UUDISTAJA
10. mai 2005

UUDISED

Maikuu Horisont puurib Ruhnu kirikut ja uurib sünkrotroni

Horisont alustab tõeliselt valdkondadevahelise teemaga. Selle raames selgitab Eesti nimekaim dendrokronoloogia asjatundja Alar Läänelaid lausa täppisteadusliku aastarõngaste uurimise kaudu, millal sai Ruhnu endale puukiriku, millal sai see kirik endale torni ja kuidas ruhnurootslased omal ajal kirikus käisid. Praegustel andmetel on Ruhnu vana puukirik Eesti vanim puitehitis.
Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Ergo Nõmmiste tutvustab artiklis “Eredam kui tuhat päikest”, kuidas töötab sünkrotron ja mida füüsikud sünkrotronide abil uurivad. Mereuurija Tarmo Soomere jätkab mereteemadel, analüüsides seekord olukorda, kus meri tungib peale -- nagu juhtus tänavu jaanuaris Eesti läänerannikul. Venemaa ajaloo asjatundja Jüri Kotðinev tutvustab üht sajanditetagust Vene isevalitsejat -- keiser Pauli, püüdes selgitada, miks peavad järeltulevad põlved Pauli vaata et hullumeelseks. Arhivaar Kalev Koppel annab praktilist nõu kõigile, kes on hädas olnud Eesti ajalooliste halduspiiridega, soovitades edaspidi kasutada Ajalooarhiivi kaardirakendust, mis kannab nime Kupits ja on veebis igaühele kättesaadav.
Tiit Kändler intervjueerib Eesti Teaduste Akadeemia presidenti Richard Villemsit. Rubriigis “Nemad tulid tagasi” vastab Horisondi küsimustele füüsikadoktor Vambola Kisand, kes on neli aastat Hasylabis töötanud.
Füüsik Jaak Lõhmus selgitab, mida kujutab endast klassikalise eksperimendi uus teostus -- elektronid läbimas kaksikpilu ajas. Olümpiaadi rubriigis kirjutab Toomas Jüriado Eesti koolinoorte keemiaolümpiaadist ning Illar Leuhin esimesest Eesti koolinoorte loodusteaduste olümpiaadist. Sõjatehnika rubriigis tutvustab Rein-Karl Loide lahingulennukeid. Veel on Horisondis juttu raamatust “Vana-Rooma inimene”, sünteetilisest elust, vabadusest ja determineeritusest, minevikust-olevikust-tulevikust. Nuputajatele ristsõna ja kolm loogikaülesannet.
Loodusajakiri





Kumari looduskaitsepreemia sai geoloog Enn-Aavo Pirrus

Esmaspäeval anti geoloogia-mineraloogiadoktorile Enn-Aavo Pirrusele üle mainekas Kumari looduskaitsepreemia. Pirruse eestvedamisel jõudis kaante vahele 1980. aastatel algatatud geoloogiliste loodusmälestiste andmebaas “Eesti Ürglooduse Raamat".
Töö sisaldab üle 2500 loodusmälestise kirjelduse, millele tugineb meie tänane süsteemne ettekujutus tähelepanuväärsetest geoloogilistest objektidest, sealhulgas loodusmälestistest ning kaitstavatest ja kaitset vajavatest eluta looduse objektidest. Pirrus on ka avaldanud üle 100 populaarteadusliku artikli ning toimetanud paljusid raamatuid, osalenud Eesti Entsüklopeedia köidete koostamisel, juhtinud ekskursioone ja õppematku looduses. Ta teadustöö on hõlmanud laia valdkonda alates Vendi ja Kambriumi ajastute settekivimitest kuni Eesti meteoriitideni välja.
Pirrus on tegutsenud Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjoni, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni tegevuses, propageerides geoloogiliste loodusobjektide teaduslikku uurimist nende parema kaitse korraldamiseks.
Iga-aastast tuntud ornitoloogi ja loodusteadlase Eerik Kumari (1912-1984) nimelist looduskaitsepreemiat antakse välja alates 1989. aastast, sel aastal siis 17. korda. Preemia suurus on 30 000 krooni.
KM


