Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
26. aprill 2005


JÄTKUB REGISTREERIMINE






UUDISED



Eesti Looduse aprillinumber maitseb Eesti joogivett

Kas Eestit ähvardab janu? Igatahes õhutavad Arvo Järvet ja Rein Perens tarbima vett säästlikult.
Kas Eesti vesi sünnib juua? Astrid Saava ja Ene Indermitte vaatavad, mida Eesti joogiveest leida võib ning kas see on meile ka tervislik. Madis Metsur ja Tiiu Valdmaa aga kirjeldavad põllumajandusest lähtuvaid ohte Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas, kus vesi on looduslikult tundlik nii põllumajandusest kui ka mujalt pärineva reostuse suhtes.
Arvo Järvet paneb Emajõe näitel kokku kõik need tegurid, millest oleneb kevadise üleujutuse ulatus. Temalt ka selgitus, miks Tartus kardetud uputus sel kevadel ära jäi. Euroopa haruldustest, kes meil ei pruugigi väga haruldased olla, võtab Rein Kalamees seekord vaatluse alla palu-karukella.
Intervjuu on aprillinumbris Siluri kalade uurija Tiiu Märsiga, kes sai oma töö eest sel aastal teaduspreemia. Viktor Masingut meenutavad tema 80. sünniaastapäeval Martin Zobel ning teised kolleegid ja õpilased.
Arvo Tullus vaeb kiirekasvulise puuliigi hübriidhaava eeliseid ja võimalikke keskkonnamõjusid. Viktor Muuli ja Janika Ruusmaa tutvustavad Interneti vahendusel lapsi loodusesse kutsuvat projekti “Tere, kevad!”. Sulev Järve hoiatab uue pargipuude kahjustaja jalakapässiku eest, keda viimasel kümnel aastal on hakatud üha rohkem märkama.
Seekordne essee on noorelt loodusepildistajalt Ott Luugilt, postripilt Aivo Tammelt.
Loodusajakiri


Tõstkem vaskkannud jälle au sisse

Olles kuulnud jutte vasknõude imettegevalt tervislikust mõjust, otsustasid Ühendkuningriikide Northumbria ülikooli teadlased asja uurida. Ja mis selgus? Nad lisasid kolibaktereid eri materjalidest mahutitele. Bakterid jäid ellu plastik- ja savinõudes. Kuid surid 48 tunni jooksul mutkades, mis on Indias valgevasest veesäilitamise nõud. Selgus, et vette oli selle ajaga difundeerunud imevähe vaske. Kuid siiski joovad hindud üldjuhul vee ära enne, kui bakterid surra jõuavad, tõdesid teadlased nukralt.
Allikas: New Scientist





ASJATUNDJA

Kevad tuleb vägisi ja sama vägisi hakkavad kasvama ka Eesti võõrliikidest meediakangelased Sosnovsky karuputk ja hiid-karuputk. Kuidas nendega toime tulla?

Vastab bioloog Bert Holm:

Need tulnukad Kaukaasiast põhjustasid silo sees häda loomadele. Pole nad ohutud inimeselegi. Hiidputkede mahl ja päikese UV-kiirgus koos panevad paremal juhul naha punetama ja kihelema, hullemal juhul aga ei pääse villidest või raskesti paranevatest haavanditest. Ka häirivad hiiglaslikud putked meie kodumaale omast loodust, varjates taimede eest valgust. Koos taimedega aga lahkuvad ka loomakesed. Mida siis ette võtta? Praegu on paras aeg vaadata üle aianurgad ja krundiservad, kus eelmisel aastal karuputked kasvasid. Kõige lihtsam, ohutum ja tõhusam on kaevata tärganud karuputkede juured umbes 15 cm sügavuselt läbi ning leherosett koos juurekontsuga maa seest välja tõmmata ja päikese kätte kuivama jätta. Pärast väljajuurimist taim sureb. Kätte pole vaja saada kogu juurestikku. Tähtis on, et maa seest tuleks välja juurekael ligikaudu 10 cm ulatuses alates varre üleminekust juureks. Pange kindlasti kindad kätte!
Sosnovsky ja hiid-karuputk kasvavad kevadel sama kiiresti kui rabarber. See tähendab, et kui on tärganud putki, mille lehelaba on sama suur kui rabarberil, kuid lõhestunud, siis on põhjust haarata labidas ja taimed välja kaevata. Mida aeg edasi, seda tülikamaks töö kujuneb.
Pärast kaevamist tuleks silm peal hoida, sest kõiki taimi ei pruugi üles leida ja mõni kavaldab teid üle ka. Siis kaevake aga uuesti. Kui aga suvel kõigest hoolimata on mõni taim suutnud õitsema minna, oleks ohutum kõikidele õisikutele riidest või kilest kott ümber siduda ja oodata seemnete küpsemist. Seejärel tuleb õisikud koos kotti pudisenud seemnetega maha lõigata ja ära põletada. Pärast viljumist karuputke taim sureb.
Kui koloonia on kaevamiseks liiga suur või kasvab kõval pinnasel, on soovitatav putki mürgitada glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kasutades käsipritsi ja pritsides ainult karuputke taimi. See aitab kodumaisel taimestikul mürgist pääseda ning taastada rohukamar karuputkedest paljastunud mullal, mis surub seemnetest tärganud karuputkede arvukuse alla.
Kõiki meetodeid peab kordama uute taimede võrsumisel ning alal tuleb kaks-kolm aastat silm peal hoida.


SÜNDMUS

Minikitsed lehtpuu paistel

Pühapäeval, 1. mail osaleb Keskkonnatelk Kuusalu Kevadlaadal. Näidatakse Juhan Aare filmi “Miks just lehtpuu?” Kella ühest kaheni on ka autor ise kohal. Keskkonnatelgi eeshoovis kepsutavad Kristiina ja Raimo Kaberneeme minikitsed ja Sõitme lambad. Kohal on ka 19-aastane ning 3,5 meetri pikkune tiigerpüüton Edgar, kes ootab pildistajaid. Õpetatakse pajuvitsapunutisi, maarjakaski, puujukusid. Lapsed saavad meisterdada. Telk on kohal hommikul üheksast õhtul kuueni. Järgmine võimalus Keskkonnatelki külastada on 6.- 8. mail roheliste rattaretkel „Kuidas elad, Otepää ?“.
Keskkonnatelk tegutseb alates 2003. aastast ning seda korraldab MTÜ Ökokratt. keskkonnatelk
Ökokratt


Tehakse Puhta Vee Pidu

MTÜ Ökokratt korraldab Paunküla veehoidla ääres Kõue vallas 19. mail algusega kell 12.00 kaks tundi kestva Puhta Vee Peo. See lõpetab meie projekti “Säästa vett ning väldi selle reostust.” Osalevad lapsed üle Eesti. Projektist saate lugeda lingilt keskkonnatelk
. Noori koguneb umbes tuhat, pidu juhib Marek Sadam, esineb ansambel Dynamint ning erinevad koolid oma kavadega.
Kohapeal lauldakse ning õpitakse tantsu “Kalad elavad vees!”
Ökokratt


UUDISTAJA SOOVITAB

Üleüldine arutelu kliimamuutustest

Poliitikaajakiri openDemocracy poliitikafoorum toob teieni esimese ülemaailmse online arutelu kliimamuutusest. Debatt on avatud 21. aprillist 10. juunini. Osalege aadressil http://www.opendemocracy.net/climate_change. Globaalne ümarlaud teemal: kui vana keskkonnapoliitika on end ammendanud, siis kas on tekkimas uus poliitika? Kuidas on rohujuurte tasandil reageeritud kliimamuutusele Hiinas, Brasiilias, Indias ja mujal? Minu ZeroCarbonCity: ehita oma tuleviku linn dialoogis juhtivate kliimamuutusekspertidega. Millised on 101 kõige paremat ja kasulikumat temaatilist linki internetis? Aita meil nimekiri kokku panna. Jälgi, kuidas süsinikdioksiidi emissioonide pidurdamatu tõusu tõttu inimkonna tulevik järjest lühemaks tiksub.
Loe teadlaste mõtteid sellest, kuidas isegi hästi haritud täiskasvanud ignoreerivad kõige elementaarsemaid füüsikaseadusi ja teisest süsihappegaasi probleemist -- maailma ookeanide hapestumisest.
Briti Nõukogu


Algab kirjapanek metsaistutustalgutele

Alates tänasest kuni 30. aprillini saavad vabatahtlikud end kirja panna üleriigilistele metsaistutustalgutele Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) koduleheküljel aadressil rmk. Metsatalgud algavad 25. aprillil ja kestavad 20. maini. Istutatakse kuuse-, männi- ja kasetaimi, kokku umbes 930 000 taime 374 hektarile. Vabatahtlike abil kasvama pandavad puud moodustavad 8 protsenti tänavusest istutusmahust. Endale sobiva istutuskoha ja -aja saab valida registreerumisel. Kohalejõudmise eest tuleb ise hoolt kanda. Istutuskohad on valitud sellised, et sinna pääseb väikeautoga lihtsalt ligi. Aega läheb 3-4 tundi. Kaasa tuleks võtta töökindad. Ei tee tüli ka labidad ja ämbrid, sest istutajaid on palju.
RMK


FAKTIKE JA KOMMENTAAR

Faktike:

Eesti Metsatööstuse Liit (EMTL) nimetab mõistetamatuks valitsuse otsust, mis jättis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogust välja EMTL-i esindaja.
Seni kuulus RMK nõukokku ka EMTL-i juhatuse esimees Ivar Dembovski, kuid möödunud nädalal kinnitas valitsus nõukogu uue koosseisu, kus EMTL-i esindajat ei ole. Valitsus arvas nõukogust välja ka Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Toomas Trapido, rahandusministeeriumi asekantsleri Raivo Sule, AS-i Kunda Trans juhataja Andres Lume ning keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialisti Indrek Laasi.
Nende asemel said nõukokku keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetäitja Olav Etverk, Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia osakonna juhataja Urmas Tartes, keskkonnaministri nõunik Karel Rüütli, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ivar Sikk ja Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Kostel Gerndorf.
Baltic News Service


Kommentaar:

RMK nõukogust jäeti välja Eestimaa Looduse Fondi esindaja. Mis võiks olla põhjuseks, et uus valitsus teie kogemusi ei hinda?

Vastab Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Toomas Trapido:

Loodan, et uues RMK nõukogus esindab looduse ja keskkonnaorganisatsioonide huve Urmas Tartes. Valiku põhimõtteid ma kommenteerida ei oska, kuna minuga sel teemal räägitud ei ole.
Küll aga tooksin välja kolm teemat, millega RMK nõukogu uus koosseis võiks tegeleda. Esiteks RMK raiete ja finantsprognoosiga vähemalt 10 aasta lõikes ning sellega seotult RMK maksustamisega riigi poolt. Nii Metsakorralduskeskuse kui RMK juhtkonna analüüsid näitavad raiemahtude püsivat vähenemist, mis toob kaasa ka tulude vähenemise. Samas tõstab riik igal aastal riigimetsast ligi kolmandiku teenitud rahast lihtsalt välja. RMK on ainus ettevõte Eestis, mida maksustatakse käibe, mitte kasumi pealt. Selline tegevus ei ole pikemas perspektiivis lihtsalt võimalik.
Teiseks võiks RMK edasi arendada riigimetsa reaalväärtuste, sh loodusväärtuste nagu kotkapesad ja vääriselupaigad, regulaarset seiret ning arvestust, mille tulemusena peaksid kõik väärtused ning nende muutumine olema kajastatud ka iga-aastases aruandes.
Kolmandaks olen RMKle pidevalt soovitanud rohkem tähelepanu pöörata metsa kõrvalkasutuse ja sellega seotud toodete ja teenuste arendamisele. Lisaks puidule võiks RMK tulust olulise osa moodustada kasemahla või vaigu tootmine. Sellises lähenemises peituks vast enamgi innovatsiooni kui Eesti Nokia otsimises.


RMK nõukogust jäeti välja Eesti Metsatööstuse Liidu esindaja. Mis võiks olla põhjuseks, et uus valitsus teie kogemusi ei hinda?

Vastab Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv:

Sellise otsusega on kõige suurem kaotaja RMK, kelle juhtorganist on kadunud puidutööstust puudutav kompetents. Nõukogu liikmetel pole ülevaadet puiduturul valitsevast olukorrast. Metsaseaduses on kirjas, et keskkonnaminister nimetab nõukogusse kolm asjatundjat, lisaks on kaks keskkonnaministeeriumi esindajat. Vaadates nõukogu kooseisu, on keskkonnaministeeriumi palgal olevate inimeste arv neli. Villu Reiljan -- keskkonnaminister, Olav Etverk -- keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsleri kohusetäitja, Andres Onemar -- Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktor ja Karel Rüütli -- keskkonnaministri nõunik. Urmas Tartes on Eesti Põllumajandusülikooli zooloogia osakonna juhataja.
Majandusministeeriumit esindab Kostel Gerndorf, kes on Tallinna Tehnikaülikooli dotsent ja juhtimise alane spetsialist. Aga miskipärast arvan, et rohkem esindab ta erakonda. Loogiline oleks ikkagi olnud majandusministeeriumiga rohkem seotud isiku nimetamine.
Metsatööstuse Liidu esindaja tegi liiga ausat kriitikat ja segas senisel nõukogul mõnede populistlike otsuste tegemist. Kohalikud valimised on tulemas ja RMK on organisatsioon, mille käive on miljard krooni ning mis paikneb üle Eesti laiali. Edasi pole palju mõelda vaja. Nõukogu hakkab otsustama vastavalt poliitilisele tahtele, esindatud on ainult koalitsiooniga seotud erakonnad.
Tulemas on vaikiv ja kriitikavaba aeg.


KIIRKOMMENTAAR

Eesti rahvas – metsarahvas

Jää või uskuma, et eesti rahvas on siiani metsarahvas. Küll teda kutsutakse ikka ja jälle metsa istutama, küll talle näidatakse metsafilme ja metsaloomi. Ja lisaks sellele on kogu loodus metsa kasvamas, sest sosnovkilased tulevad karuputkede kujul jälle maa alt välja. Noh, ja siis peab ju keegi ka otsustama, et mis selle metsa ja mis selle rahvaga teha. Et mida rahvaga teha, seda teab muidugi kõige paremini äsja istuma potsatanud valitsus. Pole siis ime, et see omad väiksed metsamehikesed riigimetsa valitsema panevad. Nii et tore muidugi, et rahvatalgute korras metsa istutatakse. Kuid keegi metsaline ei ütle sellele rahvale, mis siis selle metsagi peale hakatakse.
Tiit Kändler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012