UUDISTAJA
03. mai 2005

SÜNDMUS

Pärandmaastikud koguti fotodele

Karula Rahvuspargi Ähijärve Õppekeskuse aidas avati esmaspäeval fotonäitus „Elupaik -- pärandmaastik. Karula inimesed ja loodus”. Karula Rahvuspargi pärandmaastiku moodustavad põllud, heina- ja karjamaad, mets, külade struktuur ja taluhooned. Kaugemat minevikku on sellest raskem välja lugeda. Teise maailmasõja eelne periood, kolhoosiaeg ja 1990. aastate pöörded on maastikul selgemini äratuntavad. Praegune pärandmaastik on ühtaegu nii majandatav põllumajandusmaa kui ka kaitstav kultuuriväärtus ja turismiatraktsioon.
Näitus jääb avatuks 26. juunini. Siis rändab see Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu, www.erm.ee ).
Karula RP, ERM


Linnuvaatlus ja keskkonnamõõtmised

Otepää Loodusselts korraldab 6.-7. mail õppepäeva “Õppekäigud looduses: keskkonnamõõtmised ning linnuvaatlused”.
Koht: Ala põhikool, Helme vald, Valgamaa.
Osa võtma on oodatud kõik huvilised.
Juttu tehakse Õhne jõe mõõtmistest, Eesti kotkastest, mulla ja õhu mõõtmisest. Ja õpitakse tundma linnulaulu.
Ööbimine Ala põhikooli õpilaskodus. Õppepäeval osalemine on prii, registreeruda hiljemalt 4.maiks otepää või tel 5186747.
Otepää Loodusselts





UUDISED

---

Roheline Urvaste jätkab võitlust

Märtsis lõpetas Tartu Halduskohus Rohelise Urvaste (RU) kohtuvaide menetlemise, viidates sellele, et kaebetähtajast on möödunud ligi 2 aastat. RU kaebas halduskohtu määruse edasi Tartu Ringkonnakohtusse, kes 25. aprillil tühistas halduskohtu määruse ja saatis asja tagasi halduskohtusse menetluse jätkamiseks.
Seltsing on vastu turbakaevanduse taasalustamisele Urvaste valla ainukeses rabas Ess-soos, mis on kohalike jaoks tähtis marjakoht. Võrumaa Keskkonnateenistus tegi juba oktoobris 2002 otsuse osaühingule Ketal Võru kaevandamisloa väljaandmise kohta, kuid see ei ole Ametlikes Teadaannetes ilmunud.
Kohtuvaides, mille koostas Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari, palus Roheline Urvaste kaevandamisloa väljaandmise korralduse tühistada. RU leidis, et keskkonnateenistus oleks Ess-soos pidanud enne kaevandusloa väljaandmist nõudma keskkonnamõjude hinnangut, sest andmed Ess-soo taimestiku ja loomastiku kohta puuduvad. Samas on seltsinglased ise ja asjatundjate abiga leidnud juba mitu kaitsealust taime- ja linnuliiki. Kaevandusloa väljaandmiseks puudus ka Urvaste vallavalitsuse nõusolek.
Seltsing Roheline Urvaste


RMK nõukogu esimehena jätkab Andres Onemar

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) uus nõukogu pidas 28. aprillil esimese koosoleku. Nõukogu esimeheks valiti tagasi Andres Onemar, kes oli RMK peadirektor alates selle loomisest 1999. aasta jaanuaris kuni 2002. aasta kevadeni. Sealt alates tegutses Onemar RMK nõukogu esimehena. Igapäevaselt töötab Andres Onemar Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni direktorina.
Nõukogu esimehe asetäitjaks valiti EPMÜ professor ja Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes.
Nõukogu uuest koosseisust oli juttu eelmises Uudistajas, vt ...
Vastavalt auditeeritud majandustulemustele oli RMK käive möödunud aastal 978 miljonit krooni, mis on 3 protsenti enam kui 2003. aastal.
RMK


Üleüldine julgeolek sõltub keskkonna heaolust

27. aprillil esitleti Berliinis USA keskkonnainstituudi Worldvatch Institute kogumiku “State of the World 2005: Redefining Global Security” (“Maailma seisund 2005: globaalse julgeoleku ümberhindamine”) saksakeelset versiooni. Sündmusel esines Saksamaa välisminister Joschka Fisher, kes kuulutas jõuliselt, et nüüdismaailmas võib saavutada julgeolekut vaid siis, kui keskkonnaprobleemidega tõhusalt tegelema hakatakse.
“Keskkondlus pole surnud, see on vaid suundumas üldvoolu,” ütles Worldwatch Institute’i president Christopher Flavin. “Maa ressursside majandamine on oluline igas rahvusvaheliste suhete valdkonnas – alates sõltuvuse vähendamisest importnaftast kuni loodusõnnetuste leevendamise ja nakkushaiguste taltsutamiseni.”
Aastaraamat “State of the World” ilmub alates 1984. aastast. Igal aastal keskendutakse keskkonna eri aspektidele. Sel aastal on teesiks, et maailma jugeolek sõltub keskkonna heaolust ning keskkonnaprobleemide olemasolul suurenevad ka julgeolekuprobleemid. Kogumikku tõlgitakse igal aastal mõneteistkümnesse keelde. Eesti keelde tõlgiti kogumiku üldistav, aastatuhande vahetuse väljaanne.
Vt www.worldwatch.org
Loodusajakiri


