Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
10. mai 2005


UUDISED





Maikuu Horisont puurib Ruhnu kirikut ja uurib snkrotroni

Horisont alustab teliselt valdkondadevahelise teemaga. Selle raames selgitab Eesti nimekaim dendrokronoloogia asjatundja Alar Lnelaid lausa tppisteadusliku aastarngaste uurimise kaudu, millal sai Ruhnu endale puukiriku, millal sai see kirik endale torni ja kuidas ruhnurootslased omal ajal kirikus kisid. Praegustel andmetel on Ruhnu vana puukirik Eesti vanim puitehitis.
Tartu likooli fsika instituudi direktor Ergo Nmmiste tutvustab artiklis Eredam kui tuhat pikest, kuidas ttab snkrotron ja mida fsikud snkrotronide abil uurivad. Mereuurija Tarmo Soomere jtkab mereteemadel, analsides seekord olukorda, kus meri tungib peale -- nagu juhtus tnavu jaanuaris Eesti lnerannikul. Venemaa ajaloo asjatundja Jri Kotinev tutvustab ht sajanditetagust Vene isevalitsejat -- keiser Pauli, pdes selgitada, miks peavad jreltulevad plved Pauli vaata et hullumeelseks. Arhivaar Kalev Koppel annab praktilist nu kigile, kes on hdas olnud Eesti ajalooliste halduspiiridega, soovitades edaspidi kasutada Ajalooarhiivi kaardirakendust, mis kannab nime Kupits ja on veebis igahele kttesaadav.
Tiit Kndler intervjueerib Eesti Teaduste Akadeemia presidenti Richard Villemsit. Rubriigis Nemad tulid tagasi vastab Horisondi ksimustele fsikadoktor Vambola Kisand, kes on neli aastat Hasylabis ttanud.
Fsik Jaak Lhmus selgitab, mida kujutab endast klassikalise eksperimendi uus teostus -- elektronid lbimas kaksikpilu ajas. Olmpiaadi rubriigis kirjutab Toomas Jriado Eesti koolinoorte keemiaolmpiaadist ning Illar Leuhin esimesest Eesti koolinoorte loodusteaduste olmpiaadist. Sjatehnika rubriigis tutvustab Rein-Karl Loide lahingulennukeid. Veel on Horisondis juttu raamatust Vana-Rooma inimene, snteetilisest elust, vabadusest ja determineeritusest, minevikust-olevikust-tulevikust. Nuputajatele ristsna ja kolm loogikalesannet.
Loodusajakiri





Kumari looduskaitsepreemia sai geoloog Enn-Aavo Pirrus

Esmaspeval anti geoloogia-mineraloogiadoktorile Enn-Aavo Pirrusele le mainekas Kumari looduskaitsepreemia. Pirruse eestvedamisel judis kaante vahele 1980. aastatel algatatud geoloogiliste loodusmlestiste andmebaas Eesti rglooduse Raamat".
T sisaldab le 2500 loodusmlestise kirjelduse, millele tugineb meie tnane ssteemne ettekujutus thelepanuvrsetest geoloogilistest objektidest, sealhulgas loodusmlestistest ning kaitstavatest ja kaitset vajavatest eluta looduse objektidest. Pirrus on ka avaldanud le 100 populaarteadusliku artikli ning toimetanud paljusid raamatuid, osalenud Eesti Entsklopeedia kidete koostamisel, juhtinud ekskursioone ja ppematku looduses. Ta teadust on hlmanud laia valdkonda alates Vendi ja Kambriumi ajastute settekivimitest kuni Eesti meteoriitideni vlja.
Pirrus on tegutsenud Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Looduseuurijate Seltsi, Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Teaduste Akadeemia Meteoriitika Komisjoni, Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni tegevuses, propageerides geoloogiliste loodusobjektide teaduslikku uurimist nende parema kaitse korraldamiseks.
Iga-aastast tuntud ornitoloogi ja loodusteadlase Eerik Kumari (1912-1984) nimelist looduskaitsepreemiat antakse vlja alates 1989. aastast, sel aastal siis 17. korda. Preemia suurus on 30 000 krooni.
KM