Keskkonnainvesteeringute Keskuse esimene viisaastak

Sel nädalal tähistab Keskkonnainvesteeringute keskus on viiendat aastapäeva. Alates 2000. aastast on investeeritud keskkonnaarengusse 1,3 miljardit krooni ning vahendatud Ühtekuuluvusfondi/ISPA raha 575 miljonit krooni.
Päevakorras on maakondlike esinduste loomine ja jaanuari tormikahjude likvideerimine.
KIKi nägemuse kohaselt on KIK juhtiv keskkonnabi ja –investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, vastavate kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon. KIK peab oma missiooniks terve elukeskkonna hoidmist, puhtama looduse ning säästliku ressursikasutuse ja arengu väärtustamist. “Meie jaoks on oluline, et igast keskkonnaprojekti investeeritud kroonist saaksid kasu kõik inimesed,” ütles KIKi juhataja Kalev Aun oma sissejuhatuses 2003. aasta KIKi aastaraamatule.
Loodusajakiri


Merelinnud ei armasta rohelist energiat

Merelindudele läheb roheline energia kalliks maksma. Tuulefarmid võivad ohustada mõnede linnuliikide kolooniaid, kui asuvad vales kohas. Birminghami ülikooli teadlased loendasid linde tuulefarmide läheduses ja neist eemal. Nad jõudsid järeldusele, et Skandinaaviast USAni peletavad tuulefarmid linde eemale. Kõige tundlikumad on pardid ja kurvitsalised. Kaugemale merre ehitatud tuulegeneraatorid linde nii palju ei sega.
Siiski kujutavad tuulefarmid endast lindude jaoks pisemat ohtu kui pestitsiidid, põõsashekkide kaotamine, lindude salaküttimine ja intensiivne põllundus. Pole teada, kas väike arv suuri turbiine teeb vähem halba kui suur arv väikseid.
Võibolla aga annab uuring idee, kuidas lahti saada Väinamere kormoranidest. Tuleb vaid nende poolt hõivatud laidudele ja saarekestele tuulegeneraatorid püstitada.
Üksikasjalik ülevaade uuringutest leidub veebipaigas www.cebc.bham.ac.uk
Allikas: New Scientist newscientist


UUDISED

---

Looduskaitsekuu kava saadaval

8. maist 5. juunini kestab looduskaitsekuu, mille ürituste kava asub Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee.


Looduskaitsekuu Vilsandil

Vilsandi rahvuspargi looduskaitsekuu üritused algavad Loona mõisas kell 11:
14. mail – Elupaikadega tutvumine rahvuspargis
18. mail -- Talgupäev Visandi rahvuspargis
31. mail -- Ühised võimalused loodusele ja inimesele
Lisainfo tel 45 46880, loona@tt.ee
Kadri Kullapere


Loodusfoto sai aastaraamatusse



Loodusfoto aastaraamat 2003/2004/2005
Looduskiri, 2005

Lõpuks tuli esimesele, 2001./2002. aasta “Looduse Aasta Foto” võistluse aastaraamatule ka järg. Korralikul trükitehnilisel tasemel teostatud raamat koondab endas … jah, kui palju? Noh, ütleme sadu looduspilte. Loomad, maastikud. Tehtud laste ja täiskasvanute poolt.
Kes viitsib, see saab raamatust üsna hea ülevaate, et mida siis üks asjatundike fotograafide hindamiskogu heaks fotoks peab. Ja muidugi tahab igaüks teha häid fotosid. Fotosid on siin kindlasti toredaid ja ilusaid. Kuid kõik koos kipuvad kuidagi ilupildistusteks välja. See muidugi ei ole raamatu viga. Ega ka Eesti loodusfoto viga. See on maailma loodusfoto suundumus, kus inimest ja tema tehtut ei peetagi looduse osaks, ehkki sõnutsi seda ju tehakse.
Eriti tore on, et aastafoto konkursid on haaranud pildistama lapsi. See on mõnus missioon, millest tulevikule kindlasti kasu. Järgmise sammuna võib soovitada, et laste fotosid hindaksid lapsed ise. Muidu surub ilupildistav hindamiskomisjon neile peale oma nägemuse maailmast.
Raamat oleks ehk võitnud, kui sel olnuks sisukord. Praegu on väga raske orienteeruda fotode aastaarvus ja klassis. Pole ka lehekülgede nummerdust. Ning kahjuks pole ka seletatud, et mis asi see Looduse Aasta Foto üldse on, palju rahvast seal osales ja milliste kriteeriumide järgi siia pilte valiti.
Ka võiks üks loodusraamat pildi allkirjadega pajatada, et mis liigi esindaja siis pildil ikka paistab, ja kus pilt tehtud on. Tõsi, võitjapiltide puhul on see kirjas võitja tutvustuses.
Nii et ilupildiraamatuna ja asjaosalistele on trükis kohane. Kuid pühendamatule inimesele jääb asi veidi kaugeks. Kahju, sest ilupilte ju kaua ei vaata, ikka tahaks saada mingit teavet meie looduse kohta ka.
Loodusajakiri


ASJATUNDJA

---

Kuidas elab meie merekangelane kormoran?