Poolakatele soovitatakse GM-tehnoloogiat

Äsja avaldatud uuringu autorid kinnitavad, et geneetiliselt muundatud põlluviljad tooksid Poola põllumajandusele suurt kasu. Ajakirjas Biotechnologia avaldatud artiklis väidab Graham Brookes ja Andrezej Aniol, et kuna poolakate põllumajandus on madalamal tasemel kui teiste EL-maade põllumajandus, siis pakub GM-tehnoloogia Poolale ka suuremat tulu. Rapsi ja suhkrupeedi pealt saaksid farmid lisatulu kuni 100 mln eurot, kinnitavad teadlased. Nende sõnul väheneks pinnase erosioon ja muu allakäik.Uuringu rahastamisel lõi kaasa geenitehnoloogiafdirma Monsanto, ent teadlased kinnitavad, et see neid järelduste tegemisel ei sidunud.
Artikli koopiat vt www.pgeconomics.co.uk.
Loodusajakiri


Inimnäoline riis

Jaapani teadlased on riisi pistnud sisse inimese geeni. See geen toodab inimese ensüümi koodnimega CYP2B6. See ensüüm suudab taime jaoks kahjutuks teha tosinkond taime- ja putukamürki ning tööstuslikku kemikaali. Tähendab siis seda, et riis kasvab lõbusalt, kui nende kemikaalidega parasjagu põldu töödeldakse. Taim toodab ka oma loomulikke valke, et mürkidest jagu saada. Kuid need pole nii tõhusad kui inimese poolt laenatu. Kui aga see kaval geen hüppab näiteks mõnele umbrohule, siis pole sellisest superumbrohust jagu saamine kerge. Nii et kahe otsaga asi nagu geenitehnoloogia ikka.
Mida säherduse inimgeeniga rikastatud riisiga peale hakata mõeldakse, sellest uudis ei pajata.
Allikas: Science News, www.sciencenews.org/articles/20050416/fob7.asp


Uusfeudalism Ameerika põllunduses

Kuni 1970. aastateni oli USA farmeritel õigus seemnefirmadelt ostetud seemnest saadud saagist osa ka järgmisel aastal seemneviljana kasutada. Patenteerimine muutis asja. Põllumajandushiiglased hoiavad nüüd farmereid oma kontrolli all. Ajakirja WorldWatch aprillinumber kinnitab, et geenitehnoloogiafirma Monsanto on kohtusse kaevanud 90 farmerit 25 osariigist, süüdistades neid patendivarguses. Piisab vaid, et farmeri viljast leitakse Monsanto poolt geneetiliselt muundatud vilja teri, kui kohtutee tuleb jalge alla võtta. Monsanto on võitnud säherdustes kohtuprotsessides 15 mln dollarit. Samas on Briti teadlaste uuringu kohaselt tervelt kaks kolmandikku USA tavaviljadest saastunud GM-viljadega. Kui kord juba saastunud, ei saa seda protsessi tagasi pöörata. Hoogu annab juurde nn farmatseutiliste viljade, st mingeid ravimeid tootvate taimede kasvatamine.
Vt http://www.worldwatch.org/press/prerelease/183-farming.pdf
Loodusajakiri





ASJATUNDJA

---

Kuidas käib nahkhiire tiib kevadel?

Vastab loomastiku ekspert Matti Masing:

Kuna soe kevad on ukse ees, siis hakkavad nahkhiired (nh) jt loomakesed nüüd kõrvu liigutama (kellel neid on) ja laiemalt ringi vaatama. Nii ka nahkhiireuurijad. Tänavu talvel tegelesid loomastiku eksperdid nahkhiirte jt väikeloomade tutvustamisega ning nende LK-töö ettevalmistamisega Eesti alal. Nende tööde tulemused on näha internetis aadressil pisiimetajad ja veel sicista. Vahemikus mai -- oktoober 2005 on eksperdid kavandanud nahkhiirte detektor-uuringuid nh tähtsate elupaikade selgitamiseks ja seal seire kävitamiseks/jätkamiseks. Nendegi tööde sisuline põhjendus ja piisav eelinfo on olemas netis aadressil sicista.


KIIRKOMMENTAAR

---

Eesti vajab geneetiliselt muundatud poliitikuid

Me võimegi jääda vaidlema selle üle, kas ikka geneetiline muundamine on kogu looduse toimimisele ohtlik või mitte. Mis üldse tähendab ohtlik? Jne, jne. Kuid üks on kindel. Geenitehnoloogiafirmad nalja ei mõista. Nemad tahavad saada raha, ega ole mingid heategevuslased, kes on kutsutud ja seatud maailma näljahädast päästma. Nemad tahavad siduda põllumehe oma tootega. Ning kui see juba tehtud, siis on raske pääseda. Sest isegi kui mõnest GM-vilja kasvatamisest loobuda ja minna tagasi üle tavalise kasvatamisele, leiab põllult ikka mõne GM-toote. See on asja külg, millega põllumees peaks arvestama. Muidugi peaks arvestama eelkõige Eesti põllumajandus- ja keskkonnapoliitika, kuid kus selline on? Säherdust poliitikat nüüdisaegses mõttes, st mis arvestaks praegust teaduse ja tehnoloogia taset, pole Eesti taolises provintsis olemaski. Nii et Eesti ei vaja mitte ainult geenitehnoloogia arendamist, vaid ka poliitikute geneetilist muundamist, et saavutada omaenese põhjendatud suhtumine GM-põllundusse. Kuid jah, eks peame siingi leppima suhkrumeeste ja piimapulbrinaiste jaanalinnupoliitikaga. Potom posmotrim.
Tiit Kändler