Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
30. mrts 2004


UUDISED



Astronoomiline tulevik ja astroloogiline minevik

Loodusajakirjade kirjastus Loodusajakiri MT mras tnavu teist korda Eesti looduse ja teaduse parimatele tutvustajatele oma aastapreemiad "Seest suurem Eesti". Selle aasta laureaatide seas on tuntud teadlasi, muusikuid ja meediategelasi.
Aastapreemiad vitsid:

Vikerraadio - kige teadussbralikuma meediavljaande auhinna otsuse eest loobuda igapevastest horoskoopide ettelugemisest oma hommikuprogrammis "Vikerhommik".
http://www.er.ee/viker/

Astronoom ja filosoof Enn Kasak - aasta llataja preemia populaarteadusliku raamatu "Iidne theteadus" eest, milles on selgelt ja vrvikalt esitatud astronoomia ja astroloogia ajalugu ning nende distsipliinide lahknemine lbi sumerite, babloonlaste ja teiste iidsete rahvaste kuni eestlasteni vlja.
www.argokirjastus.ee

Astronoom Mihkel Jeveer - ajakirjas Horisont avaldatud Marsi-teemaliste artiklite sarja eest, kus ennetati USA uusimate kosmosesaadikute tulemusi.
www.horisont.ee

Geoloog Kaarel Orviku - ajakirjas Eesti Loodus nr 12/2003 avaldatud randade kujunemise artikli eest, kus lahendati nii mnigi svasadama ja madalsadama mistatus.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=543

Helilooja Urmas Sisask ja literaat Anne Kahro - ajakirjas Loodus nr 3/2003 avaldatud astroloogiat lahkava artikli eest, kus tuletati meelde, et tegelikult ennustab astroloogia minevikku.
http://www.loodusajakiri.ee/loodus/index.php?id=328&id_a=294

Metsaasjatundjad Mrt Riistop ja Rainer Kuuba - Eesti Metsas nr 1/2003 avaldatud omavahelise metsapoleemika eest, kus pti lahendada mistatus, kuidas puude tagant ikka metsa nha.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/index.php?id_a=97

Fotograaf Malev Toom - aasta fotoauhind ajakirjas Eesti Loodus avaldatud fotode ja eriti esikaanefotode eest.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=280

Helen Alume - oma ajakirjaniku auhind Eesti Looduse Setumaa erinumbri eest (EL nr 7-8/2003), mis on plvinud nnda suurt thelepanu, et tuleb trkkida lisa.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id_a=415

Krt Jnes-Kapp - oma ajakirjaniku auhind intervjuu eest ajaloolase Jaak Valgega Horisondis nr 1/2004. Intervjuu ksitles Valge raamatut kommunistliku Vene kulla liikumisest lbi Eesti. Hiljem sai Jaak Valge selle raamatu eest Eesti ajalooraamatu aastaauhinna.
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=191&id_a=186

Aastaauhinnad mrati teist korda ja selleks on sedapuhku loodusfotograaf Ingmar Muusikuse Eesti Looduse loomafotovistlusel preemia saanud foto hus kaklevatest valgetest toonekurgedest.


Loodusajakiri







Reiljan: Natura-td on graafikus

26. mrtsil kutsus keskkonnaministeerium ajakirjanikud pressikonverentsile, et valgustada palju (ajakirjandus)vastukajasid phjustanud Natura 2000 hetkeseisu.
Minister Villu Reiljan kinnitas, et Eesti on oma Natura-tdega igati graafikus ja seeprast pole alust ka kartusel, et kui osa Natura 2000 eelvalikualasid esitamata jetakse, vib see kaasa tuua Euroopa Komisjoni sanktsiooni - Euroopa Liidu tukefondide raha peatamise. Probleeme on kigil liituvatel riikidel ja Eesti on siiani pigem edukamate maade kui mahajjate killas.
Praeguste segaduste peaphjuseks peab keskkonnaministeerium inimeste madalat keskkonnateadlikkust ja liigset orienteeritust rahale, samuti ajakirjanduse erapoolikust. Looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel tles, et paljudel juhtudel on Natura 2000 vrgustik pigem kohaliku arengu toetaja kui takistus. Peremees viks mista, et valimine Natura-alaks on tema maale omalaadne kvaliteedimrk.

