Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. aprill 2005


JTKUB REGISTREERIMINE






UUDISED



Eesti Looduse aprillinumber maitseb Eesti joogivett

Kas Eestit hvardab janu? Igatahes hutavad Arvo Jrvet ja Rein Perens tarbima vett sstlikult.
Kas Eesti vesi snnib juua? Astrid Saava ja Ene Indermitte vaatavad, mida Eesti joogiveest leida vib ning kas see on meile ka tervislik. Madis Metsur ja Tiiu Valdmaa aga kirjeldavad pllumajandusest lhtuvaid ohte Pandivere ja Adavere-Pltsamaa piirkonnas, kus vesi on looduslikult tundlik nii pllumajandusest kui ka mujalt prineva reostuse suhtes.
Arvo Jrvet paneb Emaje nitel kokku kik need tegurid, millest oleneb kevadise leujutuse ulatus. Temalt ka selgitus, miks Tartus kardetud uputus sel kevadel ra ji. Euroopa haruldustest, kes meil ei pruugigi vga haruldased olla, vtab Rein Kalamees seekord vaatluse alla palu-karukella.
Intervjuu on aprillinumbris Siluri kalade uurija Tiiu Mrsiga, kes sai oma t eest sel aastal teaduspreemia. Viktor Masingut meenutavad tema 80. snniaastapeval Martin Zobel ning teised kolleegid ja pilased.
Arvo Tullus vaeb kiirekasvulise puuliigi hbriidhaava eeliseid ja vimalikke keskkonnamjusid. Viktor Muuli ja Janika Ruusmaa tutvustavad Interneti vahendusel lapsi loodusesse kutsuvat projekti Tere, kevad!. Sulev Jrve hoiatab uue pargipuude kahjustaja jalakapssiku eest, keda viimasel kmnel aastal on hakatud ha rohkem mrkama.
Seekordne essee on noorelt loodusepildistajalt Ott Luugilt, postripilt Aivo Tammelt.
Loodusajakiri


Tstkem vaskkannud jlle au sisse

Olles kuulnud jutte vasknude imettegevalt tervislikust mjust, otsustasid hendkuningriikide Northumbria likooli teadlased asja uurida. Ja mis selgus? Nad lisasid kolibaktereid eri materjalidest mahutitele. Bakterid jid ellu plastik- ja savinudes. Kuid surid 48 tunni jooksul mutkades, mis on Indias valgevasest veesilitamise nud. Selgus, et vette oli selle ajaga difundeerunud imevhe vaske. Kuid siiski joovad hindud ldjuhul vee ra enne, kui bakterid surra juavad, tdesid teadlased nukralt.
Allikas: New Scientist





ASJATUNDJA

Kevad tuleb vgisi ja sama vgisi hakkavad kasvama ka Eesti vrliikidest meediakangelased Sosnovsky karuputk ja hiid-karuputk. Kuidas nendega toime tulla?

Vastab bioloog Bert Holm:

Need tulnukad Kaukaasiast phjustasid silo sees hda loomadele. Pole nad ohutud inimeselegi. Hiidputkede mahl ja pikese UV-kiirgus koos panevad paremal juhul naha punetama ja kihelema, hullemal juhul aga ei pse villidest vi raskesti paranevatest haavanditest. Ka hirivad hiiglaslikud putked meie kodumaale omast loodust, varjates taimede eest valgust. Koos taimedega aga lahkuvad ka loomakesed. Mida siis ette vtta? Praegu on paras aeg vaadata le aianurgad ja krundiservad, kus eelmisel aastal karuputked kasvasid. Kige lihtsam, ohutum ja thusam on kaevata trganud karuputkede juured umbes 15 cm sgavuselt lbi ning leherosett koos juurekontsuga maa seest vlja tmmata ja pikese ktte kuivama jtta. Prast vljajuurimist taim sureb. Ktte pole vaja saada kogu juurestikku. Thtis on, et maa seest tuleks vlja juurekael ligikaudu 10 cm ulatuses alates varre leminekust juureks. Pange kindlasti kindad ktte!
Sosnovsky ja hiid-karuputk kasvavad kevadel sama kiiresti kui rabarber. See thendab, et kui on trganud putki, mille lehelaba on sama suur kui rabarberil, kuid lhestunud, siis on phjust haarata labidas ja taimed vlja kaevata. Mida aeg edasi, seda tlikamaks t kujuneb.
Prast kaevamist tuleks silm peal hoida, sest kiki taimi ei pruugi les leida ja mni kavaldab teid le ka. Siis kaevake aga uuesti. Kui aga suvel kigest hoolimata on mni taim suutnud itsema minna, oleks ohutum kikidele isikutele riidest vi kilest kott mber siduda ja oodata seemnete kpsemist. Seejrel tuleb isikud koos kotti pudisenud seemnetega maha ligata ja ra pletada. Prast viljumist karuputke taim sureb.
Kui koloonia on kaevamiseks liiga suur vi kasvab kval pinnasel, on soovitatav putki mrgitada glfosaadil phinevate herbitsiididega, kasutades ksipritsi ja pritsides ainult karuputke taimi. See aitab kodumaisel taimestikul mrgist pseda ning taastada rohukamar karuputkedest paljastunud mullal, mis surub seemnetest trganud karuputkede arvukuse alla.
Kiki meetodeid peab kordama uute taimede vrsumisel ning alal tuleb kaks-kolm aastat silm peal hoida.


SNDMUS

Minikitsed lehtpuu paistel

Phapeval, 1. mail osaleb Keskkonnatelk Kuusalu Kevadlaadal. Nidatakse Juhan Aare filmi Miks just lehtpuu? Kella hest kaheni on ka autor ise kohal. Keskkonnatelgi eeshoovis kepsutavad Kristiina ja Raimo Kaberneeme minikitsed ja Sitme lambad. Kohal on ka 19-aastane ning 3,5 meetri pikkune tiigerpton Edgar, kes ootab pildistajaid. petatakse pajuvitsapunutisi, maarjakaski, puujukusid. Lapsed saavad meisterdada. Telk on kohal hommikul heksast htul kuueni. Jrgmine vimalus Keskkonnatelki klastada on 6.- 8. mail roheliste rattaretkel Kuidas elad, Otep ?.
Keskkonnatelk tegutseb alates 2003. aastast ning seda korraldab MT kokratt. keskkonnatelk
kokratt


Tehakse Puhta Vee Pidu

MT kokratt korraldab Paunkla veehoidla res Kue vallas 19. mail algusega kell 12.00 kaks tundi kestva Puhta Vee Peo. See lpetab meie projekti Ssta vett ning vldi selle reostust. Osalevad lapsed le Eesti. Projektist saate lugeda lingilt keskkonnatelk
. Noori koguneb umbes tuhat, pidu juhib Marek Sadam, esineb ansambel Dynamint ning erinevad koolid oma kavadega.
Kohapeal lauldakse ning pitakse tantsu Kalad elavad vees!
kokratt


UUDISTAJA SOOVITAB

leldine arutelu kliimamuutustest

Poliitikaajakiri openDemocracy poliitikafoorum toob teieni esimese lemaailmse online arutelu kliimamuutusest. Debatt on avatud 21. aprillist 10. juunini. Osalege aadressil http://www.opendemocracy.net/climate_change. Globaalne marlaud teemal: kui vana keskkonnapoliitika on end ammendanud, siis kas on tekkimas uus poliitika? Kuidas on rohujuurte tasandil reageeritud kliimamuutusele Hiinas, Brasiilias, Indias ja mujal? Minu ZeroCarbonCity: ehita oma tuleviku linn dialoogis juhtivate kliimamuutusekspertidega. Millised on 101 kige paremat ja kasulikumat temaatilist linki internetis? Aita meil nimekiri kokku panna. Jlgi, kuidas ssinikdioksiidi emissioonide pidurdamatu tusu tttu inimkonna tulevik jrjest lhemaks tiksub.
Loe teadlaste mtteid sellest, kuidas isegi hsti haritud tiskasvanud ignoreerivad kige elementaarsemaid fsikaseadusi ja teisest ssihappegaasi probleemist -- maailma ookeanide hapestumisest.
Briti Nukogu


Algab kirjapanek metsaistutustalgutele

Alates tnasest kuni 30. aprillini saavad vabatahtlikud end kirja panna leriigilistele metsaistutustalgutele Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kodulehekljel aadressil rmk. Metsatalgud algavad 25. aprillil ja kestavad 20. maini. Istutatakse kuuse-, mnni- ja kasetaimi, kokku umbes 930 000 taime 374 hektarile. Vabatahtlike abil kasvama pandavad puud moodustavad 8 protsenti tnavusest istutusmahust. Endale sobiva istutuskoha ja -aja saab valida registreerumisel. Kohalejudmise eest tuleb ise hoolt kanda. Istutuskohad on valitud sellised, et sinna pseb vikeautoga lihtsalt ligi. Aega lheb 3-4 tundi. Kaasa tuleks vtta tkindad. Ei tee tli ka labidad ja mbrid, sest istutajaid on palju.
RMK


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:

Eesti Metsatstuse Liit (EMTL) nimetab mistetamatuks valitsuse otsust, mis jttis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nukogust vlja EMTL-i esindaja.
Seni kuulus RMK nukokku ka EMTL-i juhatuse esimees Ivar Dembovski, kuid mdunud ndalal kinnitas valitsus nukogu uue koosseisu, kus EMTL-i esindajat ei ole. Valitsus arvas nukogust vlja ka Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Toomas Trapido, rahandusministeeriumi asekantsleri Raivo Sule, AS-i Kunda Trans juhataja Andres Lume ning keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Indrek Laasi.
Nende asemel said nukokku keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetitja Olav Etverk, Eesti Pllumajanduslikooli zooloogia osakonna juhataja Urmas Tartes, keskkonnaministri nunik Karel Rtli, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk ja Tallinna Tehnikalikooli dotsent Kostel Gerndorf.
Baltic News Service


Kommentaar:

RMK nukogust jeti vlja Eestimaa Looduse Fondi esindaja. Mis viks olla phjuseks, et uus valitsus teie kogemusi ei hinda?

