Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
03. mai 2005


SNDMUS



Prandmaastikud koguti fotodele

Karula Rahvuspargi hijrve ppekeskuse aidas avati esmaspeval fotonitus Elupaik -- prandmaastik. Karula inimesed ja loodus. Karula Rahvuspargi prandmaastiku moodustavad pllud, heina- ja karjamaad, mets, klade struktuur ja taluhooned. Kaugemat minevikku on sellest raskem vlja lugeda. Teise maailmasja eelne periood, kolhoosiaeg ja 1990. aastate prded on maastikul selgemini ratuntavad. Praegune prandmaastik on htaegu nii majandatav pllumajandusmaa kui ka kaitstav kultuurivrtus ja turismiatraktsioon.
Nitus jb avatuks 26. juunini. Siis rndab see Eesti Rahva Muuseumi nitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu, www.erm.ee ).
Karula RP, ERM


Linnuvaatlus ja keskkonnamtmised

Otep Loodusselts korraldab 6.-7. mail ppepeva ppekigud looduses: keskkonnamtmised ning linnuvaatlused.
Koht: Ala phikool, Helme vald, Valgamaa.
Osa vtma on oodatud kik huvilised.
Juttu tehakse hne je mtmistest, Eesti kotkastest, mulla ja hu mtmisest. Ja pitakse tundma linnulaulu.
bimine Ala phikooli pilaskodus. ppepeval osalemine on prii, registreeruda hiljemalt 4.maiks otep vi tel 5186747.
Otep Loodusselts





UUDISED

Roheline Urvaste jtkab vitlust

Mrtsis lpetas Tartu Halduskohus Rohelise Urvaste (RU) kohtuvaide menetlemise, viidates sellele, et kaebethtajast on mdunud ligi 2 aastat. RU kaebas halduskohtu mruse edasi Tartu Ringkonnakohtusse, kes 25. aprillil thistas halduskohtu mruse ja saatis asja tagasi halduskohtusse menetluse jtkamiseks.
Seltsing on vastu turbakaevanduse taasalustamisele Urvaste valla ainukeses rabas Ess-soos, mis on kohalike jaoks thtis marjakoht. Vrumaa Keskkonnateenistus tegi juba oktoobris 2002 otsuse osahingule Ketal Vru kaevandamisloa vljaandmise kohta, kuid see ei ole Ametlikes Teadaannetes ilmunud.
Kohtuvaides, mille koostas Eestimaa Looduse Fondi jurist Krt Vaarmari, palus Roheline Urvaste kaevandamisloa vljaandmise korralduse thistada. RU leidis, et keskkonnateenistus oleks Ess-soos pidanud enne kaevandusloa vljaandmist nudma keskkonnamjude hinnangut, sest andmed Ess-soo taimestiku ja loomastiku kohta puuduvad. Samas on seltsinglased ise ja asjatundjate abiga leidnud juba mitu kaitsealust taime- ja linnuliiki. Kaevandusloa vljaandmiseks puudus ka Urvaste vallavalitsuse nusolek.
Seltsing Roheline Urvaste


RMK nukogu esimehena jtkab Andres Onemar

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uus nukogu pidas 28. aprillil esimese koosoleku. Nukogu esimeheks valiti tagasi Andres Onemar, kes oli RMK peadirektor alates selle loomisest 1999. aasta jaanuaris kuni 2002. aasta kevadeni. Sealt alates tegutses Onemar RMK nukogu esimehena. Igapevaselt ttab Andres Onemar Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktorina.
Nukogu esimehe asetitjaks valiti EPM professor ja Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes.
Nukogu uuest koosseisust oli juttu eelmises Uudistajas, vt ...
Vastavalt auditeeritud majandustulemustele oli RMK kive mdunud aastal 978 miljonit krooni, mis on 3 protsenti enam kui 2003. aastal.
RMK


leldine julgeolek sltub keskkonna heaolust

27. aprillil esitleti Berliinis USA keskkonnainstituudi Worldvatch Institute kogumiku State of the World 2005: Redefining Global Security (Maailma seisund 2005: globaalse julgeoleku mberhindamine) saksakeelset versiooni. Sndmusel esines Saksamaa vlisminister Joschka Fisher, kes kuulutas juliselt, et ndismaailmas vib saavutada julgeolekut vaid siis, kui keskkonnaprobleemidega thusalt tegelema hakatakse.
Keskkondlus pole surnud, see on vaid suundumas ldvoolu, tles Worldwatch Institutei president Christopher Flavin. Maa ressursside majandamine on oluline igas rahvusvaheliste suhete valdkonnas alates sltuvuse vhendamisest importnaftast kuni loodusnnetuste leevendamise ja nakkushaiguste taltsutamiseni.
Aastaraamat State of the World ilmub alates 1984. aastast. Igal aastal keskendutakse keskkonna eri aspektidele. Sel aastal on teesiks, et maailma jugeolek sltub keskkonna heaolust ning keskkonnaprobleemide olemasolul suurenevad ka julgeolekuprobleemid. Kogumikku tlgitakse igal aastal mneteistkmnesse keelde. Eesti keelde tlgiti kogumiku ldistav, aastatuhande vahetuse vljaanne.
Vt www.worldwatch.org
Loodusajakiri