Vastab kalateadlane Markus Vetemaa:

Matsalu looduskaitsealal oli eelmisel aastal 2805 kormorani pesa (enamik neist Tondirahul). Täpset lindude arvu pole selle põhjal võimalik öelda, ent pesade arv korrutatakse vähemalt neljaga, sest lisaks kahele vanalinnule on olemas ka noorlinnud, kes veel ei pesitse. Iga kormoran sööb päevas umbes pool kilo kala, seega Matsalu kormoranid päevas kokku umbes 5,6 tonni. Räppetompude ja väljaoksendatud toidujäänuste analüüsi järgi otsustades on kevadperioodil haugi osakaal toidus keskmiselt 4,5%, seega umbes 250 kilo päevas. Haugi keskmine kaal kormorani toidus on 300 grammi, seega söövad Matsalu kormoranid päevas umbes 750 valdavalt alamõõdulist haugi. Kindlasti on vaja lisada, et tegu on ligikaudse arvuga, mis ei pretendeeri absoluutsele täpsusele, vaid annab lihtsalt ülevaate suurusjärgust. Tasub märkida sedagi, et kalamees saab alamõõdulise haugi püüdmise eest trahvi 150 krooni, ent kevadel Matsalus (keeluaeg ja keeluala) korrutatakse see kolmega -- 450 krooni.
Väinamere särje üks tähtsamaid koelmuid on Käina laht, kus 1995. aasta kevadel viidi läbi põhjalik kalastiku uuring. Praegu (2005 kevadel) kordab Mereinstituut seda tööd. Kuigi andmed on veel lõpuni läbi töötamata, näib et kudeva särje arvukus on langenud umbes 20 korda.
Esimesed kormoranid saabusid Hiiumaa ümbrusse 1994. ja 1995. aastal elas Käina lahe saartel 18 paari kormorane. Aastal 2004 loendati aga juba 724 pesa. Käina laht on väga madal ja seega kala lindudele hästi nähtav ja kättesaadav. Pole ime, et kudev särg on sealt praktiliselt kadunud.





KIIRKOMMENTAAR

---

Millal saab KIK Keskkonna Imetlemise Keskuseks?

Kummaline lugu, et Keskkonnainvesteeringute Keskus peab end vaid viieaastaseks. Tundub, justkui oleks see alati olemas olnud. Noh, eks ta mingil kombel oli ju ka enne, viis aastat siis selle uue malli kohaselt. Pole midagi öelda, KIK on kahtlemata üks organisatsioon, mille läbi on Eestis keskkonnaprojektidega seotud rahvas seda Euroopa lufti nuusutama õppinud.
KIK on ka väheseid asutusi siinpool Peipsi järve, mille kohta ei ole kohanud erilist kriitikat. Ei saagi kohata. Sest, jumal paraku, äkki läheb KIKi kaudu vaja raha taotleda? Ja kui püüda olla aus, siis mis seal ikka kritiseerida. KIK on oma tööd, mida aasta edasi, seda asjalikumalt teinud. Ja ei ole KIKi asi, et rahaeralduse otsustamine on käinud käest kätte valitsuse vahetudes. Ja ega siis pole ka KIKi viga, et ELi minekul mängureeglid muutuvad. Nii on kasusaaja vahel üsna hämmelduses, et peab aruandeid tegema teise malli kohaselt, kui kehtis raha taotlemise ajal. Aga mis seal ikka, võibolla paneb see laisa mehe pea tööle.
KIKi kohta saab küll ütelda, et see on olnud abivalmis. Ja kus võimalik, pole just kirjatähest päris näpuga järge otsinud. Ühesõnaga, KIKi rahvas pole kabinetitooli külge liimitud olnud. Käivad ikka ringi ja vaatavad, et mis see elu on. Nojah, eks selle algjuubeli puhul võikski soovida Eestile ja KIKile, et ükskord saaks KIKist Keskkonna Imetlemise Keskus. Selle poole ju tasub vähemasti püüelda: kui pole vaja enam jagada raha, vaid vaimset tuge.
Tiit Kändler