Vastab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Toomas Trapido:

Loodan, et uues RMK nukogus esindab looduse ja keskkonnaorganisatsioonide huve Urmas Tartes. Valiku phimtteid ma kommenteerida ei oska, kuna minuga sel teemal rgitud ei ole.
Kll aga tooksin vlja kolm teemat, millega RMK nukogu uus koosseis viks tegeleda. Esiteks RMK raiete ja finantsprognoosiga vhemalt 10 aasta likes ning sellega seotult RMK maksustamisega riigi poolt. Nii Metsakorralduskeskuse kui RMK juhtkonna analsid nitavad raiemahtude psivat vhenemist, mis toob kaasa ka tulude vhenemise. Samas tstab riik igal aastal riigimetsast ligi kolmandiku teenitud rahast lihtsalt vlja. RMK on ainus ettevte Eestis, mida maksustatakse kibe, mitte kasumi pealt. Selline tegevus ei ole pikemas perspektiivis lihtsalt vimalik.
Teiseks viks RMK edasi arendada riigimetsa reaalvrtuste, sh loodusvrtuste nagu kotkapesad ja vriselupaigad, regulaarset seiret ning arvestust, mille tulemusena peaksid kik vrtused ning nende muutumine olema kajastatud ka iga-aastases aruandes.
Kolmandaks olen RMKle pidevalt soovitanud rohkem thelepanu prata metsa krvalkasutuse ja sellega seotud toodete ja teenuste arendamisele. Lisaks puidule viks RMK tulust olulise osa moodustada kasemahla vi vaigu tootmine. Sellises lhenemises peituks vast enamgi innovatsiooni kui Eesti Nokia otsimises.


RMK nukogust jeti vlja Eesti Metsatstuse Liidu esindaja. Mis viks olla phjuseks, et uus valitsus teie kogemusi ei hinda?

Vastab Eesti Metsatstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijrv:

Sellise otsusega on kige suurem kaotaja RMK, kelle juhtorganist on kadunud puidutstust puudutav kompetents. Nukogu liikmetel pole levaadet puiduturul valitsevast olukorrast. Metsaseaduses on kirjas, et keskkonnaminister nimetab nukogusse kolm asjatundjat, lisaks on kaks keskkonnaministeeriumi esindajat. Vaadates nukogu kooseisu, on keskkonnaministeeriumi palgal olevate inimeste arv neli. Villu Reiljan -- keskkonnaminister, Olav Etverk -- keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetitja, Andres Onemar -- Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktor ja Karel Rtli -- keskkonnaministri nunik. Urmas Tartes on Eesti Pllumajanduslikooli zooloogia osakonna juhataja.
Majandusministeeriumit esindab Kostel Gerndorf, kes on Tallinna Tehnikalikooli dotsent ja juhtimise alane spetsialist. Aga miskiprast arvan, et rohkem esindab ta erakonda. Loogiline oleks ikkagi olnud majandusministeeriumiga rohkem seotud isiku nimetamine.
Metsatstuse Liidu esindaja tegi liiga ausat kriitikat ja segas senisel nukogul mnede populistlike otsuste tegemist. Kohalikud valimised on tulemas ja RMK on organisatsioon, mille kive on miljard krooni ning mis paikneb le Eesti laiali. Edasi pole palju melda vaja. Nukogu hakkab otsustama vastavalt poliitilisele tahtele, esindatud on ainult koalitsiooniga seotud erakonnad.
Tulemas on vaikiv ja kriitikavaba aeg.


KIIRKOMMENTAAR

Eesti rahvas metsarahvas

J vi uskuma, et eesti rahvas on siiani metsarahvas. Kll teda kutsutakse ikka ja jlle metsa istutama, kll talle nidatakse metsafilme ja metsaloomi. Ja lisaks sellele on kogu loodus metsa kasvamas, sest sosnovkilased tulevad karuputkede kujul jlle maa alt vlja. Noh, ja siis peab ju keegi ka otsustama, et mis selle metsa ja mis selle rahvaga teha. Et mida rahvaga teha, seda teab muidugi kige paremini sja istuma potsatanud valitsus. Pole siis ime, et see omad viksed metsamehikesed riigimetsa valitsema panevad. Nii et tore muidugi, et rahvatalgute korras metsa istutatakse. Kuid keegi metsaline ei tle sellele rahvale, mis siis selle metsagi peale hakatakse.
Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012