Poolakatele soovitatakse GM-tehnoloogiat

sja avaldatud uuringu autorid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud plluviljad tooksid Poola pllumajandusele suurt kasu. Ajakirjas Biotechnologia avaldatud artiklis vidab Graham Brookes ja Andrezej Aniol, et kuna poolakate pllumajandus on madalamal tasemel kui teiste EL-maade pllumajandus, siis pakub GM-tehnoloogia Poolale ka suuremat tulu. Rapsi ja suhkrupeedi pealt saaksid farmid lisatulu kuni 100 mln eurot, kinnitavad teadlased. Nende snul vheneks pinnase erosioon ja muu allakik.Uuringu rahastamisel li kaasa geenitehnoloogiafdirma Monsanto, ent teadlased kinnitavad, et see neid jrelduste tegemisel ei sidunud.
Artikli koopiat vt www.pgeconomics.co.uk.
Loodusajakiri


Inimnoline riis

Jaapani teadlased on riisi pistnud sisse inimese geeni. See geen toodab inimese ensmi koodnimega CYP2B6. See ensm suudab taime jaoks kahjutuks teha tosinkond taime- ja putukamrki ning tstuslikku kemikaali. Thendab siis seda, et riis kasvab lbusalt, kui nende kemikaalidega parasjagu pldu tdeldakse. Taim toodab ka oma loomulikke valke, et mrkidest jagu saada. Kuid need pole nii thusad kui inimese poolt laenatu. Kui aga see kaval geen hppab niteks mnele umbrohule, siis pole sellisest superumbrohust jagu saamine kerge. Nii et kahe otsaga asi nagu geenitehnoloogia ikka.
Mida sherduse inimgeeniga rikastatud riisiga peale hakata meldakse, sellest uudis ei pajata.
Allikas: Science News, www.sciencenews.org/articles/20050416/fob7.asp


Uusfeudalism Ameerika pllunduses

Kuni 1970. aastateni oli USA farmeritel igus seemnefirmadelt ostetud seemnest saadud saagist osa ka jrgmisel aastal seemneviljana kasutada. Patenteerimine muutis asja. Pllumajandushiiglased hoiavad nd farmereid oma kontrolli all. Ajakirja WorldWatch aprillinumber kinnitab, et geenitehnoloogiafirma Monsanto on kohtusse kaevanud 90 farmerit 25 osariigist, sdistades neid patendivarguses. Piisab vaid, et farmeri viljast leitakse Monsanto poolt geneetiliselt muundatud vilja teri, kui kohtutee tuleb jalge alla vtta. Monsanto on vitnud sherdustes kohtuprotsessides 15 mln dollarit. Samas on Briti teadlaste uuringu kohaselt tervelt kaks kolmandikku USA tavaviljadest saastunud GM-viljadega. Kui kord juba saastunud, ei saa seda protsessi tagasi prata. Hoogu annab juurde nn farmatseutiliste viljade, st mingeid ravimeid tootvate taimede kasvatamine.
Vt http://www.worldwatch.org/press/prerelease/183-farming.pdf
Loodusajakiri





ASJATUNDJA

Kuidas kib nahkhiire tiib kevadel?

Vastab loomastiku ekspert Matti Masing:

Kuna soe kevad on ukse ees, siis hakkavad nahkhiired (nh) jt loomakesed nd krvu liigutama (kellel neid on) ja laiemalt ringi vaatama. Nii ka nahkhiireuurijad. Tnavu talvel tegelesid loomastiku eksperdid nahkhiirte jt vikeloomade tutvustamisega ning nende LK-t ettevalmistamisega Eesti alal. Nende tde tulemused on nha internetis aadressil pisiimetajad ja veel sicista. Vahemikus mai -- oktoober 2005 on eksperdid kavandanud nahkhiirte detektor-uuringuid nh thtsate elupaikade selgitamiseks ja seal seire kvitamiseks/jtkamiseks. Nendegi tde sisuline phjendus ja piisav eelinfo on olemas netis aadressil sicista.


KIIRKOMMENTAAR

Eesti vajab geneetiliselt muundatud poliitikuid

Me vimegi jda vaidlema selle le, kas ikka geneetiline muundamine on kogu looduse toimimisele ohtlik vi mitte. Mis ldse thendab ohtlik? Jne, jne. Kuid ks on kindel. Geenitehnoloogiafirmad nalja ei mista. Nemad tahavad saada raha, ega ole mingid heategevuslased, kes on kutsutud ja seatud maailma nljahdast pstma. Nemad tahavad siduda pllumehe oma tootega. Ning kui see juba tehtud, siis on raske pseda. Sest isegi kui mnest GM-vilja kasvatamisest loobuda ja minna tagasi le tavalise kasvatamisele, leiab pllult ikka mne GM-toote. See on asja klg, millega pllumees peaks arvestama. Muidugi peaks arvestama eelkige Eesti pllumajandus- ja keskkonnapoliitika, kuid kus selline on? Sherdust poliitikat ndisaegses mttes, st mis arvestaks praegust teaduse ja tehnoloogia taset, pole Eesti taolises provintsis olemaski. Nii et Eesti ei vaja mitte ainult geenitehnoloogia arendamist, vaid ka poliitikute geneetilist muundamist, et saavutada omaenese phjendatud suhtumine GM-pllundusse. Kuid jah, eks peame siingi leppima suhkrumeeste ja piimapulbrinaiste jaanalinnupoliitikaga. Potom posmotrim.
Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012