest 30176 korral. Vt lähemalt orienteerumine.
Eesti Orienteerumisliit/Loodusajakiri


UUDISED

---

Õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde konverents

Möödunud nädalal toimus Tallinna Pedagoogilises Seminaris üleriigiline õpilaste keskkonna-alaste uurimistööde konverents. Valmis ka trükis “Õpilaste keskkonna-alaseid töid 2005". Tööde autorid tutvustasid oma töid konverentsil stendiettekannetes. Osalejad on oodatud suvelaagrisse, mida toetavad haridus-ja teadusministeerium ning KIK. Rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil Türgis esindavad Eestit Kaidi Karu, Mari Sarv ja Marillis Mehik.
Eesti Noorsootöö Keskus


Natura laiendas kaitsealasid

Valitsus kiitis heaks nelja looduskaitseala uuendatud kaitse-eeskirjad ja uue, Valga- ja Viljandimaa piiresse jääva Rubina looduskaitseala. Naturapärased kaitse-eeskirjad on nüüd Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Mustallika looduskaitsealal Jõgevamaal ning Nõva maastikukaitsealal ja Lihula maastikukaitsealal Lääne- ja Pärnumaal. 1923 hektari suurune Rubina looduskaitseala loodi Valgamaa Põdrala ja Helme valla ning Viljandimaa Karksi ja Tarvastu valla piiresse eesmärgiga kaitsta Natura 2000 mõistes olulisi taime- ja loomaliike, Rubina sood ja Veisjärve. Seal leidub nii rändlindude peatuspaiku kui omapäraseid raba- ja metsamaastikke.
KM/Loodusajakiri


Enim ohustavad tervist mikroosakesed

Saastunud õhu tõttu suri aastal 2000 Euroopa Liidu maades enneaegselt 300 000 inimest. Nõnda kinnitab analüüs, mille tegi programm Puhas Õhk Euroopale (Clean Air for Europe, CAFE). Tervisele kujutavad kõige suuremat ohtu õhus hõljuvad mikroosakesed. Nende tõttu suri enneaegselt 150 korda enam inimesi kui õhu ülemäärase osoonisisalduse tõttu.
Acid News/Loodusajakiri


GM-põlluviljad võivad tõsta Iiri põllunduse jätkusuutlikkust

Iiri Kuningliku Akadeemia bioloogiaajakirja Biology and Environment märtsinumbris ilmus artikkel uuringu tulemustega, mille eesmärgiks oli jõuda jälile geneetiliselt muundatud viljade kasvatamise ökoloogilisele ja majanduslikule mõjule Iirimaal. Ökoloog Conor Meade ja taimepatoloog Ewen Mullins kinnitavad pressiteates: “Uut tehnoloogiat peab muidugi hoolikalt kontrollima. Meie leidsime kindlaid tõendeid selle kohta, et mõned GM-põllukultuurid võimaldavad põllumajanduse keskkonnamõju enam kontrollida ja võivad nõnda ökoloogilises mõttes olla vähem kahjulikud kui tavapärased põlluviljad.” Teadlased väidavad, et geneetilist muundatud põlluviljade poolt tõstatatud ökoloogilistele küsimustele saab vastata, ent oleks loomulik, et Iirimaa teeks oma uuringud ise.
Kogu põllumajandus mõjutab keskkonda ja uuring näitas, et GM-viljad võivad seda mõju leevendada, vähendades sõltuvust umbrohutõrjevahenditest. Nõnda võivad GM-viljad etendada positiivset osa Iirimaa säästlikus põllumajanduses.
Teadlased kinnitavad, et looduses ei käitu GM-viljadest põgenenud geenid teisiti kui tavalistest viljadest põgenenud geenid. Need ei kinnistu, kui ei ole taimele olulised ellujäämiseks. Põllukatsetused ja pidev jälgimine võivad keskkonda soovimatute GM-viljade eest kaitsta.
Artikli leiab siit www.ria.ie. Loodusajakiri


Umbrohumürk võib mürgitada kahepaikseid

Maailmakuulus umbrohumürk Roundup võib tappa ka kahepaiksed. Sellisele järeldusele jõudsid Pittsburgi ülikooli teadlased eesotsas ökoloog Rick Relicaga. Tulemused tulid teadlaste sõnutsi neile üllatuseks, kuna tõrjevahendite tootja Monsanto on pidevalt toonitanud, et lubatud kontsentratsiooni ületamata pole häda midagi. Kurja juureks peetakse tõrjevahendis sisalduvat glüfosaadi nimelist kemikaali. Seda toodavad ka Monsanto GM-viljad, sealhulgas kuulus Roundup Mais. Et selle toimet uurida, pandi 25 liiki vee-elukad elama õue paigutatud suurde vanni. Siis pritsiti nende elupaika umbrohutõrjevedelikuga. Selle tulemusena vähenes kahepaiksete elusmass 70 protsendi võrra. Ussikestele ja zooplanktonile mürk ei mõjunud. Monsanto väidab, et uurijad ületasid lubatud kontsentratsiooni seitsmekordselt. On teadlasi, kes kinnitava aga, et kahepaiksetele ei mõju mitte glüfosaat, vaid hoopis aine, mida lisatakse tõrjevahendile, et mürk taime siledast pinnaks läbi saaks.
New Scientist


KIIRKOMMENTAAR

---

Hirmuäratav teadustöö

Kui tahate teada, kas pesupulber ikka on nõnda keskkonnasõbralik nagu telekast tuleb, siis puistake seda akvaariumisse ja vaadake, mis kaladega juhtub. Et see on küüniline? Kuid mu mäletamist mööda just nõnda ühes kunagises Nõukogude Eesti aegses telesaates tehti. Et see oli nõukogude aeg? Aga mis te nüüd, lugege vaid meie Uudistaja viimast uudist. Kuidas tehti kindlaks Pittsburgis, et umbrohumürk on mürgine ka kahepaiksetele? Väga lihtsalt. Puistati seda nende akvaariumisse. Selgus, et on ikka küll. Ja selle kohta hõiskavad nii mõnedki keskkondlased, et näete, Monsanto Roundup on mürgine. Aga keegi ei hõiska, et säherdused teadlased on ise mürgised. Ja rumalad ka. Ega siis ükski põllumees ometi umbrohumürki konnatiiki pritsi. Sinna jõuab see ikka läbi maa ja vee. Huvitav, kui näiteks väetist konnatiiki lasta, kas kahepaiksed pistavad selle peale rõõmsalt krooksuma.
Moraal? Lolle leidub ka mujal maailmas.
Tiit Kändler

---