Loodusajakiri


SNDMUS

Roheliste rattaretk viib maailma otsa ja tagasi

Sel aastal 15. korda toimuv Roheliste Rattaretk viib 7.-8. maini Eesti muinaskihelkonna Alutaguse maile.
Retkelistele avaneb ainulaadne vimalus pedaalida lbi enim inimese poolt mjustatud paikade kige looduslikumatesse praprgutesse. Alustades Jhvi tehismaastikest jutakse inimthjade laanteni ning omamoodi Eesti maailma otsa - Gorodenkasse ja Vasknarva. Retkelised saavad nautida kevadise Peipsi phjaranniku kordumatut ilu, imestada Kurtna jrvede ja Srtruuga luhtade le ning kas vi kmmelda Kureme phas allikas. Rohelisteks teemade seas on energia nii plevkivi kui metsa kandist. Uuritakse ka Euroopa Parlamendi kandidaatide vrvust. Loodusajakirjade lugemistoas rgitakse Alutaguse kotkastest ja sellest, kust algab plismets. Rattaretke korraldavad Eesti Roheline Liikumine ja MT Loodusajakirja vljaanne Loodus, toetajaid on lisandunud iga aastaga. Kaasosaliste seas on tavapraselt ka ajakiri Tervis Pluss, mis sedapuhku juhatab retkepevad sisse rohevimlemisega. htuti aga liigutatakse end Genialistide ja Smilersi muusika saatel. Mdunud aastal sitis Roheliste Rattaretk mber Vrtsjrve ning sellel osales le 2000 ratturi. Retke kohta leiab teavet www.loodusajakiri.ee/loodus ja www.roheline.ee. Registreerida saab 12.-30. aprillini nii Tallinnas (Laulupeo 2, tel 611 5320) kui Tartus (Tiigi 8-24, 742 2532).

Loodusajakiri









ASJATUNDJA

Metsaistutus vajab hoolt ja teadmisi. Kas vhikute kampaania korras istutatud puud ka kasvama lhevad?

Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht:

1.-16 mail istutatakse kikjal Eestis talgute korras metsa. Osalevad laulu- ja tantsupeost osavtjad ning vabatahtlikud, kokku le 20 000 inimese, kes istutavad vhemalt 1 miljon puutaime - kuuski, mnde ja kaski. Iga istutaja kohta tuleb 50 taime.
Talgute korras istutatav maht moodustab ca 7% kogu istutusmahust. Tnavu istutatakse Eestis kokku ca 15 miljonit puutaime, millest viiendik erametsa ja neli viiendikku riigimetsa. Edaspidi istutusmaht erametsas kasvab, riigimetsas aga mnevrra vheneb, mis tuleneb raiemahtude (-pindade) muutusest.
Istutamisel osalevad ka paljud koolipilased ning see on heaks vimaluseks taas ellu ratatud koolimetskondade liikumise toetajate ning uute liitujate leidmiseks ning nende esimeseks suureks teoks. RMK ja mitmed eraomanikud on juba slminud koostlepinguid koolimetskondadega, kes edaspidi saavad vimaluse hoolitseda enda istutatud metsa eest ning jlgida selle kasvamist.
Et istutustalgutel t kvaliteetselt saaks tehtud, selleks oleme arvestanud he juhendajaga kuni 25 istutaja kohta. Juhendajad annavad esialgse petuse ning nitavad ka praktiliselt ette, kuidas iged tvtted kivad ning kogu ttegemise ajal on valmis nu ja juga abistama. Kuna igale langile istutatakse just sinna sobivamaid harilikke metsapuid, peaksid nad hoolsa t korral kasvama hakkama.


KSIMUSED JA VASTUSED

Kuidas suhtuda sellesse, et uusimal Eesti postmargil on valge-toonekurg oma poegade krval nii suur?

Kmme korda on Eesti ornitoloogiahing valinud aasta linnu ja neljandat korda ilmub sel puhul postmark. Seekordne valge-toonekurega mark on juba enne ilmumist phjustanud vikese "teeklaasitormi": margile on sattunud kahetsusvrsed vead.
Kahe esimese aasta linnumargi, kiivitaja ja varblastega postimaksevahendite kujundajad olid linnukaitsjatega tihedas kontaktis ja mnigi esialgseis kavandeis olnud viga sai parandatud. Mullu hakkas linnumarke joonistama Eesti paberrahadki kujundanud Vladimir Taiger ning tema esimese t, harakamargi, valisid filatelistid aasta kauneimaks Eesti postimaksevahendiks. Paraku ei pidanud kunstnik vajalikuks ornitoloogidega konsulteerida ja nii lipsas margile asjatundjate jaoks snagi thelepanuvrne viga: linnu ladinakeelses teadusnimes Pica pica oli suure thega kirjutatud ka liiginimi.
Sel korral on asi natuke hullem. Vga kena margi ks hda on taas eksimine linnunimetuste igekirjareeglite vastu: nimetuses valge-toonekurg on puudu sidekriips. Aga linnutundjad mrkasid ka seda, et kurepojad on joonistatud ebaproportsionaalselt viksena: vanalinnuga vrreldes nii tillud pojad ei tohiks veel olla musta-valgekirjus sulekuues ega suuta psti seista. Kunstnik kll pareeris selle sdistuse ja tles, et tegemist on siiski kunstiteose, mitte zooloogiapiku illustratsiooniga...
Mned margikogujad nudsid seepeale lausa margitiraai hvitamist. Ilmselt pole nii karm meede siiski phjendatud; mitmesuguseid kurioosumeid on markidel ikka ette tulnud ja mnelgi korral on lind vi mni muu loom margil lausa tundmatuseni moonutatud. Siiski oleks kena, kui margiloojad tehtud vigadest tasapisi ppust vtaksid.

Toomas Jriado, loodusajakirjanik, linnu- ja margitundja


KIIRKOMMENTAAR

Valged majakad ja viksed toonekured

Eesti on vahva riik. Siin puhutakse ssk elevandiks ja elevant ligatakse sseks mber tagasi.
Mdunud ndalal tusis suur torm teeveeklaasis postmargist. Sellele nimelt on valge-toonekurg sattunud liiga suur ja tema pojad jlle liiga vikesed. Ning lisaks pole selge, kas need ongi ldse tema pojad. Kuid niteks vimsas riigis Egiptuses just nnda elukaid kujutatigi. Kes oli jumal vi jumala esindaja Maa peal, see tehti pildile suurelt, kes aga vhem thtis, see tehti ka pildile pisem. Ja valge-toonekured ju ometi lendavad Egiptimaale! Nii et see Eesti postmark sai tegelikult vga loogiline. Vana kurg on thtis tegija, tema pojad aga oodaku veel vheke.
Samal ajal vttis Veeteede amet vastu otsuse, et nd on mt tis, ja kihutab laia ilma peale minema kik Eesti majakavahid. See miskiprast ei tee keskkondlastele muret. Ometi asuvad majakad siiani siiski vheasustatud paikades, sageli saartel, ja majakavahil on lisaks pelgale tulehoidja rollile olnud veel ka omamoodi keskkonnavoliniku osa. Tnu temale on majakad silinud ja ka nende mbruse loodus enam-vhem korras. Nd pole Eesti riigil sellest enam sooja ega klma, liiga kallis olevat.
Majakavahi asemel viks parem lahti lasta regionaalministri - tema palga ja supirahade eest saaks lal pidada kigi Eesti majakate vahid ja jks raha veel toonekure poegade suureks kasvatamiseks legi. Kas kige terasemagi krvakuulmisega isendid on kuulnud, et unapuu on regionaalministrina midagi teinud? Vi mida tegi Asmer? Isegi skandaale pole nendega seoses ette nidata.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012