Keskkonnainvesteeringute Keskuse esimene viisaastak

Sel ndalal thistab Keskkonnainvesteeringute keskus on viiendat aastapeva. Alates 2000. aastast on investeeritud keskkonnaarengusse 1,3 miljardit krooni ning vahendatud htekuuluvusfondi/ISPA raha 575 miljonit krooni.
Pevakorras on maakondlike esinduste loomine ja jaanuari tormikahjude likvideerimine.
KIKi ngemuse kohaselt on KIK juhtiv keskkonnabi ja investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, vastavate kogemuste ja oskustega kliendikeskne organisatsioon. KIK peab oma missiooniks terve elukeskkonna hoidmist, puhtama looduse ning sstliku ressursikasutuse ja arengu vrtustamist. Meie jaoks on oluline, et igast keskkonnaprojekti investeeritud kroonist saaksid kasu kik inimesed, tles KIKi juhataja Kalev Aun oma sissejuhatuses 2003. aasta KIKi aastaraamatule.
Loodusajakiri


Merelinnud ei armasta rohelist energiat

Merelindudele lheb roheline energia kalliks maksma. Tuulefarmid vivad ohustada mnede linnuliikide kolooniaid, kui asuvad vales kohas. Birminghami likooli teadlased loendasid linde tuulefarmide lheduses ja neist eemal. Nad judsid jreldusele, et Skandinaaviast USAni peletavad tuulefarmid linde eemale. Kige tundlikumad on pardid ja kurvitsalised. Kaugemale merre ehitatud tuulegeneraatorid linde nii palju ei sega.
Siiski kujutavad tuulefarmid endast lindude jaoks pisemat ohtu kui pestitsiidid, psashekkide kaotamine, lindude salakttimine ja intensiivne pllundus. Pole teada, kas vike arv suuri turbiine teeb vhem halba kui suur arv vikseid.
Vibolla aga annab uuring idee, kuidas lahti saada Vinamere kormoranidest. Tuleb vaid nende poolt hivatud laidudele ja saarekestele tuulegeneraatorid pstitada.
ksikasjalik levaade uuringutest leidub veebipaigas www.cebc.bham.ac.uk
Allikas: New Scientist newscientist


UUDISED

Looduskaitsekuu kava saadaval

8. maist 5. juunini kestab looduskaitsekuu, mille rituste kava asub Keskkonnaministeeriumi kodulehelt: www.envir.ee.


Looduskaitsekuu Vilsandil

Vilsandi rahvuspargi looduskaitsekuu ritused algavad Loona misas kell 11:
14. mail Elupaikadega tutvumine rahvuspargis
18. mail -- Talgupev Visandi rahvuspargis
31. mail -- hised vimalused loodusele ja inimesele
Lisainfo tel 45 46880, loona@tt.ee
Kadri Kullapere


Loodusfoto sai aastaraamatusse



Loodusfoto aastaraamat 2003/2004/2005
Looduskiri, 2005


Lpuks tuli esimesele, 2001./2002. aasta Looduse Aasta Foto vistluse aastaraamatule ka jrg. Korralikul trkitehnilisel tasemel teostatud raamat koondab endas jah, kui palju? Noh, tleme sadu looduspilte. Loomad, maastikud. Tehtud laste ja tiskasvanute poolt.
Kes viitsib, see saab raamatust sna hea levaate, et mida siis ks asjatundike fotograafide hindamiskogu heaks fotoks peab. Ja muidugi tahab igaks teha hid fotosid. Fotosid on siin kindlasti toredaid ja ilusaid. Kuid kik koos kipuvad kuidagi ilupildistusteks vlja. See muidugi ei ole raamatu viga. Ega ka Eesti loodusfoto viga. See on maailma loodusfoto suundumus, kus inimest ja tema tehtut ei peetagi looduse osaks, ehkki snutsi seda ju tehakse.
Eriti tore on, et aastafoto konkursid on haaranud pildistama lapsi. See on mnus missioon, millest tulevikule kindlasti kasu. Jrgmise sammuna vib soovitada, et laste fotosid hindaksid lapsed ise. Muidu surub ilupildistav hindamiskomisjon neile peale oma ngemuse maailmast.
Raamat oleks ehk vitnud, kui sel olnuks sisukord. Praegu on vga raske orienteeruda fotode aastaarvus ja klassis. Pole ka leheklgede nummerdust. Ning kahjuks pole ka seletatud, et mis asi see Looduse Aasta Foto ldse on, palju rahvast seal osales ja milliste kriteeriumide jrgi siia pilte valiti.
Ka viks ks loodusraamat pildi allkirjadega pajatada, et mis liigi esindaja siis pildil ikka paistab, ja kus pilt tehtud on. Tsi, vitjapiltide puhul on see kirjas vitja tutvustuses.
Nii et ilupildiraamatuna ja asjaosalistele on trkis kohane. Kuid phendamatule inimesele jb asi veidi kaugeks. Kahju, sest ilupilte ju kaua ei vaata, ikka tahaks saada mingit teavet meie looduse kohta ka.
Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Kuidas elab meie merekangelane kormoran?

