Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
30. märts 2004


UUDISED



Astronoomiline tulevik ja astroloogiline minevik

Loodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MTÜ määras tänavu teist korda Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiad "Seest suurem Eesti". Selle aasta laureaatide seas on tuntud teadlasi, muusikuid ja meediategelasi.
Aastapreemiad võitsid:

Vikerraadio - kõige teadussõbralikuma meediaväljaande auhinna otsuse eest loobuda igapäevastest horoskoopide ettelugemisest oma hommikuprogrammis "Vikerhommik".
http://www.er.ee/viker/

Astronoom ja filosoof Enn Kasak - aasta üllataja preemia populaarteadusliku raamatu "Iidne täheteadus" eest, milles on selgelt ja värvikalt esitatud astronoomia ja astroloogia ajalugu ning nende distsipliinide lahknemine läbi sumerite, babüloonlaste ja teiste iidsete rahvaste kuni eestlasteni välja.
www.argokirjastus.ee

Astronoom Mihkel Jõeveer - ajakirjas Horisont avaldatud Marsi-teemaliste artiklite sarja eest, kus ennetati USA uusimate kosmosesaadikute tulemusi.
www.horisont.ee

Geoloog Kaarel Orviku - ajakirjas Eesti Loodus nr 12/2003 avaldatud randade kujunemise artikli eest, kus lahendati nii mõnigi süvasadama ja madalsadama mõistatus.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=543

Helilooja Urmas Sisask ja literaat Anne Kahro - ajakirjas Loodus nr 3/2003 avaldatud astroloogiat lahkava artikli eest, kus tuletati meelde, et tegelikult ennustab astroloogia minevikku.
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=328&id_a=294

Metsaasjatundjad Märt Riistop ja Rainer Kuuba - Eesti Metsas nr 1/2003 avaldatud omavahelise metsapoleemika eest, kus püüti lahendada mõistatus, kuidas puude tagant ikka metsa näha.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id_a=97

Fotograaf Malev Toom - aasta fotoauhind ajakirjas Eesti Loodus avaldatud fotode ja eriti esikaanefotode eest.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=280

Helen Alumäe - oma ajakirjaniku auhind Eesti Looduse Setumaa erinumbri eest (EL nr 7-8/2003), mis on pälvinud nõnda suurt tähelepanu, et tuleb trükkida lisa.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=415

Kärt Jänes-Kapp - oma ajakirjaniku auhind intervjuu eest ajaloolase Jaak Valgega Horisondis nr 1/2004. Intervjuu käsitles Valge raamatut kommunistliku Vene kulla liikumisest läbi Eesti. Hiljem sai Jaak Valge selle raamatu eest Eesti ajalooraamatu aastaauhinna.
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=191&id_a=186

Aastaauhinnad määrati teist korda ja selleks on sedapuhku loodusfotograaf Ingmar Muusikuse Eesti Looduse loomafotovõistlusel preemia saanud foto õhus kaklevatest valgetest toonekurgedest.


Loodusajakiri







Reiljan: Natura-tööd on graafikus

26. märtsil kutsus keskkonnaministeerium ajakirjanikud pressikonverentsile, et valgustada palju (ajakirjandus)vastukajasid põhjustanud Natura 2000 hetkeseisu.
Minister Villu Reiljan kinnitas, et Eesti on oma Natura-töödega igati graafikus ja seepärast pole alust ka kartusel, et kui osa Natura 2000 eelvalikualasid esitamata jäetakse, võib see kaasa tuua Euroopa Komisjoni sanktsiooni - Euroopa Liidu tõukefondide raha peatamise. Probleeme on kõigil liituvatel riikidel ja Eesti on siiani pigem edukamate maade kui mahajääjate killas.
Praeguste segaduste peapõhjuseks peab keskkonnaministeerium inimeste madalat keskkonnateadlikkust ja liigset orienteeritust rahale, samuti ajakirjanduse erapoolikust. Looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel ütles, et paljudel juhtudel on Natura 2000 võrgustik pigem kohaliku arengu toetaja kui takistus. Peremees võiks mõista, et valimine Natura-alaks on tema maale omalaadne kvaliteedimärk.

