Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
31. mai 2005


SNDMUS



Pildistama hakatakse Soome lahe keskkonda

Eesti keskkonnaministeerium, Soome keskkonnaministeerium ja Peterburi linna looduskasutuse, keskkonnakaitse ja koloogilise turvalisuse komitee kuulutasid vlja keskkonnafoto konkursi. Konkursi eesmrk on leida uusi fotosid loodusest ning inimese ja keskkonna suhtest Soome lahe lhimbruses.
Paberkandjal fotod suuruses kuni 20x30 cm tuleb esitada hiljemalt 15. augustiks keskkonnaministeeriumi aadressile Narva mnt 7a , 15172 Tallinn. Vistluse tingimustega saab tpsemalt tutvuda ministeeriumi kodulehel envir
Rahvusvahelise vistluse peaauhind on 800 eurot, lisaks veel antakse vlja parima noore autori ning parima amatrfoto preemiad.
Vistlusele vib esitada fotosid, mis on tehtud prast 1. jaanuari 2002 ja mida pole varem avaldatud.
Vitjad valitakse vlja Peterburis 2005. a septembris.
Allikas: KM


Putukad klastavad Keskkonnatelki

Eeloleval ndalavahetusel, 3.-5. juunil osaleb Keskkonnatelk Jneda Aia- ja Lillepevadel. Seda saab klastada kell 10.00 -18.00. Keskkonnatelk on kogunud populaarsust klastajate hulgas omaprase programmiga, kus nidatakse seekord loodussbra Toivo Lepiku filmi Veretu jaht ning slaidiprogramme putukatest, hirvedest, kitsedest, ptradest ning muudest loomadest.
Telgis tutvustatakse ehedaid elamusi, loodussbralikku elustiili, pakutakse maitsta mahetooteid pllult ja laudast. Imetleda vib kepiaeda. Vimalik on masseerida keha looduslike lidega ja saada turvalisuse nuandeid naabrivalvelt. Kohapeal on minikitsed ja ratsahobused koos vastsndinud varsaga. Omi skulptoriandeid saab avastada ehtsa Siimusti saviga voolides. Soovijad harjutavad kbimngu ning osalevad populaarses raarvamismngus ja veeviktoriinis.
Allikas: MT kokratt





Infopev Phare programmi huvilistele

Keskkonnaministeerium kutsub osalema Euroopa Liidu Phare 2003 programmi "Valitsusvliste organisatsioonide keskkonnaprojektide edendamise programm hiskonna tugevdamiseks ja keskkonnaalase EL seadusandluse rakendamiseks Eestis" toetusskeemi raames toimuval infopeval 8. juunil kell 13.00-15.00 keskkonnaministeeriumis, Tallinnas Narva mnt 7A ruumis nr 301.
Infopev on suunatud toetusskeemi potentsiaalsetele taotlejatele, kus arutatakse ka projekti elluviimisega seonduvat. Osalussoovist palutakse teatada: Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonda projekti koordinaator Martin Vilenile ( martin.vilen@envir.ee, tel 626 2958).
Allikas: KM


Viru-Peipsi veemajanduskava tutvustamiskps

Keskkonnaministeerium korraldab juunis kuues maakonnas avalikud esitlused tutvustamaks Viru-Peipsi piirkonna veemajanduskava. Kava ttati vlja Euroopa Liidu LIFE-Environment projekti raames.
Esitlustel antakse levaade projekti kigus maakondades lbiviidud veekogude ja phjavee seisundi hindamisest, veekogude hea seisundi saavutamise ja reostuse vhendamise abinude kavadest jm.
Igale koosolekule oodatakse maakondade omavalitsuste ja ettevtete (s.h. farmide) esindajaid ning elanikke.
Esitlused toimuvad kell 10.00-14.00 alljrgnevalt:
1.juunil -- Jgevamaa maavalitsuse saalis Jgeval, Suur 3.
2. juunil -- Tartumaa maavalitsuse saalis Tartus, Aleksandri 14.
8. juunil -- Ida-Virumaa maavalitsuse saalis Jhvis, Keskvljak 1.
9. juunil -- Lne-Virumaa maavalitsuse saalis Rakveres, Kreutzwaldi 5.
15. juunil -- Vrumaa maavalitsuse saalis Vrus, Jri 12.
16. juunil -- Plvamaa maavalitsuse saalis Plvas, Kesk 20.
Veemajanduskava dokumentidega saab tutvuda kohalikes keskkonnateenistustes ja projekti kodulehel viru.peipsi.
Allikas: KM


UUDISED

Ettevaatust orgaanilise toiduga

Orgaanilise toidu tarbijad peaksid olema rohkem mures selle kvaliteedi le. Vhemasti nitab nnda uurimus, mida teostasid pan-Euroopa orgaanilise toidu projekti teadlased. Juhitakse thelepanu, et ostjad peaksid mjatelt nudma tpsemat infot kauba siltidel. Uuringut juhtis Newcastlei likool. Kuigi tarbija sooviks teada, kust orgaaniline toit prineb, seda teavet sageli ei anta. See annab vimaluse ka vltsinguteks.
Allikas: AlphaGalileo vt ka organic.


Vihterpalu mis avas uksed

1. juunil avati pidulikult Vihterpalu misa restaureeritud misakompleks. 50 aastat kasutult seisnud misa ehitus- ja restaureerimistd kestsid 4 aastat ja on tnaseks nudnud ligi 50 miljonit krooni. Praegune misaomanik on Soome rimees Timo Juhani Lemberg, kes ostis misa varemed neli aastat tagasi Padise Vallavalitsuselt. Vihterpalu misakompleks on eelkige meldud koolituste, seminaride ja konverentside korraldamiseks. Samuti pakub mis suurepraseid vimalusi puhkamiseks ning vaba aja veetmiseks. Vihterpalu misa peahoones ja krvalhoonetes saavad bida kokku kuni 56 inimest, restorani saal vimaldab toitlustada kuni 80 inimest. Misas on kolm seminariruumi, 15 kuni 25 inimesele. Klalisi ootavad kokku 31 hotellituba, neist kuus sviiti. Presidendisviidis on kaks tuba ja eraldi vljaps misa parki. Mis asub Padise vallas, Vihterpalu klas Vihterpalu je res.
Allikas: rileht Online


Kiirekasvuliste puude uurijad Pllumajanduslikoolis

28-29. mail oli Eesti Pllumajanduslikoolil klas 16 metsateadlast ja praktikut Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Hollandi ja USA likoolidest ja kiirekasvuliste puuliikide kasvatamisega tegelevatest ettevtetest.
Pajud, paplid ja haavad -- botaaniliselt on haab papli perekonna liige -- pakuvad suurt huvi, sest neist saab palju puitu. Viimasel ajal on kiirekasvuliste puude istandusi hakatud ha enam kasutama ka looduslhedaste reoveepuhastitena.
Eestis rajati kaks aastat tagasi esimesed kolm reoveepuhastit, kus reovees sisalduvaid taimede toitaineid kasutatakse kasvu kiirendamiseks. Neist suurima puhasti juures Kambjas kasvab pajuistandus ligi 15 hektaril.
Hbriidhaava istandusi on Eestisse rajatud viimastel aastatel juba 700 hektarile. Eestis tehtavatest kiirekasvuliste puuliikide alastest uurimistest andsid klalisekspertidele peetud seminaril levaate EPM ja T teadlased.
IPC kolme sektsiooni juhtivad rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid prof Jud Isebrands (USA), prof Theo Verwijst ning emeriitprofessor Kurth Perttu (Rootsist) andsid Eestis tehtavatele tdele hea hinnangu. Tulevikuplaane vaagides peeti vajalikuks regulaarse koostvrgustiku loomist, eriti noorte teadlaste liikumisvimaluste suurendamiseks.
Allikas: EPM


Rahvusvaheline rattaretk mber Soome lahe

Saabus kutse osalemiseks rahvusvahelisel rattaretkel. 25. juuni Helsingi-3. juuli Peterburg-15. juuli Tallinn. Lisainfo Fanny Schneider ratas, 58007740. Osalustasu on Eesti osalejatele 2250 krooni.
Allikas: Allan Kokkota, ERL

Eesti Pandipakendi tagastusssteem kivitub

Kuu aega tagasi kivitunud Eesti Pandipakendi joogipakendite tagatisrahassteemiga on tnaseks liitunud 2800 pakenditagastuspunkti le Eesti, kus ringleb kokku 65% aastas mdavatest joogipakenditest. Maikuu jooksul on Eesti Pandipakendi loenduskeskuses tdeldud 100 000 plastik- ja metallpakendit. Paljud tootjad ja kaubamrgi omanikud varustavad tarbimise krghooajaks kogu oma toodete valiku mki juba tagatisrahamrgiga. Eesti Pandipakend prognoosib suve keskpaigaks miljoni joogipakendi ttlusse judmist.
Jaemjatest on tagasivtukohustuse titmiseks vga hsti valmistunud suuremad jaemgiketid, nagu Selver, Prisma Peremarket, ETK ja enamik Tarbijate histuid. Juba lhindalatel on Eesti Pandipakendi ssteemi lisandumas ligi 1000 tagasivtupunkti.
Allikas: O Eesti Pandipakend


Puuinfo otsib turundusjuhti

Eesti Metsatstuse Liit kivitas 2001.aastal Puuinfo programmi, et suurendada puidu kui keskkonnasbraliku materjali kasutamist Eestimaa ehitistes ja kodudes. Laieneva tegevuse tttu vajab Puuinfo turundusjuhti. Kandideerimiseks saatke oma CV aadressil info@emtl.ee hiljemalt 01.07.05., lisainfo telefonil 656 76 43.
Allikas: EML


KIIRKOMMENTAAR

Jtmetehas rndab prgikasti

Suureltreklaamitud Vike-Maarja jtmetehase lugu on jrjekordne saaga, kus pimub rumalus ja kasuahnus. Ebakvaliteetselt firmal ostetud seadmed kllap tle ei hakkagi. 57 miljonit krooni vastu taevast. Lisaks veel hais. Nii et sedapuhku raha ikka haiseb kll. Niigi on geniaalne see idee, et Eestisse vaid ks sherdune tehas luua. See ei knele just looduse sstmisest. Nd siis ei toimu sealgi vajalikku td. Tooraine on vale, klab phjendus. Kas jtmetehasesse peab siis viima eelnevalt puhastatud ja tdeldud kraami?
Tiit Kndler






28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012