Vastab kalateadlane Markus Vetemaa:

Matsalu looduskaitsealal oli eelmisel aastal 2805 kormorani pesa (enamik neist Tondirahul). Tpset lindude arvu pole selle phjal vimalik elda, ent pesade arv korrutatakse vhemalt neljaga, sest lisaks kahele vanalinnule on olemas ka noorlinnud, kes veel ei pesitse. Iga kormoran sb pevas umbes pool kilo kala, seega Matsalu kormoranid pevas kokku umbes 5,6 tonni. Rppetompude ja vljaoksendatud toidujnuste analsi jrgi otsustades on kevadperioodil haugi osakaal toidus keskmiselt 4,5%, seega umbes 250 kilo pevas. Haugi keskmine kaal kormorani toidus on 300 grammi, seega svad Matsalu kormoranid pevas umbes 750 valdavalt alamdulist haugi. Kindlasti on vaja lisada, et tegu on ligikaudse arvuga, mis ei pretendeeri absoluutsele tpsusele, vaid annab lihtsalt levaate suurusjrgust. Tasub mrkida sedagi, et kalamees saab alamdulise haugi pdmise eest trahvi 150 krooni, ent kevadel Matsalus (keeluaeg ja keeluala) korrutatakse see kolmega -- 450 krooni.
Vinamere srje ks thtsamaid koelmuid on Kina laht, kus 1995. aasta kevadel viidi lbi phjalik kalastiku uuring. Praegu (2005 kevadel) kordab Mereinstituut seda td. Kuigi andmed on veel lpuni lbi ttamata, nib et kudeva srje arvukus on langenud umbes 20 korda.
Esimesed kormoranid saabusid Hiiumaa mbrusse 1994. ja 1995. aastal elas Kina lahe saartel 18 paari kormorane. Aastal 2004 loendati aga juba 724 pesa. Kina laht on vga madal ja seega kala lindudele hsti nhtav ja kttesaadav. Pole ime, et kudev srg on sealt praktiliselt kadunud.





KIIRKOMMENTAAR

Millal saab KIK Keskkonna Imetlemise Keskuseks?

Kummaline lugu, et Keskkonnainvesteeringute Keskus peab end vaid viieaastaseks. Tundub, justkui oleks see alati olemas olnud. Noh, eks ta mingil kombel oli ju ka enne, viis aastat siis selle uue malli kohaselt. Pole midagi elda, KIK on kahtlemata ks organisatsioon, mille lbi on Eestis keskkonnaprojektidega seotud rahvas seda Euroopa lufti nuusutama ppinud.
KIK on ka vheseid asutusi siinpool Peipsi jrve, mille kohta ei ole kohanud erilist kriitikat. Ei saagi kohata. Sest, jumal paraku, kki lheb KIKi kaudu vaja raha taotleda? Ja kui pda olla aus, siis mis seal ikka kritiseerida. KIK on oma td, mida aasta edasi, seda asjalikumalt teinud. Ja ei ole KIKi asi, et rahaeralduse otsustamine on kinud kest ktte valitsuse vahetudes. Ja ega siis pole ka KIKi viga, et ELi minekul mngureeglid muutuvad. Nii on kasusaaja vahel sna hmmelduses, et peab aruandeid tegema teise malli kohaselt, kui kehtis raha taotlemise ajal. Aga mis seal ikka, vibolla paneb see laisa mehe pea tle.
KIKi kohta saab kll telda, et see on olnud abivalmis. Ja kus vimalik, pole just kirjathest pris npuga jrge otsinud. hesnaga, KIKi rahvas pole kabinetitooli klge liimitud olnud. Kivad ikka ringi ja vaatavad, et mis see elu on. Nojah, eks selle algjuubeli puhul vikski soovida Eestile ja KIKile, et kskord saaks KIKist Keskkonna Imetlemise Keskus. Selle poole ju tasub vhemasti pelda: kui pole vaja enam jagada raha, vaid vaimset tuge.
Tiit Kndler


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012