Loodusajakiri


SÜNDMUS

Roheliste rattaretk viib maailma otsa ja tagasi

Sel aastal 15. korda toimuv Roheliste Rattaretk viib 7.-8. maini Eesti muinaskihelkonna Alutaguse maile.
Retkelistele avaneb ainulaadne võimalus pedaalida läbi enim inimese poolt mõjustatud paikade kõige looduslikumatesse pärapõrgutesse. Alustades Jõhvi tehismaastikest jõutakse inimtühjade laanteni ning omamoodi Eesti maailma otsa - Gorodenkasse ja Vasknarva. Retkelised saavad nautida kevadise Peipsi põhjaranniku kordumatut ilu, imestada Kurtna järvede ja Srtruuga luhtade üle ning kas või kümmelda Kuremäe pühas allikas. Rohelisteks teemade seas on energia nii põlevkivi kui metsa kandist. Uuritakse ka Euroopa Parlamendi kandidaatide värvust. Loodusajakirjade lugemistoas räägitakse Alutaguse kotkastest ja sellest, kust algab põlismets. Rattaretke korraldavad Eesti Roheline Liikumine ja MTÜ Loodusajakirja väljaanne Loodus, toetajaid on lisandunud iga aastaga. Kaasosaliste seas on tavapäraselt ka ajakiri Tervis Pluss, mis sedapuhku juhatab retkepäevad sisse rohevõimlemisega. Õhtuti aga liigutatakse end Genialistide ja Smilersi muusika saatel. Möödunud aastal sõitis Roheliste Rattaretk ümber Võrtsjärve ning sellel osales üle 2000 ratturi. Retke kohta leiab teavet www.loodusajakiri.ee/loodus ja www.roheline.ee. Registreerida saab 12.-30. aprillini nii Tallinnas (Laulupeo 2, tel 611 5320) kui Tartus (Tiigi 8-24, 742 2532).

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Metsaistutus vajab hoolt ja teadmisi. Kas võhikute kampaania korras istutatud puud ka kasvama lähevad?

Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht:

1.-16 mail istutatakse kõikjal Eestis talgute korras metsa. Osalevad laulu- ja tantsupeost osavõtjad ning vabatahtlikud, kokku üle 20 000 inimese, kes istutavad vähemalt 1 miljon puutaime - kuuski, mände ja kaski. Iga istutaja kohta tuleb 50 taime.
Talgute korras istutatav maht moodustab ca 7% kogu istutusmahust. Tänavu istutatakse Eestis kokku ca 15 miljonit puutaime, millest viiendik erametsa ja neli viiendikku riigimetsa. Edaspidi istutusmaht erametsas kasvab, riigimetsas aga mõnevõrra väheneb, mis tuleneb raiemahtude (-pindade) muutusest.
Istutamisel osalevad ka paljud kooliõpilased ning see on heaks võimaluseks taas ellu äratatud koolimetskondade liikumise toetajate ning uute liitujate leidmiseks ning nende esimeseks suureks teoks. RMK ja mitmed eraomanikud on juba sõlminud koostöölepinguid koolimetskondadega, kes edaspidi saavad võimaluse hoolitseda enda istutatud metsa eest ning jälgida selle kasvamist.
Et istutustalgutel töö kvaliteetselt saaks tehtud, selleks oleme arvestanud ühe juhendajaga kuni 25 istutaja kohta. Juhendajad annavad esialgse õpetuse ning näitavad ka praktiliselt ette, kuidas õiged töövõtted käivad ning kogu töötegemise ajal on valmis nõu ja jõuga abistama. Kuna igale langile istutatakse just sinna sobivamaid harilikke metsapuid, peaksid nad hoolsa töö korral kasvama hakkama.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Kuidas suhtuda sellesse, et uusimal Eesti postmargil on valge-toonekurg oma poegade kõrval nii suur?

Kümme korda on Eesti ornitoloogiaühing valinud aasta linnu ja neljandat korda ilmub sel puhul postmark. Seekordne valge-toonekurega mark on juba enne ilmumist põhjustanud väikese "teeklaasitormi": margile on sattunud kahetsusväärsed vead.
Kahe esimese aasta linnumargi, kiivitaja ja varblastega postimaksevahendite kujundajad olid linnukaitsjatega tihedas kontaktis ja mõnigi esialgseis kavandeis olnud viga sai parandatud. Mullu hakkas linnumarke joonistama Eesti paberrahadki kujundanud Vladimir Taiger ning tema esimese töö, harakamargi, valisid filatelistid aasta kauneimaks Eesti postimaksevahendiks. Paraku ei pidanud kunstnik vajalikuks ornitoloogidega konsulteerida ja nii lipsas margile asjatundjate jaoks üsnagi tähelepanuväärne viga: linnu ladinakeelses teadusnimes Pica pica oli suure tähega kirjutatud ka liiginimi.
Sel korral on asi natuke hullem. Väga kena margi üks häda on taas eksimine linnunimetuste õigekirjareeglite vastu: nimetuses valge-toonekurg on puudu sidekriips. Aga linnutundjad märkasid ka seda, et kurepojad on joonistatud ebaproportsionaalselt väiksena: vanalinnuga võrreldes nii tillud pojad ei tohiks veel olla musta-valgekirjus sulekuues ega suuta püsti seista. Kunstnik küll pareeris selle süüdistuse ja ütles, et tegemist on siiski kunstiteose, mitte zooloogiaõpiku illustratsiooniga...
Mõned margikogujad nõudsid seepeale lausa margitiraa˛i hävitamist. Ilmselt pole nii karm meede siiski põhjendatud; mitmesuguseid kurioosumeid on markidel ikka ette tulnud ja mõnelgi korral on lind või mõni muu loom margil lausa tundmatuseni moonutatud. Siiski oleks kena, kui margiloojad tehtud vigadest tasapisi õppust võtaksid.

Toomas Jüriado, loodusajakirjanik, linnu- ja margitundja


KIIRKOMMENTAAR

Valged majakad ja väiksed toonekured

Eesti on vahva riik. Siin puhutakse sääsk elevandiks ja elevant lõigatakse sääseks ümber tagasi.
Möödunud nädalal tõusis suur torm teeveeklaasis postmargist. Sellele nimelt on valge-toonekurg sattunud liiga suur ja tema pojad jälle liiga väikesed. Ning lisaks pole selge, kas need ongi üldse tema pojad. Kuid näiteks võimsas riigis Egiptuses just nõnda elukaid kujutatigi. Kes oli jumal või jumala esindaja Maa peal, see tehti pildile suurelt, kes aga vähem tähtis, see tehti ka pildile pisem. Ja valge-toonekured ju ometi lendavad Egiptimaale! Nii et see Eesti postmark sai tegelikult väga loogiline. Vana kurg on tähtis tegija, tema pojad aga oodaku veel väheke.
Samal ajal võttis Veeteede amet vastu otsuse, et nüüd on mõõt täis, ja kihutab laia ilma peale minema kõik Eesti majakavahid. See miskipärast ei tee keskkondlastele muret. Ometi asuvad majakad siiani siiski väheasustatud paikades, sageli saartel, ja majakavahil on lisaks pelgale tulehoidja rollile olnud veel ka omamoodi keskkonnavoliniku osa. Tänu temale on majakad säilinud ja ka nende ümbruse loodus enam-vähem korras. Nüüd pole Eesti riigil sellest enam sooja ega külma, liiga kallis olevat.
Majakavahi asemel võiks parem lahti lasta regionaalministri - tema palga ja supirahade eest saaks ülal pidada kõigi Eesti majakate vahid ja jääks raha veel toonekure poegade suureks kasvatamiseks ülegi. Kas kõige terasemagi kõrvakuulmisega isendid on kuulnud, et Õunapuu on regionaalministrina midagi teinud? Või mida tegi Asmer? Isegi skandaale pole nendega seoses ette näidata.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet