Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. mai 2005


SÜNDMUS



Pildistama hakatakse Soome lahe keskkonda

Eesti keskkonnaministeerium, Soome keskkonnaministeerium ja Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja ökoloogilise turvalisuse komitee kuulutasid välja keskkonnafoto konkursi. Konkursi eesmärk on leida uusi fotosid loodusest ning inimese ja keskkonna suhtest Soome lahe lähiümbruses.
Paberkandjal fotod suuruses kuni 20x30 cm tuleb esitada hiljemalt 15. augustiks keskkonnaministeeriumi aadressile Narva mnt 7a , 15172 Tallinn. Võistluse tingimustega saab täpsemalt tutvuda ministeeriumi kodulehel envir
Rahvusvahelise võistluse peaauhind on 800 eurot, lisaks veel antakse välja parima noore autori ning parima amatöörfoto preemiad.
Võistlusele võib esitada fotosid, mis on tehtud pärast 1. jaanuari 2002 ja mida pole varem avaldatud.
Võitjad valitakse välja Peterburis 2005. a septembris.
Allikas: KM


Putukad külastavad Keskkonnatelki

Eeloleval nädalavahetusel, 3.-5. juunil osaleb Keskkonnatelk Jäneda Aia- ja Lillepäevadel. Seda saab külastada kell 10.00 -18.00. Keskkonnatelk on kogunud populaarsust külastajate hulgas omapärase programmiga, kus näidatakse seekord loodussõbra Toivo Lepiku filmi “Veretu jaht” ning slaidiprogramme putukatest, hirvedest, kitsedest, põtradest ning muudest loomadest.
Telgis tutvustatakse ehedaid elamusi, loodussõbralikku elustiili, pakutakse maitsta mahetooteid põllult ja laudast. Imetleda võib kepiaeda. Võimalik on masseerida keha looduslike õlidega ja saada turvalisuse nõuandeid naabrivalvelt. Kohapeal on minikitsed ja ratsahobused koos vastsündinud varsaga. Omi skulptoriandeid saab avastada ehtsa Siimusti saviga voolides. Soovijad harjutavad käbimängu ning osalevad populaarses äraarvamismängus ja veeviktoriinis.
Allikas: MTÜ Ökokratt





Infopäev Phare programmi huvilistele

Keskkonnaministeerium kutsub osalema Euroopa Liidu Phare 2003 programmi "Valitsusväliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamise programm ühiskonna tugevdamiseks ja keskkonnaalase EL seadusandluse rakendamiseks Eestis" toetusskeemi raames toimuval infopäeval 8. juunil kell 13.00-15.00 keskkonnaministeeriumis, Tallinnas Narva mnt 7A ruumis nr 301.
Infopäev on suunatud toetusskeemi potentsiaalsetele taotlejatele, kus arutatakse ka projekti elluviimisega seonduvat. Osalussoovist palutakse teatada: Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonda projekti koordinaator Martin Vilenile ( martin.vilen@envir.ee, tel 626 2958).
Allikas: KM


Viru-Peipsi veemajanduskava tutvustamisküps

Keskkonnaministeerium korraldab juunis kuues maakonnas avalikud esitlused tutvustamaks Viru-Peipsi piirkonna veemajanduskava. Kava töötati välja Euroopa Liidu LIFE-Environment projekti raames.
Esitlustel antakse ülevaade projekti käigus maakondades läbiviidud veekogude ja põhjavee seisundi hindamisest, veekogude hea seisundi saavutamise ja reostuse vähendamise abinõude kavadest jm.
Igale koosolekule oodatakse maakondade omavalitsuste ja ettevõtete (s.h. farmide) esindajaid ning elanikke.
Esitlused toimuvad kell 10.00-14.00 alljärgnevalt:
1.juunil -- Jõgevamaa maavalitsuse saalis Jõgeval, Suur 3.
2. juunil -- Tartumaa maavalitsuse saalis Tartus, Aleksandri 14.
8. juunil -- Ida-Virumaa maavalitsuse saalis Jõhvis, Keskväljak 1.
9. juunil -- Lääne-Virumaa maavalitsuse saalis Rakveres, Kreutzwaldi 5.
15. juunil -- Võrumaa maavalitsuse saalis Võrus, Jüri 12.
16. juunil -- Põlvamaa maavalitsuse saalis Põlvas, Kesk 20.
Veemajanduskava dokumentidega saab tutvuda kohalikes keskkonnateenistustes ja projekti kodulehel viru.peipsi.
Allikas: KM


UUDISED

Ettevaatust orgaanilise toiduga

Orgaanilise toidu tarbijad peaksid olema rohkem mures selle kvaliteedi üle. Vähemasti näitab nõnda uurimus, mida teostasid pan-Euroopa orgaanilise toidu projekti teadlased. Juhitakse tähelepanu, et ostjad peaksid müüjatelt nõudma täpsemat infot kauba siltidel. Uuringut juhtis Newcastle’i ülikool. Kuigi tarbija sooviks teada, kust orgaaniline toit pärineb, seda teavet sageli ei anta. See annab võimaluse ka võltsinguteks.
Allikas: AlphaGalileo vt ka organic.


Vihterpalu mõis avas uksed

1. juunil avati pidulikult Vihterpalu mõisa restaureeritud mõisakompleks. 50 aastat kasutult seisnud mõisa ehitus- ja restaureerimistööd kestsid 4 aastat ja on tänaseks nõudnud ligi 50 miljonit krooni. Praegune mõisaomanik on Soome ärimees Timo Juhani Lemberg, kes ostis mõisa varemed neli aastat tagasi Padise Vallavalitsuselt. Vihterpalu mõisakompleks on eelkõige mõeldud koolituste, seminaride ja konverentside korraldamiseks. Samuti pakub mõis suurepäraseid võimalusi puhkamiseks ning vaba aja veetmiseks. Vihterpalu mõisa peahoones ja kõrvalhoonetes saavad ööbida kokku kuni 56 inimest, restorani saal võimaldab toitlustada kuni 80 inimest. Mõisas on kolm seminariruumi, 15 kuni 25 inimesele. Külalisi ootavad kokku 31 hotellituba, neist kuus sviiti. Presidendisviidis on kaks tuba ja eraldi väljapääs mõisa parki. Mõis asub Padise vallas, Vihterpalu külas Vihterpalu jõe ääres.
Allikas: Ärileht Online


Kiirekasvuliste puude uurijad Põllumajandusülikoolis

28-29. mail oli Eesti Põllumajandusülikoolil külas 16 metsateadlast ja praktikut Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Hollandi ja USA ülikoolidest ja kiirekasvuliste puuliikide kasvatamisega tegelevatest ettevõtetest.
Pajud, paplid ja haavad -- botaaniliselt on haab papli perekonna liige -- pakuvad suurt huvi, sest neist saab palju puitu. Viimasel ajal on kiirekasvuliste puude istandusi hakatud üha enam kasutama ka looduslähedaste reoveepuhastitena.
Eestis rajati kaks aastat tagasi esimesed kolm reoveepuhastit, kus reovees sisalduvaid taimede toitaineid kasutatakse kasvu kiirendamiseks. Neist suurima puhasti juures Kambjas kasvab pajuistandus ligi 15 hektaril.
Hübriidhaava istandusi on Eestisse rajatud viimastel aastatel juba 700 hektarile. Eestis tehtavatest kiirekasvuliste puuliikide alastest uurimistest andsid külalisekspertidele peetud seminaril ülevaate EPMÜ ja TÜ teadlased.
IPC kolme sektsiooni juhtivad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid prof Jud Isebrands (USA), prof Theo Verwijst ning emeriitprofessor Kurth Perttu (Rootsist) andsid Eestis tehtavatele töödele hea hinnangu. Tulevikuplaane vaagides peeti vajalikuks regulaarse koostöövõrgustiku loomist, eriti noorte teadlaste liikumisvõimaluste suurendamiseks.
Allikas: EPMÜ


Rahvusvaheline rattaretk ümber Soome lahe

Saabus kutse osalemiseks rahvusvahelisel rattaretkel. 25. juuni Helsingi-3. juuli Peterburg-15. juuli Tallinn. Lisainfo Fanny Schneider ratas, 58007740. Osalustasu on Eesti osalejatele 2250 krooni.
Allikas: Allan Kokkota, ERL

Eesti Pandipakendi tagastussüsteem käivitub

Kuu aega tagasi käivitunud Eesti Pandipakendi joogipakendite tagatisrahasüsteemiga on tänaseks liitunud 2800 pakenditagastuspunkti üle Eesti, kus ringleb kokku 65% aastas müüdavatest joogipakenditest. Maikuu jooksul on Eesti Pandipakendi loenduskeskuses töödeldud 100 000 plastik- ja metallpakendit. Paljud tootjad ja kaubamärgi omanikud varustavad tarbimise kõrghooajaks kogu oma toodete valiku müüki juba tagatisrahamärgiga. Eesti Pandipakend prognoosib suve keskpaigaks miljoni joogipakendi töötlusse jõudmist.
Jaemüüjatest on tagasivõtukohustuse täitmiseks väga hästi valmistunud suuremad jaemüügiketid, nagu Selver, Prisma Peremarket, ETK ja enamik Tarbijate Ühistuid. Juba lähinädalatel on Eesti Pandipakendi süsteemi lisandumas ligi 1000 tagasivõtupunkti.
Allikas: OÜ Eesti Pandipakend


Puuinfo otsib turundusjuhti

Eesti Metsatööstuse Liit käivitas 2001.aastal Puuinfo programmi, et suurendada puidu kui keskkonnasõbraliku materjali kasutamist Eestimaa ehitistes ja kodudes. Laieneva tegevuse tõttu vajab Puuinfo turundusjuhti. Kandideerimiseks saatke oma CV aadressil info@emtl.ee hiljemalt 01.07.05., lisainfo telefonil 656 76 43.
Allikas: EML


KIIRKOMMENTAAR

Jäätmetehas rändab prügikasti

Suureltreklaamitud Väike-Maarja jäätmetehase lugu on järjekordne saaga, kus põimub rumalus ja kasuahnus. Ebakvaliteetselt firmal ostetud seadmed küllap tööle ei hakkagi. 57 miljonit krooni vastu taevast. Lisaks veel hais. Nii et sedapuhku raha ikka haiseb küll. Niigi on geniaalne see idee, et Eestisse vaid üks säherdune tehas luua. See ei kõnele just looduse säästmisest. Nüüd siis ei toimu sealgi vajalikku tööd. Tooraine on vale, kõlab põhjendus. Kas jäätmetehasesse peab siis viima eelnevalt puhastatud ja töödeldud kraami?
Tiit Kändler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet